Xi kaebus elatise nõude peatamiseks või elatise summa vähendamiseks, alternatiivselt Tartu Vangla kohustamiseks anda kaebajale tööd või maksta kaebaja asemel elatist Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kohus toimetab määruse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 26.07.2021 vanglale pöördumise, milles soovis, et Tartu Vangla tasuks edaspidi kinnipeetavalt välja mõistetud elatisraha. Tartu Vangla tagastas 25.08.2021. a otsusega nr 6-24/3114-2 kinnipeetavale tema taotluse läbivaatamatult. Vangla selgitas kinnipeetavale, et elatisraha maksmise kohustus on eraõiguslik suhe ja seotud kinnipeetava vanemlike kohustustega, mistõttu ei puutu Tartu Vangla asjasse.
X esitas 20.09.2021 vaide, milles taotles kohustava õigusliku akti koostamist elatusraha tasumiseks, majandustööde võimaldamist või elatusraha maksmist. Tartu Vangla tagastas 04.10.2021. a vaideotsusega nr 1-11/280-2 Xi vaide vaideõiguse puudumise tõttu. Vangla leidis, et käesoleval juhul ei ole tegemist haldusaktiga ega toiminguga haldusmenetluses. Vaide esitaja taotlus käsitleb elatisraha tasumist, mis on eraõiguslik suhe, mistõttu ei saa elatisraha tasumine olla vaidemenetluse esemeks, kuna vaidemenetlus eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidluse puhul on välistatud.
3.X esitas Tartu Halduskohtule 11.10.2021 kaebuse, milles taotleb koostada õigusakt või otsus, mille järgi peatatakse elatise maksmine ajaks, mil kaebaja viibib vanglas; või kohustada vanglat andma tööd, mille korral oleks kaebajal võimalik maksta elatist; või kohustada karistuse kandmise ajal vanglat elatist maksma; või kohustada vähendama elatise maksmist summani, mida võetakse kaebajalt võlgade kustutamiseks 17 eurot.
Alternatiivselt palub kaebaja kohtul otsus teha, mis hakkab kaitsma teda vaesuse ja sotsiaalsete probleemide eest, kui vabanemisel on suur hulk võlgasid. Kaebuse kohaselt on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 12.11.2018 otsusega nr 2-18-128118 määratud kaebajale kohustus elatist maksta summas 250 eurot. Iga kuu kasvavad kaebaja võlad 335 euro võrra pluss kohtutäituri töö ja kuni kaebaja vabanemiseni 16.04.2030. aastal suureneb summa tohutult. Kaebaja on sattunud väljapääsmatusse olukorda. Kaebaja ei saa kasvavaid võlgu maksta, kuna viibib vanglas. Kaebaja sugulased ei saa teda aidata oma finantsolukorra tõttu karistuse kandmise ajal. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vanglat andma kaebajale tööd, mille puhul ta saab maksta elatist kasvõi osaliselt.
Kohtu seisukoht
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
5.Kui kaebaja tahteks on, et temalt kohtuotsusega välja mõistetud elatist muudetakse (vähendatakse elatist või piiratakse ülalpidamiskohustust), siis on õigus esitada hagi maakohtule. Hagejal on õigust taotleda TsMS § 459 alusel perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist (nt RKo 3-2-1-67-17). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103 lg-le 4 on ülalpidamisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtu pädevuses ei ole ülalpidamiskohustuse kindlaksmääramine, elatise suuruse üle otsustamine ega ülalpidamiskohustuse vähendamine.
6.Samuti ei ole kohtu pädevuses õigusaktide koostamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 146 ja kohtute seaduse § 2 lg 1 kohaselt on kohus õiguse mõistja ehk õigusaktide kohaldaja ja rakendaja ning kohtul puudub seadusest tulenev alus anda õigusakte.
7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse elatise nõude peatamise või vähendamise osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
8.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja varasemalt halduskohtus vaidlustanud tema töölt eemaldamist – haldusasi nr 3-20-1601, milles lõpplahend on jõustunud. Tartu Halduskohus põhjendas 14.09.2020. a kaebuse tagastamise määruses haldusasjas nr 3-20-1601, et kaebajal ei ole õigus vanglalt enda tööle määramist nõuda ning veelgi enam ei ole kaebajal õigus nõuda konkreetsele töökohale määramist (p 13). Kuigi kinnipeetavad on üldjuhul VangS § 37 lg-st 1 tulenevalt kohustatud töötama, puudub neil vangistusseadusest või muudest õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda enda tööle määramist või valida, millist tööd teha, s.t nõuda tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd jne. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga, sh majandustööga, üksnes võimaluse korral. Seega ei ole vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd absoluutne ning kaebajal ei ole õigus nõuda, et vangla ta uuesti pesumajja tööle määraks, selgitas kohus 14.09.2020. a kohtumääruse punktis 14.
9.Eeltoodule tuginedes, kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks anda kaebajale töö, sest kaebajal puudub ilmselgelt kehtiva õiguse ja kohtupraktikas kinnistunud seisukoha järgi subjektiivne õigus nõuda endale meelepärast tasuvat tööd vanglas karistust kandes.
10.Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu kuulub tagastamisele ka Xi kaebus, millega ta taotleb Tartu Vangla kohustamist maksma kaebaja asemel elatist.
11.Perekonnaseaduse § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning § 97 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Tartu Vanglale ei tulene ühestki õigusnormist kohustust pidada ülal kinnipeetavate lapsi ajal, mil lapsevanem kannab karistust vanglas. Ülalpidamiskohustus oma lapse ees on lapsevanemal isegi, kui vanem kannab karistust vanglas. Kaebaja ei ole seejuures mitte Tartu Vangla tegevuse tagajärjel sattunud vanglasse, vaid enda tegevuse tõttu, sooritades kuriteo, mille eest on määratud kohtuotsusega reaalne vangistus.
12.Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega peab avaliku võimu kandjale tulenema kohustus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ja üksnes sellisel juhul võib isik nõuda haldusorgani kohustamist. Kohus tagastab Xi kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks maksma kaebaja asemel elatist HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
13.Mis puudutab kaebaja nõuet kaitsta teda vaesuse ja sotsiaalsete probleemide eest vanglast vabanemise korral, siis on kohtul võimatu lahendada praegu võimalikke tulevikus aset leidvaid abstraktseid sündmuseid. Kui kaebajal peaks vanglast vabanemise korral tekkima avalikõiguslikke vaidlusi, siis on kaebajal õigus uuesti halduskohtu poole pöörduda nõuetekohase kaebusega. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.