Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 14.10.2021, Tartu 3-20-463 Mittetulundusühingu Avatud Vabariik kaebus haridus- ja teadusministri 12.02.2020. a käskkirja nr 1.1-2/20/39 tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata toetustaotlus uuesti läbi Tartu Halduskohtu 16.10.2020. a otsus Haridus- ja Teadusministeeriumi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja ‒ Mittetulundusühing Avatud Vabariik, seaduslik esindaja Jevgeni Krištafovitš Vastustaja/apellant ‒ Haridus- ja Teadusministeerium
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.10.2020. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 14.10.2021, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mittetulundusühing Avatud Vabariik esitas 2019. a detsembris HaridusTeadusministeeriumile (HTM) taotluse 2020. a noorteühingu aastatoetuse saamiseks.
ja
2.Haridus- ja teadusminister keeldus 12.02.2020. a käskkirjaga nr 1.1-2/20/39 kaebajale 2020. a toetuse eraldamisest, kuna kaebaja tegevus ühendusi liitva ja esindava strateegilise partnerina oli võrreldes teiste taotlejatega väikesemahulisem.
3.MTÜ Avatud Vabariik esitas 11.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse haridus- ja teadusministri 12.02.2020. a käskkirja nr 1.1-2/20/39 tühistamiseks ning taotles ka kohustada vastustajat vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
3.1.HTM keeldus põhjendamatult toetuse eraldamisest. Kaebaja on saanud noorteühingu aastatoetusi aastast 2003. Ühingu tegevuse maht ei ole varasemaga võrreldes vähenenud. Kaebaja on olnud HTM-i pikaajaline partner, kellel on aktiivne liikmeskond, samuti on ühing täitnud nõuetekohaselt kõik varasemad riigieelarvelise toetuse saamisel kokku lepitud kohustused. Kaebaja tegevus on noorsootöö seaduse (NTS) § 15 lg-s 1 sätestatud noorteühingu aastatoetuse eesmärgiga kooskõlas.
3.2.HTM ei lähtunud NTS § 15 lg-s 3 sätestatud kriteeriumitest, noorteühingu aastatoetuse eraldamisest keeldumise otsust ei ole nõuetekohaselt põhjendatud.
3.3.HTM 29.07.2016. a määruse nr 52 „Noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord” (määrus nr 52) § 3 lg 2 kuni 21.11.2019 kehtinud redaktsioon nägi ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab käskkirjaga aastatoetuse taotluste hindamiseks taotluste hindamise kriteeriumid ja hindamisjuhise. 22.11.2019 jõustunud redaktsioonis see nõue kaotati, mis tõi kaasa olukorra, et 2020. a kohta esitatud taotlusi hinnati üksnes ministri poliitilise suva järgi. Üldiste hindamiskriteeriumite kaotamise tõttu tulnuks vastustajal põhjendada keelduvat otsustust eriti põhjalikult. Keelduva otsuse põhjendus on sedavõrd üldsõnaline ja seetõttu puudulik, et ei võimalda hinnata, millistest kriteeriumitest on lähtutud ning millistes aspektides on kaebaja tegevus teiste taotlejatega võrreldes väikesemahulisem. Vastustaja käskkiri sisaldab olulisi kaalutlusvigu.
3.4.Noorteühingu aastatoetus moodustab olulise osa kaebaja aastaeelarvest. Aastatoetuse saamisel oleks kaebajal võimalik täita ka oma- või kaasfinantseerimise nõudeid, mis on osade teiste projektitaotluste esitamise tingimuseks. Kaebaja tegevuse jätkamine on eelnimetatud toetuse saamiseta oluliselt raskem. Ühingu tegevus on esmajoones suunatud eesti keelt emakeelena mitterääkivate noorte ühiskonnaosaluse tõstmisele, erinevate kultuuritaustaga noorte koostöö edendamisele ja riiklike lõimumisprioriteetide saavutamisele. Toetuse mittemääramine takistab oluliselt lõimumispoliitika strateegiliste eesmärkide saavutamist.
3.5.Kaebajale aastatel 2016-2019 määratud aastatoetused olid paljude teiste taotlejate toetustest suuremad, mis viitab sellele, et kaebaja tegevuse ulatus oli teistega võrreldes tol ajal suurem. Seega on ebaõige vastustaja paljasõnaline väide, et kaebaja tegevus on võrreldes teiste ühendustega väikesemahulisem. Vastustaja kaalutlusotsuse sisuline õiguspärasus on seetõttu kaheldav.
3.6.Noorteühingu aastatoetuse taotlused vaatas haridus- ja teadusministri 04.12.2019. a käskkirja nr 323 „Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste partnerite määramise tingimuste ja korra kinnitamine” (kord) alusel läbi HTM-i strateegiliste partnerite komisjon. Korrast ei nähtu, et noorteühingu aastataotluste hindamine oleks nimetatud komisjoni pädevuses.
3.7.HTM ei rahuldanud 2020. a NTS § 15 alusel ühtegi noorteühingu aastatoetuse taotlust. Strateegilisi partnereid valib vastustaja korra p-st 1.2 lähtudes suunatud pakkumistega läbirääkimiste teel, mida kaebaja ei saa oma tegevusega mõjutada. Noorteühingu aastatoetuse eraldamise otsustamine on vastustaja ülesanne vastavalt noorsootöö seadusele. Strateegiliste partnerite valimine on aga haridus- ja teadusministri enda poliitiline algatus. Haldusorgani enda valitud partneritele tegevustoetuste jagamine ei saa toimuda sellele haldusorganile seadusega pandud ülesannete täitmise arvelt.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 16.10.2020. a otsusega kaebuse, tühistas haridus- ja teadusministri 12.02.2020. a käskkirja nr 1.1-2/20/39 ja kohustas vastustajat MTÜ Avatud Vabariik noorteühingu aastatoetuse taotlust uuesti läbi vaatama. Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt.
4.1.Noorteühingu aastatoetuse taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele. Küll aga on taotlejal õigus nõuetekohasele menetlusele, millega on hõlmatud ka haldusakti
põhjendamiskohustuse täitmine.
4.2.Kohus nõustub vastustajaga selles, et NTS ega määrus nr 52 ei keela erinevate toetuste määramisel kasutada nõuandva komisjoni abi. NTS § 15 lg 4 alusel kehtestatud määruse nr 52 § 3 lg 1 kohaselt korraldab taotluste hindamise HTM. Minister võib moodustada muu hulgas nõuandvaid komisjone (Vabariigi Valitsuse 28.12.2017. a määrusega nr 199 kehtestatud HTM-i põhimääruse § 12 lg 1). Nõuandvaid komisjone on lubatud moodustada ka rahastamistaotluste läbivaatamiseks, kuid lõppotsuse toetuse eraldamise või sellest keeldumise kohta peab tegema minister. Asjaolu, et määruse nr 52 kuni 21.11.2019 (k.a) kehtinud redaktsioon nägi ette hindamisjuhendi kehtestamise ning hindajate kogu moodustamise kohustuse, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Noorteühingute aastatoetuse 2020. a taotlusvooru korraldamisel ja toetuse eraldamise või sellest keeldumise otsuse tegemisel tuli lähtuda sellel ajal kehtinud õigusaktidest. Seega võis minister ka noorteühingute aastatoetuse taotluste läbivaatamise ja nõuandva arvamuse koostamise pädevuse anda strateegiliste partnerite komisjonile. Kaebajale noorteühingu aastatoetuse eraldamisest keeldumise otsuse tegi iseenesest pädev isik – haridus- ja teadusminister.
4.3.Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune haldusakt ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ning hindamisprotsessi läbiviimine ei ole haldusaktis, strateegiliste partnerite komisjoni koosoleku protokollis ega ka kaebusele esitatud vastuses märgitust tulenevalt läbipaistev ja piisavalt kontrollitav.
4.4.Vaidlustatud käskkirjast on arusaadav, et vastustaja hinnangul ei vasta kaebaja piisavalt HTM-i strateegiliste partnerite valimise korra p-s 3.1. sätestatud kriteeriumitele. Vastustaja märkis vastuses kaebusele, et kaebaja näol ei ole tegemist katusorganisatsiooniga, kes oleks ainsa noorteühinguna võimeline panustama noorteühingu tegevusvaldkonna eesmärkide saavutamisse, samuti on noorteühingute toetuse saajate seas partnereid, kes on jätkusuutlikumad ning võimekamad ministeeriumi strateegiliste eesmärkide elluviimises, mistõttu ei ole kaebajale 2020. a toetuse eraldamine põhjendatud. Sisuliselt samale põhjendusele on tuginetud vaidlustatud käskkirjas.
4.5.Vaidlustatud käskkirjast ning vastustaja esitatud teistest dokumentidest ei selgu aga see, milles täpselt seisneb kaebaja tegevuse väikesemahulisus ning millistest kriteeriumitest vastustaja selle tuvastamisel lähtus. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja puhul pole tegemist erinevate noorteühingute katusorganisatsiooniga, kuid tegemist on HTM-i varasema partneriga, kellele on noorteühingu aastatoetusi eraldatud. Sedavõrd üldsõnaline käskkirja põhjendus ei võimalda kohtul veenduda, kas vastustaja on kontrollinud ja hinnanud kaebaja taotlust ka lähtuvalt NTS § 15 lg-tes 1 ja 3 ning määruse nr 52 § 3 lg-s 2 sätestatud kriteeriumitest tulenevalt. Noorteühingu aastatoetuse jagamisel ei ole põhjendatud lähtuda kitsalt HTM-i strateegiliste partnerite määramise korras sätestatud kriteeriumitest. Noorsoo aastatoetuse määramisel tuleb aluseks võtta NTS §-s 15 ja määruses nr 52 sätestatud kriteeriumid. Vaidlustatud käskkirjast ning strateegiliste partnerite komisjoni protokollist eeltoodud õigusaktides sätestatud kriteeriumitest lähtumist ning taotluste hindamisel nendega arvestamist ei nähtu. Ka kaebusele esitatud vastus ei kinnita, et vastustaja oleks hindamisprotsessis nendest õigusaktidest ja sätetest lähtunud. Strateegiliste partnerite komisjoni 6., 12. ja 30.12.2019. a koosoleku protokollis (tl-d 77-83) ei ole samuti esitatud ühtegi põhjendust ja kaalutlust, millest komisjon on kaebaja taotlusele raha eraldamisest keeldumise ettepaneku tegemisel lähtunud. Protokollis esitatakse üksnes ettepanek, millistele ühendustele toetusi jagada ja keda valitud strateegiliste partneritena käsitada ning nendele jagatava toetuse suurus.
4.6.Samuti ei ole vaidlustatud haldusaktis analüüsitud kaebaja tegevuse vastavust noortevaldkonda puudutavale arengukavale ning ühingu tegevuse kvaliteeti ja sisu. Vastustaja ei ole kaebajale ette heitnud varasemate kohustuste täitmata jätmist, millest saab järeldada, et kaebaja varasem tegevus oli noorteühingu aastatoetuse eesmärkidega kooskõlas ning ka uue taotluse puhul ei ole kaebaja planeeritud tegevuse aastatoetuse eesmärkidele mittevastavusele
tuginetud. HTM on vastuses kaebusele viidanud veel sellele, et aastatoetuste eraldamisel lähtuti muuhulgas riiklikest prioriteetidest, mis sellel konkreetsel ajaperioodil täitmist vajavad. Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole aga arusaadav, millistest konkreetsetest riiklikest prioriteetidest ikkagi lähtuti ja kuidas see mõjutas kaebaja toetusetaotluse hindamist.
4.7.Seega ei ole kohtule arusaadav, milles täpselt seisneb kaebaja väiksem jätkusuutlikkus ning võimekus teiste toetuse saanud noorteühingutega võrreldes. Vastustaja ei ole vaidlustatud käskkirjas ja kohtule esitatud materjalides esitanud võrdlusbaasi ega selgitanud, milles täpsemalt kaebaja väiksem jätkusuutlikus ning võimekus seisneb ning milliste konkreetsete noorteühingutega on kaebajat võrreldud. Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri puudulikult põhjendatud. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest hindamisprotsessis arvestatud hindamiskriteeriumid. Üksnes üldsõnalise põhjenduse esitamine aastatoetuse eraldamisest keeldumise käskkirjas ei ole kooskõlas HMS §-ga 56 ning toob käesoleval juhul kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamise.
4.8.HTM-i 14.02.2020. a käskkirja nr 1.1-2/20/41 lisast 1 nähtub, et toetusi saanud isikute hulgas on ka mitu noorteühingut. Nimetatud asjaolu ei muuda vaidlustatud haldusakti siiski õiguspäraseks, sest põhjendamispuuduste tõttu ei ole kohus veendunud, et vastustaja on kaebajale toetuse eraldamisest keeldumise otsustamisel lähtunud kõikidest asjakohastest kriteeriumitest ja on kaalutlusõigust seadusekohaselt teostanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Vastustaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 16.10.2020. a otsuse tühistada. HTM leiab, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud materiaalõiguse normi.
5.1.Vastustaja ei nõustu sellega, et ei ole selge, millistest kriteeriumitest vastustaja oma otsuse tegemisel lähtus. Ministri loodud komisjon, kes kaasas noorteühingute aastatoetuse eraldamise, eraldamisest keeldumise ja aastatoetuse suuruse otsuse tegemisse eksperte, hindas kõiki noorteühingute aastatoetuse taotluse esitajaid lähtuvalt NTS § 15 lg-test 1 ja 3 ning määruse nr 52 § 3 lg-test 2 ning 3. See tähendab, et eksperdid arvestasid muu hulgas ka haridus-ja teadusministri 04.12.2019. a käskkirjaga nr 1.1-2/19/323 kinnitatud strateegiliste partnerite valimise korda. Ekspertide komisjon hindas kõiki toetust taotlenud noorteühinguid ning lähtus otsuse tegemisel asjaolust, kui võimekas ning laiapõhiline on antud noorteühingu tegevus, st muuhulgas seda, kui võimekas on noorteühing, viimaks ellu kõiki riiklikke eesmärke noortepoliitika valdkonnas. Kuna katusorganisatsioonid on oma tegevuses laiapõhjalisemad ning on noorsootöö korraldamise poolest ulatuslikumad, on eelistatud selliseid noorteühinguid, kes on strateegiliste eesmärkide elluviimises võimekamad. Kuna ka teised noorteühingud panustavad lõimumispoliitikasse, ei ole MTÜ Avatud Vabariik näol tegemist noorteühinguga, kes ainsana panustaks antud valdkonda ning oleks seetõttu ainuvõimalik partner selle poliitikasuuna kujundamisel. Hindamisel on oluliseks peetud asjaolu, kas konkreetsed ühingud ning katusorganisatsioonid panustavad piisavalt riiklikku eesmärki või mitte.
5.2.Isegi kui kaebaja vastas NTS § 15 lg 3 p-dele 2-4 ning määruse nr 52 § 3 lg 2 p-dele 2, 4 ja 6, oli ministril õigus kaalutlusõiguse alusel keelduda aastatoetuse eraldamisest, kuna antud noorteühingu panus noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamisse ei ole piisavalt suur võrreldes teiste noorteühingutega, kellele toetus eraldati. Vastustaja hinnangul piisab ka ühest NTS § 15 lg 3 p-s 1-4 väljatoodud alusest, et kaebajale noorteühingu aastatoetust mitte eraldada.
5.3.Hasartmängumaksu seaduse 01.01.2019. a muudatusega muutus HTM-s toetuste eraldamise korraldus. Muudatuse eesmärk on rahastamise läbipaistvuse ja ühingute võrdse kohtlemise tagamine. Samuti see, et partnerite panus ja avaliku sektori vahendite suunamine HTM-is oleks üheselt arusaadav ja suunatud eesmärkide saavutamisse. Rahastusmudeli muudatuse tõttu loodi strateegiliste partnerite komisjon, mis hindab taotlejate vajadusi, nende
panust eesmärkide saavutamisse ning teeb ministrile ettepaneku toetuse eraldamise või eraldamata jätmise osas. Kuna ka noorteühingud olid varasemalt saanud toetusi nii riigieelarve vahenditest kui hasartmängumaksu laekumistest, siis hindasid erinevatest allikatest pärit raha eraldamist varem mitu komisjoni. Tulenevalt asjaolust, et hasartmängumaksust tulenev raha korraldati riigis ümber, võeti ka noorteühingute hindamissüsteemi hindamisel eesmärgiks toetada just selliseid noorteühinguid, kes on laiapõhjalisemad ning suudavad katta noorsootöö ning noortepoliitika elluviimist laiemalt kui vaid ühes valdkonnas.
5.4.HTM-i valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning korraldamine. MTÜ Avatud Vabariik tõi esile, et tema tegevus on suunatud eeskätt lõimumispoliitika elluviimisesse. Lõimumispoliitika korraldamise ja koordineerimise eest vastutab eelkõige Kultuuriministeerium. Vastustaja ei väida, et lõimumispoliitika elluviimine laiemalt ei ole riigi jaoks oluline ning, et ministeerium ei panustaks antud poliitika elluviimisesse. Siiski ei saa HTM nõustuda väitega, et peamiselt lõimumispoliitika elluviimisega täidab MTÜ Avatud Vabariik noorsootöö ning noortepoliitika riiklikke eesmärke. Seega ei ole MTÜ Avatud Vabariik tegevus laiemalt noorsootöö ning noortepoliitika riiklikke eesmärkide täitmisel nii laiapõhjaline kui teistel noorteühingutel, kellele samal ajal noorteühingu aastatoetust eraldati.
5.5.Noorteühingute aastatoetuse eesmärgiks on ka noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine. Seetõttu on oluline, et eraldatav summa läheks noorteühingutele, kellel on võimalikult lai liikmeskond ning suutlikkus oma arengukavas välja toodud riiklikke eesmärke ellu viia.
6.Kaebaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
6.1.Kaebaja ei nõustu apellatsioonkaebuses avaldatud seisukohaga, et kaebaja tegevus ei ole piisavalt ulatuslik võrreldes teiste noorteühingutega, kellele noorteühingu aastatoetus eraldati. Apellatsioonkaebusest ei ole jätkuvalt arusaadav, milles täpselt seisneb kaebaja tegevuse väikesemahulisus ja väiksem jätkusuutlikkus teiste taotlejatega võrreldes ning jätkuvalt ei ole esitatud võrdlusbaasi ega selgitatud, milliste konkreetsete noorteühingutega on kaebajat võrreldud.
6.2.Halduskohus osutas põhjendatult, et vastustaja ei ole kaebajale ette heitnud varasemate kohustuste täitmata jätmist ning ka uue taotluse puhul ei ole kaebaja planeeritud tegevuse aastatoetuse eesmärkidele mittevastavusele tuginetud.
6.3.Arusaamatu on vastustaja etteheide kaebajale, et see tegeleb vaid lõimumispoliitika eesmärkide elluviimisega. Kaebaja põhikirjajärgseks eesmärgiks on noorte huvide, vajaduste ja arvamuste esindamine avalikkuses ja asutustega suheldes; noorte- ja hariduspoliitika arendamisele kaasaaitamine; hariduskvaliteedi ja õpikeskkonna parandamine ning õpimotivatsiooni tõstmine; noorte arendavaks tegevuseks tingimuste loomine ning noorte teavitamine hariduselust Eestis ja maailmas. Kaebaja tegevus on seotud riikliku noortevaldkonna arengukava eesmärkidega, mida kinnitavad ka noorteühingu aastatoetuse taotlemiseks esitatud kaebaja 2019.-2022. a arengukava ja 2020.-2021. a tegevuskava.
6.4.Tegevuskavas on tabeli vormis esitatud kõik kaebaja tegevused, nende eesmärgid ja vastavus riikliku noortevaldkonna arengukava eesmärkidele. Asjaolu, et kaebaja pöörab alati oma tegevuses suurt tähelepanu ka riigikeelest erineva koduse keelega noorte ja sisserändajate võrdsele kaasamisele noorsootöösse, aidates sellega kaasa riikliku lõimumispoliitika prioriteetide saavutamisele, ei vähenda kindlasti kaebaja õigust saada noorteühingu aastatoetust HTM-i eelarvest.
6.5.Kaebaja on endiselt seisukohal, et tema taotlus vastab kõigile NTS § 15 lg-s 3 sätestatud noorteühingu aastatoetuse määramise eeldustele, sh noorsootöö ja noortepoliitika riiklikele prioriteetidele (NTS § 15 lg 3 p 1), mis on kehtestatud riikliku valdkonna arengukavaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et HTM-i apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates 16.10.2020. a otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4) ja ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ükski apellatsioonkaebuses välja toodud põhjendus ega vastuväide halduskohtu otsuse seisukohtadele ei anna alust halduskohtu 16.10.2020. a otsuse muutmiseks või tühistamiseks.
9.Apellatsioonkaebuse põhjendava osa p-s 15 märgib vastustaja, et ta ei nõustu halduskohtu seisukohaga kohtuotsuse p-s 17, mille kohaselt ei ole selge, millistest kriteeriumitest vastustaja kaebajale toetuse eraldamisest keeldumise otsustamisel lähtus. Vastustaja leiab, et ministri poolt loodud komisjon, kes kaasas noorteühingute aastatoetuse eraldamise, eraldamisest keeldumise ja aastatoetuse suuruse otsuse tegemisse eksperte vastavalt NTS § 15 lg 3 p-le 4, on hinnanud kõiki noorteühingute aastatoetuse taotluse esitajaid vastavalt NTS § 15 lg-tele 1 ja 3 ning määruse nr 52 § 3 lg-tele 2 ning 3, s.t et eksperdid arvestasid muuhulgas ka ministri 04.12.2019. a käskkirjaga nr 1.1-2/19/323 kinnitatud strateegiliste partnerite valimise korda. Sellest tulenevalt on ekspertide komisjon vastustaja arvates hinnanud kõiki toetust taotlenud noorteühinguid ning lähtunud otsuse tegemisel asjaolust, kui võimekas ning laiapõhiline antud noorteühingu tegevus on, st hinnanud muuhulgas seda, kui võimekas on noorteühing, viimaks ellu kõiki riiklikke eesmärke noortepoliitika valdkonnas. Kuna katuseorganisatsioonid on oma tegevustes laiapõhisemad ning noorsootöö korraldamise poolest ulatuslikumad, eelistati selliseid noorteühinguid, kes on strateegiliste eesmärkide elluviimises võimekamad. Hindamisel peeti oluliseks asjaolu, kas konkreetsed ühingud ning katuseorganisatsioonid panustavad piisavalt riiklikku eesmärki või mitte.
9.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna vastustaja selline põhjendus siiski alust asuda seisukohale, et ministri 12.02.2020. a käskkiri nr 1.1-2/20/39 on igati õiguspärane ja nõuetekohaselt põhjendatud ning kaalutletud haldusakt. Ministri poolt loodud komisjonina saab käesoleval juhul käsitleda ministri 04.12.2019. a käskkirja nr 1.1-2/19/323 p-ga 2 moodustatud strateegiliste partnerite komisjoni, kelle ülesanded tulenesid sama käskkirjaga kinnitatud korrast ja kes on 2019. a detsembris toimunud koosolekute protokolli kohaselt vaadanud läbi noorteühingu aastatoetuste taotlused vastavalt NTS §-le 15 (tl 77). Samas ei nähtu viidatud protokollist, vaidlusalusest käskkirjast ega ühestki teisest dokumendist, et nn strateegiliste partnerite komisjon ise oleks kaasanud noorteühingute aastatoetuse eraldamise, eraldamisest keeldumise ja aastatoetuse suuruse otsuse tegemisse eksperte vastavalt NTS § 15 lg 3 p-le 4. Samuti on õige halduskohtu seisukoht, et vaidlusalusest käskkirjast, komisjoni koosolekute protokollist ega ühestki teisest toimikus olevast dokumendist ei nähtu, kuidas komisjon või minister hindas kõiki noorteühingute aastatoetuse taotluse esitajaid, s.h kaebajat, vastavalt NTS § 15 lg-tele 1 ja 3 ning määruse nr 52 § 3 lg-le 2. Sellekohased selgitused, hinnangud, võrdlused ja muud kaalutlused puuduvad komisjoni koosolekute protokollist ja neid ei nähtu ka vaidlusalusest 12.02.2020. a käskkirjast. Ministri käskkirjas viidatakse üksnes NTS § 15 lg-le 1 (noorteühingu aastatoetuse eesmärgiks on noorteühingute võimekuse tõstmine ja noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine) ja lg 3 p-le 1 (noorsootöö ja noortepoliitika riiklikud prioriteedid) ning määruse nr 52 § 3 lg 4 p-le 2, mis annab ministrile õiguse toetust mitte eraldada. Halduskohus leidis põhjendatult, et lisaks noorteühingu
aastatoetuse üldeesmärgile (NTS § 15 lg 1) sätestab sama paragrahvi lg 3 ka need kriteeriumid, millest lähtudes otsustab minister noorteühingule aastatoetuse eraldamise, eraldamisest keeldumise ja aastatoetuse suuruse (lg 3 p-d 1-4) ning määruse nr 25 § 3 lg 2 ka taotluse ja taotleja hindamise kriteeriumid, kuid kõigi nende kriteeriumide alusel kaebaja ja tema taotluse hindamist ministri 12.02.2020. a käskkirjast, komisjoni koosolekute protokollist ega ühestki teisest toimikus olevast dokumendist ei nähtu, mistõttu on vaidlusaluse käskkirja näol tegemist HMS § 56 nõuetele mittevastava haldusaktiga, mis tuleb põhjendamispuuduste tõttu tühistada.
9.2.Ringkonnakohus mõistab vastustaja viidet määruse nr 52 § 3 lg-le 3 ja sellele, et komisjon arvestas muuhulgas ka ministri 04.12.2019. a käskkirjaga nr 1.1-2/19/323 kinnitatud strateegiliste partnerite valimise korda, lähtudes sellest, kui võimekas ning laiapõhine on ühe või teise noorteühingu tegevus, eelistades nö katusorganisatsioone nii, et vastustaja arvates on korra näol tegemist määruse nr 52 § 3 lg-s 3 nimetatud noorteühingu aastatoetuse taotluste hindamiseks kehtestatud taotluse hindamise põhimõtetega. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu, kuna ministri 04.12.2019. a käskkirjas nr 1.1-2/19/323 ei ole HTM-i strateegiliste partnerite määramise tingimuste ja korra kinnitamise aluseks märgitud määruse nr 52 § 3 lg-t 3, vaid HTM-i põhimääruse § 6 lg 2 p-d 1 ja 8 ning § 12 lg 1 ja 3. Samuti ei nähtu korra sisust, et see oleks selgelt mõeldud ka noorteühingu aastatoetuse taotluste hindamiseks ning puudub selgitus selle kohta, kuidas suhestub nimetatud kord NTS § 15 lg 4 alusel noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise korraga ehk määrusega nr 52 ja seal ning NTS §-s 15 lg 3 toodud lähtealustega aastatoetuse eraldamise, sellest keeldumise ja toetuse suuruse määramisel. Korra p 1.1. järgi reguleerib see ministeeriumi strateegiliste partnerite määramise eesmärki ja põhimõtteid, partneritele esitatavaid nõudeid, tegevustoetuse määramise tingimuste läbirääkimiste korda, aruandlust ning partnerluse lõpetamise aluseid. Korra järgi valitakse strateegilised partnerid suunatud pakkumistega läbirääkimiste teel ja nende tegevust rahastatakse tegevustoetuste kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole NTS-st ja määrusest nr 52 tulenev HTM-i ülesanne toetada noorteühingute tegevust ja eraldada neile riigieelarvest HTM-i eelarve kaudu aastatoetusi samastatav ministri 04.12.2019. a käskkirjas toodud tegevustega ning sellise, ministeeriumi strateegiliste partnerite määramiseks ettenähtud korra alusel ka noorteühingu aastatoetuste taotluse ja taotleja hindamine ning toetuse eraldamise või sellest keeldumise otsustamine ei suurenda kuidagi aastatoetustega seotud haldusmenetluse selgust ja läbipaistvust, pigem vastupidi, mida näitab iseenesest ka käesolev vaidlus.
10.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka väide, et isegi juhul, kui kaebaja vastas NTS § 15 lg 3 p-dele 2-4 ning määruse nr 52 § 3 lg 2 p-dele 2, 4 ja 6, oli ministril õigus kaalutlusõiguse alusel keelduda aastatoetuse eraldamisest, kuna antud noorteühingu panus noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamisse ei ole piisavalt suur võrreldes teiste noorteühingutega, kellele toetus eraldati. Nagu halduskohus õigesti märkis, ei võimalda ministri 12.02.2020. a käskkirja üldsõnaline põhjendus veenduda selles, kas vastustaja üldse kontrollis ja hindas kaebaja taotlust lähtuvalt NTS § 15 lg-s 1 ja 3 ning määruse nr 52 § 3 lg-s 2 sätestatud kriteeriumitest. Samuti viitas juba halduskohus sellele, et noorteühingu aastatoetuse jagamisel ei ole põhjendatud lähtuda kitsalt korras sätestatud kriteeriumitest. Vaidlusaluses käskkirjas on kaebajale toetuse eraldamisest keeldumise õigusliku alusena viidatud üksnes NTS § 15 lg-le 1 (noorteühingu aastatoetuse eesmärk) ja lg 3 p-le 1 (minister otsustab toetuse eraldamise, sellest keeldumise ja toetuse suuruse lähtudes noorsootöö ja noortepoliitika riiklikest prioriteetidest). NTS § 15 lg 4 sätestab, et noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Selline kord kehtestatigi ministri määrusega nr 52, mis samuti sisaldab sätteid, millest tuleb aastatoetuse eraldamisel või sellest keeldumisel lähtuda. Seega ei ole põhjendatud vastustaja väide, et piisab ka ühest NTS § 15 lg 3 p-s 1-4 väljatoodud alusest,
et noorteühingu aastatoetust mitte eraldada. Mis puudutab aga alust, millele vaidlusaluses käskkirjas toetutakse (NTS § 15 lg 3 p 1), siis ka selles osas leidis halduskohus ringkonnakohtu arvates igati põhjendatult, et esitatud materjalide pinnalt ei ole arusaadav, millistest konkreetsetest riiklikest prioriteetidest ikkagi lähtuti ja kuidas see mõjutas kaebaja toetusetaotluse hindamist.
11.Mis puudutab vastustaja väiteid seoses hasartmängumaksu seaduse muudatusega 2019. a HTM-s muutunud toetuste eraldamise korraldusega ja rahastusmudeli muudatuse tõttu strateegiliste partnerite komisjoni loomisega, siis selles osas märkis juba halduskohus vaidlusaluses otsuses, et ta nõustub vastustajaga selles, et NTS ega määrus nr 52 ei keela erinevate toetuste määramisel kasutada sellise nõuandva komisjoni abi ning ka noorteühingute aastatoetuse taotluste läbivaatamise ja nõuandva arvamuse koostamise pädevuse võis minister anda strateegiliste partnerite komisjonile. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus selle vastustaja väitega, et kuna hasartmängumaksust tulenev raha korraldati riigis ümber, võeti ka noorteühingute hindamisel eesmärgiks toetada just selliseid ühinguid, kes on laiapõhisemad ning suudavad katta noorsootöö ning noortepoliitika elluviimist laiemalt kui vaid ühes valdkonnas, s.o noorteühingu aastatoetuse eraldamisele või sellest keeldumisele ja taotluse ning taotleja hindamisele võis hakata kohaldama korra p 3, mis sätestab selle, keda võib HTM-i strateegiliseks partneriks määrata ja kellele tegevustoetust eraldada (katusorganisatsioon; ühendus, mis on ainsana võimeline panustama tegevusvaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamisse; ministeeriumi pikaajaline partner; võrreldes teiste ühendustega jätkusuutlikum ja võimekam strateegiliste eesmärkide elluviimiseks). Nagu juba märgitud, reguleerib noorsootöö korraldamist ja ka selle rahastamist riigieelarvest jätkuvalt NTS, mille alusel on välja antud ja kehtib ka määrus nr 52. Mõlemas sätestatakse see, kellel on aastatoetuse taotlemise õigus, millistele tingimustele peab taotleja vastama ja millised dokumendid tuleb taotlusele lisada ning millistest kriteeriumitest tuleb HTM-il taotluse ja taotleja hindamisel lähtuda ning millest lähtudes toetus eraldatakse, keeldutakse selle eraldamisest või määratakse toetuse suurus. Sellises olukorras on ringkonnakohus seisukohal, et NTS §-st 15 ja määruse nr 52 §-st 3 tulenevate ja noorteühingu aastatoetuse saamisega seotud tingimuste sisustamine korras HTM-i strateegilistele partneritele ettenähtud kriteeriumitega ei ole lubatav ning ei suurenda kuidagi aastatoetustega seotud haldusmenetluse selgust ja läbipaistvust.
12.Apellatsioonikaebuse väite osas, et MTÜ Avatud Vabariik tegevus laiemalt noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide täitmisel ei ole nii laiapõhjaline kui teistel noorteühingutel, kellele aastatoetust siiski eraldati, märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohaga, et vaidlusaluses käskkirjas ega muudes kohtule esitatud ja ministri käskkirja aluseks olla võivates dokumentides ei ole HTM välja toonud, milles täpselt seisneb kaebaja väiksem jätkusuutlikus ning võimekus teiste toetuse saanud noorteühingutega võrreldes. Vastustaja ei ole esitanud võrdlusbaasi ega ole selgitanud, milles täpsemalt kaebaja väiksem jätkusuutlikus ning võimekus seisneb ning milliste konkreetsete noorteühingutega on kaebajat võrreldud.
13.HTM märgib veel, et ei saa nõustuda väitega, et peamiselt vaid lõimumispoliitika elluviimisega täidaks MTÜ Avatud Vabariik noorsootöö ning noortepoliitika riiklikke eesmärke. Halduskohus oma otsuses seda ei väida. Küll aga on kaebaja esitatud kaebuses märkinud, et tema tegevus on suunatud eeskätt eesti keelt emakeelena mitterääkivate noorte ühiskonnaosaluse tõstmisele, erineva kultuuritaustaga noorte koostöö edendamisele ja riiklike lõimumispoliitika prioriteetide saavutamisele hariduses. Selles osas nõustub ringkonnakohus kaebaja vastuses toodud seisukohaga, mille kohaselt on kaebaja põhikirjajärgseks eesmärgiks ka noorte huvide, vajaduste ja arvamuste esindamine avalikkuses ja asutustega suheldes,
noorte- ja hariduspoliitika arendamisele kaasaaitamine, hariduskvaliteedi ja õpikeskkonna parandamine ning õpimotivatsiooni tõstmine, noorte arendavaks tegevuseks tingimuste loomine ning noorte teavitamine hariduselust Eestis ja muus maailmas ning tema tegevus on seotud riikliku noortevaldkonna arengukava eesmärkidega, mida kinnitavad ka aastatoetuse taotlemiseks esitatud kaebaja arengukava 2019-2002 ja tegevuskava 2020-2021. Seega ei saa asjaolu, et kaebaja pöörab oma tegevuses suurt tähelepanu ka riigikeelest erineva emakeelega isikute võrdsele kaasamisele noorsootöösse, aidates sellega kaasa riikliku lõimumispoliitika prioriteetide saavutamisele, vähenda kuidagi kaebaja õigust saada noorteühingu aastatoetust HTM-i eelarvest.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.10.2020. a otsuse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.