Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 07. mai 2014 kell 16.00 Tsiviilasja number
2-13-28854
Tsiviilasi
R U’i hagi Dicro Eesti OÜ vastu töövaidlusasjas
Hagi hind
2 653.95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R U (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Jaan Nurk (e-post: [email protected]); Kostja: Dicro Eesti OÜ (registrikood 10726985, asukoht: Võidu 120, 44312 Rakvere), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Triinu Hiob (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev 07. mai 2014 / Kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Jätta hageja R U’i hagi kostja Dicro Eesti OÜ vastu 04.09.2001 sõlmitud töölepingu 14.03.2013 ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja kostjalt hageja kasuks 2 653 eurot hüvitise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsus menetlusosaliste esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (11)
1.R U esitas 10. aprillil 2013 Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Dicro Eesti vastu töövaidluse lahendamiseks. Avalduse kohaselt töötas avaldaja 04.09.2001 sõlmitud töölepingu alusel kostja juures elektroonika töötajana, kelle tööülesanneteks oli kaablite ja trükiplaatide valmistamine, tootmisseadmete hooldus ja remont, materjalide transport. Tööandja esindaja suulise korralduse alusel kohustati avaldajat peale põhitöö töötama autojuhina. Avaldaja ülesandeks oli materjalide transport Soome Vabariiki ning materjalide transport ja asjaajamine Eesti Vabariigi territooriumil. 14.03.2013 ütles tööandja töölepingu üles TLS § 88 lg p 7 alusel.
2.Avaldaja kasutuses oli kolm sõidukit (kaks Ford Transit kaubik tüüpi ja Scania furgoon, tagaluuk tõstukiga). Avaldaja kasutas 2012.a tööülessante täitmiseks vastavalt vajadusele, vaheldumisi kolme sõidukit. Avaldaja sõidu marsruut uuema sõidukiga Ford Transit Soome toimus kuni 8 korral kuus, Rakvere – Tuusula – Hyvinka - Nummela - Rakvere. Marsruudi pikkuseks oli 420 km ehk 3 360 km kuus. Ühel korral kuus viidi materjale samal marsruudil Scania sõidukiga, marsruudi pikkuseks oli 420 km ja kütusekulu 147 liitrit. Kolmel korral kuus viidi materjale sõidukiga Ford Transit marsruudil Rakvere – Lahti - Rakvere, vahemaa 200 km ehk 600 km kuus. Seega keskmine läbisõit kuus Soome suunal oli 3 960 km. Valmistaja tehase poolt kehtestatud Ford Transit kütuse kulu norm on 15 liitrit 100 km kohta. Kütuse kulu Scania Furgoon on 35 liitrit 100 km kohta.
3.Tööandja esindaja palvel ja ettepanekul kasutas avaldaja sügis-talvisel perioodil tööandja territooriumi lumetõrjeks isiklikku väiketraktorit ATV ja lumepuhurit, kevad -suvisel perioodil muru niitmiseks murutrimmerit. Väiketraktorit ja lumepuhurit kasutati kokku 2012.a 5-l korral. Murutrimmerit kasutati kevad-sügisel perioodil (mai-september) kolmel korral kuus. Bensiini keskmine kulu ATV-le ja lumepuhurile oli 20 liitrit iga kasutamise korra kohta.
4.Avaldaja hooldustehnika jaoks võeti bensiini tööandja Neste tankimiskaardiga, mis tangiti 20 liitrit mahutisse. Bensiini kasutati ka talve perioodil sõidukitele diiselkütusele lisamiseks, põhjusel, et sageli esines häireid talvise diiselkütte kvaliteedis.
5.Tööandja ja töötaja vahel puudub kirjalik varalise vastuse kokkulepe, millest tulenevalt ei ole avaldajal vastutust materiaalsete väärtuste eest. Tööandja poolselt oli sisse viimata sõidukite kuluarvestus (teekonnaleht), kus märgitakse sõidu kuupäev, läbisõit, kilometraaž, ja sõidu eesmärk.
6.Avaldaja palus ITVS § 4, TLS § 75 lg 2 p.l p 2, § 117 lg 2 mõista välja Dicro Eesti OÜ-lt avaldaja kasuks: 1) hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega; 2) keskmine palk iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni; 3) keskmine palk iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest seaduses sätestatud ulatuses; 4) kasutamata puhkuse kompensatsioon.
7.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 07.05.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-1/892 rahuldati töötaja avaldus tööandja vastu osaliselt ja tööandjalt mõisteti töötaja kasuks välja hüvitis töölepingu ülesütlemise eest summas 2 653.96 eurot, tuvastati töölepingu ülesütlemise tühistus ja loeti tööleping ülesöelduks alates 02.05.2013. Puhkusetasu ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamise osas menetlus lõpetati seoses nõuetest loobumisega. 2 (11)
2-13-28854
KOSTJA TAOTLUS
8.07. juuni 2013 esitas kostja Dicro Eesti OÜ Viru Maakohtule taotluse R U’i poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud osas.
9.Kostja on seisukohal, et ülesütlemine on kehtiv, kuna selle aluseks olid töötaja sedavõrd olulised rikkumised, et nende ilmnemisel ei olnud töösuhte jätkamine mõistlikult võimalik. Töölepingu ütles tööandja erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 7 alusel põhjusel, et töötaja oli tekitanud tööandjale perioodil 2010-2013 kahju umbes 50 000 euro ulatuses, kuritarvitades tööandja usaldust ja väärkasutades tööandja poolt R. Ui tööalasesse kasutusse antud Neste kütusekaarti nr 710 576 841 586 6020. Kütusekaardi eesmärk oli võimaldada töötajal tankida mootorikütust tööülesannete täitmise tarbeks. Kütusekaart toimis krediitkaardi põhimõttel ehk sellega sai osta Neste tanklates kütust ning kogusaldo igas kuus kasutatud kütuse osas esitati kuu lõppedes tasumiseks tööandjale. 2013. aasta alguseks ilmnes, et töötaja on kuritarvitanud tööandja usaldust ja süstemaatiliselt kasutanud kütusekaarti kütuse tankimiseks ilmselt muuks kui tööga seotud otstarbeks ja töösõidukite tankimiseks, tekitades sellega tööandjale suure kahju.
10.Töötaja kasutas oma tööülesannete täitmiseks tööandja juures kolme mootorsõidukit. Viimaste aastate jooksul tegi töötaja enim sõite sõidukiga Ford Transit 350L registrimärk 584 BDV. Vähem kasutas ta sel perioodil sõidukeid Ford Transit 330L registrimärk 839APL ja Scania registrimärk 631 TEJ. Kõik nimetatud sõidukid kasutavad kütusena diislikütust. Sellele vaatamata ostis töötaja tema tööalaseks kasutuseks antud kütusekaardiga pidevalt bensiini. Perioodil 2011-2012 ostis töötaja bensiini igakuiselt, 2011. aastal kokku 795.85 liitrit ehk keskmiselt üle 66 liitri kuus ja 2012. aastal kokku koguni 2 041.81 liitrit ehk keskmiselt lausa 170 liitrit kuus. Kuna ükski töösõidukitest ei kasuta kütusena bensiini, tuleb eeldada, et bensiin oli ostetud mittetööalaseks tarbeks. Töötaja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks, et bensiini kasutati töö tarbeks. Seda arvestades ei oleks põhjendatud jõuda järeldusele, et töötajapoolset kohustuste rikkumist ei esinenud või pole see tõendatud.
11.R. U on töövaidluskomisjoni menetluses tõendeid esitamata väitnud, et kasutas ostetud bensiini murutrimmeri, väiketraktori ja lumepuhuri käitamiseks. Taoline väide on tõsises vastuolus ostetud kütuse kogustega. R. U ei teinud tööandja territooriumil lumekoristust 2011. aastal, samuti kasutas R. U murutrimmerit 2011. aastal kokku kolmel korral – juunis, juulis ja septembris – iga kord ühe tunni ulatuses. On ilmne, et nende 3 tunni jooksul trimmeriga töötades ei saanud kuluda 2011. aastal tööandja kulul ostetud 795.85 liitrit bensiini. 2012. aastal teostas töötaja tööandja territooriumil lumekoristust jaanuarist aprillini ja detsembris, kokku 18,5 tundi ning töötas murutrimmeriga juulist augustini ja oktoobris, kokku 8 tundi. On samamoodi selge, et nendeks töödeks ei saanud kuluda aastas peaaegu 2 042 liitrit bensiini. Ka kuudel, kui ei toimunud ei lumekoristust ega muruniitmist, ostis R. U siiski tööandja kulul suurtes kogustes bensiini, nt 2012. aasta septembris ja novembris vastavalt 166,85 ja 164,39 liitrit. Töötaja ei ole tõendanud oma väidet diisli ja bensiini segamise kohta diiselküttel töötavates sõidukites talveperioodil ega et selline tegevus olnuks lubatud. Uuemate diiselküttel käitatavate sõidukite puhul ei ole taoline kütuse segamine lubatav ja võib viia tõsiste tehniliste probleemide tekkimiseni sõidukitel. Samuti jagunes bensiini ostmine aasta lõikes üsna ühtlaselt ja ei ole eristatav suurem bensiini tarbimine talvekuudel. Näiteks 2012. aasta augustis ostis töötaja 3 (11)
2-13-28854 tööandja kulul koguni 217,81 liitrit bensiini. Seejuures viibis ta osa viidatud kuust puhkusel, nagu ka detsembrist, mil ta tankis 192 liitrit bensiini.
12.Samuti tankis töötaja tööandja kulul diiselkütust oluliselt suuremates kogustes, kui seda kulus tööülesannete täitmiseks. Töötaja kasutas sõidukit Ford Transit 350L registrimärk 584 BDV alates selle soetamisest 17.05.2011. kuni 18.03.2013. ehk 22 kuud ning sõiduki läbisõit antud ajavahemikul oli kokku 73 896 km. Seega oli keskmine läbisõit selle sõidukiga ühes kuus 3 359 km. Sõiduki tehniliste andmete kohaselt on selle sõiduki keskmine kütusekulu 10 liitrit 100 kilomeetri kohta. Seega oli umbkaudne kütusekulu ühes kuus 336 liitrit kuus. Samal perioodi tehti sõidukiga Ford Transit 330L registrimärk 839APL oluliselt väiksemas mahus sõite. 14.03.2011. seisuga oli selle sõiduki odomeetri näit 327 736 km. 18.03.2013. oli sama sõiduki odomeetri näit 355 480 km ehk viimase kahe aasta jooksul oli sellega sõidetud 27 744 km, mis teeb kuu keskmiseks läbisõiduks 1 156 km kuus. Arvestades, et taolise sõiduki keskmine kütusekulu on 10 liitrit 100 kilomeetri kohta, kulus selle sõiduki käitamiseks kuus umbes 115 liitrit diislikütust. Sõiduki Scania odomeetri näit oli 19.09.2011. 876 431 km ja 18.03.2013.a seisuga 888 536 km. Seega oli sõiduk läbinud ühes kuus keskmiselt 672,5 km. Taolise sõiduki kütusekulu on umbes 25-30 liitrit 100 kilomeetri kohta. Seega lähtudes isegi suuremast võimalikust kütusekulust (30 l/100km), ei ületaks kütusekulu ühes kuus keskmiselt 202 liitrit. Seega kulus tööülesannete täitmisel kasutatavate kõigi autode käitamiseks kuus kokku keskmiselt umbes 653 liitrit diislikütust. Tegelikkuses ostis töötaja tema kasutusse antud kütusekaardiga kütust oluliselt suuremates kogustes, mis lubab järeldada, et kütust kasutati muuks kui tööalaseks tarbeks. Näiteks ajavahemikul märtsist 2011 kuni veebruarini 2013 ostis töötaja kütusekaardiga diislikütust kokku 41 241,04 liitrit ehk keskmiselt 1 718 liitrit kuus, seega igas kuus keskmiselt enam kui 2,5 korda rohkem diislikütust. Näitena toodud ajavahemikul märtsist 2011 kuni veebruarini 2013 tähendas see kokku enam kui 25 000 liitri diislikütuse ostmist tööandja kulul tööga mitteseotud otstarbeks. Taolise tegevusega põhjustas töötaja tööandjale ulatuslikku kahju.
13.Suure kahju tekitamine on käsitletav TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse väga tõsise rikkumisena ja TLS § 88 lg 1 p 7 annab tööandjale õiguse öelda tööleping üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel. Tööandjal ei ole mõistlikult võimalik jätkata töösuhet töötajaga, kes on tööandjale põhjustanud ulatusliku kahju, kuritarvitades tööandja usaldust ja kasutades tööandja vahendeid tööga mitteseotud otstarbeks ning tööandja ei saa tööandja vara enda kasuks pööramisele reageerida vaid töötaja hoiatamisega. Seega on tööleping üles öeldud põhjendatult, vastavuses seadusega ning puudub alus käsitleda ülesütlemist tühisena.
14.Asjaolu, et tööandja ei viinud varasemalt läbi kontrolli kütusekaardi kasutamise eesmärgipärasuse üle, ei kõrvalda töötajapoolset väga tõsist rikkumist. See ei õigusta mingil moel töötajapoolset tööandja vara enda kasuks pööramist. Samuti ei loo tööandja rahaliste vahendite isiklikuks tarbeks kasutamiseks õigustust see, et tööandja juures ei olnud reguleeritud kütuse kasutamise korda ega kehtestatud limiite. Seega ei kõrvalda need tööandjat puudutavad asjaolud töötajapoolset väga tõsist lojaalsuskohustuse rikkumist ega mõjuta ülesütlemise kehtivust.
4 (11)
2-13-28854
MENETLUSE KÄIK
15.14. juunil 2013 nõudis kohus töövaidlusasja nr 4.1-1/892 toimiku tsiviilasja materjalide juurde, mis esitati kohtule 23.07.2013. 26.08.2013 võttis kohus hagi menetlusse ning määras hagejale tähtaja hagiavalduse esitamiseks.
16.12. septembril 2013 esitas hageja esindaja kohtule hagiavalduse, mille 20.09.2013 määrusega jättis kohus käiguta ning andis täiendava tähtaja nõude täpsustamiseks ja põhistamiseks ning esindusõiguse tõendamiseks.
17.29.09.2013 esitas hageja esindaja hagiavalduse koos lisadega. 22.10.2013 määrusega jättis kohus hagiavalduse teistkordselt käiguta ning andis hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 30.10.2013 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse.
HAGIAVALDUS
18.12. septembril 2013 esitatud hagiavalduse ja 30. oktoobril 2013 esitatud täpsustatud hagiavalduse kohaselt hageja sõlmis kostjaga töölepingu ja asus tööle 04.09.2001 elektroonika töötajana, kelle tööülesanneteks oli kaablite ja trükiplaatide valmistamine, tootmisseadmete hooldus ja remont, materjalide transport. Kostja juhatuse liikme Juha- Eero Seppala suulise korralduse kohaselt kohustati hagejat töötama ka autojuhina. Hageja kasutusse anti kolm sõidukit, Ford Transit 330L, registrimärk 839 APL, Ford Transit 350L registrimärk 584BDV ja kostja toodete transpordiks Soome Vabariiki ja Eesti Vabariigi piires suurema tonnaažiga sõiduk Scania R ML 6X2L 38046A, registrimärk 631TEJ. Samuti kohustati hagejat tegema muid sõite Eesti Vabariigi piires.
19.14.03.2013 lõpetas kostja hagejaga sõlmitud töölepingu tulenevalt TLS § 88 lg 1 p. 7, põhjendades, et hageja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju kostja varale. Kostja on viidanud Neste kütusekaardi väljavõtetele aastatel 2010, 2011,2012 ja 2013, milledest tulenevalt on hageja kasutuses oleva sõidukite kütusekulu suurem. Kostja on viidanud asjaolule, kui hagejal oli nt. 2012.a keskmiselt kuus vajalik sõita 3 800 km ja hageja poolt tangiti kütust koguses 50 liitrit 100 km kohta, mis ilmselgelt seda tüüpi sõiduki puhul on võimatu. Lisaks on kostja väitnud, et Neste kütusekaardiga nr. 710576841586 6020 on tangitud ka aastaringselt bensiini, kuigi hageja kasutuses olevad sõidukid on diiselmootoriga. Kostja on kogu kahju suurust hinnanud 50 000 eurot.
20.Hageja arvates puuduvad igasugused tõendid, millega oleks tõendatud hageja poolt diiselkütuse 33 742.57 liitri omastamine ning rikastumine 42 853.10 euro võrra. Tõendatud ei ole hageja süüline tegevus kostjale kahju tekitamises. Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja avalduse osaliselt ja mõistis hageja kasuks välja kolme kuu töötasu summas 2 653.95 eurot. Samuti rahuldas töövaidluskomisjon hageja avalduse ja luges töölepingu ülesöelduks alates 02.05.2013 tulenevalt TLS § 107 lg 2. Hüvitise määramisel arvestas töövaidluskomisjon töölepingu kestvust, töölepingu lõpetamise asjaolusid, osapoolte käitumist ja suhtumist töölepingu kehtivuse ajal ning mõlema poole huve.
21.Hageja palus kuulata tunnistajana üle Juha Eero Seppälä, tunnistada töölepingu erakorralise ülesütlemine tühiseks, lugeda tööleping üles öelduks alates 12.06.2013, mõista kostjalt hageja 5 (11)
2-13-28854 kasuks välja hüvitis töölepingu ülesütlemise eest 2 653.96 eurot, mõista kostjalt välja menetluskulud summas 1 326.98 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
22.25. novembril 2013 esitatud kostja vastuses kostja jäi oma varasema vastuse juurde ja palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja vähendada hagejale väljamõistetavat hüvitist tema poole kuu töötasuni ehk 442.33 euroni. Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv, kuna selle aluseks olid hageja poolt töölepingu sedavõrd olulised rikkumised, et nende ilmnemisel ei olnud töösuhte jätkamine mõistlikult võimalik. Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p-i 7 alusel põhjusel, et hageja oli tekitanud kostjale perioodil 2010-2013 umbes 50 000 euro ulatuses kahju, kuritarvitades kostja usaldust ja väärkasutades kostja poolt hageja tööalasesse kasutusse antud Neste kütusekaarti.
23.Kostja pöördus varalise kahju hüvitamise nõudega hageja vastu kohtusse ning kohus rahuldas 23.09.2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-23837 kostja hagi hageja vastu täies ulatuses ja mõistis töötajalt tööandja kasuks välja võlgnevuse summas 47 281,77 eurot ning menetluskulud summas 850 eurot. Eelnimetatu ning 07.06.2013 taotluse punktis 2.1. esitatu põhjal on tuvastatav hageja poolt kostjale suure kahju tekitamine. Hageja taoline tegevus on käsitletav TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse väga tõsise rikkumisena.
HAGEJA SEISUKOHT
24.23. detsembril 2013 esitatud seisukohas hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu ebaseaduslikult. Kostja on viidanud hageja poolt töölepingu olulisele rikkumisele, küll aga ei ole kostja esitanud ühtegi konkreetset tõendit, millega oleks faktiliselt tõendatud hageja oluline töölepingu rikkumine. TLS § 72 kohaselt hageja vastutab kostjale kahju tekitamise eest vaid juhul, kui ta on rikkumises süüdi. Seega peab kostja tõendama, et hageja tegu ja tekkinud kahju olid põhjuslikus seoses ning hageja oli süüdi kahju tekkimises. Hageja töösuhe kestis kostja juures üle 10 aasta. Kostja oleks pidanud teavitama hagejat etteteatamistähtajaga 90 kalendripäeva. Kostja poolt seda aga ei tehtud. Kostja on rikkunud TLS § 97 lg 2 p 4.
25.Hageja on seisukohal, et tagaseljaotsusega võlgnevuse summas 47 281.77 eurot väljamõistmine on ebaseaduslik ja alusetu. Tagaseljaotsuses on kohus tuginenud üksnes kostja poolt esitatud pealiskaudsetele tõenditele, mis ei saa olla aluseks väidetava võlgnevuse 47 281.77 euro väljamõistmiseks.
26.Väär on ka kostja viide lojaalsuskohustuse väga tõsisele rikkumisele. Hageja, suurepärase töötajana oli igati lojaalne kostja suhtes ja täitis temale pandud töökohustusi ainult parimal viisil ja ausalt. Kostja aga on jätnud omapoolsed kohustused kütuste kasutamisel ja arvestuse pidamisel täitmata ning kogu vastutuse taandanud hagejale.
MENETLUSE KÄIK
27.03. märtsil 2014, so pärast asja kohtuistungil arutamisele määramist, esitas hageja esindaja kohtule täiendava hagiavalduse ja taotluse tunnistate ülekuulamiseks. 6 (11)
2-13-28854
28.10. märtsil 2014 toimunud kohtuistungil kostja esindaja ei nõustunud tunnistajate ülekuulamise taotlusega ega andnud nõusolekut hagi muutmiseks. Kohtuistungil pooled nõustusid tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lükkas asja arutamise edasi, määras arutada asi edasi kirjalikus menetluses ja võimaldas pooltel esitada lõplikud kirjalikud seisukohad.
29.18.03.2014 määrusega keeldus kohus 03.03.2014 esitatud täiendava hagiavalduse menetlusse võtmisest.
KOSTJA LÕPLIK SEISUKOHT
30.04. aprillil 2014 esitatud lõplikus seisukohas kostja endiselt palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt lõpetada tööleping nr 22 TLS § 107 lg 2 alusel ja vähendada väljamõistetavat hüvitist tema poole kuu töötasuni ehk 442.33 euroni.
31.Kostja jäi kõigi menetluses esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Kostja rõhutas, et kahju tekitamine on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega ja tulenevalt jõustunud lahendist tsiviilasjas nr 2-13-23837 saab käesolevas asjas vaidlus toimuda eeskätt selle üle, kas tööandjal oli õigus kahju 47 281.77 euro põhjustamise korral töötaja poolt tööleping üles öelda. Kostja arvates ülesütlemine on kehtiv, kuna sedavõrd suure kahju tekitamisel töötaja poolt ei olnud töösuhte jätkamine mõistlikult võimalik. Tööandjale suure kahju tekitamine on käsitletav TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse väga tõsise rikkumisena. Seda rikkumist ei kõrvalda ega selle tähendust ei vähenda asjaolud, et tööandja ei olnud kehtestanud kütuselimiite ega teostanud kütusekaardi kasutamise üle süsteemset kontrolli. Need asjaolud ei õigusta mingil moel töötajapoolset tööandja vara enda kasuks pööramist.
32.TLS § 88 lg 1 p 7 annab tööandjale õiguse öelda tööleping üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu mõlemapoolseid huve järgides ei saa mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist, muuhulgas juhul, kui töötaja on süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale. Tööandjalt ei saa mõistlikult oodata töösuhte jätkamist töötajaga, kes on tööandjale põhjustanud ulatusliku kahju, kuritarvitades tööandja usaldust ja kasutades tööandja vahendeid tööga mitteseotud otstarbeks, ning tööandja ei saa tööandja vara enda kasuks pööramisele reageerida vaid töötaja hoiatamisega.
HAGEJA LÕPLIK SEISUKOHT
33.17. aprillil 2014 esitatud lõplikus seisukohas hageja on jätkuvalt seisukohal, et tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult. Ainuüksi on juba kostja avaldus töölepingu lõpetamiseks hagejaga formuleeritud ebatäpselt, milles ei ole välja toodud täpseid asjaolusid. Kostja töölepingu ülesütlemise avalduses esinevad faktivead. Kostja on oma avalduses märkinud, et hageja kasutuses oli üks tööandja sõiduk, millega sõideti 3 800 km kuus. Tegelikkuses aga kasutas hageja vahelduvalt kolme sõidukit.
34.Kostjal oli kohustus korraldada tööd korrektselt ning sealhulgas anda selgeid ja ühemõttelisi korraldusi. Korraldamata oli kütuste kasutamise kord. Kehtestamata oli kütuse kululimiit, puudusid sõidupäevikud. Korraldamata oli vastutus kütuste ja sõidukite eest. Kostjal oli hagejaga sõlmimata kirjalikult materiaalse vastutuse leping (TLS §75 lg 2 p 1). Tegelikkuses jättis kostja 7 (11)
2-13-28854 omapoolsed kohustused täitmata ja taandas kogu vastutuse hagejale, mis ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
35.Kostja esitatud seisukohad ja tõendid menetluses on pealiskaudsed ja ei tõenda, et hageja oleks õigusliku aluseta kasutanud kostja poolt tema kasutusse antud kütuse kaarti ning rikastunud kostja arvel 47 281.77 euro võrra. Hageja esitas kohtule 02.03.2014 dateeritud hagiavalduse täienduse, millega toodi täiendavalt välja ja tõendati ära faktilised asjaolud kütuste kulu ja kasutamise kohta. Hageja taotles ka kohtult hagi täienduses loetletud tunnistajate ülekuulamist, millega oleks leidnud kinnitamist tõesed ja õiged asjaolud. Kohus hagiavalduse täiendamist määrusega menetluse ei võtnud.
36.Viru Maakohus rahuldas tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr. 2-13-23837 Dicro Eesti OÜ hagi R U`i vastu 47 281.77 euro nõudes alusetult. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kahju tekitamine jõustunud tagaseljaotsusega ei ole õiguslikult tõendatud. Hageja rõhutab jätkuvalt, et kahju tekitamist kostjale hageja poolt ei ole toimunud. Hageja on kaotanud igasuguse usalduse kostja vastu ja ei pea mõistlikuks mingitel asjaoludel jätkata töösuhet kostjaga. Hageja palub kohtul hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hüvitis 2 653.95 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
37.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
38.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Pooled on nõustunud tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja edasi kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
39.Hageja on menetluses taotlenud Juha Eero Seppälä tunnistajana ülekuulamist. TsMS § 251 lg 1 kohaselt tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi Juha Eero Seppälä on kostja juhatuse liige (I kd t. lk. 167). Seega käesolevas menetluses on Juha Eero Seppälä kostja seadusliku esindaja staatuses. Kostja ei ole nõustunud tema seadusliku esindaja vande all ärakuulamisega, mistõttu TsMS § 268 tulenevalt teda ei ole võimalik tunnistajana üle kuulata. Mis puudutab hageja poolt 03.03.2013 menetlusdokumendis esitatud tunnistajate ülekuulamist, peab kohus vajalikuks märkida, et esiteks, hageja esitas vastava taotluse pärast asja kohtuistungil arutamisele määramist ja teiseks, menetlustoimingu, mille tegemiseks hageja tunnistajate ülekuulamist taotles, tegemisest on kohus keeldunud ja keeldumise kohta tehtud kohtumäärus on jõustunud. Kohus leiab, et olukorras, kus Viru Maakohtu menetluses oli samade poolte vahel ka teine hagi, Dicro Eesti OÜ hagi R U’i vastu kahju hüvitamise nõudes, mille raames tehtud kohtuostus on jõustunud, siis käesoleva asja raames tunnistajate ülekuulamisega ei ole võimalik enam midagi tuvastada. Hageja on ka ise sellest aru saanud, sest ta on nõustunud asja kirjalikus menetluses lahendamisega. 8 (11)
2-13-28854
40.Poolte vahel 04.09.2003 sõlmitud töölepingu nr 22 alusel asus hageja kostja juurde tööle elektroonika töötajana. Töölepingu punktist 2.2 tulenevalt oli töötaja tööülesanneteks kaablite ja trükiplaatide valmistamine, tootmisseadmete hooldus ja remont ning materjalide transport (TVK t. lk.5-7). 12.09.2013 ja ka 30.10.2013 esitatud avaldustes väidab hageja, et kostja juhatuse liikme suulise korralduse alusel töötas hageja ka autojuhina. Kostja vastuse kohaselt oli hageja ainukasutusse antud tööandja Neste kütusekaardiga nr. 710576841586 6020 tööandaja sõidukite tankimiseks. Pooltel ei ole vaidlust nende asjaolude üle.
41.14.03.2013 tööandja ütles töölepingu TLS § 15 lg 1, § 16 , § 88 lg 1 p 7, § 97 lg 3 alusel erakorraliselt üles, põhjendades ülesütlemise vajadust sellega, et töötaja on tema kasutusse antud kütusekaarti kuritarvitanud ja 2010-2013 aastatel on tööandjale tekitanud kahju hinnanguliselt 50 000 eurot (TVK t. lk. 10-12).
42.Töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 1 tulenevalt töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. TLS § 17 lg 1 alusel töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. TLS § 1 lg 3 tulenevalt töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike esimese lause alusel käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Nendest sätetest tulenevalt töötaja lojaalsuskohustus hõlmab kohustust vältida tööülesannete täitmisel tööandjale kahju tekitamist ja seda sõltumata sellest, kas tööandja juures oli kehtestatud kostja kasutada antud sõidukite sõidupäevikud, kütuste kasutamise kord, kütuse kululimiidid jne. Töötaja ei saa ära kasutada tööandja võimalikud töökorralduslikud puudused, tekitades sellega tööandjale kahju. Vaidluse tekkimisel lojaalsus- ja hoolsuskohustuse täitamata jätmise üle peab töötaja suutma tõendada, et tema käitumine tööülesannete täitmisel vastas mõistiku töötaja käitumisele samasuguses olukorras. Käesolevas menetluses ei ole hageja selliseid väiteid esitanud.
43.VÕS § 104 lg 1 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Tööandja poolt töölepingu erakorraliselt ülesütlemise õiguslikud alused on sätestatud töölepingu seaduse (TLS) § 87, mille lg 1 p 7 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Nimetatud sättest tulenevalt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab korraga esinema nii töötaja süü kui ka olulisel määral kahju tööandja varale (või lõi kahju tekkimise oht). VÕS § 104 lg 2 järgi süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Sama paragrahvi 4 lõike alusel raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. 9 (11)
2-13-28854
44.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et hageja poolt kostjale kahju tekitamist ei ole toimunud. Hagejal ei olnud ühtegi mõistlikku põhjendust diiselmootoritega sõidukite tankimiseks kostja kütusekaardiga bensiini ostmiseks. Talveperioodil oleks hagejal võimalik sõidukite käivitamise kergendamiseks ja mootorite sujuva töötamise tagamiseks lisada diiselkütusele diiselkütuselisandit, mille kulu oleks 0.5% kuni 1% diiselkütuse kulunormist. Hagejal ei ole ühtegi põhjendust, kas ja kuidas ta kütuselisandit kasutada ei saanud ja miks eelistas diiselkütusele bensiini lisamist. Hageja ei väida, et tööandja oli sellise hageja käitumisega kursis ning diiselkütusele bensiini lisamisega nõus. Ei ole hageja ka esitanud vastuväiteid kostja väidetele, et diislikütusele bensiini lisamine ei ole lubatud, põhjusel et kütuse segamine võib viia tõsiste tehniliste probleemide tekkimiseni sõidukitel. Seega hageja poolt talle antud tööandja Neste kütusekaardiga tangitud bensiini kogused 795.85 liitrit 2011 aastal ja 2 042 liitrit 2012. aastal tõendavad seda, et hageja tekitas kostjale kahju. Hageja poolt kostjale kahju tekitamine on tõendatud ka Viru Maakohtu 23.09.2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-13-23837, millega rahuldati Dicro Eesti OÜ hagi kostja R U’i vastu ja kostja R U’ilt mõisteti hageja OÜ Dicro Eesti kasuks välja võlgnevus 47 281.77 eurot ning menetluskulud 850 eurot. Tagaseljaotsuse tegemisel lähtus kohus sellest, et kostja saanud hagi koos lisadega, ei esitanud kohtu määratud ajaks kirjalikku vastust hagile. Kostjat esindas nimetatud menetluses TsMS 218 lg 1 p 2 sätestatud lepinguline esindaja, kes seadusega sätestatud korras ja tahtaja jooksul hagiavaldusele kirjalikku vastust ei esitanud ega taotlenud kohtu määratud tähtaja ennistamist. Ei esitanud kostja ka kaja tagaseljaotsuse peale, mistõttu tagaseljaotsus tsiviilasjas 2-13-23837 jõustus 29.10.2013.
45.Tsiviilasjas tehtud otsuse jõustumise tagajärjed on sätestatud TsMS § 457, mille 1 lõike kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt sama seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvatest kohtuotsustest ja määrustest tsiviilasjades. Tsiviilasjas 2-13-23837 tehtud otsuse jõustumisega loetakse, et töötaja on tööandjale 47 281.77 eurot kahju tekitanud ning et selle sissenõudmiseks on olemas kehtiv täitedokument. Seega käesolevas menetluses ei saa muudel tõenditel olla olulist tähendust, sest nendega ei ole enam võimalik kahju tekitamise fakti ümber lükata.
46.Hageja vastuväited poolte vahel materiaalse vastutuse lepingu puudumise koha ei välista hagi rahuldamist, sest TLS § 75 lg 1 alusel varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Käesoleva otsuse punktis 44 on tuvastatud, et hageja on tööülesannete täitmise käigus tekitanud kostjale kahju. Kahju ei ole tekitatud lühikese perioodi jooksul, seda tekitati kolme aasta jooksul. Kohus leiab, et kahju on tekitatud hageja poolt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmisega ehk VÕS § 104 lg 4 sätestatud raske hooletusega. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. VÕS 104 lg 6 järgi, kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. Põhjendamatud on hageja väited, et ta oli igati lojaalne kostja suhtes ja täitis temale pandud töökohustusi ainult parimal viisil ja ausalt. Kui hageja tööülesannete täitmisel ilmutaks niisugust hoolt nagu ta ilmutas seda oma asjade ajamisel, 10 (11)
2-13-28854 ei oleks kostjal kahju tekkinud. Sellega on tuvastatud, et esines TLS § 88 lg 1 p 7 sätestatud alus tööandja poolt töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks, mistõttu poolte vahel 04.09.2003 sõlmitud töölepingu nr 22 ülesütlemine ei ole tühine, ülesütlemine on kehtiv alates ülesütlemisest 14.03.2013. Töölepingu kehtivalt ülesütlemise tõttu puudub alus TLS § 107 alusel kohtu poolt töölepingu lõpetamiseks ega TLS § 109 alusel töötaja kasuks hüvitise väljamõistmiseks.
47.TLS § 97 lg 3 sätestab, et sama seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tekkinud olukorras kostja ei pidanud mõistlikult ootama töösuhte jätkamist töötajaga ega TLS § 97 lg 2 p 7 alusel ette teatama töölepingu ülesütlemisest, sest töötaja poolne pikaajaline töölepingu olulised rikkumised võimaldasid TLS § 97 lg 3 alusel töölepingu erakorraliselt üles öelda ka ilma etteteatamistähtaega järgimata. Menetluskulud
48.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
49.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt.
TsMS § 434, § 436, §
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2015 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 7. mai 2014. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste kantud menetluskulud R Ui kanda. Riigikohtu 01.06.2015 kohtumääruse
RESOLUTSIOON
1.Jätta kasstasioonkaebus menetlusse võtmata.
2.Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud R Ui kanda. Kohtuotsus jõustus 01. juunil 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne Referent 11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.