1.Täiendada Viru Maakohtu 28. oktoobri 2016 määruse resolutsiooni tasaarvestuse osas. Muus osas jätta Viru Maakohtu 28. oktoobri 2016 määrus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
2.Lugeda Viru Maakohtu 28. oktoobri 2016 määruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
„2.1. Rahuldada Dicro Eesti OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata kindlaks Dicro Eesti OÜ mentluskulud tsiviilasjas nr 2-13-23837 summas 1840 eurot.
Välja mõista Rainis Urbanilt Dicro Eesti OÜ kasuks menetluskulude katteks 184 eurot.
2.3.Rahuldada Rainis Urbani menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata kindlaks Rainis Urbani mentluskulud tsiviilasjas nr 2-13-23837 summas 1495 eurot 56 senti.
2.4.Välja mõista Dicro Eesti OÜ-lt 1346 eurot.
Rainis Urbani kasuks menetluskulude katteks
2.5.Tasaarvestada resolutsiooni p-des 2.2. ja 2.4. sätestatud poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista Dicro Eesti OÜ-lt Rainis Urbani kasuks välja menetluskulu 1162 eurot.
2.6.Välja mõista Dicro Eesti OÜ-lt Rainis Urbani kasuks viivis menetluskuludelt (1162 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.“
2.7.Jätta määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tsiviilasjas nr 2-13-23837 on 24. augustil 2016 jõustunud kohtuotsus, mille kohaselt rahuldati Dicro Eesti OÜ (hageja) hagi Rainis Urbani (kostja) vastu osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 4428 eurot 67 senti. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kausks välja viivise mentluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumiest kuni mentluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lasuses sätestatud määras. Ringkonnakohus jättis 10% ringkonnakohtus kantud mentluskuludest kostja kanda ja 90% hageja kanda. Menetluskulude osas maakohtus ringkonnakohus otsustust ei teinud. Riigikohtu 24. augusti 2016 määrusega jäeti kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja esitas taotluse ringkonnakohtu otsuse alusel menetluskulude kindlaksmääramiseks, tuginedes 28. septembril ja 1. oktoobril 2015 ning 31. märtsis 2016 esitatud menetluskulude nimekirjale. Seejuures tuleks arvestada, et ringkonnakohtu otsuse p-s 15 märgitu kohaselt jäävad menetluse taastamisega seotud menetluskulud kostja kanda. Samas palus hageja kohustada kostjat tasuma hüvitatavalt menetluskulult seadusjärgset viivist kuni võlgnevuse tasumiseni.
3.Kostja teatas, et jääb menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas 28. septembril ja
1.oktoobril 2015 maakohtule esitatud ja 19. aprillil 2016 ringkonnakohtule esitatud taotluste juurde. Kostja leidis, et kuivõrd ringkonnakohus ei ole maakohtus kantud menetluskulude jaotust
otsuse reolutsioonis otsustanud, saab kindlaks määrata üksnes ringkonnakohtus kantud menetluskulud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas 28. oktoobri 2016 määrusega nii hageja kui ka kostja avalduse osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulu katteks 184 eurot. Samuti mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu katteks 1346 eurot. Maakohus määras ka, et mõlemal poolel tuleb tasuda hüvitatavalt menetluskulult viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab kindlaks määrata üksnes ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulu, millest 10% jäeti kostja kanda ja 90% hageja kanda. Asjas tehtud ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni järgi tühistati maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas, kuid menetluskulude jaotust maakohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 järgi kindlaks ei määratud. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Pooled ei ole ringkonnakohtu otsuse peale maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramata jätmise osas kaebust esitanud. Hageja esindaja põhjendatud tunnitasu määraks on 120 eurot (ilme käibemaksuta) ja kostja esindaja põhjendatud tunnitasu määraks on 132 eurot (koos käibemaksuga). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule apellatsioonkaebuse (4,5 lk) ning seisukohad (4,5 lk), samuti on ta osalenud kohtuistungil (1 tund). Kostja lepinguline esindaja on esitanud kohtule vastuse apellatsioonkaebusele (6 lk) ning vastuväite ja seisukohad (9,5 lk), samuti on ta osalenud kohtuistungil (1 tund). Arvestades, et tegemist oli tavapärase asjaga, kulus õigusabiteenusele vastavalt hageja esindajal 7 tundi ((9 lk * 40 min = 360 min) + 1 tund istungil) ja kostja esindajal 11 tundi 20 min ehk 11.33 tundi ((15,5 lk * 40 min = 620 min) + 1 tund istungil). Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 840 eurot (120 * 7), millest 10% (84 eurot) tuleb kostjalt välja mõista. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1000 eurot, millest 10% (100 eurot) tuleb samuti kostjalt välja mõista. Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on kokku 1495 eurot 56 eurot senti (132 * 11,33), millest 90% (1346 eurot) tuleb hagejalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb pooltel tasuda menetluskuludelt ka seadusjärgset viivist.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja mõista uue määrusega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 3488 eurot ning seadusjärgse viivise kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis ekslikult hageja maakohtus kantud menetluskulu suuruse kindlaks määramata. Otsuse resolutsioonist ja põhjenduste p-st 15 tulenevalt on ringkonnakohus kujundanud oma seisukoha ka maakohtus kantud menetluskulude kohta. Eeltoodut arvestades pidanuks kostjalt hageja kasuks välja mõistma menetluse taastamise kulud maakohtus (2379 eurot) ning lisaks 10% järelejäänud menetluskuludest (1109 eurot).
Maakohus lähtus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ekslikult sellest, et menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamisele kulub aega umbes 40 minutit kuni 1 tundi. Selline käsitlus ei vasta TsMS § 175 lg 1 mõttele ega eesmärgile. Hageja kõik menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud.
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis kostja maakohtus kantud menetluskulude suuruse kindlaks määramata ja määrata need uue määrusega kindlaks. Kostja palub samas tagastada talle TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuselt tasutud riigilõiv. Maakohtu määrus on seaduslik, kuid juhuks, kui ringkonnakohus leiab, et kindlaks saab määrata ka maakohtus kantud menetluskulude suuruse, tuleks kindlaks määrata nii hageja kui ka kostja maakohtus kantud menetluskulud.
VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
7.Hageja ei vaielnud kostja määruskaebusele vastu, märkides, et juhul kui kostja määruskaebus rahuldatakse, tuleb rahuldada ka hageja määruskaebus.
8.Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. Juhul kui kohus aga hageja määruskaebuse rahuldab, tuleks rahuldada ka kostja määruskaebus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et poolte määruskaebused tuleb jätta rahuldamata, kuid maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni tuleb täiendada tasaarvestuse osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
10.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebustest nähtuvalt on mõlemad pooled vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega kohus jättis poolte maakohtus kantud menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Hageja vaidlustab maakohtu määrust ka osas, milles määrati kindlaks hageja esindaja ringkonnakohtus kantud menetluskulu (hageja leiab, et tema menetluskulu põhjendatust ja vajalikkust on hinnatud valesti). Kostja ei vaidlustanud määruskaebuses maakohtu määrust osas, milles määrati kindlaks ringkonnakohtus kantud menetluskulu. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et asjas saab kindlaks määrata üksnes ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulu. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § lg 3 esimese lause järgi, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus otsustas praeguse tsiviilasja tehtud otsuse resolutsioonis järgmist:
„1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 27. oktoobri 2015 otsus osas, milles maakohus jättis Rainis Urbanilt Dicro Eesti OÜ kasuks välja mõistmata 4428 eurot 67 senti, samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Dicro Eesti OÜ hagi Rainis Urbani vastu osaliselt. Mõista Rainis Urbanilt välja Dicro Eesti OÜ kasuks 4428 eurot 67 senti. Jätta Dicro Eesti OÜ hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 10% ulatuses Rainis Urbani ja 90% ulatuses Dicro Eesti OÜ kanda.“ Eeltoodust nähtub, et ringkonnakohus ei ole otsuse resolutsioonis maakohtus kantud menetluskulude jaotust otsustanud - ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 1) ja otsustas menetluskulude jaotuse üle ringkonnakohtus (resolutsiooni p 3). TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud, et selle sätte järgi toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8807, p 14). Seega tuleb lähtuda ringkonnakohtu otsuse ülaltoodud resolutsioonist, mille kohaselt määrati kindlaks üksnes ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud. Praeguses menetluses saab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata tuginedes asjas jõustunud kohtulahendiga otsustatud menetluskulude jaotusele. Tuvastatud asjaoludel ei ole pooled osas, milles maakohtus kantud menetluskulud jäeti kindlaks määramata, ringkonnakohtu otsust vaidlustanud, samuti ei ole pooled toimiku materjalide kohaselt taotlenud kõnealuse otsuse täiendamist. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Samuti sätestatakse TsMS § 448 lg 1 p-s 1 ja 3, et asja lahendanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata, samuti juhul, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist. Praegusel juhul ei saa kohus teha täiendavat otsust omal algatusel või menetlusosalise taotlusel, sest TsMS § 448 lg-s 2 selleks sätestatud tähtaeg on möödunud.
12.Hageja leiab määruskaebuses, et tema menetluskulu põhjendatust ja vajalikkust on hinnatud valesti. Vastuseks hageja etteheitele märgib ringkonnakohus esmalt, et iseenesest õige on seisukoht, et TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulu hindamisel ei ole põhjendatud lähtuda üksnes dokumendi koostamisele kulunud oletuslikust ajakulust. Sellele juhtis tähelepanu ka ringkonnakohus praeguses tsiviilasjas tehtud otsuses, rõhutades, et menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja keerukust tuleb hinnata konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt (III kd, tl 168 pöördel). Määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus poolte taotluste lahendamisel vaid sellele, et ühe lehekülje oletuslik ajakulu on asja tavapärasust arvestades 40 minutit. Selliselt ei vasta maakohtu järeldus TsMS § 175 lg 1 nõuetele. Ringkonnakohus saab eeltoodud puuduse hageja määruskaebuse alusel kõrvaldada. Maakohus on ületanud siinkohal diskretsiooni piire, kui ei arvestanud oma kaalumisotsustuse tegemisel kõiki olulisi asjaolusid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvalt kulus tema lepingulisel esindajal maakohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile 1,3 tundi; apellatsioonkaebuse koostamisele ja kliendiga arutelule 5,4 tundi; kohtule teate saatmisele ja selle kooskõlastamisele kliendiga 0,15 tundi; kostja vastusega tutvumisele ja analüüsile 1,55 tundi ning ringkonnakohtu 19. jaanuari 2016 määrusega tutvumisele, kohtukirjale vastamisele ja kliendi informeerimisele 0,3 tundi; kohtuistungi eelsele arutelule kliendiga 1 tund; ringkonnakohtu istungi ettevalmistamiseks 3 tundi;
kohtuistungile 1,25 tundi ning kohtuistungi järgsele arutelule, istungi protokolliga tutvumisele 0,55 tundi; kokkuvõtliku seisukoha koostamisele 3 tundi (kokku 17,5 tundi). Hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulu on kokku 3317 eurot 71 senti (sh riigilõiv 1000 eurot) (III kd, tl 153 pöördel ja tl 154). Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga väljatoodud üksiku toimingu põhiselt. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja menetlusdokumentide koostamisele kulunud ajakulu ülepaisutatud. Menetlusosalise esindajal on õigusteenuse osutamiseks vajalik selgitada menetlusdokumentide sisu ja nõustada menetlusosalist edasise tegevuse osas, kuid kolleegiumi hinnangul on hageja esindajal kliendiga suhtlemisele ja aruteludele kulunud ajakulu ülemäärane. Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu arvestades hageja esindaja toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 7 tundi (s.o ajakulu seoses apellatsioonkaebuse koostamise ja seisukohtade esitamisega kokku 5 tundi ja kohtuistungiga seonduv ajakulu 2 tundi). Selline ajakulu on kooskõlas esitatud dokumentide mahu ja sisuga, samuti mõistliku töömahuga, mis kulub istungi ettevalmistamiseks (dokumentide läbitöötamine, menetlusdokumentide esitamine jms). Ringkonnakohtu eeltoodud seisukoht on seega lõppjärelduses samane maakohtu seisukohaga, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on 7 tundi. Kuivõrd määruskaebusete kohaselt on vaidlustatud ringkonnakohtus kantud menetluskulud üksnes hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas, ei käsitle ringkonnakohus kostja menetluskulude põhjendatud ja vajalikku kindlaksmääramist ringkonnakohtus (maakohus leidis, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on 9 tundi). Ringkonnakohus nõustub samuti maakohtu seisukohaga, et hageja esindaja põhjendatud tunnitasu määraks on 120 eurot (ilme käibemaksuta) ja kostja esindaja põhjendatud tunnitasu määraks on 132 eurot (koos käibemaksuga). Kaebustest nähtuvalt pooled selle üle ka ei vaidle. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on kokku 840 eurot (120 * 7), millest 10% (84 eurot) tuleb kostjalt välja mõista. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1000 eurot, millest 10% (100 eurot) tuleb samuti kostjalt välja mõista. Kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on kokku 1188 eurot (132 * 9), millest 90% (1069 eurot 20 senti) tuleb hagejalt välja mõista. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kuivõrd maakohtu määruse reolutsioonist ei nähtu tasaarvestust, täiendab ringkonnakohus selles osas viidatud sätte järgi maakohtu määruse resolutsiooni.
13.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.