Stanislav Leiteni (Leiten) kaebus Tallinna Vangla poolt kaotatud isiklike jalanõude tagastamiseks või alternatiivselt kaotatud jalanõude samaväärsetega asendamiseks või jalanõude kaotamisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Stanislav Leiteni kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Kuulutada haldusasja nr 3-21-503 menetlus osaliselt kinniseks, s.o Tallinna Vangla 15. oktoobri 2021. a vastuse nr 1-11/21/25700-2 lisadena nr 1‒15 esitatud dokumentide osas.
4.Piirata kaebaja õigust praeguse määruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud dokumentidega tutvuda ja saada nendest koopiaid.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Stanislav Leiten (kaebaja) esitas 24. novembril 2020 Tallinna Vanglale taotluse, milles soovis talle kuuluvate vangla tööstuse maja kappi jäänud Nike tossude tagastamist, vangla kulul uute samasuguste jalanõude soetamist või tekitatud kahju kompenseerimist.
2.Tallinna Vangla jättis 1. märtsi 2021. a vastusega nr 5-37/20/136-4 kaebaja taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 7. märtsil 2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu seonduvalt kaotsi läinud Nike jalanõudega. Kaebaja märgib, et soovib saada tagasi Tallinna Vangla poolt kaotatud isiklikud Nike jalanõud või et kaotatud jalanõud asendataks samaväärsetega või talle hüvitataks jalanõude kaotamisega tekitatud varaline kahju. Kaebuse
kohaselt läksid Tallinna Vangla tööstuse maja garderoobikapist kaduma kaebajale kuuluvad musta värvi Nike tossud. Kaebaja sõnul olid tossud ostetud Sportlandi spordipoest ning nende maksumus jäi vahemikku 86,99‒96,99 eurot. Kaebaja kirjeldab kaebuses jalanõude tööstushoone garderoobikappi jäämisega seonduvaid asjaolusid ning märgib, et on seda ka Tallinna Vanglale selgitanud, kuid vangla teda ei usu. Kaebaja soovib saada ka menetlusabi rahaliste raskuste tõttu.
4.Tallinna Halduskohus edastas 10. märtsi 2021. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi Tartu Halduskohtule, kuna kaebaja viibimiskohaks on Viru Vangla.
5.Tartu Halduskohus tegi 7. oktoobril 2021 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus esitada kohtule vastuses nr 5-37/20/136-4 mainitud ja vangla poolt uuritud saatmiskavad ja videosalvestised. Samuti palus kohus teatada, kas kaebaja on enne 24. novembril 2020 registreeritud kahjunõuet nr 5-37/20/136-1 esitanud Tallinna Vanglale mingeid kirjalikke pöördumisi seonduvalt kõnealuste Nike jalatsitega ning olemasolul need koos vangla vastustega kohtule väljastada
6.Tallinna Vangla esitas Tartu Halduskohtule 15. oktoobril 2021 vastuse kohtunõudele nr 1-11/21/25700-2. Koos vastusega edastas Tallinna Vangla kohtule kinnipeetavate ajavahemiku 27. veebruar 2020 kuni 16. märts 2020 saatmiste kohta koostatud nimekirjad (lisad nr 1‒13). Tallinna Vangla märgib, et kohtule ei ole võimalik esitada menetluses uuritud kaamerasalvestisi, kuivõrd vangla salvestistest koopiaid ei teinud ning käesolevaks ajaks on süsteem videod üle salvestanud. Käesoleval juhul oli salvestiste vaatamise eesmärgiks esmalt välja selgitada kuupäev, millal kinnipeetav viimati koolis käis, mistõttu ei salvestanud vangla koopiaid nende päevade videotest, mil kinnipeetavat kooli ei saadetud. Kuna kaamera hakkab salvestama iga kord, kui selle vaateväljas on liikumine, kaebaja ei ole üksuses üksinda ning päevasel ajal on eluosakondades pidevalt liikumine, oleks vanglal selleks, et fikseerida kaebaja kooli mitteviimine, tulnud teha koopia praktiliselt terve päeva kaamerasalvestusest. Arvestades, et videosalvestiste säilitamine eeldab eraldi salvestusressurssi ja see ei ole piiramatu, ei saa vangla kõiki salvestisi säilitada. Vangla tegi konkreetsete kuupäevade kaamerasalvestistest kuvatõmmised (lisad nr 14‒15) ning sealt nähtub, et: 1) Kaebaja kandis
5.märtsil 2020 viimasel koolist tagasi tulemise päeval Nike spordijalatseid; 2) samad jalatsid on kaebajal jalas ka 27. veebruaril 2020 eelviimasel koolist tagasi tulemise päeval; 3) samad jalatsid on kaebajal jalas ka 11. märtsil 2020 arsti juurde saatmisel. Tallinna Vangla märkis lisaks, et vastuse lisadena nr 1‒13 esitatud dokumendid on tunnistatud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lõike 1 punkti 12 alusel asutusesiseseks kasutamiseks ning vastuse lisad nr 14‒15 on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lõike 1 punkti 9 mõistes. Seega on olemas kaalukas huvi kaitsta vangla julgeolekuga seotud teavet, mistõttu palub Tallinna Vangla nimetatud andmeid mitte avaldada. Täiendavalt märkis Tallinna Vangla, et vangla dokumendihaldusprogrammi „Delta“ andmetest nähtuvalt ei ole Stanislav Leiten enne 24. novembril 2020 registreeritud kahjunõuet nr 5-37/20/136-1 Tallinna Vanglale Nike jalatsitega seonduvalt ühtegi kirjalikku pöördumist esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja on kaebuses esitanud kolm alternatiivset nõuet, paludes kas tagastada väidetavalt Tallinna Vangla poolt kaotatud isiklikud Nike jalanõud või asendada jalanõud samaväärsetega või hüvitada jalanõude kaotamisega tekitatud varaline kahju.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et S. Leiteni kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Kaebaja ei ole küll vaidlusaluste Nike jalatsite täpset maksumust välja toonud, ent nende hind jäi tema mäletamist mööda vahemikku 86,99‒96,99 eurot. Kohus leiab, et seda summat arvestades tuleb kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab siinjuures analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Seega kuna vaidlusaluse varalise hüve väärtus jääb praegusel juhul alla 1000 euro, siis seda arvestades saab ka kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivseks.
Kohtu hinnangul ei ole asjaoludest tulenevalt ka kaebuse rahuldamine kuigi tõenäoline.
10.1.Kaebaja väidab, et talle kuuluvad musta värvi Nike tossud läksid kaduma Tallinna Vangla tööstuse maja garderoobikapist. Asja materjalidest nähtuvalt käis kaebaja kõnealuses hoones õppetööl. Kohtueelses menetluses on Tallinna Vangla kaebaja jalatsite kadumisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks uurinud vanglasiseseks saatmiseks koostatud saatmiskavasid ja videosalvestisi. Nende põhjal asus vangla järeldusele, et vaidlusalused kaebajale kuulunud Nike jalanõud ei saanud asuda vangla tööstuse maja garderoobikapis. Tallinna Vangla on ka kohtule esitanud ajavahemiku 27. veebruar 2020 kuni 16. märts 2020 kinnipeetavate vanglasiseste saatmiste kohta koostatud nimekirjad. Lisaks on kohtule esitatud kuvatõmmised 27. veebruari 2020. a, 5. märtsi 2020. a ja 11. märtsi 2020. a R4 eluosakonna kaamerasalvestistest, milledel on näha musta värvi Nike jalatseid kandev sama meesterahvas.
10.2.Kaebaja väidetest järelduvalt jäid tema jalanõud tööstuse maja garderoobikappi õpetaja haigestumise ning COVID-19 leviku vältimiseks vanglas seatud liikumispiirangute tõttu, mis kehtestati Tallinna Vangla sõnul alates 16. märtsist 2020. Tallinna Vangla märgib
1.märtsi 2021. a vastuses nr 5-37/20/136-4, et vanglasiseseks saatmiseks koostatud saatmiskavast ja videosalvestisest nähtuvalt osales kaebaja enne liikumispiirangute kehtestamist tööstuse majas õppetööl 5. märtsil 2020. Vastuses kohtunõudele selgitas vangla täiendavalt, et kuigi saatmise nimekirja kohaselt oli kaebajale planeeritud kooli saatmine ka
10.märtsil 2020 ja 12. märtsil 2020, siis III üksuse R4 elusaokonna (kus kaebaja viidatud perioodil viibis) kaamerasalvestiselt nähtuvalt nimetatud kuupäevadel kaebaja koolisaatmist ei toimunud. Eeltoodud ebakõla nimekirjas on selgitatav asjaoluga, et planeeringud saatmiseks tehakse ja kinnitatakse vähemalt üks päev enne kinnipeetavate saatmisi. Seega eelnevat arvestades pidi kaebaja tossud jätma garderoobikappi 5. märtsil 2020. Kuivõrd kaebaja väidete kohaselt jäid tema Nike tossud tööstuse maja garderoobikappi, kui ta pesemast tulles jättis jalga plätud, pidi kaebaja seega 5. märtsil 2020 üksusesse tulles kandma plätusid. Tallinna Vangla väitel aga olid selle kuupäeva videosalvestiselt nähtuvalt kaebajal üksusesse sisenedes jalas mustad Nike tossud. Ka kohtule esitatud 5. märtsi 2020. a kaamerasalvestise kuvatõmmisel on näha musta värvi Nike jalatseid kandev meesterahvas. Nimetatud kuupäeva saatmiskava kohaselt toimus kaebaja õppetöö ajavahemikus kell 13:00 kuni 15:50 ning selle kuupäeva videosalvestise kuvatõmmisel on kellaaeg 15:51. Lisaks on vangla väitel videosalvestistest nähtuvalt kaebajal mustad Nike tossud jalas ka 27. veebruaril 2020, s.o eelviimast korda koolist
tulles ning 11. märtsil 2020 arsti juurde saatmisel, mis on pärast seda, kui kaebaja viimast korda õppetööl osales. Kohtule esitatud vanglasiseseks saatmiseks koostatud saatmiskavad kinnitavad, et kaebajale oli planeeritud 27. veebruaril 2020 ja 5. märtsil 2021 õppetööle saatmine ning 11. märtsil 2020 arsti juurde saatmine ning nimetatud kuupäevade videosalvestiste kuvatõmmistel on samuti näha musta värvi Nike jalatseid kandev meesterahvas.
10.3.Eelnevat arvestades ei ole kohtu arvates jalatsite kadumisega seonduvalt kaebaja poolt esitatud väited kinnitust leidnud ning tuleb nõustuda Tallinna Vangla järeldusega, et jalatsid ei saanud jääda tööstuse maja garderoobikappi, nagu kaebaja seda väidab. Kaebaja ei ole kaebuses toonud välja ka mitte ühtegi taolist selgitust ega tõendit, mis selle järelduse ümber lükkaks ja tõendaks, et talle kuuluvad Nike jalanõud läksid kaduma just Tallinna Vangla süül. Lisaks ei ole kaebaja enne kahjunõude esitamist teinud kõnealuste Nike jalatsitega seonduvalt Tallinna Vanglale ka mitte ühtegi kirjalikku pöördumist. Seega kohtule senises menetluses teadaolevate asjaolude ja esitatud tõendite pinnal on kaebuse rahuldamine kohtu hinnangul ebatõenäoline.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Stanislav Leiteni kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
12.Kaebaja on kaebuses palunud ka menetlusabi rahaliste raskuste tõttu. Kohus mõistab, et kaebaja on soovinud taotleda riigilõivu tasumisest vabastust kaebuse esitamisel. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks vajadus ning seetõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
13.Tallinna Vangla on kohtule 15. oktoobril 2021 tõendeid edastades palunud mitte avaldada vangla julgeolekuga seotud teavet. Tulenevalt HKMS § 77 lõikest 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. AvTS § 35 lõike 1 punkti 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. AvTS § 35 lõike 1 punkti 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Vastuse nr 1-11/21/25700-2 lisadena nr 1‒13 esitatud vanglasisese saatmise kavad on tunnistatud AvTS § 35 lõike 1 punkti 12 alusel asutusesiseseks kasutamiseks, kuna sisaldavad andmeid erinevate Tallinna Vanglas viibivate kinnipeetavate kohta. Vastuse lisadena nr 14‒15 esitatud videosalvestiste kuvatõmmised on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lõike 1 punkti 9 alusel, kuivõrd sealt nähtuva pinnalt on võimalik saada informatsiooni Tallinna Vangla turvakaamera paigutuse, vaatevälja ulatuse, video kvaliteedi, detailide täpsuse, salvestatava piirkonna, ruumide paiknemise ja muu sarnase kohta, mis avalikkusele ning kinnipeetavatele teatavaks saades võimaldaks kinnipeetavatel planeerida õiguserikkumiste toime panemist. Seega esineb kohtu hinnangul vajadus kõnealuse asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe osas menetluse kinniseks kuulutamiseks. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus Tallinna Vangla 15. oktoobri 2021. a vastuse nr 1-11/21/25700-2 lisadena nr 1‒15 esitatud dokumentide osas menetluse kinniseks.
14.HKMS § 88 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lõike 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lõikes 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 79 lõike 1 punkti 1 kohaselt on toimikuga tutvumise õiguse piiramise aluseks riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud piirata HKMS § 88 lõikes 1 sätestatud kaebaja õigust tutvuda toimiku juurde kuuluvate asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidega. Tallinna Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub kohtu hinnangul praegusel juhul üles kaebaja huvi dokumentidega tutvuda. Eeltoodust tulenevalt piirab kohus kaebaja õigust tutvuda Tallinna Vangla 15. oktoobri 2021. a vastuse nr 1-11/21/25700-2 lisadena nr 1‒15 esitatud tõenditega ja saada nendest koopiaid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.