Levan Jefremovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses advokaadile helistamise piiramisega
Menetlusosalised
Kaebaja Levan Jefremov Vastustaja Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Levan Jefremovi kaebus ja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevusetus, mille tulemusena ei tagatud Levan Jefremovile üldse võimalust helistada oma kaitsjale järgmistel kuupäevadel: 21.09.20.; 23.09.20.; 25.09.20.; 27.09.20.; 28.09.20.; 03.10.20.; 04.10.20.; 11.10.20.; 19.10.20.; 21.10.20.; 23.10.20.; 28.10.20.; 06.11.20.; 07.11.20.; 11.11.20.; 13.11.20.; 14.11.20.; 18.11.20.; 20.11.20.; 21.11.20.; 27.11.20.; 30.11.20.; 02.12.20.; 05.12.20.; 12.12.20.; 23.12.20.
2.Mõista Tartu Vanglalt Levan Jefremovi kasuks välja menetluskulud 15 eurot (riigilõiv).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. novembril 2021 (HKMS § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tartu Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi
taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg-d 5-6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Levan Jefremov (kaebaja) esitas 15. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada Tartu Vangla tegevused õigusvastaseks ning kohustada vanglat mitte piirama suhtlemist ja mitte lindistama kõnesid advokaadiga.
2.Tartu Vangla esitas kohtule 22. märtsil 2021 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad kaebaja avaldused ja vangla vastused.
3.Tartu Halduskohus tõlgendas 31. märtsi 2021. a määrusega kaebust ja kohtule esitatud täiendavat avaldust ning sai aru, et kaebaja nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist seoses advokaadile helistamise piiramise ning telefonikõnede pealtkuulamise ja salvestamisega ajavahemikul 09.09.20 – 01.01.21., samuti vangla kohustamist mitte piirata ja lindistada tema kõnesid advokaadiga. Kohus tagastas kaebuse kohustamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning võttis tuvastamisnõuete osas menetlusse.
4.Vastustaja esitas 28. aprillil 2021 kohtule vastuse kaebusele, milles palub kaebus rahuldamata jätta.
5.Tartu Halduskohus jättis 27. mai 2021. a määrusega HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu läbi vaatamata Levan Jefremovi kaebuse osas, milles nõuti Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist seoses telefonikõnede pealtkuulamise ja salvestamisega. Kohtu hinnangul nähtus asjas esitatud materjalidest, et kaebaja telefonikõnesid ei kuulatud pealt ega salvestatud Tartu Vangla initsiatiivil haldusmenetluse raames, vaid seda tehti kriminaalmenetluse raames. Kuigi kriminaalmenetlus on iseenesest avalik-õiguslik, on vaidluse lahendamiseks seoses kõnede pealtkuulamise ja salvestamisega sätestatud teistsugune menetluskord kui halduskohtumenetlus. Halduskohus ei saa hinnata kriminaalmenetluses tehtud toimingute õiguspärasust ning kaebajal tuleb kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Asjaolu, et pealtkuulamine leidis aset Tartu Vanglas ei muuda seda haldustoiminguks. Haldusasja menetlus jätkub halduskohtus üksnes kaebaja nõudes teha kindlaks Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus seoses advokaadile helistamise piiramisega. Nimetatud määrus on jõustunud.
6.Tartu Halduskohus otsustas 24. augusti 2021. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks vangla tegevus kaitsjale helistamise võimaldamisel ajavahemikul 09.09.20. – 01.01.21. Vastustaja ei ole tegutsenud vangistusseadusega (VangS) ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) kooskõlas. Vangla piiras telefonikõnesid advokaadile mitukümmend korda, kuigi eelnevalt oli taotluste alusel telefonikõnede tegemiseks luba antud. Tehniline võimekus telefonikõnede tegemiseks oli vanglas olemas. Nendel päevadel, mil vangla ei võimaldanud advokaadile helistada, võimaldati teistest kambritest telefonikõnesid teha.
3-21-553
8.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
8.1.Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks vangla tegevuse seoses ajavahemikul 09.09.20. –
01.01.21.telefonikõnede piiramisega. Väidetava rikkumise alguskuupäevaks peaks olema 11.09.20., mil kaebaja Tartu Vanglasse saabus.
8.2.Vangla ei ole helistamist advokaadile tahtlikult piiranud. Kaebaja on saanud helistada vastavalt vangla tehnilistele ning töökorralduslikele võimalustele. Helistamise korraldamisel on vastustaja lähtunud kehtivast seadusandlusest (VangS § 96 lg 1, VSKE § 51 lg 2 ja 3, Tartu Vangla kodukorra erinevad sätted). Telefoni kasutamist korraldavale ametnikule on taotluses märgitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vastavalt vangla vajadusele. Vangla selgitab, et inspektor-kontaktisiku poolt helistamise taotlustele tehtud märge „luban“ tähendab seda, et ametnik on kontrollinud, kas sellise kõne teostamine on vahistatule lubatud (võttes arvesse tema suhtes seatud piiranguid) ning kas taotlusel märgitud telefoninumbrid kuuluvad nendele isikutele, kellele vahistatu helistada soovib. Üksuse ametnikud, kes tegelevad igapäevaselt telefonikõnede korraldamisega, lähtuvad taotlusele märgitust, kuid telefoni kasutamise võimaldamisel arvestatakse siiski ka kehtivat töökorraldust, ametnike koormust konkreetsel päeval, tööülesannete jaotust, ülejäänud kinnipeetavate telefoni kasutamise avalduste hulka.
8.3.Vastuses kaebusele on esitatud kõik kaebaja esitatud taotlused ning nende alusel on kaebajale tagatud helistamisvõimalused konkreetsetel kuupäevadel. Kõnelogide järgi ei ole kaebaja küll saanud helistada kõigil päevadel ja kõigil kellaaegadel, mil ta on selleks soovi avaldanud, kuid võrreldes omavahel kaebaja esitatud telefonikõnede taotlusi sellega, mil määral kaebaja telefoni reaalselt kasutada on saanud, ei saa teha järeldust, et kõnede tegemist oleks ülemääraselt piiratud. On paratamatu, et vanglal tuleb arvestada ka teiste kinni peetavate isikute õigustega ning pakkuda ka neile helistamise võimalust. Vanglale esitatud taotlustest nähtub, et kaebaja on soovinud oma kaitsjale helistada tihedalt ja taotluses märgitud päevadel mitmel erineval kellaajal. Kõnelogid kinnitavad, et vangla on võimaluste piires püüdnud kaebaja soovidele vastu tulla.
8.4.Kuigi kaebaja on oma taotlustes mitmel korral helistamise kellaaja märkimist põhjendanud sellega, et tema kaitsjal on pidevalt kohtuistungid ja ta ei tea, millal kaitsjal on aega telefonile vastata, oleks siiski kaebajal olnud mõistlik oma kaitsjaga kõne toimumise umbkaudses ajas kokku leppida. Kuivõrd kaebaja on enamikel juhtudest soovinud helistada kaitsjale alates kella kuuest õhtul, on tõenäoline, et sellel ajahetkel istungeid ei toimunud. Leppides oma kaitsjaga kokku umbkaudse kellaaja kõne tegemiseks, oleks suurenenud ka tõenäosus, et soovitud kõned oleks kokku lepitud ajal toimunud. Kui taotleja märgib helistamise taotluses kolm erinevat kellaaega, millal ta helistada soovib, ja vanglaametnik toob telefoni kaebajale kahel esimesel soovitud ajal, kuid kolmandal soovitud kellaajal ei ole võimalik helistamist võimaldada, siis võib paratamatult jääda kõne ka tegemata. Tartu Vangla hinnangul ei nähtu asjas kogutud tõenditest seda, et vangla oleks kaebaja õigust oma kaitsjale helistada liialt piiranud või moonutanud. Kaebaja on oma kaitsjaga saanud regulaarselt suhelda ja tema kaitseõigus on seega olnud tagatud.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidluse all on vangla toimingute õiguspärasus seoses kaebajale helistamisvõimaluste tagamisega (telefonikõned kaitsjale). Kaebaja on seisukohal, et vangla on korduvalt jätnud õigusvastaselt kaebajale helistamisvõimaluse kaitsjale helistamiseks tagamata, kuigi eelnev luba helistamiseks oli esitatud taotlustele saadud. Vangla möönab, et osadel päevadel ei saanud kaebaja taotlustes märgitud kuupäevadel helistada, kuid helistamisvõimalused olid siiski tema hinnangul piisavas ulatuses tagatud ning kõnede tegemist ei ole ülemääraselt piiratud.
3-21-553
10.Kaebaja on piirangute kohaldamise ajavahemikuna märkinud 09.09.20. – 01.01.21. Vangla on põhjendatult välja toonud, et helistamisvõimaluste väidetava piiramise alguseks tuleb lugeda 11.09.20., mitte kaebuses märgitud 09.09.20., sest kaebaja saabus Tartu Vanglasse 11.09.20. Seega on asjakohaseks ajavahemikuks 11.09.20. – 01.01.21.
11.Helistamise võimaldamise puhul on tegemist toiminguga, mille minimaalne sagedus on reguleeritud õigusaktidega. VangS § 96 lg 1 kohaselt on vahistatul õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. VSKE § 51 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. VSKE § 51 lg 3 näeb ette, et määruse § 8 lõikes 4 nimetatud kinnipeetavad ja vahistatud ning kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal saavad helistada kirjaliku taotluse alusel. Tulenevalt VangS § 96 lg-s 1 koosmõjus VSKE § 51 lg-tes 2 ja 3 sätestatuga võimaldatakse seega vahistatul kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas kirjaliku taotluse alusel, täpsem telefoni kasutamise kord, sh aeg ja kestus reguleeritakse vangla kodukorras.
12.Tartu Vangla kodukorra p 13.8.1. järgi tagab vangla E-hoone suletud osakondades kinni peetavatele isikutele telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas, seejuures toimub üldjuhul telefoni kasutamine kella 9.00-st kuni 18.00-ni 8. eluosakonnas kolmapäeviti ja reedeti ning 11. eluosakonnas esmaspäeviti ja neljapäeviti. Kodukorra punkt 13.8.4. näeb ette, et kinnipeetav, kelle suhtlemisõigust on piiratud, on kohustatud esitama telefoni kasutamiseks taotluse hiljemalt helistamise päevale eelneval õhtusel loendusel. Taotluses tuleb märkida lisaks enda andmetele ka nende isikute nimed ja telefoninumbrid, kellele ta helistada soovib. Vanglateenistus kontrollib esitatud andmete tõelevastavust. Juhul, kui kinnipeetav on esitanud taotluse helistamiseks isikule, kellega suhtlemiseks tal õigust ei ole, selgitab telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik helistamisvõimaluse andmisest keeldumise põhjust. Kui soovitud telefonikõne on lubatud, valib telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik telefoninumbri ise. Kodukorra punkti 13.8.2. viimasest lause kohaselt on telefoni kasutamist korraldavale ametnikule soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vastavalt vangla vajadusele.
13.Riigikohus on seoses helistamisvõimalustega vanglas selgitanud, et kinni peetava isiku õigus kasutada telefoni suhtlemaks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga ei ole piiramatu, kuid piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral. Tulenevalt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemise olulisusest ei tohi vangla rakendada helistamise korda, mis moonutab kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et sisuliselt võib muutuda asutuste ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemine võimatuks (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-54-07). Vangla ei ole otseselt seadnud piiranguid VangS § 28 lg-s 3 ning § 97 lg-s 3 märgitud isikutele helistamiseks. Kaebaja kõik taotlused kaitsjale helistamiseks on vangla rahuldanud märkides taotluste peale märke „luban“. Vangla vastuses kajastatud taotluste andmeid ning reaalseid helistamisvõimaluse osutamise andmeid võrreldes nähtub siiski, et kuigi kaebaja taotlused on rahuldatud ning helistamiseks on luba antud, ei ole kaebaja igal taotlustes märgitud päeval siiski reaalselt kaitsjale helistada saanud või ei ole seda saanud teha kõikidel taotluses märgitud kellaaegadel. Ka vangla möönab, et osadel taotlustes märgitud päevadel ei ole kaebajale võimaldatud helistada kaitsjale.
3-21-553
14.Kui vangla annab kinnipeetavale isikule (kinnipeetavale või vahistatule) loa taotluses märgitud päevadel helistamiseks, tekib kohtu hinnangul kinnipeetaval isikul ka õiguspärane ootus, et helistamist reaalselt nendel päevadel võimaldatakse. Kui taotlejale ei ole võimalik tagada helistamisvõimalust kõikidel taotluses märgitud päevadel tuleb vanglal keelduda konkreetsete päevade osas taotluse rahuldamisest. Juhul kui takistused ilmnevad pärast loa andmist helistamise korraldamisel seetõttu, et konkreetsel päeval ei ole võimalik töökorralduslikest või tehnilistest põhjustest või muudest olulistest asjaoludest tingitult helistamisvõimalust tagada, peab vangla esitama sellekohased põhjendused.
15.Kohtu hinnangul ei ole õigusvastane keelduda helistamise võimaldamisest, kui taotleja on märkinud taotluses mitmed helistamise kellaajad ühel päeval ning ta on konkreetsel päeval sellele isikule juba helistada saanud, sest taotluses märgitud kellaajad on vanglale soovitusliku iseloomuga. Sellisel juhul on taotleja saanud soovitud isikule helistada ning kui isik ei too esile ühtegi negatiivset tagajärge või vajadust, mis kinnitaks ka teistel kellaaegadel helistamise vajadust olukorras, kus ta on soovitud isikule saanud juba helistada, ei ole põhjust pidada samale isikule teistkordse helistamisvõimaluse puudumist õigusvastaseks. On mõistetav, et vangla peab arvestama ka teistele kinnipeetavatele isikutele helistamisvõimaluse tagamisega, samuti ei pruugi töökorrast või vanglas toimunud intsidentidest tingituna olla võimalik helistamisvõimalust tagada igal taotluses märgitud kellaajal. Seega ei ole helistamisvõimaluste tagamata jätmine nendel päevadel, mil kaebaja sai helistada oma kaitsjale, kuid mitte taotluses märgitud kellaajal või soovitud sagedusega konkreetsel päeval, õigusvastane.
16.Kohtu hinnangul ei ole vangla järginud helistamist reguleerivat korda nende kaebaja taotluses märgitud kuupäevade puhul, mil vanglaametnik oli helistamiseks taotluse alusel loa andnud, kuid kaebajale üldse helistamisvõimalust ei tagatud. Vangla vastusest (tl-d 51-53) ja selle lisadest (tl-d 55-88) nähtub eelnevaga seoses järgnev: 1) 20.09.20. taotluse kohaselt soovis kaebaja kaitsjale helistada ajavahemikul 21.09.20. –
27.09.20.iga päev. Kaebaja sai helistada 22.09.20., 24.09.20. ja 26.09.20. Seega ei tagatud kaebajale 21.09.20., 23.09.20., 25.09.20. ja 27.09.20. helistamisvõimalust. 2) 28.09.20. taotluses palus kaebaja võimaldada ajavahemikul 28.09.20. – 04.10.20. helistada kaitsjale iga päev. Kaebaja sai 29.09.20., 30.09.20., 01.10.20. ning 02.10.20. helistada. Seega ei saanud kaebaja 28.09.20., 03.10.20. ja 04.10.20. kaitsjale helistada. 3) 05.10.20. taotluses palus kaebaja võimaldada ajavahemikul 05.10.20. – 11.10.20. helistada kaitsjale iga päev. Kaebaja 11.10.20. helistada ei saanud. 4) 19.10.20. taotluses oli helistamise päevadeks märgitud 19.10.20., 21.10.20., 23.10.20., kuid kaebaja nendel päevadel helistada ei saanud. 5) 26.10.20. taotluses taotles kaebaja luba helistamiseks kaitsjale 26.10.20., 28.10.20. ja
30.10.20.Kaebaja sai 26.10.20. ja 30.10.20. helistada, 28.10.20. helistada ei võimaldatud. 6) 01.11.20. taotluses märgiti helistamise kuupäevadeks 02.11.20., 04.11.20., 06.11.20. ja 07.11.20., vangla andmetest nähtuvalt 06.11.20. ja 07.11.20. kaebajale helistamisvõimalust ei tagatud. 7) 09.11.20. taotluses märgiti helistamise kuupäevadeks 09.11.20., 11.11.20., 13.11.20. ja 14.11.20., kaebaja sai helistada 09.11.20., 10.11.20. ja 12.11.20. Seega 11.11.20. ja 13.11.20. ning 14.11.20. kaebajale helistamisvõimalust ei tagatud. 8) 16.11.20. taotluses märgiti kaitsjale helistamise kuupäevadeks 16.11.20., 18.11.20.,
20.11.20.ja 21.11.20. Kaebaja sai 16.11.20. telefoni kasutada, ülejäänud päevade osas telefoni kasutamise võimaldamist vangla vastusest ei nähtu. Seega ei tagatud 18.11.20., 20.11.20. ja
21.11.20.kaebajale helistamisvõimalust. 9) 23.11.20. taotlustes soovis kaebaja muu hulgas helistada ka 27.11.20. kaitsjale, kuid loa olemasolust hoolimata kaebaja helistada ei saanud.
3-21-553
10) 30.11.20. taotlustes soovis kaebaja muu hulgas helistada 30.11.20. ja 02.12.20. kaitsjale. Nendel päevadel kaebaja helistada ei saanud. 11) 04.12.20. ja 11.12.20. taotlustes soovis kaebaja kaitsjale helistada 05.12.20. ja 12.12.20., kuid kaebaja loa olemasolust hoolimata helistada ei saanud. 12) 22.12.20. taotluses avaldas kaebaja soovi helistada kaitsjale 23.12.20. Kaebaja soovitud päeval telefoni kasutada ei saanud.
17.Eelnevast nähtuvalt on õige kaebaja seisukoht, et talle ei tagatud üle 20 korra kaitsjale helistamise võimalust osadel taotlustes märgitud päevadel, kuigi vanglaametnik oli eelnevalt tema kirjaliku taotluse helistamiseks rahuldanud ja vastava loa andnud. Kaebajal ei võimaldatud üldse kaitsjale helistada sellekohase loa saamisest hoolimata järgmistel kuupäevadel: 21.09.20.; 23.09.20.; 25.09.20.; 27.09.20.; 28.09.20.; 03.10.20.; 04.10.20.; 11.10.20.; 19.10.20.; 21.10.20.; 23.10.20.; 28.10.20.; 06.11.20.; 07.11.20.; 11.11.20.; 13.11.20.; 14.11.20.; 18.11.20.; 20.11.20.; 21.11.20.; 27.11.20.; 30.11.20.; 02.12.20.; 05.12.20.; 12.12.20.;
18.Vangla ei ole vastuses kaebusele välja toonud konkreetseid põhjusi, miks nendel päevadel ei võimaldatud kaebajal kaitsjale helistada. Vastustaja on piirdunud üksnes üldsõnaliste põhjendustega ning seisukohaga, et kaebaja helistamisvõimalusi ei ole ülemääraselt piiratud, sest kaebajale olid asjakohasel ajavahemikul siiski tagatud piisavad võimalused kaitsjaga suhtlemiseks. Seetõttu ei ole kohtule äratuntav, mis tingis helistamisvõimaluse mittekohase tagamise eelnimetatud kuupäevadel. Samuti ei nähtu vangla vastusest, et helistamisvõimalused oleksid olnud takistatud tehniliste võimaluste piiratusest või muust asjakohasest asjaolust tingituna. Asjaolu, et kaebajale oli kodukorras sätestatud minimaalne helistamissagedus igal juhul tagatud ning helistada soovija taotluses märgitud kellaaeg on vanglaametnikule soovitusliku iseloomuga, ei tähenda, et vangla võib põhjendusi esitamata jätta taotlustes märgitud kuupäevadel loa andmisel helistamisvõimaluse üldse tagamata. Vangla selgitus, et taotlusele lisatud vanglaametniku märge „luban“ tähendab üksnes seda, et ametnik on kontrollinud kõne tegemise lubatavust ning kas taotluses märgitud telefoninumbrid kuuluvad nendele isikutele, kellele taotleja helistada soovib, ei ühti eeltoodud helistamiskorraldust reguleerivate õigusnormidega. Saades taotlusele vastuseks helistamist lubava märke ei ole taotlejal võimalik sellest kuidagi järeldada, et talle ei võimaldata helistada taotluses märgitud kuupäevadel või võimaldatakse seda üksnes piiratud ulatuses. Vahistatul on eelduslikult oluliselt suuremas ulatuses vajalik kaitsjaga suhelda ning on seetõttu helistamisvõimaluste kontekstis ka haavatavamas seisundis. Seda olulisem on kaitsjale helistamise lubamisel arvestada taotluses märgitud kuupäevadega. Kohtu hinnangul ei võimalda vastustaja selgitused käsitleda vangla tegevust eelnimetatud kuupäevade osas seetõttu õiguspärasena.
19.Vangla vastusest ja lisadest nähtub, et kaebajale on võimaldatud mõned korrad kaitsjale helistada ka päevadel, mida ei olnud taotluses märgitud (vt nt vangla vastuse kronoloogia p-d 2.7, 3.1, 3.2, 4.1, 4.13). Nimetatud asjaolu ei muuda taotletud kuupäevadel helistamise mittevõimaldamist iseenesest õiguspäraseks. See asjaolu võib omada tähtsust eelkõige võimaliku kahjunõude lahendamisel, mis ei ole aga selle kohtuasja esemeks.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse. Kohtu hinnangul on vangla olnud tegevusetu ja jätnud õigusvastaselt kaebajale tagamata võimaluse helistada oma kaitsjale järgmistel kuupäevadel: 21.09.20.; 23.09.20.; 25.09.20.; 27.09.20.; 28.09.20.; 03.10.20.; 04.10.20.; 11.10.20.; 19.10.20.; 21.10.20.; 23.10.20.; 28.10.20.; 06.11.20.; 07.11.20.; 11.11.20.; 13.11.20.; 14.11.20.; 18.11.20.; 20.11.20.; 21.11.20.; 27.11.20.; 30.11.20.; 02.12.20.; 05.12.20.; 12.12.20.;
23.12.20.Vangla tegevusetus tuleb selles osas tunnistada õigusvastaseks.
3-21-553
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kandnud menetluskuludena riigilõivu summas 15 eurot, mis tuleb vanglalt kaebaja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.