X kaebus Eesti Töötukassa 23.03.2021 otsuse nr TVH/21/014211 ja 22.04.2021 vaideotsuse nr 1316 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja 06.03.2021 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja ees- ja perekonnanimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.11.2021, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X (kaebaja) esitas 06.03.2021 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse1.
Vastustaja vastuse lisa 1.
3-21-921
2.Eesti Töötukassa tuvastas 23.03.2021.a otsusega2 nr TVH/21/014211 kaebajal osalise töövõime kestusega viis aastat. Ühtlasi tunnistas Eesti Töötukassa kehtetuks 01.10.2020.a töövõime hindamise otsuse nr TVH/20/072343 edasiulatuvalt alates 06.03.2021. Otsuse põhjendused olid järgnevad:
2.1.Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisundid.
2.2.Taotlejal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.
2.3.Taotleja kirjeldatud piiranguid liikumise valdkonnas on arvestatud käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondi hinnates.
2.4.Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates.
2.5.Taotleja kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.
2.6.Taotlejal on õlavöötme valu tõttu piiratud käte ja käsivarte kasutamine ning tahteaktiivsuse ja pingetaluvuse alanemise, keskendumisraskuse, unehäirete, ärevuse ja hirmu tõttu on piiratud oskuste omandamine, tähelepanu koondamine, probleemide lahendamine, igapäevatoimingute tegemine, stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek, võõrastega kontakteerumine ning ametlikud suhted.
2.7.Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv.
3.Kaebaja esitas 25.03.2021 Eesti Töötukassale eelnimetatud otsuse peale vaide3, mille Eesti Töötukassa jättis 22.04.2021. a vaideotsusega4 nr 1316 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 01.05.2021 Tartu Halduskohtule vaidena pealkirjastatud kaebuse, milles soovis vaidlustada Eesti Töötukassa 23.03.2021. a otsust nr TVH/21/014211.
5.Tartu Halduskohus andis 07.05.2021 määrusega X kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tallinna Halduskohtule.
6.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 01.06.2021 määrusega kaebuse menetlusse Eesti Töötukassa 23.03.2021 otsuse nr TVH/21/014211 ja 22.04.2021 vaideotsuse nr 1316 tühistamise nõudes ning kohustamisnõudes Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja 06.03.2021 taotlus uuesti läbi.
7.Eesti Töötukassa (Töötukassa) esitas 05.07.2021 vastuse kaebusele ning kaebaja esitas 05.07.2021 täiendava seisukoha.
8.Tallinna Halduskohus määras 11.08.2021 määrusega asja lahendamisele kirjalikus menetluses.
9.Töötukassa esitas 30.09.2021 kaebuse osas täiendava seisukoha.
10.19.10.2021 esitas kaebaja täiendava seisukoha.
Vastustaja vastuse lisa 4. Vastustaja vastuse lisa 5.
Vastustaja vastuse lisa 7.
2(16)
3-21-921
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
11.Kaebaja leiab, et vaidlustatud ostustes ei ole arvestatud tema pikaajalise tervisliku seisukorraga.
12.Ekspert pole lähtunud töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5. Kaebaja haiguslugu ei ole hinnatud adekvaatselt, kuna ei ole süvenetud põhjalikult tema haigusloosse, millest nähtub, et kaebaja ei ole vähemalt 10 aasta jooksul abi saanud.
13.Kaebajal on alanenud meeleolu, vaimse energia tase ja tahteaktiivsus, esinevad keskendumisraskused ja unehäired. Sellest tulenevalt on raskendatud tähelepanu koondamine, uue ja keerulise informatsiooni omandamine, erinevate otsuste vastuvõtmine, probleemide lahendamine, tegevuste sooritamine. Puudub tahe erinevate igapäevategevuste elluviimiseks. Kaebajal on kaks rasket diagnoos, millega ta igapäeva peab võitlema: orgaaniline depressioon ja agorafoobia paanikahäirega. Taotlejal on vähese stressitaluvuse, emotsionaalse labiilsuse ning kohanemisraskuste tõttu piirangud väljaspool kodu liikumisel, nii tuttavates kui ka tundmatutes kohtades. Samuti on vähenenud toimetulekuvõime uute ja harjumatute situatsioonidega, igapäevarutiini muutustega. Taotleja on suuteline muutustega kohanema, kuid see võtab palju aega ja nõuab palju energiat. Liigne ärevus, emotsionaalse ebastabiilsus ning vähene enesekindlus raskendavad suhtlemist nii tuttavate kui ka võõraste inimestega. Kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas ja rasked tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades, mis on põhjustatud üldhaigestumisest ja sügavast depressioonist. Kaebajal ei ole 10 aasta jooksul olnud muutuseid terviseseisus. Kaebajal peaks olema puuduv töövõime, nagu see hinnati aastal 2018.
14.Arvestades eeltoodut on kaebajal TVTS § 5 lg 3 p 3 kohaselt puuduv töövõime, kuna ta ei ole võimeline tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes töötama.
14.1.Kaebaja liikumise võimekus on muutlik, kuna esineb depressioon, mis mõni päev on nii hull, et kaebaja ei suuda voodistki välja tulla. Ohutu ringiliikumine on raskendatud, kui ärevushoog peale tuleb. Arusaamatu on, kuidas saab ekspert hinnata selle punktiga 0.
14.2.Ärevuse tõttu ei suuda kaebaja istuda rohkem, kui 5 min rahulikult ühe koha peal, pidevalt vahetab asendit. Selle probleemiga ei ole kuskile arstile kahjuks võimalik pöörduda. Õlaliiges teeb pidevalt valu, harjutused ei aita ning valu ja ragin püsib. Halvematel päevadel kakuvad lihased nii, et tõmbab südamelihaseid ja sellest tekib rütmihäire, mis omakorda tekitab paanikat oma tervise pärast.
14.3.Kaebajal on tahteaktiivsuse ja pingetaluvuse alanemise, keskendumisraskuse, unehäirete, ärevuse ja hirmu tõttu piiratud oskuste omandamine, tähelepanu koondamine, probleemide lahendamine, igapäevatoimingute tegemine, stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek, võõrastega kontakteerumine ning ametlikud suhted. Kaebajal on puuduv töövõime, kuna ei tal ei ole võimalik leida sobivat töötamise valdkonda. Vastustaja on ebaõigesti märkinud, nagu kaebaja käiks tööl. Kaebaja ei käi tööl (tööleping lõpetati tervislikel põhjustel. Kaebaja ärevushäire peegeldub lihasvaludes, lisaks palju muid sümptomeid ja kaebaja töö oli selline, kus tekkisid lihasvalud, millega pidi töövõimetuslehele jääma ja töölepingu lõpetama. Tundub, et Eesti Töötukassale oli see punkt, millest võtta kinni, et määrata osaline töövõime.
3(16)
3-21-921
14.4.Ebaõige on vastustaja viide, et piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kaebaja viitab psühhiaatri kirjeldustele, siis sealt nähtub, et kaebajal on väga tugevad kõrvalmõjud rohtudest ja ta saab võtta vaid väheseid ravimeid.
15.Vastustaja viitab, et kaebaja tegeleb toitumise jälgimisega, on asunud kutsekooli õppima, tegeleb aktiivselt sportimisega, mistõttu rasket piirangut tegevuste alustamisel ja lõpetamisel ei esine. Kaebajale on arusaamatu, kas normaalne toitumine ja kerge sportimine (juhul kui ärevus ja depressioon seda võimaldavad) enda keha nimel saab kaebaja töövõimet olulisel määra mõjutada. Kaebaja käib koolis 3x kuus ja pole ka kõik tunnid kohal käinud.
16.Äriühingutest, mille juhatusse kaebaja kuulub, on tegutsev BirchLagoon OÜ, milles on kaebaja osa teha osalist arvutitööd kellegi suunamisel. Taasrahastus OÜ, Hellenurme Maaelu Arendajad MTÜ ja Hellenurme Koroonaklubi MTÜ tegevused puuduvad. Vastustaja seisukohad
17.Töötukassa otsus ja vaideotsus on õiguspärane ning kaebus on alusetu.
18.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 06.03.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Kaebaja ise on 06.03.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise valdkondades. Kaebaja on kirjeldanud ka ravimite kõrvalmõjust tingitud piiranguid.
19.Tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) Tartu Arstiabi Keskus OÜ ekspertarst dr Daniel Mugur, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed (edaspidi ka TIS andmed), koostas 15.03.2021 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 23.03.2021 otsusega nr TVH/21/014211 tuvastati, et kaebaja töövõime on osaline kestusega viis aastat.
20.TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt on kaebajal osaline töövõime. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Käesoleva kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas läbi vaadanud kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud ning koostanud 05.07.2021 oma seisukoha.
21.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet 4(16)
3-21-921 hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
22.1.Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 1; asjade liigutamine – arvväärtusega 0; käteosavus – arvväärtusega 0; käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0.
22.2.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevused: tegevuste õppimine – arvväärtusega 1, tegevuste alustamine ja lõpetamine – arvväärtusega 2, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0.
22.3.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevused: väljaskäimine – arvväärtusega 2, riski või ohu tajumine – arvväärtusega 0, toimetulek muutustega – arvväärtusega 2; muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0.
22.4.Suhtlemise valdkonna võtmetegevused: suhtlemisega hakkamasaamine – arvväärtusega kohane käitumine – arvväärtusega 0; suhtlemisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0.
23.Kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede muud haigusseisundid. Esinevad kerged piirangud käte ja käsivarte kasutamisel. Pigem on seisund paranev taastusravi ja regulaarse võimlemisega. Kaebajal on kirjeldatud õlavalusid, kuid ortopeedi poolt on hindamisel õlaliigestest liikuvus vaba, ei ole piiratud. Füsioterapeudi kirjeldusel esineb abaluu düskinees, mis põhitegevusi ei takista ning nendel valu ei põhjusta. Kaebajal on viimase ortopeedi sissekande alusel füsioteraapia pooleli jäänud maski kandmisest keeldumise tõttu. Kaebajal ei ole kirjeldatud piiranguid esemete tõstmisel või kandmisel. Samuti puuduvad kirjeldused küünar-, randme- ja sõrmeliigeste liikuvuse või jõudluse languse osas. TIS andmetes ei ole kirjeldatud raskusi käte sõrmede töös. Puuduvad kirjeldused randme-, labakäe- ja sõrmede liikuvuse või jõudluse piiratuse osas. Käelise tegevuse valdkonna hinnangute andmisel on tuginetud 13.11.2020 ortopeed Leho Rips epikriisile.
24.Kaebajal esinevad mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Esinevad mõõdukad piirangud tähelepanu koondamisel, igapäevatoimingute tegemisel, esinevad kerged piirangud oskuste omandamisel. Esinevad mõõdukad piirangud probleemide lahendamisel, stressiga toimetulekul. Esinevad mõõdukad piirangud võõrastega kontakteerumisel, ametlikes suhetes. Kaebajal ei ole kirjeldatud mälu või kognitiivsete võimete alanemist, puuduvad ka asjakohased uuringud. Esinevad mõningad keskendumisraskused, mistõttu esineb kerge piirang tegevuste õppimisel. Kaebajal on kirjeldatud kohati tahteaktiivsuse alanemist, väsimust, unehäireid. Selle tõttu võib episooditi esineda raskusi tegevuste kavandamisel ja elluviimisel. Igapäevaselt tegeleb toitumise jälgimisega, on asunud kutsekooli õppima, tegeleb aktiivselt sportimisega, mistõttu rasket piirangut tegevuste alustamisel ja lõpetamisel ei esine. Kaebajale on depressiooni vastu välja kirjutatud Phenibut, mida tarvitab alalävises annuses (määratud on 1 tablett 2 korda päevas, tarvitab 1/2 kuni 1 tablett päevas), psühhiaatri poolt on kirjeldatud ebamääraseid ravimi talumatuseid (puudub info, milles talumatus seisneb, puuduvad kirjeldused naha-, gastrointenstinaal- ja muude nähtude osas).
25.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna väljaskäimise võtmetegevuses esineb mõõdukas piirang, kuna kaebajal on diagnoositud agorafoobia, kuid suudab siiski äriühingute juhatuses olla, kutsekoolis käia, perearstil ja teistel eriarstidel avalikes ruumides käia, seega 5(16)
3-21-921 rasket piirangut ei esine. Kaebajal esineb ärevust, samuti on kirjeldatud ärevust avalikes kohtades. TIS andmetes ei ole kirjeldatud piiranguid riskist või ohust arusaamisel. Toimetulekul muudatustega esineb mõõdukas piirang, kuna pingetaluvus on langenud, esineb ärevushoogusid, on olnud ka paanikahoogusid.
26.Suhtlemise valdkonnas esineb mõõdukas piirang, kaebaja enda kirjelduse alusel suudab siiski ametiasutustes käia. Esineb mõningast sotsiaalset isoleerumist väljaskäimise vältimise tõttu. Ärevuse tõttu võib esineda ka suhtlemisel ärevust. TIS andmetes ei ole kirjeldatud vihahoogusid, ebakohast käitumist, puudulikku impulsikontrolli. Vastavalt psühhiaatri kirjeldustele kaebaja seisundist ei nähtu, et mitmed tegevused oleks raske piiranguga (tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav) depressiooni või ärevuse tõttu. Psühhiaatri täpsematest kirjeldustest ei selgu samuti, et vaimse tervise seisund oleks nii dekompenseeritud, et esineks püsivalt (pikemalt kui 6 kuud) puuduv töövõime. Suur roll erinevatel ravimtalumatustel võib esineda seoses ärevushäirega, seega adekvaatse ravi korral võivad oluliselt väheneda/kaduda ravimite "piirangud". Hinnangute andmisel on tuginetud 21.01.2021 psühhiaater Helle Müller epikriisile ja 18.03.2021 laboriarst Triin Tammert epikriisile.
27.Kaebaja kirjeldatud piiranguid liikumise valdkonnas on arvestatud käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondi hinnates. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal ei ole kirjeldatud ega diagnoositud püsivat kuulmislangust, puuduvad ka asjakohased uuringud. Kaebaja kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Ei ole kirjeldatud alkoholist või muudest sõltuvust tekitavatest ainetest püsivaid kõrvaltoimeid, mis põhjustaks püsivat töövõime alanemist. Eeltoodust tulenevalt hinnati nimetatud valdkonnad arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud).
28.Kaebaja liikumise valdkonna piirangud on põhjustatud vaimse võimekuse probleemidest. Töövõime hindamise metoodika juhendi kohaselt mõistetakse kehalise võimekuse all üldjuhul lihaste jõul tehtavaid tegevusi, arvestades seejuures üldist jõudu ja jaksu. Kehalist võimekust võivad mõjutada keha ehituslikud iseärasused, mis on tekkinud vigastuse, haiguse või arenguhäire tõttu (nt jäseme puudumine, liigeste moondumine, lihaste kõhetumine). Samuti võib pikaajaline kehaline haigus põhjustada väga kergelt tekkivat väsimust või hingeldust, mis takistab kehaliste tegevuste teostamist. Vaimse võimekuse all mõistetakse üldjuhul oskuste omandamise võimekust, inimestega kontakti loomist, ümbritseva keskkonna ja inimsuhete tajumist, eri olukordadele reageerimist. Vaimset võimekust võivad halvendada psüühilised ehk vaimsed haigused või arengupeetus ja õppimishäireid, aga ka vigastusest tekkinud vaimsed häired. Teatud juhtudel võivad kehaliste haigustega kaasneda vaimsed probleemid (nt pikaajaline raske kehaline haigus võib viia depressiooni tekkimiseni ja vaimse suutlikkuse halvenemiseni). Samuti võivad vaimsete haigustega kaasneda füüsilised sümptomid (nt psühhosomaatiliste, somatoformsete häirete või skisofreenia puhul), mis põhjustavad kehalise võimekuse valdkonnas tegutsemis- ja soorituspiirangud. Sellisel juhul tuvastatakse tegutsemisvõime piirangud mõlemas valdkonnas, kuid peamisena kajastatakse valdkond, mis on terviseandmetele tuginedes piirangu põhjustajaks. Seetõttu on kaebaja ärevusest põhjustatud kaebuseid hinnatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.
29.Teistes valdkondades piiranguid ei märkinud kaebaja ega tuvastanud TTO ekspertarst.
30.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 8. Määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades 6(16)
3-21-921 kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamisel § 8 lg 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna tema igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.
31.TTO ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks kestusega viis aastat ja prognoosi seisundile tõenäoliselt vähemuutuvaks. Kokkuvõtlikult on TTO ekspertarst leidnud, et kaebaja töövõime on osaliselt piiratud vaimse tervise seisundi häire tõttu, mis on kestnud üle 10 aasta. Vähese ravisoostumuse ja ravimtalumatuste tõttu on kujunenud välja püsivad ja tõenäoliselt pöördumatud muutused, mistõttu ei ole töövõime täielik taastumine tõenäoline. Ravisoostumuse olulisel paranemisel, pikaajalisel psühhofarmako- ja psühhoteraapia järjepideval ja regulaarsel rakendamisel võib esineda mõningane töövõime paranemine.
32.Kaebaja on kaebuses välja toonud, et tal peaks olema puuduv töövõime, nagu see hinnati aastal 2018. Vastustaja märgib, et uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei ole isikul esinevad tegutsemispiirangud automaatselt hinnatavad samas ulatuses, mis varasema taotluse alusel, isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Isiku seisund siiski ajas muutub (haigusseisunditest tingitud tegutsemispiirangud võivad süveneda või ka vastupidi, ravi foonil väheneda). Ühegi taotluse hindamisel ei ole ega saa olla ette kindlaks määratud tulemust. Vahepealsel ajal on ka lisandunud uued terviseandmed, kaebaja on käinud ja olnud jälgimisel pikemaaegselt psühhiaatri juures. Lisaks on kaebajal vahepealsel ajal s.o 01.10.2020 samuti hinnatud töövõime osaliseks, mis jäi muutmata ka vaidemenetluses.
33.Kaebaja õpib Eesti hariduse infosüsteemi andmete alusel täiskoormusega õppes Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. Samuti on kaebaja äriregistri andmetel MTÜ ja OÜ juhatuse liige. Täpsem selgitus nimetatud asjaolude kohta nähtub töötukassa ekspertarsti seisukohast. Kaebaja ravimtalumatust on hindamisel arvesse võetud, on arvestatud tema kirjeldusi. Töövõime hindamisel arvestataksegi piiranguid, mida raviga ei ole võimalik olnud kompenseerida. Siiski on sellest lähtuvalt kaebaja töövõime hinnatud osaliseks.
34.Töövõime hindamise ekspertiis, selles välja toodud piirangud ja soovitused on üheks võimalikuks sisendiks sobiva töö otsimisel ja leidmisel. Vajadusel on võimalik kasutada Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja ja karjäärispetsialistide abi.
KOHTU PÕHJENDUSED
35.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja hinnanud esitatud tõendeid, leian, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
36.Kaebaja nõuab Töötukassa 23.03.2021 otsuse ja 22.04.2021 vaideotsuse tühistamist ning Töötukassa kohustamist vaadata tema töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Töötukassa on seisukohal, et kaebaja töövõime on osaline. Kaebaja leiab, et Töötukassa oleks pidanud tuvastama temal puuduva töövõime. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati Töötukassa poolt õiguspäraselt.
37.TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. Seadusandja on soovinud pakkuda isikutele seega abi ja toetust tööturul 7(16)
3-21-921 osalemiseks, arvestades individuaalselt iga isiku vajadusi ja barjääre, kusjuures töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja terviseseisundile vastava töö leidmist.
38.TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg 3 p-i 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Sama §-i lg 3 p-de 2 ja 3 kohaselt tuvastatakse isikul osaline töövõime, kui tema töötamine on osaliselt takistatud, või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline töötama.
38.1.Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Kui tervisekahjustus takistab töötamist vaid osaliselt, ei ole alust tuvastada töövõime puudumist. Puuduva töövõime tuvastamine on põhjendatud vaid juhul, kui terviseseisundist tulenevad tegutsemise piirangud, prognoos ja eeldatav kestus võimaldavad järeldada, et isik ei ole võimeline töötama. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
39.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtlus), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel, 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
40.Määruse nr 39 § 8 lg 1 järgi hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Sama paragrahvi lg 2 järgi töövõime ulatuse tuvastamisel sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja
8(16)
3-21-921 esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele.
41.Määruse nr 39 § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Seega tuleb vastustaja otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks kontrollida, kas vaidlusaluste otsuse ja vaideotsuse aluseks olevad TTO ja vastustaja enda eksperdi arvamused on tehtud kõiki kaebajaga seotud olulisi asjaolusid arvestades.
42.Esmalt selgitan, et taotleja poolt vormikohases taotluses märgitud andmed peavad üldjuhul võimaldama vastustajal vajaliku otsuse tegemist ning tuleb eeldada, et vastustajale esitatakse taotluse lahendamiseks piisavad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed. Tervise infosüsteemis kajastatud andmetele lisaks on vajalik täiendavaid andmeid koguda (sh suunata taotleja arsti vastuvõtule) üksnes juhul, kui tervise infosüsteemist nähtuvad andmed on vastuolulised või nende andmete alusel ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata (TVTS § 7 lg 3 ja määruse nr 39 § 5 lg 1). Vastustaja ei pea eeldama, et kaebaja terviseandmed on puudulikud ning seetõttu ei ole vastustajal kohustust pöörduda täiendavalt isiku raviarsti poole tema tervist puudutava informatsiooni täpsustamiseks. TVTS § 6 lg-st 4 tuleneb samuti, et isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Seega tuleneb seaduse mõttest üheselt, et töövõime hindamisel tuleb lähtuda eeskätt isikut ravinud arsti poolt tuvastatud asjaoludest ning neist asjaoludest saab lähtuda eelkõige juhul, kui isik on töövõime hindamise taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul käinud asjakohase arsti vastuvõtul. Seda on kaebaja ka teinud ning raviarsti aktuaalsetest sissekannetest oli TTO ekspertarstil ekspertarvamuse koostamisel võimalik lähtuda.
43.Lisaks selgitan ka seda, et kohtu pädevus töövõime hindamise käigus koostatava ekspertarvamuse sisulisel hindamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarvamus vastab määruse nr 39 §-s 7 toodud nõuetele ning kas ekspert on hinnanud kõiki kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid piiranguid, mida isik on oma taotluses kirjeldanud. Kohus ei saa sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. See tähendab, et kui pädeva isiku poolt koostatud ekspertarvamuses on meditsiinialastele erialateadmistele tuginevalt asutud seisukohale, et isikul esinevad kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes teatud intensiivsusega piirangud, siis saab kohus sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, ent arvesse võtmata jäetud asjaolude arvesse võtmise korral oleks võinud eksperdi lõppjäreldus osutuda teistsuguseks.
44.Kaebaja märkis oma 06.03.2021 töövõime hindamise taotluses, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise valdkondades. Kaebaja on kirjeldanud ka ravimite kõrvalmõjust tingitud piiranguid.
45.Kaebaja taotluse kohaselt on tal liikumise valdkonnas piirangud järgmistes võtmetegevustes:
46.Võtmetegevuse „eri tasapindadel liikumine“ puhul tõi kaebaja välja, et tema võimekus liikuda on muutlik, liikumisel esinevad psüühilised piirangud, füüsilisi takistusi kaebaja kirjeldanud ei ole (hindas piirangu raskusastme skaalal väärtusega 9). Samuti märkis kaebaja, et tema võimekus trepist üles või alla liikuda on muutlik, põhjendades seda järgmiselt: See oleneb päevast, mõni päev ei suuda voodistki välja tulla, depressiooni pärast. Trepist üles minnes tekib tugev hingeldus, mis pikema aja jooksul taastub. Hinnangu 9 raskusastme skaalal on kaebaja ise andnud ka võtmetegevusele „ohutu ringiliikumine“ selgitades, et võimekus ohutult liikuda on muutlik. Olenevalt seisundist on see tihti raskendatud, kuna kui ärevushoog tuleb peale, siis see tekitab segadusseisundit ja silmade eest läheb mustaks. Uutes kohtades liikumine, ilma oma 9(16)
3-21-921 inimeseta on võimatu. Uutes kohtades liikumisega tekib ärevus ja paanika ning rahvarohked kohad süvendavad depressiooni, vajan kõrvalist abi paljudes tegevustes. Mõned päevad enne minekut olen juba ärevil, kuna ei tea mis mind ees ootab. Olen põgenenud ärevuse tõttu nii mõnestki olukorrast, nt tühistanud arsti aja või jätnud kooli minemata ja koolist ka selle tõttu lahkunud, kuna ei suuda olla pikemat rahvarohkes kohas. Eriolukorra tõttu on kool distantsõppel, et minule see hetkel hästi sobib. Võtmetegevuse „seismine ja istumine“ osas on kaebaja märkinud: ärevuse tõttu ei suuda ma istuda rohkem, kui 5 min rahulikult ühe kohapeal, pidevalt vahetan asendit. Ka praegu seda taotlust täites olen vähemalt 100x vahetanud poosi, jalad toolile, jalad toolilt maha, üks jalg toolile jne. Selle probleemiga ei ole kuskile arstile kahjuks võimalik pöörduda, nii et palun seda mitte minu haigusloost otsida! Õlaliiges teeb pidevalt valu, teen harjutusi kuid ei midagi valu ja ragin ikka püsib. Võtmetegevuse „liikumisega seotud muud piirangud“ märgib kaebaja, et: hommikuks ei ole välja puhanud, kuna ärevuse ja depressiooni tõttu on raske uinuda. Vasak õlaliiges valutab öösiti, mis segab und. Jah, ma ei saa võtta tablette, kuna olen ülitundlik, kuid ka Teie peate sellega arvestama. Käsimüügist ostan valuvaigisteid aga seda Teie ei näe aga see peab minema arvesse.
46.1.Tartu Arstiabi Keskus OÜ ekspertarst Danel Mugur 15.03.2021 ekspertarvamuse5 (edaspidi TTO ekspertarsti arvamus) märkis eksperthinnangus, et kaebaja kirjeldatud piiranguid liikumise valdkonnas on arvestatud käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondi hinnates. Seega ei ole vastustaja jätnud tähelepanuta kaebaja kirjeldatud piiranguid liikumise valdkonnas, vaid on neid hinnanud teiste valdkondade raames.
46.2.Kaebaja ei ole Töötukassale esitatud vaides ega kaebuses kohtule välja toonud, millised füüsilised liikumist takistavad piirangud tal lisaks vaimsetele piirangutele esinevad. Ka Töötukassa ekspertarsti hinnangul6 on kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas seotud temal diagnoositud psüühikahäiretega s.t. on ärevuse ja depressiooni haigussümptomaatika, mis on hinnatavad vaimse võimekuse valdkonnas ning vasaku õlaliigese valuga, mis on hinnatav käelise tegevuse valdkonnas.
47.Käelise tegevuse valdkonnas on kaebaja kirjeldanud piiranguid kolmes võtmetegevuses.
47.1.Võtmetegevuses „käte sirutamine“ on kaebaja märkinud, et esinevad mõõdukad raskused. Vasaku õlaliigese valud takistavad käe liikumist. Võtmetegevuses „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ on kaebajas samuti märkinud mõõdukate raskuste esinemist: Vasaku õlaliigese valud takistavad käe liikumist ja kuna teen kõike paremaga, jah olen ka paremakäeline, siis parem käis kipub väsima, kuna vasaku õla pärast on topelt koormus. Vasaku käe liikuvus on raskendatud olenemata raskustest, tegevusi saan teha parema käega, kuna vasaku käe liikuvus on õla piirist piiratud. Paremal käel suur koormus. Võtmetegevuses „käteosavus“ selgitab kaebaja: Minu võimekus käsi ja sõrmi kasutada on muutlik. sõrmede töö on vasakul käel pikemate tegevuste juures väsitav, kuna pingutab õlaliigest, millega käin jätkuvalt taastusravis ja tänu sellele on paremal käel suurem koormus, mis omakorda väsitab paremat kätt. Käte sirutamisele ja asjade ülestõstmisele annab kaebaja raskusastme skaalal väärtuseks 2 ning käteosavusele 9.
47.2.TTO ekspertarsti arvamuse kohaselt on TIS andmete kohaselt kaebajal kirjeldatud õlavalusid, kuid ortopeedi poolt (ortopeed Leho Rips epikriis 25.08.2020) hindamisel on õlaliigestest liikuvus vaba, ei ole piiratud. Füsioterapeudi kirjeldusel esineb abaluu düskinees, mis põhitegevusi ei takista ning nendel valu ei põhjusta. Pigem on seisund paranev taastusravi ja regulaarse võimlemisega. Taotlejal on füsioteraapia pooleli jäänud maski kandmise keeldumise
Vastustaja lisa 3. Vastustaja lisa 8.
10(16)
3-21-921 tõttu viimase ortopeedi sissekande alusel (28.10.2021 sissekanne) . Saadaoleva info alusel esineb kerge piirang. Ekspertarst hindas käelise tegevuse piirangu raskusastme skaalal väärtusega 1. Oma korduvas 06.04.2021 eksperthinnangus7 jäi ekspertarst oma esialgse hinnangu juurde viidates selgituseks, et kaebaja poolt esile toodud piirangud käelise tegevuse valdkonnas on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Töötukassa ekspertarsti hinnangul on käelise tegevuse valdkonna piirangud põhjendatud hinnata arvväärtusega 1 (kerge piirang).
47.3.Leian, et ekspertarstid on TIS-i andmete ja kaebaja enda kirjelduste põhjal teinud õiguspärase järelduse, et kaebajal esineb käelise tegevuse valdkonnas kerge piirang. Täiendavalt märgin kaebajale, et ekspertarvamuses toodud viide füsioteraapia poolelijäämise osas maski kandmisest keeldumise tõttu, on pärit ortopeedi kirjeldusest, mida eksperthinnangus on tsiteeritud, tegemist ei ole eksperdi enda hinnanguga ega etteheitega kaebajale.
48.Valdkonnas „teabe edastamine ja vastuvõtmine“ kirjeldas kaebaja piiranguid võtmetegevustes „teabe edasiandmine“ ja teabe vastuvõtmine“: Minu võimekus lihtsaid sõnumeid edastada on muutlik. Mind väsitab inimestega pikemalt suhtlemine, kuna tekib ebakindlus ja ärevus. Peab asju üle kordama keskendumisraskuste pärast. Minu võimekus suuliselt edastatud sõnumeid vastu võtta on muutlik. Aeg-ajalt tekivad keskendumisraskused tänu millele peab asju üle kordama. Kaebaja hindab neis tegevustes piiranguid arvväärtuse skaalal numbriga 9.
48.1.TTO ekspertarst märgib arvamuses, et kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Füüsiliste piirangu kohta kirjeldused puuduvad. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas käsitletakse nägemise, kuulmise ja kõnelemisega seotud funktsioonide häirumise tõttu välja kujunenud tegutsemis- ja osalusvõime piiranguid suulise ja kirjaliku teabe vahetamisel teiste inimestega. Selles valdkonnas ei arvestata psüühikahäirest tulenevat teabe vahetamise raskust.
48.2.Nõustun ekspertarstidega ning tuginedes kaebaja enda kirjeldusele, nähtub, et raskused teabe edastamisel ja vastuvõtmisel on tingitud psüühikahäirest, füüsilisi piiranguid ei ole kaebaja kirjeldanud.
49.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole kaebaja piiranguid märkinud.
50.Vaimset võimekust käsitleva esimese valdkonna „õppimine ja tegevuste sooritamine“ all on kaebaja kirjeldanud piiranguid kahes võtmetegevuses.
50.1.Võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ märkis kaebaja, et ta suudab suurte raskustega selgeks õppida lihtsaid ja keerulisemaid igapäevategevusi: Ei suuda uusi asju talletada ja nendele keskenduda - koolis käin koos oma abikaasaga, kui Teile see takistuseks järjekordselt saab, et ma suudan. Me teeme seda koos, kui mina ei saa käia, siis toob ta materjali koju ja teeme kodus tunnid ise järgi. Kooli teemad on seotud minu töökohaga BirchLagoonis. Igapäevasteks tegevustes millega olen häda on puude toomine, toidu valmistamine, majapidamistööde tegemine, poest tarbeesemete ja toidu toomine – kõik depressiooni ja ärevuse pärast. Keskendumisraskused põhjustavad probleeme uute asjade omandamisel. Võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ all märkis kaebaja lisaks, et ta ei saa raskusteta hakkama igapäevategevustega, selgitades: ärevuse ja depressiooni tõttu ei hinda ta asjade olulisust ning ei suuda keskenduda pikalt probleemidele. Mõte rändab. Vajan abi, et asjad meeles püsiks. Kaebaja hindab piirangut arvväärtusega 3.
50.2.TTO ekspertarst leidis oma arvamuses, et kaebajal esinevad mõõdukad piirangud tähelepanu koondamisel, igapäevatoimingute tegemisel. Taotlejal esinevad kerged piirangud
Vastustaja lisa 6.
11(16)
3-21-921 oskuste omandamisel. Piirangud on põhjustatud peaaju kahjustusest. Taotlejal esineb tahteaktiivsuse alanemist, keskendumisraskusi ja unehäireid. Taotlejal esineb raskusi tegevuste kavandamisel ja elluviimisel. Ekspertarst võttis arvesse kaebaja diagnoose: orgaaniline depressioon, agorafoobia, generaliseerunud ärevushäire. Kaebajal ei ole kirjeldatud mälu või kognitiivsete võimete alanemist, puuduvad ka asjakohased uuringud. Taotlejal esinevad mõningad keskendumisraskused. Taotlejal on kirjeldatud kohati tahteaktiivsuse alanemist, väsimust, unehäireid. Selle tõttu võib episooditi esineda raskusi tegevuste kavandamisel ja elluviimisel. Ekspertarst tõi välja, et kaebaja tegeleb igapäevaselt toitumise jälgimisega, on alustanud kutsekooli õppima, mistõttu tõenäoliselt raske piirang ei esine. Kaebajale on depressiooni vastu välja kirjutatud Phenibut, mida tarvitab alalävises annuses (määratud on 1 tablett 2 korda päevas, tarvitab 1/2 kuni 1 tablett päevas). Saadaoleva info alusel esineb mõõdukas piirang (arvväärtus 2).
50.3.Oma hinnangu kujundamisel tugines TTO ekspertarst kaebaja raviarsti H. Mülleri järgmistele TIS-i sissekannetele: 11.06.2020: Väga tugev nõrkus, mõni päev ainult pikali, olnud 3 tugevamat paanikahoogu. Ärevus püsivalt, Väldib kodust väljas käimisi, hirm Ph kordumise ees. Higistamishood, uinuda saab Fluanxol 1 mg 1/4 õhtul. Ravimite osas suur tundlikkus, perearsti poolt määratud raua tbl, kuna ferritiin olevat madal, Hgb kõrge/normis. Raua tbl osas tundub, et enesetunne halveneb, liigeseprobleeemide tõttu kirjutatud ravimit ei talunud. Perearst nimetanud ärritatud soole sü, pole uuritud....Selgitused, soovitused toitumise osas 13.08.2020 visiit: Püsiv väsimus. Probleemid püsivad, teinud ise rohkesti uurimistööd, arvab, et probleem lõualiigesest, nihe..... on ise internetist rohkesti uurinud, kõik tunnused olemas- naksub, tekitab peavalu, hoiab kogu aeg põletikku üleval. Pt on rohkesti ka erinevatel konsult käinud, soovit valuvaigisteid, kuid kaua neid siis võtta, kui põhjus jääb, ravimite taluvus isegi halb. Ravimeid ei talu ja neist pole ka kasu. Erinevad füsioterapeutilised lahendused on andnud paremaid kuid ajutisi kergendusi. Praegu musta pässikut hakanud kasutama. Toidutalumatused samuti probleemiks, järgib GKVT, tunneb, et loomne valk mõjub halvasti, praegu vegan. Põhjendamatuid ärevushooge, tunneb, et pikemad toiduvahed provotseerivad muu hulgas. phenibut 250 mg x2-3 29.10.2020 visiit: Kaugkonsultatsioon, kuna pt annab teada, et on palavikus Menstruatsioontsükliga vahel palavik tõuseb, praegu üle 38. Oluliste muutusteta, fenibut 1/2 tegi ärevaks. Praegu olnud ka kaasuvaid pingeid koera surm ja kassi haigestumine, korduv loomakiirabis käimine. Koormustaluvus oluliselt langenud PMS, stress- soovit metüül B kompleks NP toetuseks proovitud aswagandha- ei tundnud mingit toimet, jams? kunagi on proovitud mungapipart, see ei sobinud kohe üldse. Kõige paremini ongi sobinud Zn ja b vit kompleks. Homotsüsteiin plaanis kontrollida! Ravimeid ei talu! Ka lisandite annused peavad olema väga väikesed 21.01.2021 visiit: Kaugkonsultatsioon Püsib ärevus, kergesti erutuvus, aegajalt unehäired, kui enesetunne pigem veidi parem varasemaga võrreldes. Jätnud toidust muna välja, tundis, et juba sellest positiivne muutus, hetkel GKVT, välistanud veel hulk talumatuid toiduaineid. Soolestiku seisund parem, ka hgb tase hakanud tõusma. Toitumise muutudes olnud 3 päeval peavalus, kuid nüüd posit dünaamika. Tunneb tuge Aswagandhast, fenibut sobib, kuid ärritab veidi magu, kasutab 1/2-1 päevas.
50.4.Vaidemenetluse raames tehtud 06.04.2021 eksperthinnangus jäi ekspertarst oma esialgse hinnangu juurde „Lisaks esialgses eksperthinnangus väljatoodule on ekspertarst tuginenud ka laboriarst Triin Tammerti sissekandele TIS-is: 18.03.2021 laboriarst Triin Tammert epikriis: Eile tegi trenni - kätekõverdusi ja istessetõuse. Umbes nädal aega tagasi kukkus lumelauaga kõhuli. Eelistab ravimisel looduslikke vahendeid.
50.5.Töötukassa ekspertarsti hinnangul on TTO ekspertarst põhjendatult märkinud kaebaja piirangud mõõdukateks. Piirangu hindamisel on tuginetud kaebaja enesehinnangulistele piirangutele ja psühhiaatri dr Helle Mülleri sissekandele. Generaliseerunud ärevushäirest ja keskendumisraskustest tingituna võib uute teadmiste omandamine võtta enam aega. Samas ei 12(16)
3-21-921 ole kirjeldatud mäluhäireid ega intellekti vähenemist. Psühhiaater ei ole pidanud vajalikuks vastavaid uuringuid korraldada. Kaebajal on kirjeldatud tahteaktiivsuse alanemist, väsimust, unehäireid. Piirangud on hinnatud võimaliku määratud ravi foonil. Psühhiaatri poolt on kirjeldatud, et paljud ravimid ning ka toidulisandid ei ole sobinud, viimasel ajal on madalas annuses medikamentoosse raviga saavutatud siiski mingi vähene raviefekt. Samas on mitmeid tegevusi, milles on kaebaja suutnud edukas olla. Töölepingu (osaline töötamine, ajutised töövõimetuslehed perearstilt lihasvalude diagnoosiga) lõpetamine perefirmas on toimunud 28.02.2021 s.o vahetult enne töövõime hindamise korduvtaotluse esitamist.
50.6.Eeltoodu põhjal leian, et TTO ekspertarst ja vastustaja ekspertarst on arvestanud kaebaja taotluses kirjeldatud piiranguid ning samal ajal neid ammendavalt kõrvutanud kaebaja terviseandmetega. Ei nähtu, et midagi kaebaja kirjeldatust oleks jäänud arvestamata viisil, mis võiks mõjutada otsustamise tulemust. Minu hinnangul on ekspertarvamuses aluseks võetud asjakohased terviseandmed ning kaebaja raviarsti epikriisides välja tooduga hinnangu andmisel arvestatud.
51.Valdkonnas muutustega kohanemine ja ohu tajumine on kaebaja kirjeldanud tal esinevaid piiranguid järgmiselt.
51.1.Võtmetegevus „väljaskäimine“, märkis kaebaja: ei suuda viibida avalikes kohtades, tekib justkui "klomp" kurku, iiveldus ja peapööritus, jookse ja põgene tunne. Kui on abikaasa kaasas, siis tunnen veidi turvalisemalt, kuna kui peaks midagi juhtuma minuga siis ta on sellest teadlik ja oskab abi anda. Tunnen ennast kindlalt kui olen oma kodus omade inimestega. Ei suuda kodust lahkuda ilma kaaslaseta, ärevusest tingituna tekib juba enne kodust lahkumist hirm, et miskit halba võib juhtuda minuga. Emotsionaalselt hakkab pinge tulema peale juba mitu päeva enne, kui tean et pean kuskile minema, olen ka lahkunud olukorrast, kuna pinge ei pea vastu. Võtmetegevuse „riski või ohu tajumine“ juures on kaebaja märkinud, et ei suuda ohutult sooritada igapäevategevusi ja aru saada liiklusest tingitud ohtudest ning vajab ohu vältimiseks kedagi enda kõrvale: Vaimselt tekib olukord, kus keegi peab olema minuga koos, kuna ärevus võib minna väga suureks. Füüsiliselt näiteks puude toomine ja muru niitmine. Võtmetegevuses „toimetulek muudatustega“ märgib kaebaja, ei tule toime muutustega oma igapäevaelus, kui muutus on ootamatu: Rutiini muudatused ei sobi mulle, löövad täiesti mu endast välja, kuna siis tekib ärevus ja paanika, kuna olen harjunud elama oma rütmis.
51.2.TTO ekspertarst arvestas oma arvamuses kaebaja diagnoose: orgaaniline depressioon, agorafoobia, generaliseerunud ärevushäire. Ekspertarst tõi välja, et kaebajal on diagnoositudagorafoobia, kuid suudab siiski tööl käia, kutsekoolis käia, perearstil ja teistel eriarstidel avalikes ruumides käia, seega tõenäoliselt raske piirang ei esine. Taotlejal esineb ärevust, samuti on kirjeldatud ärevust avalikes kohtades. Saadaoleva info alusel esineb mõõdukas piirang. Kirjeldatud piirangud riski ja ohu tajumise valdkonnas, piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Selles võtmetegevuses hinnatakse isiku võimet riskidest ja ohust aru saada. Saadaoleva info alusel seega selles võtmetegevuses piirangut ei esine. Kaebajal esinevad mõõdukad piirangud probleemide lahendamisel, stressiga toimetulekul. Piirangud on põhjustatud peaaju kahjustusest. Esineb ärevust ja hirmu, eriti avalike kohtade ees, pingetaluvus on langenud, mille tõttu võib esineda raskusi konfliktolukordades. Ekspertarst tugines sealjuures juba eelpoolviidatud psühhiaater H. Mülleri kirjeldustele. Oma 06.04.2021 eksperthinnangus jäi TTO ekspertarst varasema seisukoha juurde. Töötukassa ekspertarst nõustus oma arvamuses TTO ekspertarstiga, et kaebajal esineb mõõdukas piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Töötukassa ekspertarst märgib, et kaebaja terviseandmetest ja enesehinnangust lähtuvalt esinevad ärevushood, mis piiravad kodust väljumist ilma vaimse pingeta ning on ajuti viinud kodust väljumise vältimiseni. Samas on kaebaja olud võimeline kodust lahkuma, mis kinnitab, et tegemist ei ole raske (peaaegu 13(16)
3-21-921 võimatu) tegevushäirega. Enesehinnanguliselt on kaebaja välja toonud, et ta tunneb end veidi turvalisemalt, kui abikaasa on temaga. Terviseandmed ei kinnita ühiskonnast isoleerumist ja/või püsivalt paanikahoo tekkimist kodust väljumisel, mil oleks vajanud sagedast kõrvalist abi. Hinnatud on mõõdukas piirang s.t tegevuse sooritamine on oluliselt raskem kui tervetel samaealistel. Terviseandmetes ei ole viiteid, et kaebaja oleks enda käitumisega tekitanud enda või teiste tervisele ohtlikke olukordi, sealhulgas neid ohte tajumata. Kaebajal esinevad mõõdukad piirangud probleemide lahendamisel, stressiga toimetulekul. Muutused, eelkõige ootamatud muutused igapäevarutiinis tõstavad ärevustaset. On esinenud paanikahoogusid. Arvestatud on, et muutused rutiinist väljakaldumisel tekitavad ärevushäire tõttu enam stressi kui tervel inimesel. Antud võtmetegevuses hinnatakse piirang mõõdukaks, kui ootamatute olukordade puhul vajab isik tugiisiku kõrvalabi. Raskeks või täielikuks hinnatakse piirang, kui rutiinist välja langemisel vajab isik erikäsitlust (sealhulgas erakorralist meditsiinilist abi, hospitaliseerimist jms) või katkeb toimetulek igapäevaeluga sootuks.
51.3.Leian, et ka muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna puhul on ekspertarstid ja seega ka vastustaja õigesti kaebaja taotluses ja vaides kirjeldatud piiranguid hinnangu andmisel arvesse võtnud. Samuti ei nähtu mulle, et kaebaja olemasolevad terviseandmed oleksid ekspertarstide seisukoha ja järeldustega vastuolus. Arvestatud on asjakohaseid kaebaja raviarsti sissekandeid ning need on ka ekspertarvamuses välja toodud.
52.Valdkonna suhtlemine võtmetegevustes „suhtlemisega hakkamasaamine“ ja „kohane käitumine“ leidis kaebaja, et ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu, lisades, et tema võimekus kohtuda võõraste inimestega ärevust või hirmu tundmata on peaaegu olematu. Kaebaja põhjenduse kohaselt on raskendatud käimine ametiasutustes. Võõraste inimestega suhtlemine tekitab pinget ja ebakindlust. Võõraste inimestega koos viibides tunnen tõrjutust ja alaväärsust. Füüsiliselt hakkab süda rütmist välja lööma, pea hakkab ringi käima, ning käed hakkavad värisema. Vahetevahel kaotab kontrolli oma käitumise üle: PMS ́iga seotud on emotsionaalne käitumine. Kaks nädalat on tujude kõikumine, kurbus ja nutuhood. Ei suuda pikalt viibida ühe kohapeal, soov kiirelt lahkuda, nii jäävad paljud asjad korda ajamata.
52.1.TTO ekspertarst leidis oma hinnangus, et kaebajal esinevad mõõdukad piirangud võõrastega kontakteerumisel, ametlikes suhetes. Piirangud on põhjustatud peaaju kahjustusest. Esineb ärevust võõrastega suhtlemisel, samuti esineb mõningast sotsiaalset isoleerumist. Kaebaja on oma seisukohtades väga kinni, ei ole paindlik nende osas. Kaebaja kirjeldatud piirangud kohase käitumise osas ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebajal ei ole kirjeldatud vihahoogusid, ebakohast käitumist, puudulikku impulsikontrolli. Ekspertarst tugines oma arvamuses eelpoolviidatud psühhiaater H. Mülleri kirjeldustele. Vaidemenetluse raames tehtud korduvas eksperthinnangus jäi TTO ekspertarst oma varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja ekspertarst märkis oma arvamuses, et TTO ekspertarst on leidnud õigesti, et kaebajal esineb mõõdukas piirang suhtlemise valdkonnas. Terviseandmete alusel on kirjeldatud ärevust kodust väljumisel. Generaliseerunud ärevushäire esinemisel on ilmselt ka ärevuse tõus inimestega suhtlemisel, kuid suhtlemine on võimalik. Kaebaja käib mitmete erinevate arstide juures, suhtlemine on ilmselt nõutav nii õpingute kui töötamise juures (sh juhatuse liikme ülesannetes). Võtmetegevuses „kohane käitumine“ kirjeldatud sümptomaatika seoses premenstruaalse sündroomiga (PMS) ei leia kajastamist günekoloogi poolt TIS-is. Psühhiaatri sissekandest nähtub, et kaebusena on kaebaja terviseseisundi halvenemist premenstruaalselt esitanud. Antud võtmetegevuses hinnatakse kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist igapäevastes situatsioonides; olukordi, kus isiku käitumine inimestevahelises suhtluses ei vasta üldtunnustatud normidele. Ebakohase käitumise episoodide iseloom ning sagedus peavad olema terviseandmetes täpsustatud, et hinnata piirangu raskusastet. Kaebaja ebakohast käitumist terviseandmed ei kinnita. 14(16)
3-21-921
52.2.Minu hinnangul on ekspertarstid ka selle valdkonna puhul kaebaja kirjeldatud piirangute ja nende põhjendustega õiguspäraselt arvestanud, leides oma seisukohtadele toetust ka kaebaja terviseandmetest. Mulle ei nähtu kaebaja TIS-i sissekannetest, et ekspertarstid oleksid jätnud arvestamata millegagi, mis vaidlustatud otsust muudaks.
53.Täiendavalt on kaebaja taotluses välja toonud, et valdkonna sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimine kõrvaltoimed, et tal on tegutsemisraskusi tulenevalt rohtude kõrvalmõjust. Xanaxist tekib uimasus ning muude tervisehäirete all: aegajalt iiveldus ja liigne uimasus.
53.1.TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja ei ole kirjeldatud selliseid kõrvaltoimeid, mis mõjutaks töövõimet ja seega piiranguid ei esine. Alprasolaam (xanax) on oma toimemehhanismilt rahustav, ärevust pärssiv ravim. Retseptikeskuse andmetel on alprasolaami välja kirjutatud viimase kahe aasta jooksul kolmel korral - 08.07.2019 30 tabletti, 19.12.2019 30 tabletti ja 08.03.2021 30 tabletti. Selline ravimikasutus ei saa anda püsivaid (enam kui kuus kuud kestvaid) piiranguid, mida arvestada töövõime hindamisel. Samuti ei anna ravimikogus alust hinnata ravimisõltuvust.
53.2.Töötukassa ekspertarst märgib täiendavalt, et on põhjendatud hinnata, et ravimi kõrvaltoimete osas kirjeldatud piirangud ei leidnud kinnitust. Psühhiaater dr Helle Müller kirjeldab oma epikriisis korduvalt, et esineb paljude ravimite ja ka toidulisandite kõrvaltoimeid ja/või mitteefektiivsust, mistõttu enamus ravimeid ei ole kasutusel. Piirangud ongi hinnatud võimaliku määratud ravi foonil ja asjaolu, et ravimikasutus on piiratud, on seejuures arvesse võetud. Kaebaja viited ravimite kasutamise vähenenud võimalusele on terviseandmetes objektiivselt kinnitust leidnud. Juhul, kui leevendust toovad käsimüügist saadavad ravimid ja toidulisandid, ei ole see retseptikeskuses nähtav, kuid nende kasutamine on valu korral tavapärane ja kui see aitab (pole olnud vajadust arstiga konsulteerida tõhusama valuravi vajaduseks), siis on see valu kompenseeritud. Töövõime hindamisel arvestataksegi piiranguid, mida raviga ei ole võimalik olnud kompenseerida. Eelduslikult võiks sobiva raviskeemi korral piirangud olla tunduvalt kergemad, võib-olla isegi täiesti kompenseeritud ning töövõime vastavalt hinnatud. Hinnatakse püsivaid piiranguid. Psühhiaatri epikriisis on kirjeldatud tagasihoidlikku maoärritust seoses fenibuti kasutamisega. Otseselt väsimuse teket seoses ravimikasutusega ei ole kirjeldatud. Mitmete toiduainete menüüst välja jätmise ja kaasneva aneemiaga võiks väsimust seostada, vereanalüüsides on viimasel ajal positiivne nihe. Väsimus, kui üks psüühikahäire sümptomeid, on hindamisel arvesse võetud.
54.Kaebaja on kaebuses välja toonud, et tema depressioonist ja ärevusest tingituna on töötamine võimatu. Arvesse pole võetud kõiki võimalikke töötamise valdkondi, kuna ta pole töövõimeline ei sobigi talle ükski töötamise valdkond. Töötukassa ekspertarst viitas oma hinnangus, et kaebaja on TÖR (töötamise register) ja EHIS (Eesti hariduse infosüsteem) alusel täiskoormusel kutseõppes ning kahe OÜ ja kahe MTÜ juhatuse liige. Terviseandmetes on viiteid, et kaebaja on olnud kehaliselt aktiivne, teeb trenni, veedab aega sportlikult, mis on igati positiivne. Vähenenud töövõime korral on soovitatav oma koormust reguleerida vastavalt terviseseisundist tulenevatele piirangutele ning silmas pidada soovitatavaid töö – ja/või õppekeskkonna tingimusi. Töövõime hindamisel antakse arstlik eksperdihinnang üldisele püsivale töövõimele. Nõustun eelpoolviidatud seisukohaga ning minu hinnangul ei ole vastustaja ka siinkohal arvestanud ebakohaste andmetega.
55.Kokkuvõttes olen seisukohal, et kaebaja taotluse ja vaide alusel tehtud töövõime hindamise otsus ning samuti vaideotsus vastavad seaduses sätestatud korras koostatud ekspertarvamusele. Kaebaja väidete ning vastustaja poolt esitatud kaebaja terviseandmete pinnalt ei saa väita, et TTO ekspertarst ja vastustaja ekspertarst oleksid oma eksperthinnangute andmisel teinud ilmseid hindamisvigu või jätnud mõned kaebaja töövõimet puudutavad olulised asjaolud tähelepanuta. Kaebaja väidete pinnalt ei teki põhjendatud kahtlust ekspertarsti meditsiiniliste hinnangute 15(16)
3-21-921 usaldusväärsuses. Ekspertarstid on hindamisel arvesse võtnud kõiki kaebaja kirjeldatud tegutsemispiiranguid, mis tal oma tervisekahjustusest tingitud on, ka neid, mida kaebaja on selgitanud taotluse füüsilise võimekuse blokis ning vaides.
56.Ekspertarstid ja vastustaja on lõppkokkuvõttes arvestanud otsustamisel kaebajal diagnoositud psüühikahäirega ning sellest tingitud piirangutega ning lähtunud kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja TIS-i kantud andmetest kaebaja terviseseisundi kohta. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud jäetud arvesse võtmata või tehtud neist õigusvastased järeldused. Rõhutan veelkord, et ekspertide erialateadmistel põhineva hinnangu sisuline kontrollimine ei ole kohtu pädevuses.
57.Eeltoodud järeldusi ei lükka ümber ka asjaolu, et eelmisel töövõime hindamisel 2018. aastal tuvastati kaebajal puuduv töövõime. Vastustaja märgib õigesti, et ekspertarstid ja Töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub aga uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei ole isikul esinevad tegutsemispiirangud automaatselt hinnatavad samas ulatuses, mis varasemate taotluste alusel. Nõustun vastustajaga ka selles, et inimese seisund võib ajas muutuda. TTO ekspertarst on ka oma hinnangule lisanud soovitused, millised tööülesanded kaebajale tema seisundist tulenevalt ei sobi ning märkinud, et töövõimet võiks toetada psühhoteraapia, psühhofarmakoteraapia jätkamine, kogemustnõustamine ning vajadusel karjäärinõustamine.
58.Eeltoodud põhjendustel leian, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Samuti puudub seetõttu alus kohustada vastustajat uuesti kaebaja töövõimet hindama. Jätan kaebuse tervikuna rahuldamata.
59.Seonduvalt 19.10.2021 kaebaja poolt esitatud täiendavate seisukohtadega märgin, et 11.08.2021 määrusega andsin menetlusosalistele täiendavate seisukohtade esitamiseks võimaluse kuni 30.09.2021. Kaebaja selleks ajaks seisukohti ei esitanud. Seega on kaebaja 19.10.2021 seisukoht esitatud hilinenult ning arvestades, et kohtuotsuse avalikuks teatavakstegemise ajaks oli määratud 21.10.2021, jätan ma kaebaja 19.10.2021 seisukohad tähelepanuta. Juhul, kui tegemist on andmetega, mis kaebaja hinnangul võiksid oma tähelepanu tema töövõime hindamisel, on kaebaja võimalik uuel töövõime hindamisel neile andmetele tugineda.
60.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad kummagi poole võimalikud kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.