Xi kaebus Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur juhatuse 9. detsembri 2020. a käskkirja nr 1.1-4/20/191 osaliseks tühistamiseks, Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur juhatuse
11.veebruari 2021. a käskkirja nr 1.1-4/21/18 tühistamiseks ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, volitatud esindaja Kati Uusmaa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb Xi nimi asendada tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. novembril 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X (kaebaja) esitas 2020. a märtsis Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur (ETAg) granditaotluse nr PRG1039 projektile „Mikrobioom kui marker ja sihtmärk neurodegeneratiivsete haiguste korral (dtl 15, 138-159).
2.Kaebajale saadeti 2. novembril 2020 ETAgi eelotsus („mitterahuldatud“), milles selgitati, et tema taotlus kvaliteedilävendit ei ületanud ja seega ei kvalifitseeru taotlus rahastusele (taotlus on paremusjärjestuses 22. kohal; taotluse punktisumma on 20,4; rühmagrandi taotluste kvaliteedilävend on 21,8 punkti) (dtl 16). Samuti selgitati, et kaebajal on ärakuulamismenetluse raames koos asutusega õigus esitada hindamistulemuste kohta ühisarvamus ja vastuväited hiljemalt 23. novembril 2020.
3.Kaebaja esitas 20. novembril 2020 taotleja ja vastuvõtva asutuse ühisarvamuse taotluse koondhinnangu kohta koos lisadega, milles juhtis tähelepanu võimalikele puudustele tema taotluse menetlemisel (dtl 17-39).
4.ETAg esitas 8. detsembril 2020 kaebajale vastuse (dtl 43-44).
5.ETAgi juhatus jättis 9. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 1.1-4/20/191 rahuldamata käskkirja lisas loetletud granditaotlused (dtl 45).
6.Kaebaja esitas ETAgi 9. detsembri 2020. a käskkirja peale vaide (dtl 46-48, lisad 49-54), mille ETAg jättis 11. veebruari 2021. a käskkirjaga nr 1.1-4/21/18 rahuldamata (dtl 55-57, lisad dtl 58-70).
7.Kaebaja esitas 13. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada ETAgi juhatuse 11. veebruari 2021. a käskkiri nr 1.1-4/21/18 kaebaja taotlust puudutavas osas ja kohustada ETAgi kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
8.Tartu Halduskohus jättis 15. märtsi 2021. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (dtl 83-84).
9.Kaebaja esitas 17. märtsil 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse (dtl 88-100).
10.Tartu Halduskohus võttis 17. märtsi 2021. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks ETAgi ja kohustas vastustajat esitama vastust kaebusele (dtl 111-112).
11.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 15. aprillil 2021 (dtl 117-125).
12.Tartu Halduskohus otsustas 16. augusti 2021. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 292-293). Menetlusosalised täiendavaid dokumente ega vastuväiteid ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja on taotlenud ETAgi 9. detsembri 2020. a käskkirja osalist tühistamist, ETAgi
11.veebruari 2021. a käskkirja tühistamist ning ETAgi kohustamist uuesti läbi vaadata kaebaja taotlus, väites kokkuvõtvalt järgmist.
2(13)
3-21-535
13.1.Kaebaja poolt ärakuulamismenetluse raames esitatud ühisarvamuses välja toodud faktivigu ei ole ETAg otsuse tegemisel arvesse võtnud, mistõttu on tegemist olulise menetlusveaga ja hindamisjuhendi p-i 12.11 eiramisega.
13.2.Kaebaja poolt vaides välja toodud faktivigu ei ole ETAg 11. veebruari 2021. a käskkirjas arvesse võtnud, mistõttu on tegemist olulise menetlusveaga ja hindamisjuhendi p-i 12.11 eiramisega.
13.3.Retsensentide hinnangud granditaotlusele nr. PRG1039 on osaliselt asjatundmatud ja ebaõiged.
13.4.ETAgi 11. veebruari 2021. a käskkiri on oluliste menetlusvigade tõttu õigusvastane.
13.5.ETAgi lõpphinnangu hinnet ja selle tekstilist osa tuleb käsitleda vaidlustatud käskkirja põhjendustena, millele on vaidlustatud haldusaktis nõuetekohaselt viidatud. Lisaks tuleb arvestada ka hindamisnõukogu koosolekute protokollides kaebaja vastuväidetele esitatud põhjendusi.
13.6.Kaebaja peab faktivigadeks järgmisi kriteeriumide 1-4 lõpphinnangute seisukohti: 1) projekti põhjendus ei sisalda üksikasjalikke kirjeldusi Alzheimeri tõve ja Parkinsoni tõve mikrobioomi kohta; 2) projekti eesmärgid on ambitsioonikad, kuid puuduvad üksikasjad mida tehakse ja kuidas, millise haiguse puhul või mudelis; 3) eesmärke, uurimishüpoteese ja küsimusi ei ole põhjalikult kaalutud ning seda seetõttu, et taotlejad on eelkõige spetsialiseerunud mikrobioloogiale ja sellega seotud teadusvaldkondadele; 4) uurimisrühmas puuduvad vajalikud neuroloogia eksperdid; 5) samuti puudub vajalik kompetents loomuuringute läbiviimise osas; 6) projekt käsitleb ainete hankimist Alzheimeri tõve raviks ja nende testimist kliinikus; 7) probleemiks on, et projekti esitatakse liiga üldsõnaliselt, olulisi täpsustavaid detaile pole esitatud; 8) põhiprobleemide hulgas peab arvestama Alzheimeri tõve multifaktoriaalsusega, mida võib seostada põletikulise seisundiga. Näiteks H. pylori nakkuse olemasolu võib kliiniliste uuringute tulemusi mõjutada. Kuidas loodavad uurijad nendest probleemidest üle saada, ei ole taotluses kirjeldatud; 9) diagnostikavahendi väljatöötamine WP2-s hõlmab mikrobioomi ja muid meditsiinilisi andmeid ning masinõppe-meetodeid neurodegeneratiivsete häirete prognoosimiseks. Kes töötab välja algoritmi selle jaoks ei ole taotluses täpsustatud; 10) bioinformaatilise meetodi kohta tuleks esitada oluliselt rohkem üksikasju; 11) projekti teostatavus näib olevat piiratud tohutu uurimiskava ja vajalike spetsialistide piiratud arvu tõttu; 12) uurimismeetodid pole täiesti selgelt põhjendatud ja selgitatud. Puuduvad meetodid patsientide diagnoosimiseks ja millal proovid testimiseks võetakse ning millises haiguse staadiumis; 13) kliinilise infrastruktuuri ja ressursside, andmete kättesaadavuse ja patsientide arvu kohta pole midagi teada; 14) uurimismeeskond on spetsialiseerunud mikrobioloogilistele uuringutele, kuid puuduvad igasugused kogemused neurodegeneratiivsete haiguste (Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi) osas; 15) kahjuks ei ole uurimisrühma liikmete kompetentsid eesmärkide saavutamiseks optimaalsed, nad suudavad täita kolmandiku ülesannetest. Kitsaskohaks on kogenud kliinilise meeskonna puudumine, mis peaks moodustama kaks kolmandikku meeskonnast. Meeskond on liiga väike, et teha sedavõrd palju erinevaid uuringuid; 16) samuti on loomuuringute kompetentsi olemasolu ebaselge; 17) olemasolevad andmed Alzheimeri tõve kohta ei viita sellele, et mikrobioomi uuringud võiksid haiguskäsitlust põhimõtteliselt muuta.
13.7.Halduskohus on sarnases lahendis nr 3-20-277 p-s 16 selgitanud, et hindamise õiguspärasuse kontekstis on oluline hindamisnõukogu lõpphinnang ja selle kujundamisel menetlusreeglite järgimine, mitte konkreetsete retsensentide ja eksperdi arvamus.
13.8.Kaebaja esitatud vastuväidetes esile toodud faktivead, mida on palju, ei ole hinnete korrigeerimist tinginud. Taoline käitumine vastustaja poolt ei ole põhjendatud ega ka loogiline. Seega ei ole vastustaja järginud hindamisjuhendi p-i 12.11, mis sätestab hindamisnõukogule kohustuse kontrollida faktivigade esinemist. Üldsõnaline põhjendus kaebaja ärakuulamismenetluses esitatud vastuväidetega tutvumise kohta, kuid samas 3(13)
3-21-535
hinnete korrigeerimata jätmine ja samuti üldsõnalise põhjenduse esitamine, ei võimalda kaebajal veenduda, et vastustaja on hindamisjuhendi p-i 12.11. kontrolli ka sisuliselt läbi viinud ja seda lõpphinnangus hinnete määramisel piisavalt arvestanud. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja hindamisjuhendi p-s 12.11 sätestatud kohustust nõuetekohaselt täitnud, sest kaebajale saadetud vastuses, hindamisnõukogu koosoleku protokollis ning lõpphinnangus ei ole vastuväidete analüüsi esitatud. Seetõttu on vastustaja teinud olulise menetlusvea. Ka väikesed muudatused hinnetes võivad mõjutada lõpptulemust ning projekti rahastamise võimalikkust, mistõttu võis menetlusviga oluliselt mõjutada ka lõpptulemust.
14.ETAg palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastuses kaebusele esitas vastustaja kokkuvõtvalt järgmised väited:
14.1.Vastustaja hinnangul kaebaja eksib, kui väidab, et lõpphinnangu lausetes on faktivead. Enamus vaidlustatud lausetest sisaldavad hinnangut, mitte faktiväidet. Seega saab nende puhul peamiselt hinnata põhjendatust, mitte kontrollida neid skaalal õige/väär.
14.2.Hindamisel lähtutakse hindamisjuhendist, milles on sätestatud hinnatavad kriteeriumid, abistavad küsimused nende sisustamiseks, aga samuti ka hindeskaalad ja nende selgitused. Hindamisnõukogu ei arvuta lõpphinnangut koostades retsensentide hinnete aritmeetilist keskmist, vaid annab taotlemise korra p-le 12.7 tuginedes igale kriteeriumile lõpphinnangu ja hinde. Hindamisnõukogu võtab retsensentide hinnangud ja eksperdikomisjoni koondhinnangu aluseks, kuid hindamisotsuse kujunemine ei ole mehaaniline hinde ülekandmine, vaid teadusliku hinnangu ja sellega kooskõlas oleva hinde andmine. Hinnates kontrollitakse seda, et antud hinne oleks kooskõlas sisulise hinnanguga ehk hinde põhjendusega.
14.3.Vastavalt hindamisjuhendi p-le 7 hinnatakse rühmagrandi taotluseid kaheksas kriteeriumis. Kaebuses on neist puudutatud nelja. Hindamisjuhendis on vaidlustatud kriteeriumid avatud p-i 7 ap-des 1–4. Kriteeriumis 1 hinnatakse uurimisprojekti põhjendust, sh idee originaalsust ja olulisust, selle potentsiaalset panust uurimisvaldkonna arengusse; eesmärkide selgust ja ambitsioonikust. Kriteeriumis 2 hinnatakse uurimisprojekti teostatavust (uurimisplaan, riskide hindamine), sh meetodeid, ressursse ja taristut. Kriteerium 3 puudutab projekti meeskonda, hinnatakse uurimisprojekti juhi ja uurimisrühma liikmete erialast pädevust, kogemusi ja potentsiaali viimasel kümnel aastal. Kriteeriumis 4 hinnatakse projekti potentsiaalset mõju (teaduslikud läbimurded, olulisus teiste valdkondade jaoks, interdistsiplinaarsus ja multidistsiplinaarsus (kui asjakohane), koostöö, noorte teadlaste juhendamine, teadmussiire jne) ning eeldatavate tulemuste potentsiaalset rakendatavust, arvestades uurimisvaldkonna eripära.
14.4.Lõpphinnangus kriteeriumidele antud hinnangud on hindamisjuhendit silmas pidades piisavalt põhjendatud. Tegemist on valdkonna ekspertide antud teaduslike hinnangutega ning kaebuses ei tooda välja uusi argumente, mis lõpphinnangu valeks muudaksid.
14.5.Lõpphinnangus on kaebaja taotlusele kriteeriumi 1 hindeks antud „hea-väga hea“ (3,5), see tähendab, et hinne on jäänud hinnete „hea“ ja „väga hea“ vahele. Lõpphinnang on sõnastatud järgmiselt: „Käesolev projekt on teaduslikult oluline ja uurimisidee on valdkonna jaoks asjakohane. Probleemiks on, et projekti esitatakse liiga üldsõnaliselt, olulisi täpsustavaid detaile pole esitatud. Projekti põhjendus ei sisalda üksikasjalikke kirjeldusi Alzheimeri tõve ja Parkinsoni tõve mikrobioomi kohta. Projekti eesmärgid on ambitsioonikad, kuid puuduvad üksikasjad mida tehakse ja kuidas, millise haiguse puhul või mudelis. Eesmärke, uurimishüpoteese ja küsimusi ei ole põhjalikult kaalutud ning seda seetõttu, et taotlejad on eelkõige spetsialiseerunud mikrobioloogiale ja sellega seotud teadusvaldkondadele. Uurimisrühmas puuduvad vajalikud neuroloogia eksperdid. Samuti puudub vajalik kompetents loomuuringute läbiviimise osas. Taotlejad esialgseid tulemusi ei esita. Projekt käsitleb ainete hankimist Alzheimeri tõve raviks ja nende testimist 4(13)
3-21-535
kliinikus, mis tekitab küsimuse, milliste Alzheimeri tõve ravimitega neid siis ikkagi võrreldakse.“
14.6.Kaebaja on lugenud hinnanguid projekti kohta kõiki faktivigadeks ning need sellena ka vaidlustanud. Vastustaja on seisukohal, et tegemist on siiski teaduslike hinnangutega – asjaolu, et projekti kirjeldus on hindamisnõukogu arvates liiga üldine ning ei sisalda piisavalt üksikasjalikke kirjeldusi, on ekspertide poolt nii ärakuulamismenetluses kui vaides üle kontrollitud ning põhjendatud.
14.7.Kaebaja ja tema taotluse hindajad jäävad eriarvamusele selles osas, mis on piisavalt detailsed kirjeldused, aga vaidlusesse see uut sisu enam ei anna. Asjaolu, et kaebaja on taotluses kasutanud ära kõik tähemärgid, ei tähenda, et taotlus sisaldab piisavalt vajalikus detailsusastmes infot, mis võimaldaks hindajatel kõrgema hinde anda. Tähemärkide arv taotluse osa „Justification“ kohta (st mitte kogu taotluse kohta) on 22 000 koos tühikutega.
14.8.Vastustaja nõustub, et koostööpartnerid ei pea olema uurimisrühma liikmed ehk põhitäitjad või täitjad. Küll aga on hindajatel õigus asuda seisukohale, et asjaolu, et uurimisrühmal endal puuduvad projekti edukaks elluviimiseks vajalikud peamised kompetentsid, on projekti puhul puuduseks, ohustades projekti edukat elluviimist. Praegusel juhul ei toeta ka projekti eelarve väidet, et neuroloogia-alane kompetents plaanitakse sisse osta – projekti eelarves (taotluse osa annual budget) on sisseostetavate teenustena (costs for subcontracting) märgitud üksnes NGS ja teiste omics’ite tellimine. Eelarvejuhendi p-i 3.3.1 kohaselt saab personalikuludeks märkida üksnes (töö)tasud grandi põhitäitjatele ja täitjatele ning stipendiumid üliõpilastele, seega personalikulude osas (staff costs) selle partnerlusega seotud kulusid ei sisaldu.
14.9.Kuna tegemist on konkurentsipõhise meetmega, hinnatakse võrdse kohtlemise huvides kõiki taotluseid nende andmete põhjal, mis on tähtaegselt taotluses kajastatud. Hiljem saab parandada üksnes tehnilisi puuduseid. Infot loomkatsete-alase koolituse läbimise tunnistuse kohta, mis on lisatud alles ärakuulamismenetluses, ei saa seetõttu arvestada, seda enam, et koolituse läbimine ei anna automaatselt õigust loomkatsete läbiviimiseks. Loomkatsete teostajaks on taotluses märgitud täitja Imbi Schmidt (taotluse osa Other research staf, incl. Students). Kuna tegemist ei ole põhitäitjaga, kes saab lisada oma CV, siis puuduvad andmed tema kompetentsi kohta loomkatsete tegemisel. Siinkohal on oluline märkida, et loomkatsete tööpaketi juhiks võiks siiski olla põhitäitja ning läbinud vastava loomkatsete läbiviimise koolituse ja sooritanud vastava eksami (loomakaitseseaduse § 46 p 2) ning see info peab olemas olema teadlase CV-s. Loomkatsete tegemisel võivad osaleda ka täitjad ja doktorandid, kellel on samuti vastava koolituse tunnistused olemas. Taotlusesse lisatud andmete alusel selline kompetents puudus. Ei saa eeldada, et hindaja otsib ükshaaval üles kõikide täitjate ja põhitäitjate publikatsioonid ning veendub, kas seal on täitja/põhitäitja autorlus sellepärast, et ta on teostanud loomkatseid, mitte pole autor seotud lihtsalt käsikirja läbi lugemise, andmete analüüsi või muuga.
14.10.Kaebuse p-s 9.6.1.1 esitatud vastuväites on kaebaja väitnud, et lõpphinnangus on arendustööd taandatud „ainete hankimiseks“. Vastustaja on seisukohal, et kui lugeda hinnangus seda punkti tervikuna, võib aru saada, et probleem pole mitte selles, et hangitaks aineid, vaid küsimus on, et arendusprotsessi tulemusi ja ravimite võrdlemise aluseid ei esitata. Taotleja ise kirjeldab taotluses, et on kogunud kasulikke baktereid ning plaanib neid testida ja et väljatöötamisel lisatakse veel mitmeid teisi komponente nagu antioksüdandid, vitamiin K jne (taotluse osa Justification, Development of probiotics and synbiotics (WP2)). Nende ainete kohta ei ole aga midagi täpsemalt kirjutatud. Ei ole seletusi, missuguses kontsentratsioonis aineid kasutatakse, miks jne. Kliiniliste uuringute tööplaan on esitatud puudulikult, kuid kliiniliste uuringute läbiviimiseks peavad olema väga detailsed põhjendused, miks on taotluses nimetatud kliinilisi uuringuid vaja teha, kuidas neid teostatakse ning mis on see uus teadmine, mida nende uuringutega saavutatakse. Eriti veel arvestades seda, et uuringuid kavatsetakse läbi viia neurogeneratiivsete haigustega haigetel, 5(13)
3-21-535
kelle arusaamine ümbritsevast maailmast võib olla häiritud. Vastustaja leiab, et kaebaja oleks pidanud esitama detailse info kliinilistest uuringutest ning uute probiootikumide ning sünbiootikumide välja töötamisest.
14.11.Kaebaja on kaebuse p-des 9.8–9.13 vaidlustanud peaaegu kõik hinnangu laused ja leidnud, et tegemist on faktivigadega. Vastustaja hinnangul jääb vaidlus enamikes punktides tasemele, kus hindajad leiavad, et mõni küsimus pole taotluses piisava detailsusastmega lahti kirjutatud, kuid kaebaja ei nõustu sellega, jäädes oma põhjendustes siiski paljusõnaliseks. Kaebuse p-de 9.9 ja 9.11 puhul on vaidlusalune küsimus jällegi kaebaja ja hindajate erinev hinnang sellele, kas uurimisprojekti teostatavust ei sega see, et uurimiskava on väga suur ning uurimismeeskonnal endal pole vajalikke kompetentse ning selleks kasutatakse ainult partnereid. Vastustaja märkis eelnevalt, et taotluses esitatud info põhjal on õige kahelda, kas projekt sel kujul täiel määral teostatav on ning kas riskid on piisaval maandatud.
14.12.Vastustaja rõhutab, et kriteeriumis 3 hinnatakse hindamisjuhendi p-i 7 kohaselt just uurimisprojekti juhti ja uurimisrühma liikmeid, mitte teisi partnereid. Mh on hindamisjuhendi kriteeriumi 3 juures esitatud suunavad küsimused 3.4: „Kas uurimisrühma liikmete pädevused on kavandatud projektiks piisavad ning kas nende rollid on arusaadavalt selgitatud?“ ja 3.5 „Kas uurimisrühma suurus ja koosseis on eesmärkide saavutamiseks ning rühma mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks (nt sooline tasakaal, eri karjääriastmetel olevad teadlased, doktorandid, tehnilised töötajad, kui asjakohane, jne) põhjendatud ja optimaalne?“. Nende alusel on hindamisnõukogu andnud kaebaja taotluses kirjeldatud meeskonna kohta teadusliku hinnangu, et uurimisrühma liikmete kompetentsid ei ole optimaalsed ja nad ei suuda kõiki ülesandeid täita. Sellega on antud ka hinnang, et suures mahus (lõpphinnangu kohaselt vähemalt 2/3 mahus) peamiste kompetentside sisseostmine teenusena ei võimalda projekti eesmärke saavutada.
14.13.Hindamiskriteeriumi 4 puhul on vastustaja seisukohal, et tegemist on vaidlusega teadusliku hinnangu üle. Võimalik, et siin on ka erineva tõlgenduse küsimus – kui lõpphinnang räägib sellest, et pole alust arvata, et haiguskäsitlus võiks põhimõtteliselt muutuda ja et oleksid olemas vahendid haiguse kulu pidurdamiseks, siis kaebaja vastab sellele, et Alzheimeri tõbi on olulisel määral seotud mikrobioomi kõrvalekalletega. Vastustaja hinnangul pole tegemist vastuoluliste seisukohtadega, sest asjaolu, et haigusega kaasnevad ka mikrobioomi kõrvalekalded, ei pruugi tähendada, et haiguskäsitlus ise sellest põhimõtteliselt muutub.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15.Kaebaja on esitanud kaebuse ETAgi 9. detsembri 2020. a käskkirja osaliseks tühistamiseks, ETAgi 11. veebruari 2021. a käskkirja tühistamiseks ning ETAgi kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja taotlus. Kaebaja hinnangul on grandi rahuldamata jätmise otsus vale, sest lõpphinnang sisaldab faktivigu lõpphinnangu nelja esimese kriteeriumi hinnangus. Põhimõtteliselt samade hinnangute üle on vaidlus toimunud ka ärakuulamise käigus ning vaidemenetluses. Eelkõige on vaidlus selles, kas kaebaja taotluses on kogu vajalik informatsioon esitatud piisava selguse ning põhjalikkusega ja hindajatele leitavalt.
16.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub ETAgi seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata. Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi kirja pandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (nt Riigikohtu 26. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p 16).
6(13)
3-21-535
17.Kohus selgitab esmalt, et toetuse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus on kaalutlusotsus ja see kujutab endast haldusakti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg-d 1-3 sätestavad, et: "(1) Kirjaliku haldusakti ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. (2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. (3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud." HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamisega. Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks.
18.Eelnevast tulenevalt on ETAgi juhatuse 9. detsembri 2020. a käskkiri nr 1.1-4/20/191 hindamisotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Riigikohtu halduskolleegiumi 15. oktoobri 2020. a otsusest asjas nr 3-18-121 (p 12) tuleneb, et kohus ei saa kontrollida hindamisotsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid võib võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise kohta. Kohtul on võimalik hindamise sisuline õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus ehk esineb tõsine vastuolu, mis on selge ilma põhjendustetagi. Eelnevast tulenevalt ei saa kohus asuda kohtuasja lahendades ETAgi asemel kaebaja toetuse taotlust sisuliselt hindama, s.t kohus ei saa anda hinnangut kaebaja taotlusele antud hinnangute kujunemise ning taotluse kohta koostatud retsensioonide sisulisele põhjendatusele. Kohtu hinnangul ei nähtunud hindamismenetlust kontrollides tõsist vastuolu.
19.Vaidlusaluse 9. detsembri 2020. a käskkirjaga on otsustatud jätta rahuldamata käskkirja lisas loetletud granditaotlused. Käskkirjas on selgitatud, et taotluse rahuldamata jätmise otsused on tehtud hindamisnõukogu 3. detsembri 2020. a koosolekul kinnitatud valdkondliku paremusjärjestuse alusel. Taotlusele antud lõpphinded ja -hinnangud on sisestatud Eesti Teadusinfosüsteemi, kus need tehakse taotlejatele kättesaadavaks identifitseeritud kasutajakontode kaudu. Otsuse põhjenduse moodustavad ka taotlejate esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele eraldi kirja teel edastatud vastused. ETAg on kaebajale 8. detsembri 2020. a vastuses nr 2-9/20/82-2 selgitanud, et kaebaja poolt tõstatatud küsimused vaatasid läbi eksperdikomisjoni kuuluv vastutav ekspert ja hindamisnõukogu, kes tutvusid uuesti taotluse ja retsensioonide ning lõpphinnanguga (dtl 43-44). Samas vastuses on märgitud, et hindamisnõukogu otsustas 7. detsembri 2020. a e-koosolekul, et kaebaja taotlusele antud lõpphinnang ja lõpphinded on kooskõlas taotluses esitatud infoga ning nende muutmiseks puudub põhjus. Kohtule esitatud e-koosoleku protokollist nr 113 nähtub, et e-hääletusest võtsid osa 19 hindamisnõukogu liiget; hääletamine toimus ajavahemikul 7.-9. detsember 2020; päevakorras oli kaebaja taotluse küsimus, kuivõrd hindamisnõukogu 3. detsembri 2020. a koosolekul jäid eksikombel arutamata kaebaja vastuväited (dtl 192).
7(13)
3-21-535
20.Kuivõrd taotluse rahuldamata jätmise põhjendused on kirjas lõpphinnangus ja eraldi kirja teel edastatud vastuses, kontrollib kohus hindamisotsuse puhul hindamiskriteeriumite ja menetlusreeglite järgimist lõpphinnangus ja eraldi edastatud vastuses. ETAgi hindamisnõukogu lõpphinnangus kajastatud hinne ning põhjendused moodustavad praegusel juhul haldusakti põhjenduse, sest vaidlustatud otsuses on kajastatud üksnes otsustus kaebaja taotluse mitterahuldamise kohta ning viide hindamisnõukogu lõpphinnangule ja eraldi kirja teel edastatud vastusele. ETAgi lõpphinnangu hinnet ja selle tekstilist osa tuleb käsitleda vaidlustatud käskkirja põhjendustena, millele on vaidlustatud haldusaktis nõuetekohaselt viidatud.
21.ETAgi juhatuse 6. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 1.1-4/20/1 kinnitatud rühmagrandi tingimused ja kord (edaspidi kord) p-i 1.1. kohaselt kehtestatakse korraga rühmagrandi taotlemise, hindamise, määramise, eraldamise ja aruandluse tingimused ja kord (dtl 71-80). ETAgi 4. veebruari 2020. a käskkirjaga nr 1.1-4/20/12 kinnitati rühmagranditaotluste hindamise juhend (edaspidi hindamisjuhend), mis täpsustab korras sätestatud hindamiskriteeriume (dtl 130-137). Kohtu hinnangul on kaebaja taotluse lahendamine toimunud korras ja hindamisjuhendis sätestatu kohaselt ning põhjendatud ei ole kaebaja väide menetlusvigade kohta.
22.Korra p 12.2. kohaselt hindab taotlusi hindamisnõukogu, lähtudes haridus- ja teadusministri
27.detsembri 2011. a määrusest nr 74 „Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord“ ning teadusagentuuri kehtestatud rühmagrandi taotluste hindamisjuhendist. Korra p 12.3. sätestab, et teadusagentuur võib hindamisjuhendis kehtestada taotluste hindamisel kvalifitseerumis- ja kvaliteedilävendid. Kui taotlus vähemalt ühes hindamiskriteeriumis lävendit ei ületa, siis jäetakse taotlus rahuldamata. Käesolevas asjas oli arsti- ja tervishoiuteaduste puhul rühmagranditaotluste valdkonnaspetsiifiline kvaliteedilävend 21,8 punkti (dtl 137). Kui taotlus saab kvaliteedilävendist madalamad punktid, ei kvalifitseeru see rahastamisele (hindamisjuhendi p 7.3.2.) Korra p 12.4. kohaselt toimub taotluste esmane hindamine hindamisnõukogu moodustatud ekspertkomisjonides. Hindamisnõukogul on õigus otsustada, millises ekspertkomisjonis taotlust menetletakse. Taotluste sisuline hindamine toimub eksperdikomisjonis ja hindamisnõukogus kolmes etapis nagu on sätestatud korra p-des 12.5.-12.7. Igale taotlusele annavad põhjendatud hinnangud ja hinded vähemalt kaks sõltumatut retsensenti. Retsensentidest vähemalt üks peab olema välisriigist (p 12.5.). Vaidlusaluse taotluse hindamisel osales 3 välisriigi retsensenti. Ekspertkomisjon koostab hindamisnõukogu jaoks igale oma ekspertiisivaldkonda kuuluvale taotlusele koondhinnangu, võttes aluseks retsensentide antud hinnangud ja hinded, kuid need ei ole ekspertkomisjonile siduvad (p 12.6). Hindamisnõukogu annab igale taotlusele lõpphinnangu ja -hinde. Hindamisnõukogu võtab lõpphinnangute ja hinnete kujundamisel aluseks ekspertkomisjoni koondhinnangu, kuid see ei ole hindamisnõukogule siduv (p 12.7.).
23.Kaebaja on seisukohal, et retsensentide hinnangud granditaotlusele on osaliselt asjatundmatud ja ebaõiged. Kohus selgitab, et hindamise õiguspärasuse kontekstis on oluline hindamisnõukogu lõpphinnang ja selle kujundamisel menetlusreeglite järgimine, mitte konkreetsete retsensentide ja eksperdi arvamus.
24.Asja materjalidest nähtub, et 12. oktoobril 2020 toimus eksperdikomisjoni koosolek, kus päevakorras oli taotluste arutelu (dtl 258-259). Kaebaja taotluse retsensioonidega seoses on protokollis märgitud, et taotlusele laekus 3 retsensiooni silmapaistvatelt välismaa teadlastelt. Vastutav ekspert tutvustas taotlust ning saabunud hinnanguid: „Taotleja ja uurimisgrupp on tugevad mikrobioloogid. Mikrobioom on aktuaalne teema, seotud selles taotluses Alzheimeri tõve ja Parkinsoni tõvega. Põhiline probleem on selles, et kolmest komponendist on olemas 8(13)
3-21-535
ainult mikrobioloogid, kuid neuroloogid puuduvad ja loomkatsete kompetentsi ei ole. Taotluse idee on hea, aga teostatavus on kahtlane, sest suur osa väga olulist kliinilist ja loomkatsete alast kompetentsi on puudu ning see ongi kõige suuremaks probleemiks. Olulisus Eestile (7. kriteerium) hinnati 4,5 punktiga, et motiveerida taotlejat edaspidi adresseerima taotluses olevaid puudujääke. Aju degeneratsiooni ainult mikrobioloogidest koosnev uurimisrühm uurida ei suuda. Komisjon otsustas, et vastutava eksperdi pakutud koondhindeid ei muudeta. Punktisummaks jääb 20,4 ning see ei ületa kvaliteedilävendit (21,8 punkti).“.
25.Kaebaja hinnangul on grandi rahuldamata jätmise otsus vale, sest lõpphinnang sisaldab faktivigu lõpphinnangu nelja esimese kriteeriumi hinnangus. Kohus nõustub vastustajaga, et enamus vaidlustatud lausetest sisaldavad hinnangut, mitte faktiväidet. Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et lõpphinnangus kriteeriumidele antud hinnangud on hindamisjuhendit silmas pidades piisavalt põhjendatud. Tegemist on valdkonna ekspertide antud teaduslike hinnangutega ning kaebuses ei ole välja toodud uusi argumente, mis lõpphinnangu valeks muudaksid.
26.Kaebaja on kriteeriumi 1 lõpphinnangu puhul vaidlustanud väited, et „projekti põhjendus ei sisalda üksikasjalikke kirjeldusi Alzheimeri tõve ja Parkinsoni tõve mikrobioomi kohta“ ja et „projekti eesmärgid on ambitsioonikad, kuid puuduvad üksikasjad, mida tehakse ja kuidas, millise haiguse puhul või mudelis“ (dtl 160), pidades neid väiteid faktivigadeks. Kohus kaebajaga ei nõustu. Asjaolu, kas taotlus sisaldab üksikasjalikke kirjeldusi mikrobioomi olulisuse kohta või kas taotluses on üksikasjalikult kirjeldatud, mida tehakse ja kuidas, on hinnangu andmine, mitte aga faktiväide. Vastustaja on kaebajale selgitanud, et taotluse detailsuse aste on võrreldes teiste hinnatavate taotlustega madal ning ei vasta rahvusvahelisele konkurentsivõimelisele taotlusele esitatud kvaliteedinõuetele. Kohtul puudub küll info teiste taotluste kohta, kuid pole põhjust kahelda ka vastustaja sellekohases väites. Tähemärkide arv taotluses ei tõenda veel üksikasjaliku info edastamist. Samuti seab tähemärkide arv võrdsed piirangud kõigile taotlejatele.
27.Faktiväiteks ei saa pidada ka kriteeriumi 1 lõpphinnangut, et „eesmärke, uurimishüpoteese ja küsimusi ei ole põhjalikult kaalutud, ning seda seetõttu, et taotlejad on eelkõige spetsialiseerunud mikrobioloogiale ja sellega seotud tegevusvaldkondadele“ (dtl 160). Vastustaja on viidanud projekti eesmärkide umbmäärasusele võrreldes teiste taotlejatega. Kuigi kaebaja leiab, et eesmärke ja hüpoteese on taotluses piisava detailsusega põhjendatud ja selgitatud, on hindajad olnud teist meelt, nende otsustus on olnud hinnanguline, mitte faktiväite esitamine.
28.Kaebaja heidab ette kriteeriumi 1 lõpphinnanguid, mille kohaselt puuduvad uurimisrühmas vajalikud neuroloogia eksperdid ning vajalik kompetents loomuuringute läbiviimise osas (dtl 160). Kaebaja leiab, et neuroloogia ekspert on olemas, kõik koostööpartnerid ei pea kajastuma põhitäitjate nimekirjas. Samuti on kaebaja seisukohal, et uurimisrühmal on pikaajaline loomuuringute kompetents, see kajastub arvukates seni publitseeritud loomkatsetes, mis on taotlusele lisatud. Vastustaja on kaebajale selgitanud, et taotluses puudus informatsioon, et projekti põhitäitjatel oleks eelnev kogemus Alzheimeri tõve (AD) ja Parkinsoni tõve (PD) loommudelite ja katsetega. Pärast taotluse esitamise tähtaega esitatud lisadokumente ei saa arvestada. Need vastustaja seisukohad on asjakohased. Samuti on vastustaja põhjendused asjakohased ka kriteeriumi 3 lõpphinnangu seisukoha osas, mille kohaselt on loomuuringute kompetentsi olemasolu ebaselge. Vastustaja on nõustunud kaebajaga, et koostööpartnerid ei pea olema uurimisrühma liikmed ehk põhitäitjad või täitjad. Küll aga on hindajatel õigus asuda seisukohale, et asjaolu, et uurimisrühmal endal puuduvad projekti edukaks elluviimiseks
9(13)
3-21-535
vajalikud peamised kompetentsid, on projekti puhul puuduseks, ohustades projekti edukat elluviimist. Kohus nõustub sellega.
29.Vastustaja on ka selgitanud ning kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud, et praegusel juhul ei toeta ka projekti eelarve väidet, et neuroloogia-alane kompetents plaanitakse sisse osta. Lisaks, kuna tegemist on konkurentsipõhise meetmega, hinnatakse võrdse kohtlemise huvides kõiki taotluseid nende andmete põhjal, mis on tähtaegselt taotluses kajastatud. Hiljem saab parandada üksnes tehnilisi puuduseid. Infot loomkatsete-alase koolituse läbimise tunnistuse kohta, mis on lisatud alles ärakuulamismenetluses, ei saa seetõttu arvestada, seda enam, et koolituse läbimine ei anna automaatselt õigust loomkatsete läbiviimiseks.
30.Kaebaja peab faktiveaks kriteeriumi 1 lõpphinnangut, et „projekt käsitleb ainete hankimist Alzheimeri tõve raviks ja nende testimist kliinikus“ (dtl 160). Kaebaja sõnutsi ei ole probiootikumide ja sünbiootikumide arendustöid korrektne nimetada „ainete hankimiseks“. Vastustaja on seisukohal, et asjaolu, et ekspert kasutab pro- ja sünbiootikumide kohta mõnevõrra ebatäpset nimetust „substance“ ja ekspertkomisjon „ainet“, ei ole mingilgi moel käsitletav faktiveana ning see ei ole mänginud ka rolli taotluse hindamisel. Kohus nõustub vastustajaga, et kui lugeda hinnangu seda punkti tervikuna, ilmneb, et probleem pole mitte selles, et hangitakse aineid, vaid küsimus on selles, et arendusprotsessi tulemusi ja ravimite võrdlemise aluseid ei esitata (täpsemalt on kirjas seisukoht, et „Projekt käsitleb ainete hankimist Alzheimeri tõve raviks ja nende testimist kliinikus, mis tekitab küsimuse, milliste Alzheimeri tõve ravimitega neid siis ikkagi võrreldakse.“) (dtl 160).
31.Kaebaja peab faktiveaks kriteeriumi 1 lõpphinnangus kajastatud seisukohta, et „probleemiks on, et projekti esitatakse liiga üldsõnaliselt, olulisi täpsustavaid detaile pole esitatud“ (dtl 160). Kohus kaebajaga ei nõustu – tegemist on jällegi hinnanguga, kus vastustaja on arvestanud ka teiste pingereas olevate taotlustega ning on leidnud, et kaebaja taotlus on üldsõnalisem ja madalama kvaliteediga.
32.Kriteeriumi 2 lõpphinnangus on väidetud, et „põhiprobleemide hulgas peab arvestama Alzheimeri tõve multifaktoriaalsusega, mida võib seostada põletikulise seisundiga. Näiteks H. pylori nakkuse olemasolu võib kliiniliste uuringute tulemusi mõjutada. Kuidas loodavad uurijad nendest probleemidest üle saada, ei ole taotluses kirjeldatud“ (dtl 161). Kaebaja peab seda faktiveaks, leides, et projektis arvestatakse haiguse multifaktoriaalsust ja seetõttu on plaanitud patsiente uurida mitmest aspektist ja mitmete meetoditega. Vastustaja on seisukohal, et retsensendi tõstatatud küsimusele Alzheimeri tõve multifaktoriaalsusega seoses ja põletiku kohta, puudub rahuldav vastus taotluses ja pinnapealses riskiplaanis. Kriteeriumi 2 lõpphinnangu kohaselt „diagnostikavahendi väljatöötamine WP2-s hõlmab mikrobioomi ja muid meditsiinilisi andmeid ning masinõppe-meetodeid neurodegeneratiivsete häirete prognoosimiseks. Kes töötab välja algoritmi selle jaoks, ei ole taotluses täpsustatud“ (dtl 161). Kaebaja on seisukohal, et diagnostikavahendi väljatöötamisega seotud tegevusi ja selles valdkonnas kompetentseid partnereid on projektis kirjeldatud. Vastustaja on märkinud, et projektijuhil ning projekti põhitäitjatel puudub taotluse andmetel dokumenteeritud kompetents antud valdkonnas. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlus jääb enamikes punktides tasemele, kus hindajad leiavad, et mõni küsimus pole taotluses piisava detailsusastmega lahti kirjutatud, kuid kaebaja ei nõustu sellega, jäädes oma põhjendustes siiski paljasõnaliseks.
33.Kohtu hinnangul on kriteeriumi 2 lõpphinnangus esitatud väite – „bioinformaatilise meetodi kohta tuleks esitada oluliselt rohkem üksikasju“ (dtl 161) – puhul tegemist hinnangu, mitte faktiveaga nagu väidab kaebaja. Kuigi kaebaja on seisukohal, et bioinformaatilist meetodit võib käsitleda kui standardmeetodit, mille üksikasjad projekti ei mahu ning nende lisamine ei 10(13)
3-21-535
muudaks projekti sisu, on vastustaja seisukohal, et mainitud doktorant võib küll omada vastavat kompetentsi, kuid sellest hoolimata pole taotluses esitatud piisavalt informatsiooni bioinformaatilise meetodi kohta.
34.Samuti tuleb hinnanguks ja mitte faktiveaks lugeda kriteeriumi 2 lõpphinnangu väidet, et „projekti teostatavus näib olevat piiratud tohutu uurimiskava ja vajalike spetsialistide piiratud arvu tõttu“ (dtl 161). Vastustaja on hinnanud projekti liiga laialivalguvaks.
35.Kaebaja on vaidlustanud ka kriteeriumi 2 lõpphinnangu väidet, et „uurimismeetodid pole täiesti selgelt põhjendatud ja selgitatud. Puuduvad meetodid patsientide diagnoosimiseks ja millal proovid testimiseks võetakse ning millises haiguse staadiumis“ (dtl 161-162). Kaebaja selle väitega ei nõustu, leides, et tööplaan on taotluses esitatud kahel leheküljel ja illustreeritud kahe joonisega. Eesmärgid, hüpoteesid ja metoodika hõlmavad kokku 8929 tähemärki, mis on üle poole taotluse kogumahust. Lubatud mahu piires on tööplaan piisava detailsusega esitatud. Projekti jaoks vajalike patsientide leidmine toimub koostöös kliiniliste keskustega. See info on taotluses leitav. Vastustaja pole sellega nõustunud, väites et taotlus ei kirjelda kliinilisi uuringuid aktsepteeritava detailsusastmega. Mainitud joonised (mõlemad ainult 1 lehekülg) on väheinformatiivsed. Tegemist on jällegi hinnangulise otsusega, mitte faktiväitega.
36.Kaebaja ei nõustu kriteeriumi 2 lõpphinnangu väitega, et „kliinilise infrastruktuuri ja ressursside, andmete kättesaadavuse ja patsientide arvu kohta pole midagi teada“ (dtl 162). Kaebaja leiab, et taotluses on kirjeldatud kõiki vajalikke koostööpartnereid ja nendega tehtud kokkuleppeid kliinilise materjali kättesaamiseks käesoleva projekti jaoks. Kuigi kaebaja arvab teisiti, on vastustaja pidanud siiski taotluses märgitud infot ebapiisavaks. Tegemist on hinnanguga.
37.Kaebaja peab faktiveaks kriteeriumi 3 lõpphinnangu seisukohta, et „uurimismeeskond on spetsialiseerunud mikrobioloogilistele uuringutele, kuid puuduvad igasugused kogemused neurodegeneratiivsete haiguste (Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi) osas (dtl 162). Kohus nõustub vastustajaga, et taotluses puudub dokumenteeritud informatsioon selle kohta, et põhitäitjatel oleks piisav kompetents neuroloogias ning AD/PD loomkatsete osas.
38.Kriteeriumi 3 lõpphinnangu väite kohaselt ei ole uurimisrühma liikmete kompetentsid eesmärkide saavutamiseks optimaalsed, nad suudavad täita kolmandiku ülesannetest. Kitsaskohaks on kogenud kliinilise meeskonna puudumine, mis peaks moodustama 2/3 meeskonnast. Meeskond on liiga väike, et teha sedavõrd palju erinevaid uuringuid (dtl 162) Kaebaja sellega ei nõustu ja jääb seisukohale, et kõik selle projekti jaoks vajalikud kompetentsid on olemas, uurimisrühm ja partnerite kompetentsid on selle projekti jaoks optimaalsed. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kui hindajad on pidanud meeskonda liiga väikeseks, siis on tegemist hinnangu andmisega. Tegemist ei ole faktiväitega, mida kaebaja saaks ümber lükata.
39.Kaebaja peab valeks kriteeriumi 4 lõpphinnangut, et „olemasolevad andmed Alzheimeri tõve kohta ei viita sellele, et mikrobioomi uuringud võiksid haiguskäsitlust põhimõtteliselt muuta“(dtl 164). Kaebaja leiab, et senised teadusuuringud annavad tugeva viite, et AD on olulisel määral seotud mikrobioomi kõrvalekalletega, seega on suur tõenäosus, et mikrobioomi muutmise kaudu on võimalik haiguse kulgu mõjutada. Neid teadusuuringuid on taotluses selgelt ja põhjalikult kirjeldatud ja analüüsitud. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on teadusliku diskussiooniga, kus eksperdid on jäänud taotlejaga eriarvamusele ning ei pea taotlust piisavalt oluliseks.
11(13)
3-21-535
40.Kohtu hinnangul on kaebaja ärakuulamine toimub õiguspäraselt. Korra p 12.11 kohaselt on taotlejal ja asutusel õigus esitada kirjalikult ühisarvamus ja vastuväited ettepaneku kohta teadusagentuuri määratud tähtajaks (ärakuulamine). Ärakuulamise käigus hinnatakse eelkõige menetlusreeglite järgimist ning kontrollitakse võimalikke faktivigu. Retsensendi või hindamisnõukogu teaduslikku hinnangut üle ei hinnata. Juhul, kui hindamisnõukogu on taotluse lõpphinnangus kirjeldatud tingimused, mida grandi saamiseks tuleb täita, peavad taotleja ja asutus andma nõusoleku nende tingimuste täitmiseks. Asja materjalidest nähtub, et kaebajat teavitati finantseerija 2. novembri 2020. a eelotsusest, mille kohaselt kaebaja taotlus kvaliteedilävendit ei ületanud, mistõttu ei kvalifitseeru taotlus rahastusele (dtl 16). Kaebajale selgitati, et tal on ärakuulamismenetluse raames koos asutusega õigus esitada hindamistulemuste kohta ühisarvamus ja vastuväited hiljemalt 23. novembril 2020. Samuti selgitati korra p-s 12.11 sätestatut. Kaebaja on saanud 20. novembril 2020 koos vastuvõtva asutusega esitada ühisarvamuse taotluse koondhinnangu kohta (dtl 17-22). Kokkuvõtvalt on ühisarvamuses leitud, et koondarvamus ei kajasta retsensentide hinnanguid tasakaalustatult ning ei sisalda ka selgitust, miks neid hinnanguid kallutatult arvesse võeti; koondarvamusse on kopeeritud ilma kommentaaride ja selgitusteta retsensentide kriitilisi märkusi, millest enamiku puhul on tegemist faktivigadega; koondarvamuse kokkuvõtvas osas (Overall comments) on projekti suurimaks puuduseks nimetatud vajaliku kliinilise ja loomkatsete-alase kompetentsi puudumine. Tegemist on ühest retsensioonist koondhinnangusse kandunud faktivigadega (mida on koondarvamuses mitmes kohas üle korratud). ETAg on kaebajale 8. detsembri 2020. a vastuses nr 2-9/20/82-2 selgitanud, et kaebaja poolt tõstatatud küsimused vaatasid läbi eksperdikomisjoni kuuluv vastutav ekspert ja hindamisnõukogu, kes tutvusid uuesti taotluse ja retsensioonide ning lõpphinnanguga (dtl 43-44). Samas vastuses on märgitud, et hindamisnõukogu otsustas 7. detsembri 2020. a e-koosolekul, et kaebaja taotlusele antud lõpphinnang ja lõpphinded on kooskõlas taotluses esitatud infoga ning nende muutmiseks puudub põhjus. Kõik hindamisnõukogu liikmed leidsid ühiselt, et kaebaja taotluse hindeid ja hinnanguid ei muudeta, sest menetlusvigu ei esine ning ükski taotleja esitatud väidetest ei ole faktiviga.
41.Kaebaja taotleb lisaks tema taotluse rahuldamata jätmise otsuse tühistamisele ka
11.veebruari 2021. a käskkirja tühistamist. Kohus selgitas 15. märtsi 2021. a määruses, et kaebuses vaidlustatud 11. veebruari 2021. a käskkirja puhul on tegemist vaideotsusega ning olukorras, kus vaideotsusega on jäetud kaebaja vaie rahuldamata, on asjakohane suunata kaebus esialgse haldusakti vastu. Kohus nõustub vastutajaga, et kaebaja ei ole kaebuses toonud välja argumente, millega vaideotsus iseseisvalt tema õiguseid rikuks (vt ka HKMS § 45 lg 4).
42.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse ETAg juhatuse 9. detsembri 2020. a käskkirja nr 1.1-4/20/191 osaliseks tühistamiseks ja ETAg juhatuse 11. veebruari 2021. a käskkirja nr 1.1-4/21/18 tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hindamispunktid kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus ning rikutud ei ole menetlusreegleid.
43.Kaebaja on esitanud ka nõude ETAgi kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja taotlus. Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu või viivitanud. Käesoleval juhul see nii ei ole, mistõttu puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).
44.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud (kohtule teadaolevat on selleks riigilõiv 15 eurot, dtl 81) jäävad tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude 12(13)
3-21-535
väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
45.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.