Xi kaebus Eesti Töötukassa 08.02.2021 otsuse nr TVH/21/007318 ja 19.03.2021 vaideotsuse nr 912 tühistamiseks ja kohustamiskaebus
Menetlusosalised
Kaebaja — X Vastustaja — Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja ees- ja perekonnanimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.11.2021. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
X esitas 25.01.2021 Eesti Töötukassale (edaspidi Töötukassa) töövõime hindamise taotluse1.
2.Töötukassa 08.02.2021 otsusega nr TVH/21/0073182 tuvastati Xil osaline töövõime kestusega kaks aastat. Otsuse põhjendused olid järgmised.
Vastustaja lisa 1. Kaebuse lisa 4.
3-21-791
2.1.Taotlejal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ja kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühikahäired.
2.2.Taotleja kirjeldatud piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondi hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud liikumise, käelise tegevuse ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.
2.3.Taotlejal on kõrgemate kognitiivsete võimete ja tahteaktiivsuse alanemise, emotsionaalse häirituse ning mõtlemisehäirete tõttu piiratud keeruliste oskuste omandamine, probleemide lahendamine, otsuste vastuvõtmine, igapäevatoimingute tegemine, väljaskäimine, stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek ning suhtlemisega hakkamasaamine.
2.4.Arvestades taotleja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime 2 aasta jooksul raskesti prognoositav.
2.5.Kui terviseandmete alusel kinnitust mitteleidnud piirangud esinevad püsivalt, on soovitav pöörduda arsti vastuvõtule. Kui terviseseisundist tulenevaid piiranguid kinnitavad tervise infosüsteemi kantud või muul moel tõendatud andmed, on võimalik esitada Eesti Töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.
3.X esitas 11.02.2021 Töötukassa 08.02.2021 otsusele vaide3, mille Töötukassa 19.03.2021 vaideotsusega nr 9124 rahuldamata jättis. Vaidemenetluse raames muutsid tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst (edaspidi TTO ekspertarst) ja töötukassa töövõime hindamise ekspertarst hinnangut valdkonna raskusastmele ja hinnati raske tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ning kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonna võtmetegevuses „kohane käitumine“.
4.Vaidemenetluse tulemusest lähtudes koostati Töötukassa 22.03.2021 otsus nr TVH/21/013951, millega muudeti esialgse 08.02.2021 otsuse nr TVH/21/007318 punkti 4 sõnastust. Otsuse põhjendus uues sõnastuses on järgmine:
4.1.Taotlejal on raske tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.
4.2.Taotleja kirjeldatud piiranguid liikumise valdkonnas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondi hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid käelise tegevuse ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on arvestatud suhtlemise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi hinnates.
4.3.Taotlejal on kõrgemate kognitiivsete võimete ja tahteaktiivsuse alanemise, emotsionaalse häirituse ning mõtlemisehäirete tõttu piiratud keeruliste oskuste omandamine, probleemide lahendamine, otsuste vastuvõtmine, igapäevatoimingute tegemine, väljaskäimine, stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek ning suhtlemisega hakkamasaamine.
Kaebuse lisa 1. Kaebuse lisa 3.
2(17)
3-21-791
4.4.Arvestades taotleja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime 2 aasta jooksul raskesti prognoositav.
5.X esitas 14.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja 02.05.2021 kaebuse täienduse nõuetega Töötukassa 08.02.2021 otsuse ja 19.03.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 25.01.2021 taotlus töövõime hindamiseks.
6.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 03.05.2021 määrusega eelnimetatud nõuetes menetlusse ning tunnistas vastustajaks Töötukassa. Tallinna Halduskohus määras 04.08.2021 määrusega asja lahendamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja leiab, et Töötukassa 08.02.2021 otsus nr TVH/21/007318 ei ole vastavuses tema tegeliku tervisliku olukorraga.
8.Tervise ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes). Töötukassa ei ole võtnud arvesse kaebaja hinnangut oma tegutsemisvõime kohta erinevates valdkondades ja võtmetegevustes. Kaebaja selgitas Töötukassale esitatud vaides, et e-keskkonnas olevat töövõime hindamise taotlust oli tal väga keeruline täita, kuna see on suunatud eelkõige füüsilise puudega inimestele. Kaebajal on psüühika häired ja seetõttu oli tal keeruline taotluse kaudu väljendada Töötukassale oma terviseseisundit. Vaides esitas kaebaja oma tervisliku olukorra ja tegevustega toimetuleku kirjelduse vabas vormis ja andis ka omapoolse hinnangu enda töövõimele.
9.Töötukassa ei ole korrektselt tõlgendanud tervise infosüsteemis kättesaadavaid andmeid, kus on kirjas kaebajat ravinud/ravivate psühhiaatrite sissekanded. Näiteks väidab Töötukassa vaideotsuses, et osalise töövõime kestust kaks aastat põhjendab TTO ekspertarst asjaoluga, et vaide esitajal on tegemist raskesti prognoositava seisundiga. Samas on tervise infosüsteemis (edaspidi TIS) kaebaja raviarst psühhiaater Teelia Rolko sissekanne: „Viimase 6-7 aasta jooksul suuri kõikumisi ei ole esinenud“. Seega on kaebaja raviarsti, kes koostab raviskeemi ja kelle juures kaebaja käib regulaarselt vastuvõttudel ning kes on kaebaja terviseseisundiga hästi kursis, ja TTO ekspertarsti arvamused vastuolus. TTO ekspertarst ei ole kaebajaga kunagi kohtunud, rääkinud jne, mistõttu ta ei oma piisavat ülevaadet kaebaja terviseseisundist, et anda taolist hinnangut kaebaja tervise kohta. Kaebaja seisund ei ole raskesti prognoositav, vaid on olnud juba pikka aega stabiilne ning seda kinnitab ka kaebaja raviarsti sissekanne.
10.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 2 kohaselt ei ole Töötukassa töövõime hindamisel tõepäraselt arvesse võtnud kaebaja terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Töötukassa on esitanud üksnes erinevaid arvamusi ja väiteid, kuid need ei vasta kaebaja tegelikule tervislikule olukorrale ja on kohati sellega lausa vastuolus.
11.Vaideotsuses märkis Töötukassa, et otsuse andmise faktiline alus vaidemenetluse tulemusena muutus, kuid vaidlustatud otsuse resolutiivosa on õiguspärane. Sellest järeldub, et esialgses otsuses tuvastas Töötukassa vea, mille vaideotsuses parandas, seega on see märk sellest, et juba algusest peale ei ole Töötukassa suutnud luua enda jaoks terviklikku arusaadavat pilti kaebaja terviseseisundist ja ei suuda seda ka jätkuvalt. Kaebaja selgitas Töötukassale töövõime hindamise taotluses, et tema tervisest on kõige teadlikum raviarst T. Rolko. Töötukassa ei ole kordagi tema poole pöördunud, et saada täpsustavat informatsiooni kaebaja tervise kohta. Hinnangute 3(17)
3-21-791 andmisel on TTO ekspertarst tuginenud teiste hulgas ka Mairi Zopi (Zopp) ja Katrin Iversoni poolt tehtud tervise infosüsteemi sissekannetele, kuid need arstid ei ole tegelenud kaebaja ravimisega ning nendele sissekannetele ei peaks tuginema. Mõlema juures on kaebaja vastuvõtul käinud elu jooksul vaid ühel korral, kestusega ca 20 min. Vastustaja seisukohad
12.Töötukassa 08.02.2021 otsus on õiguspärane ning Xi kaebus on alusetu.
13.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 25.01.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Kaebaja ise on 25.01.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edastamise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Lisaks on kaebaja kirjeldanud muudest tervisehäiretest põhjustatud piiranguid.
14.TTO ekspertarst, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 02.02.2021 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. TTO ekspertarst analüüsis 23.02.2021 vaidemenetluse raames veelkord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime on osaline kestusega kaks aastat, kuid muutis õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna ning suhtlemise valdkonna võtmetegevuses Kohane käitumine raskusastmeid. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst on käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on 02.06.2021 allkirjastanud oma seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.
15.Kaebaja märkis 25.01.2021 töövõime hindamise taotluses oma tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, muudatustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, suhtlemise valdkonnas ning nimetas muid tervisehäireid. Kaebaja poolt 11.02.2021 töötukassale esitatud vaides on täiendavalt kirjeldatud psüühikahäirest põhjustatud vaimseid piirangud. Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on
4(17)
3-21-791 rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
16.Kaebajal hinnati TTO ekspertarsti poolt õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevus „5.1. tegevuste õppimine“ – arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevus „5.2. tegevuste alustamine ja lõpetamine“ – arvväärtusega 3 (raske piirang). Piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst psühhiaater Teelika Rolko 27.01.2021, 30.01.2020, 19.03.2019 ja 20.10.2016 epikriiside ning psühhiaater Mairi Zopp 11.09.2018 epikriisi andmetele. Kaebajal on õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas kokkuvõtlikult raske tegutsemispiirang.
17.Kaebajal hinnati TTO ekspertarsti poolt muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevus „6.1. väljaskäimine“ – arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevus „6.3. toimetulek muutustega“ – arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst psühhiaater Teelika Rolko 27.01.2021, 27.08.2020, 30.01.2020 ja 04.12.2018 epikriiside andmetele. Kaebajal on muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas kokkuvõtlikult mõõdukas tegutsemispiirang.
18.Kaebajal hinnati TTO ekspertarsti poolt suhtlemise valdkonna võtmetegevus „7.1. suhtlemisega hakkamasaamine“ – arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevus „7.2. kohane käitumine“ – arvväärtusega 1 (kerge piirang). Piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst psühhiaater Teelika Rolko 27.01.2021 ja 30.01.2020 epikriiside ning psühhiaater Katrin Iverson 18.05.2020 epikriisi andmetele. Kaebajal on suhtlemise valdkonnas kokkuvõtlikult kerge tegutsemispiirang. Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud.
19.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 10. Määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamisel § 8 lg 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Eelnevast tulenevalt on vaidlustatud 08.02.2021 otsuses (muudetud 22.03.2021 otsusega) õigesti märgitud, et kaebajal esineb raske tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.
20.Põhjendatud on hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas raskeks, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas mõõdukaks ning suhtlemise valdkonnas kergeks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja terviseandmeid. Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, et oleks tuvastatav täielik piirang ja/või puuduv töövõime. TVTS § 5 lg 3 pi 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kui isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu kaebajal oleks tuvastatav puuduv töövõime. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja üldine töövõime 5(17)
3-21-791 on siiski osaline. TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajale ebasobivad tööülesanded, mis eeldavad konfliktsete/agressiivsete inimestega suhtlemist. Ajasurve ei tohiks olla suur. Kiiret otsustamist ja kiiret tegutsemist eeldavad tööülesanded ei pruugi sobida. Töönädala kestus ja töögraafik peaks olema vajadustega kohandatud. Vastustaja märgib, et olemasolevatel andmetel kaebaja õpib täiskoormusega bakalaureuse õppekaval, õppimine on võrreldav töise tegevusega.
21.Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse kas isiku haigus on talle määratud raviga kompenseeritud. Kaebajal esinevad haigused on raviga kompenseeritud ega põhjusta tegutsemispiiranguid sellises ulatuses, et oleks tuvastatav täielik piirang ja/või puuduv töövõime.
22.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud teostama päringu raviarst Teelia Rolkole ning jätma tähelepanuta arstide epikriisid, kes on kaebajat näinud vaid ühekordselt ja lühiajaliselt ega ole kaebajat peamiselt ravivad arstid. Vastustaja selgitab, et TTO ekspertarst on hinnangute andmisel läbi vaadanud kõik kaebaja seisundit kajastavad TIS-i sissekanded, töövõime hindamisel ei ole võimalik otsustada, milliste spetsialistide objektiivse leiu kirjeldust arvestada, milliseid mitte. Töövõime hindamise metoodika ja sotsiaalkaitseministri ning terviseja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 kohaselt tuleb kasutada järgmisi tervise infosüsteemis olevaid andmeid: viie viimase aasta diagnoosid ja asjakohased epikriisid; retseptikeskuse andmetel kahe viimase aasta jooksul välja kirjutatud retseptiravimid ja meditsiiniseadmed; kahe viimase aasta haiguslehtede episoodid (kestused kuupäevaliselt) ja väljastamise aluseks olevad diagnoosid. TVTS § 6 lg-st 4 tulenevalt peab isik olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Terviseseisundit kinnitava meditsiinilise informatsiooni saamiseks tegid ekspertarstid elektroonilise päringu tervise infosüsteemi taotleja ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimiste ning püstitatud diagnooside, retseptiravimite, meditsiiniseadmete ja töövõimetuslehtede kohta. Antud juhul oli vajalik terviseinfo tervise infosüsteemist kättesaadav ja piisav. Töövõime hindamine oli võimalik läbi viia kui dokumendipõhine ekspertiis. Juhul, kui kaebaja leiab, et osad terviseandmed on puudu, oli tal ka endal võimalik täiendavaid andmeid nii taotlusele kui vaidele lisada. Kaebaja enda kohustus on eelkõige hoolitseda selle eest, et terviseandmed tema tervise kohta oleksid ajakohased (TVTS § 6 lg 4).
23.Ekslik on kaebaja seisukoht siduda varasemalt temal tuvastatud töövõimekaotuse protsent Töötukassa poolt läbiviidava töövõime hindamise menetlusega. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-17-1695 punktis 13 märkinud, et töövõime hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest. Lõpetatakse töövõimekaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine. Senise püsiva töövõimetuse asemel hakati hindama inimese säilinud töövõimet. Võrreldes püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tugineb töövõime hindamise metoodika täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust. Selle tulemusena võivad Sotsiaalkindlustusameti poolt varem tuvastatud püsiv töövõimetus (s.o töövõime kaotuse protsent) ja Töötukassa poolt tuvastatud töövõime ulatus (s.o töövõime ei ole vähenenud, osaline või puuduv töövõime) erineda. Töövõime hindamist reguleerib TVTS ja selle alusel kehtestatud määrus. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust (protsendid) ega püsiva töövõimetuse kestust. 6(17)
3-21-791
24.Uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei ole isikul esinevad tegutsemispiirangud automaatselt hinnatavad samas ulatuses, mis varasemate taotluste alusel, isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Inimese seisund siiski ajas muutub (haigusseisunditest tingitud tegutsemispiirangud võivad süveneda või ka vastupidi, ravi foonil väheneda). Ühegi taotluse hindamisel ei ole ega saa olla ette kindlaks määratud tulemust. Ekspertarstid ja töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega (vt. ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1110, p 25). Otsuse tegemisel arvestatakse asjakohaseid tervise infosüsteemis töövõime hindamise otsuse tegemisel olemasolevaid kandeid. Lisaks on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst selgitanud käesolevale vastusele lisatud seisukohtade punktis 13, mis põhjusetel on hinnang töövõimele muutunud. Vaideotsuses on vastustaja selgitanud, et kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ning seda kinnitavad olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed, on võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus. Seega ei ole välistatud kaebajal käesolevalt osalise töövõime hindamine hilisemalt teistsugusele järeldusele jõudmist.
25.Töövõime hindamise taotlusel võib kirjeldada piiranguid vabas vormis ning kirja panna kogu taotleja jaoks olulise informatsiooni. Kaebaja on nii töövõime hindamise taotluses, kui oma hilisemas vaides täpsustavalt kirjeldanud oma seisundit ja esinevaid piiranguid, seega on olnud võimalik esitada kogu kaebaja jaoks oluline informatsioon. Lisaks on soovi korral alati võimalik lisada täiendavaid dokumente. Kaebaja väide, et küsimused on suunatud eeskätt füüsilise puudega inimesele ei vasta tõele, täidetavad valdkonnad ja küsimused on koostatud võrdselt nii vaimse kui kehalise valdkonna kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja hinnanud esitatud tõendeid, leian, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
27.Kaebaja nõuab Töötukassa 08.02.2021 otsuse ja 19.03.2021 vaideotsuse tühistamist ning Töötukassa kohustamist vaadata tema töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Töötukassa on seisukohal, et kaebaja töövõime on osaline. Kaebaja leiab, et Töötukassa oleks pidanud tuvastama temal puuduva töövõime. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati Töötukassa poolt õiguspäraselt.
28.TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. Seadusandja on soovinud pakkuda isikutele seega abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades individuaalselt iga isiku vajadusi ja barjääre, kusjuures töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja terviseseisundile vastava töö leidmist.
29.TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg 3 p-i 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Sama §-i lg 3 p-de 2 ja 3 kohaselt tuvastatakse isikul osaline töövõime, kui tema töötamine on osaliselt takistatud, või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline töötama.
29.1.Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku 7(17)
3-21-791 igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Kui tervisekahjustus takistab töötamist vaid osaliselt, ei ole alust tuvastada töövõime puudumist. Puuduva töövõime tuvastamine on põhjendatud vaid juhul, kui terviseseisundist tulenevad tegutsemise piirangud, prognoos ja eeldatav kestus võimaldavad järeldada, et isik ei ole võimeline töötama. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
30.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtlus), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel, 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
31.Määruse nr 39 § 8 lg 1 järgi hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Sama paragrahvi lg 2 järgi töövõime ulatuse tuvastamisel sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele.
32.Määruse nr 39 § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Seega tuleb vastustaja otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks kontrollida, kas vaidlusaluste otsuse ja vaideotsuse aluseks olevad TTO ja vastustaja enda eksperdi arvamused on tehtud kõiki kaebajaga seotud olulisi asjaolusid arvestades.
33.Esmalt selgitan, et taotleja poolt vormikohases taotluses märgitud andmed peavad üldjuhul võimaldama vastustajal vajaliku otsuse tegemist ning tuleb eeldada, et vastustajale esitatakse taotluse lahendamiseks piisavad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed. Tervise infosüsteemis kajastatud andmetele lisaks on vajalik täiendavaid andmeid koguda (sh suunata taotleja arsti vastuvõtule) üksnes juhul, kui tervise infosüsteemist nähtuvad andmed on vastuolulised või nende andmete alusel ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata (TVTS § 7 lg 3 ja määruse nr 39 § 5 lg 1). Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et kui isik on taotluses mistahes võtmetegevuse juures märkinud piirangu, peab ekspertarst vajadusel otsima lisaks tervise 8(17)
3-21-791 infosüsteemi andmetele täiendavaid andmeid isiku väite kinnituseks või ümber lükkamiseks, sh võtma täiendavalt ühendust isiku raviarstiga. Vastustaja ei pea eeldama, et kaebaja terviseandmed on puudulikud ning seetõttu ei ole vastustajal kohustust pöörduda täiendavalt isiku raviarsti poole tema tervist puudutava informatsiooni täpsustamiseks. Nõustun vastustajaga, et kaebaja töövõime hindamine oli võimalik tervise infosüsteemist saadavate terviseandmete5 ja kaebaja taotlusest saadud andmete alusel. Kaebaja on käinud sagedasti viimase viie aasta jooksul raviarsti T. Rolko vastuvõtul ning raviarsti sissekanded TIS-is on piisavalt põhjalikud, et TTO ekspertarstil ei olnud vajadust raviarstilt täiendavat informatsiooni küsida. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et eksperthinnangut koostades tema raviarsti poole täiendavalt ei pöördutud.
34.TVTS § 6 lg-st 4 tuleneb samuti, et isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Seega tuleneb seaduse mõttest üheselt, et töövõime hindamisel tuleb lähtuda eeskätt isikut ravinud arsti poolt tuvastatud asjaoludest ning neist asjaoludest saab lähtuda eelkõige juhul, kui isik on töövõime hindamise taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul käinud asjakohase arsti vastuvõtul. Seda on kaebaja ka teinud ning raviarsti aktuaalsetest sissekannetest oli TTO ekspertarstil ekspertarvamuse koostamisel võimalik lähtuda.
35.Lisaks selgitan ka seda, et kohtu pädevus töövõime hindamise käigus koostatava ekspertarvamuse sisulisel hindamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarvamus vastab määruse nr 39 §-s 7 toodud nõuetele ning kas ekspert on hinnanud kõiki kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid piiranguid, mida isik on oma taotluses kirjeldanud. Kohus ei saa sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. See tähendab, et kui pädeva isiku poolt koostatud ekspertarvamuses on meditsiinialastele erialateadmistele tuginevalt asutud seisukohale, et isikul esinevad kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes teatud intensiivsusega piirangud, siis saab kohus sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, ent arvesse võtmata jäetud asjaolude arvesse võtmise korral oleks võinud eksperdi lõppjäreldus osutuda teistsuguseks.
36.Kaebaja märkis oma 25.01.2021 töövõime hindamise taotluses, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edastamise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Lisaks kirjeldas kaebaja piiranguid ka muude tervisehäirete osas.
37.Kaebaja 25.01.2021 taotluse kohaselt on tal liikumise valdkonnas piirangud järgmistes võtmetegevustes:
37.1.Võtmetegevuse „eri tasapindadel liikumine“ puhul tõi kaebaja välja, et tema võimekus liikuda on muutlik, liikumisel esinevad psüühilised piirangud, füüsilisi takistusi ei ole (hindas piirangu raskusastme skaalal väärtusega 9). Samuti märkis kaebaja, et tema võimekus trepist üles või alla liikuda on muutlik, põhjendades seda järgmiselt: Psüühikahäire tõttu on häiriv kui lühiksese aja jooksul peab mitu korda samast trepist üles või alla minema, samuti see kui on mitmed trepid ja näiteks alla tuleb minna mõnest teisest trepist kui sellest, millest üles sai minna, näiteks on selline olukord eskalaatorite puhul. Hinnangu 9 raskusastme skaalal on kaebaja ise andnud ka võtmetegevusele „liikumisega seotud muud piirangud“, selgitades, et: Liikumine on raskendatud ja mõningatel juhtudel ka võimatu psüühikahäire tõttu. Liikumine on raske, sest liikumist ühest ruumist teise piiravad, raskendavad ja mõnikord täielikult takistavad korduvtegevused ja takistused tulenevalt sundhäirest ehk obsessiiv-kompulsiivsest häirest.
Vastustaja lisa 2.
9(17)
3-21-791
37.2.AS-i Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ekspertarsti Merilin Mitti 02.02.2021 ekspertarvamuse6 (edaspidi TTO ekspertarsti 02.02.2021 arvamus) kohaselt ei ole kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Lisaks märkis TTO ekspertarst, et liikumise valdkonna võtmetegevuste puhul hinnatakse kehalist võimekust, vaimse võimekuse piirangute kirjeldamiseks ja hindamiseks on ekspertiisis eraldi punktid. Ekspertarst järeldas kokkuvõttes, et liikumise valdkonnas piirangud puuduvad ning hindas piirangu raskusastme skaalal väärtusega 0. TTO ekspertarst M. Mitt jäi samale seisukohale ka 23.02.2021 oma vaidemenetluse raames antud korduvas eksperthinnangus7, kuid lisas selgituseks, et kaebaja poolt esile toodud piirangud liikumise valdkonnas on võetud arvesse muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning liikumisega seotud muud piirangud on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Ka Töötukassa ekspertarst leiab oma 02.06.2021 hinnangus8, et TTO ekspertarst on õigesti leidnud, et liikumise valdkonnas kaebaja poolt kirjeldatud piirangud ei leia TIS-i andmetel kinnitust.
37.3.Kaebaja ei ole Töötukassale esitatud vaides ega kaebuses kohtule välja toonud, millised füüsilised liikumist takistavad piirangud tal lisaks vaimsetele piirangutele esinevad. Nõustun TTO ekspertarsti ja vastustajaga, et kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas on tingitud kaebaja psüühikahäirest ja diagnoosist ning tegemist ei ole selliste füüsiliste takistustega liikumisel, mida liikumise valdkonna all saaks hinnata. Sellist järeldust kinnitavad ka TIS-i andmed, kuna TIS-is olevatest sissekannetest ei nähtu kaebajal probleeme füüsilise liikumisega.
38.Käelise tegevuse valdkonnas on kaebaja kirjeldanud piiranguid kahes võtmetegevuses.
38.1.Võtmetegevuses „asjade liigutamine“ hindas kaebaja piirangu raskusastme skaalal väärtusega 9 ning märkis, et tema võimekus tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat ning ka suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti, on muutlik. Kaebaja põhjendab, et tulenevalt psüühikahäirest on raske ja vahel ei ole üldse võimalik mõnda asja kätte võtta, sõltumata selle kaalust või suurusest. Kodus asju tõstab, viib ja toob minu ema kui ma ise mõningatel juhtudel ei tule toime. Võtmetegevuses „käteosavus“ märgib kaebaja, et tema võimekus käsi ja sõrmi kasutada on muutlik, selgitades oma vastust järgmiselt: Füüsiliselt suudan käsi ja sõrmi kasutada, kuid tulenevalt psüühikahäirest on mõned tegevused minu jaoks suurte raskustega ja mõned on üldse välistatud, nende tegevuste hulka kuuluvad erinevad igapäevased käte ja sõrmedega tehtavad tegevused. Käelise tegevusega seotud muude piirangute all toob kaebaja lisaks välja, et: Füüsilised piirangud käelise tegevuse puhul puuduvad, kuid psüühikahäire on suureks takistuseks paljude tegevuste puhul, sealhulgas paljude igapäevaste käeliste tegevuste puhul, nagu näiteks: asjade kätte võtmine ja käest ära panemine, nuppude vajutamine jne. Raskeks muudavad käelise tegevuse sundhäirest põhjustatud korduvtegevused ja ka muud piiravad sundmõtted ja -käitumised. Nii käteosavusele kui käelise tegevusega seotud muudele piirangutele annab kaebaja raskusastme skaalal väärtuseks 9.
38.2.TTO ekspertarsti 02.02.2021 arvamuse kohaselt ei ole kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas leidnud TIS-i andmetel kinnitust, kuna ka selles valdkonnas hinnatakse kehalist võimekust ning vaimse võimekuse piirangute kirjeldamiseks ja hindamiseks on ekspertiisis eraldi punktid. Ekspertarst hindas käelise tegevuse piirangu raskusastme skaalal väärtusega 0. Oma korduvas 23.02.2021 eksperthinnangus jäi ekspertarst oma esialgse hinnangu juurde nagu ka liikumise valdkonna puhul, kuid lisas selgituseks, et kaebaja poolt esile toodud piirangud käelise tegevuse valdkonnas on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Töötukassa ekspertarsti hinnangul on TTO ekspertarst leidnud õigesti, et käelise tegevuse valdkonna piirangud ei leidnud kinnitust.
Vastustaja lisa 3. Vastustaja lisa 4.
Vastustaja lisa 5.
10(17)
3-21-791
38.3.Ka Töötukassale esitatud vaides ega kohtule esitatud kaebuses ei nimeta kaebaja füüsilisi piiranguid, mis takistaksid tal käte ja sõrmede kasutamist. Samaselt liikumise valdkonna hindamise osas tehtud järeldusele, nõustun ka käelist tegevust puudutavas osas, et ekspertarstid on TIS-i andmete ja kaebaja enda kirjelduste põhjal teinud õiguspärase järelduse, et kaebajal ei esine füüsilisi piiranguid käelise tegevuse valdkonnas. Kaebaja kirjeldatud piiranguid on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas.
39.Valdkonnas „teabe edastamine ja vastuvõtmine“ kirjeldas kaebaja piiranguid ühes võtmetegevuses ning nimetas muid teabevahetusega seonduvaid piiranguid.
39.1.Võtmetegevuse „teabe edasiandmine“ osas on kaebaja märkinud, et ta ei suuda teiste inimestega raskusteta kõneledes ja kirjalikult suhelda ning tema võimekus lihtsaid sõnumeid edastada on muutlik. Kaebaja põhjendab, et mõningates olukordades ei ole suuteline teise inimesega suhtlema. Tulenevalt psüühikahäirest on käsitsi paberile kirjutamine vahel suurte raskustega, vahel ka võimatu. Kaebaja toob välja ka teabevahetusega seotud muud piirangud: Tingituna psüühikahäirest on mõningate inimeste ja olukordade puhul suhtlemine mõõdukate või suurte raskustega. Kaebaja enda hinnang mõlemas alapunktis nimetatud piirangu raskusastme skaalal on väärtusega 9.
39.2.TTO ekspertarsti 02.02.2021 arvamuse kohaselt ei ole kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Ekspertarsti selgituse kohaselt hinnatakse selle valdkonna puhul kehalist võimekust ning vaimse võimekuse piirangute kirjeldamiseks ja hindamiseks on ekspertiisis eraldi punktid. Ekspertarst hindas piirangu raskusastme skaalal väärtusega 0. Samale seisukohale jäi TTO ekspertarst ka oma 23.02.2021 hinnangus, kuid lisas selgituseks, et kaebaja poolt esile toodud piirangud teabevahetuse valdkonnas on hinnatud suhtlemise valdkonnas. Töötukassa ekspertarst toob enda hinnangus samuti välja, et kaebaja ei ole vaides ega kaebuses toonud välja probleeme nägemise, kuulmise ega kõnelemisega, vaid kirjeldanud üksnes oma psüühikahäirest põhjustatud vaimseid piiranguid. Seetõttu nõustus Töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti hinnangutega, leides samuti, et kaebaja kirjeldatud piiranguid tuleb arvestada suhtlemise valdkonda hinnates.
39.3.Nõustun ekspertarstidega ning tuginedes kaebaja enda kirjeldusele, milles ta rõhutab, et raskused paberile kirjutamisel või teatud inimestega suhtlemisel on tingitud psüühikahäirest, leian, et füüsilisi probleeme teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas kaebajal ei esine. Ekspertarst on ka õigesti märkinud, et kirjeldatud piiranguid tuleb arvestada suhtlemise valdkonnas.
40.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on kaebaja ise kirjeldanud piirangud võtmetegevuses „söömine ja joomine“ ning nimetanud muid enesehooldusega seonduvaid piiranguid.
40.1.Võtmetegevuse „söömine ja joomine“ all märkis kaebaja, et ta ei suuda süüa ja juua ilma raskusteta ning suudab panna toitu ja jooki omale suhu mõõdukate raskustega, ilma et teine inimene peaks teda aitama. Kaebaja põhjenduste kohaselt põhjustatuna psüühikahäirest on mitmete toiduainete söömine välistatud, söömine võtab kaua aega, söögiriistade kasutamine on vaevaline, sobivad ainult teatud sööginõud ja -vahendid. Söömisel teise inimese abi ei saa kasutada psüühikahäire tõttu. Piirangu raskusastme skaalal märkis kaebaja võtmetegevuse hinnanguks 2. Lisaks tõi kaebaja välja, et tal on seoses psüühikahäirega raskused pesemisel, wc kasutamisel, söömisel, riietumisel ja nende tegevuste puhul ei saa häire tõttu kasutada ka teise inimese abi. Taotleja hinnang muudele piirangutele oli raskusastme skaalal 9.
40.2.TTO ekspertarsti 02.02.2021 arvamuse kohaselt hinnatakse kaebaja kirjeldatud piiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, kuna valdkonnas teadvusel püsimine ja enesehooldus hinnatakse kehalist võimekust. Ekspertarst hindas kokkuvõttes piirangu 11(17)
3-21-791 raskusastme skaalal väärtusega 0. Samale seisukohale jäi TTO ekspertarst ka oma 23.02.2021 hinnangus. Töötukassa ekspertarst tõi enda seisukohas välja, et Töötukassale esitatud vaides on kirjeldatud psüühikahäirest põhjustatud vaimseid piiranguid, kuid teadvusel püsimise ja enesehoolduse defitsiiti ei ole kirjeldatud. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarstiga, et kaebaja kirjeldatud piiranguid tuleb arvestada õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates, kuna psüühikahäirest tingitud tegevuste planeerimise ja nende läbiviimise piiranguid hinnatakse just seal.
40.3.Kokkuvõttes nõustun ka teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna hinnangu puhul ekspertarstidega, kuna kaebaja kirjeldustest ja TIS-i andmetest ei nähtu, et kaebajal esineksid füüsilised takistused taotluses kirjeldatud tegevuste sooritamisel. Kaebaja piirangud tulenevad tal diagnoositud psüühikahäirest ning neid tuleb hinnata vaimse võimekuse valdkondade juures.
41.Vaimset võimekust käsitleva esimese valdkonna õppimine ja tegevuste sooritamine all on kaebaja kirjeldanud kahes võtmetegevuses.
41.1.Võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ märkis kaebaja, et ta suudab mõõdukate raskustega selgeks õppida lihtsaid ja keerulisemaid igapäevategevusi. Kaebaja täpsustava selgituse kohaselt tegevuste õppimise osas ei ole probleeme selles mõttes, et võime õppida ja oskus teha igapäevaseid tegevusi on olemas, aga nende tegemist takistab psüühikahäire. Ise teen vaid neid igapäevaseid tegevusi, milles ma kõrvalist abi oma häire tõttu kasutada ei saa, näiteks söömine, pesemine, riietumine. Koristab ja valmistab toitu minu ema, sest nendes toimingutes saan tema abi vastu võtta ja ise neid tegevusi teha oleks psüühikahäire tõttu liiga raske ja kurnav, samuti paneb ema pesu masinasse pesema ning lülitab televiisorit, arvutit käima kinni, lampi kustu/põlema, võtab külmikust asju ja paneb minu jaoks lauale, keerab hambapasta korgi minu jaoks lahti jne. Kaebaja on selles võtmetegevuses piirangu raskusastme skaalal märkinud hinnanguks 2. Võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ all märkis kaebaja lisaks, et ta ei saa raskusteta hakkama igapäevategevustega, selgitades, et vajab ema abi kõigis majapidamistoimingutes ja toidu valmistamisel, olles ise võimetu neid tegevusi alustama ehk siis üleüldse suutmatu neid teha. Raskusastme skaalal hindas kaebaja alapunkti hinnanguga 3.
41.2.TTO ekspertarst leidis oma 02.02.2021 arvamuses, et kaebajal on mõõdukas piirang „õppimise ja tegevuste sooritamise“ ning „tegevuste alustamise ja lõpetamise“ võtmetegevuses ning kerge piirang „tegevuste õppimise“ võtmetegevuses. Ekspertarst võttis arvesse kaebaja diagnoose obsessiiv-kompulsiivne häire valdavalt kompulsiivsete häiretega ja skisotüüpne häire. Ekspertarst tõi välja, et TIS-i andmetel on kaebaja õppeedukus ülikoolis pigem hea, kuid õppimise protsessi häirivad sundmõtted ja –tegevused. Seetõttu saab ka tegevuste õppimise piirangu hinnata kergeks. Tegevuste alustamise ja lõpetamise osas põhjendas ekspertarst piirangu raskusastme hinnangut mõõdukas sellega, et igapäevategevustes hakkamasaamist just kodustes toimingutes segavad olulised obsessiiv-kompulsiivse häire sümptomid ning kaebaja vajab sageli ema abi. Kodust väljaspool rituaalseid tegevusi ei tee. Kokkuvõttes leidis ekspertarst eksperthinnangus, et kaebajal esinevad kerged piirangud keeruliste oskuste omandamisel ja mõõdukad piirangud probleemide lahendamisel, otsuste tegemisel ja igapäevatoimingute tegemisel. Piirangud on põhjustatud kogemustele avatuse langusest, enesekindluse vähesusest, impulsside kontrollimise puudulikkusest, mõtlemisfunktsioonide ja kõrgemate kognitiivsete funktsioonide häiretest. Piirangud on tingitud peaaju kahjustusest.
41.3.Oma hinnangu kujundamisel tugines TTO ekspertarst kaebaja raviarsti T. Rolko järgmistele TIS-i sissekannetele: Patsient psühhiaatrite vaateväljas 2007 aastast. Ambulatoorset ravi saanud aastate jooksul dr. Kaldre juhendamisel, 2016 aastal dr. Kaldre kokkuvõte haiguskulust järgmine: tegemist 24- aastase naisterahvaga, kellele asetatud skisotüüpse häire diagnoos arstliku komisjoni poolt märtsis 2009. Peamisteks sümptomiteks on siiski erinevad sundnähud, millele ei ole erinevatel raviskeemidel ja ravimitel aastate jooksul olulist mõju olnud. 12(17)
3-21-791 On lõpetanud ametikooli, kuid töö leidmine ei ole õnnestunud haiguse tõttu. Kodustes asjaajamistes vajab sageli ema abi. Söögi tegemist takistavad sundteod (kapsist poti välja võtmine võtab aega 45min). // 20.10.2016 14:13 Suunatud edasiseks raviks dr. Kaldre poolt. Põhiprobleemiks sundkäitumine, mis patsiendi elukvaliteeti oluliselt häirib ja piirab. Kodust väljumine raske, kuna iga tegevuse juures peab kordama tegevusi kuni 30x. Nii võib hammaste pesemine nt. aega võtta kuni 45 min. Sundkäitumine samas piiratud vaid koduses olukorras. Väljaspool kodu sundkäitumist oluliselt ei esine. Patsient toob välja häire kestuse viimased 12 aastat. Kõige raskem oli 16-17aasta vanuselt, mil sundkäitumine väga intensiivne, mil ei suutnud süüa ega riideid vahetada, magas riietega, söömine häiritud. // 19.03.2019 Viimase 6-7 aasta jooksul suuri kõikumisi ei ole esinenud. sundmõtteid ja rituaale ei ole vähenenud ega ka juurde tulnud. //Kooliga läheb hästi, taotles õpitulemuste järgi stipendiumi, oli nimekirjas esimene, kes joonealuseks jäi ja stipendiumi ei saanud, sellega seoses aktiveerusid sundmõtted, äkki oleks mingeid rituaale pidanud rohkem tegema. // 30.01.2020 14:35 Suudab õppetööga toime tulla. Väga palju ja sagedased rituaalid on pt .-le väga väsitavad. Toast tuppa minnes peab teatud kord edasi-tagasi astuma lävepaku pealt. Toidutaldrikut kätte võttes peab seda tegema mitmeid kordi. Riietumine võtab aega 30min, peab enne riide selga panemist puudutama riideeset teatud arv kordi.
41.4.Vaidemenetluse raames tehtud 23.02.2021 eksperthinnangus muutis ekspertarst oma varasemat hinnangut „tegevuste alustamise ja lõpetamise“ võtmetegevuse osas, leides, et piirangu raskusaste vastab hinnangule 3 ehk tegevuste alustamise ja lõpetamise piirangu saab hinnata raskeks. Samas märkis ekspertarst, et töövõime seisukohalt tuleb arvestada seda, et rasked piirangud ilmnevad just koduste toimingute sooritamisel ja kodust väljaspool rituaalseid tegevusi TIS-i andmetel praktiliselt ei esine. Lisaks esialgses eksperthinnangus väljatoodule on ekspertarst tuginenud ka Mairi Zopi 11.09.2018 sissekandele TIS-is, mille kohaselt saab kaebaja enda sõnul viimastel aastatel väljaspool kodu hästi hakkama, kuid kodus vajab korrastatust, asetab asju süsteemi järgi. Patsient teeb korduvaid tegevusi riietumisel, söömisel, kodust väljumisel. Igapäevaelus tuleb rahuldavalt toime.
41.5.Töötukassa ekspertarsti hinnangul on TTO ekspertarst õigesti leidnud, et esinevad rasked piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Tegevuste õppimise võtmetegevuses on piirangud maksimaalselt kerged, kuna kaebajal ei ole tegemist intellekti langusega. Tegevuste planeerimine ja tegevuste läbiviimine, mida kaebaja ise on ka korduvalt välja toonud kehalise võimekuse valdkondades, on hinnatud raske piiranguga. Mitmete tegevuste alustamine ning läbiviimine võtab ebaproportsionaalselt palju aega, mida on kaebaja psüühikahäire iseloomust tulenevalt välja toodud ka psühhiaatrite epikriisides. Mitmete tegevuste juures võib vajada lähedaste toetust ja abi.
41.6.Eeltoodu põhjal olen veendunud, et TTO ekspertarst ja vastustaja ekspertarst on arvestanud kaebaja taotluses kirjeldatud piiranguid ning samal ajal neid ammendavalt kõrvutanud kaebaja terviseandmetega. Ekspertarstid on arvesse võtnud ka kaebaja kirjeldatud piiranguid, mis on välja toodud töövõime hindamise taotluse füüsilise võimekuse blokis ning samuti vaides kirjeldatud abivajadust ja piiranguid. Kohtule ei nähtu, et midagi kaebaja kirjeldatust oleks jäänud arvestamata viisil, mis võiks mõjutada otsustamise tulemust. Kaebaja ei too ka kaebuses välja, milliste terviseandmetega on ekspertarstid ja vastustaja jätnud oma arvamuses arvestamata. Minu hinnangul on ekspertarvamuses aluseks võetud asjakohased terviseandmed ning kaebaja raviarsti epikriisides välja tooduga hinnangu andmisel arvestatud. Mulle jääb arusaamatuks kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei oleks pidanud dr Mairi Zopi sissekannet arvesse võtma. Leian, et M. Zopi sissekandes esitatud anamnees ei ole vastuolus kaebaja raviarsti sissekannetes märgituga, vaid vastupidi toetab kaebaja enda kirjeldusi tal esinevatest piirangutest.
13(17)
3-21-791
42.Valdkonnas muutustega kohanemine ja ohu tajumine on kaebaja kirjeldanud tal esinevaid piiranguid järgmiselt.
42.1.Võtmetegevuses „väljaskäimine“ leidis kaebaja, et ta ei suuda väljas käia emotsionaalse või vaimse pingeta, pidades sealjuures oma võimekust minna tuttavatesse ja ka tundmatutesse kohtadesse muutlikuks. Kaebaja põhjenduse kohaselt ta ei suuda minna kohtadesse, kus on palju rahvast, bussiga sõitmine on eriti suurt ärevust tekitav. Poes järjekorras on raske seista, kuna siis tuleb seista võõraste inimestega suhteliselt lähestikku. Ärevust tekitab jalakäijate tunnelist läbi minemine. Väldin alati ühesuunalisi teid, kuna nendel käimine on minu häire tõttu üsna suurt ärevust tekitav. Enamasti liigun enda kindlaid nii-öelda marsruute pidi. Minu suutlikkus minna on tundmatusse kohta sõltub sellest, mis koht see konkreetselt on, kus asub, kuidas sinna kohale saab minna jne. Kaebaja enda hinnangu kohaselt on piirangu raskusaste skaalal väärtusega 9. Võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ selgitas kaebaja veel, et ta ei tule üldse toime muutustega igapäevaelus. Kaebaja põhjendas, et tulenevalt psüühikahäirest on mul oma kindlad rituaalid ja elu korraldatud selliselt, et kõik käib igapäevaelus kindlal viisil, mis tagab selle, et mul ei teki suurt ärevust ega pinget ja ma saan olla rahulik.
42.2.TTO ekspertarst arvestas oma 02.02.2021 arvamuses kaebaja diagnoose skisotüüpne häire ja obsessiiv-kompulsiivne häire valdavalt kompulsiivsete häiretega. Ekspertarst tõi välja, et TISi andmetel on kaebajal probleeme kodust väljaspool peamiselt ühistranspordis. Väljaskäimise piirangu saab hinnata kergeks kuni mõõdukaks. Ka muutustega toimetuleku piirangu sai ekspertarsti hinnangul hinnata kergeks kuni mõõdukaks, sest probleemid esinevad peamiselt koduste toimingute tegemisel, taotleja on tulnud toime näiteks liikluses esinevate muutustega (juhtimisõigust siiski omamata) ning läbi mõningate raskuste ka ülikooli õpingutes paratamatult esinevate muudatustega. Ekspertarst tugines sealjuures järgmistele kaebaja raviarsti T. Rolko TIS-i sissekannetele: 30.01.2020 Bussiga sõitmised rasked, kuna hirm, kui keegi istub tema kõrvale, siis halb energia kandub üle, nt. mõte, et äkki sellel inimesel on keegi ära surnud ja see halb saatus kandub tema perekonnale üle. Bussis eelkõige raske taluda sundmõtteid. Rituaale, ärevuse kehaaistinguid on vähe. // 27.08.2020 Pt peamine mure bussiga sõitmisel väga suur ebamugavus ja ärevus, kui keegi temaga kokku puutub või tema kõrvale istub. Jälgib siis kõrvalistuja igat liigutust, et ta ei puutuks temaga kokku. Et bussiga sõitu vältida, on pt soov olnud teha autojuhiload, kuid pt on sõitnud juba autoga enne sõidueksami sooritamist, mistõttu karistuseks on tema sõidueksam aastaks ajaks edasi lükatud. Pt viimasel kursusel Tallinna Ülikoolis halduse-ja ärijuhitmise erialal, kevadel 2021 peaks lõpetama. On huvitatud edasi õppima õigusteaduste magistris. Käesolevalt, et saaks õpingutega jätkata ja bussiga sõite ei väldiks, ordin. alprasolaami 0,25mg x1 ärevuse leevendamiseks. Muu raviskeem jääb samaks.
42.3.Oma 23.02.2021 eksperthinnangus jäi TTO ekspertarst varasema seisukoha juurde, tuues vaid täiendavalt TIS-i andmetest välja T. Rolko 04.12.2018 sissekande, mille kohaselt kaebaja Bussisõiduga tuleb toime, kuigi talub teiste inimeste kõrval istumist üsna suure vaevaga. Bensodiasepiine selle vähendamiseks ei soovi. Tuleb toime ka praktikumides ja seminarides osalemisega. Rituaalseid käitumisi väljaspool kodu ei esine.
42.4.Töötukassa ekspertarst nõustus oma arvamuses TTO ekspertarstiga, et kaebajal esineb mõõdukas piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Terviseandmetel on piirangud väljas käimisel, need on enamasti seotud raskustega tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel (hinnatud võtmetegevuse „tegevuste õppimine“ all) ja teiste inimestega suhtlemise probleemidega (hinnatud suhtlemise valdkonnas), kuid esineb ärevuse tõus seoses kodust väljaminemisega ja sellega kaasnevad piirangud on siinkohas arvesse võetud, samuti on mõõdukad piirangud hinnatud toimetulekus muutustega, kuna tulenevalt psüühikahäirest esineb oluline häire stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulekul, ärevuse tõus võib ajuti tekitada paanikahoogu. 14(17)
3-21-791
42.5.Leian, et ka muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna puhul on ekspertarstid ja seega ka vastustaja õigesti kaebaja taotluses ja vaides kirjeldatud piiranguid hinnangu andmisel arvesse võtnud. Samuti ei nähtu mulle, et kaebaja olemasolevad terviseandmed oleksid ekspertarstide seisukoha ja järeldustega vastuolus. Arvestatud on asjakohaseid kaebaja peamise raviarsti sissekandeid ning need on ka ekspertarvamuses välja toodud. Kaebaja ei nimeta kaebuses, millega oleks vastustaja pidanud täiendavalt arvestama või vastupidi arvestamata jätma.
43.Valdkonna suhtlemine võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ leidis kaebaja, et ei saab suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu, lisades, et tema võimekus kohtuda võõraste inimestega ärevust või hirmu tundmata on muutlik. Kaebaja põhjenduse kohaselt oleneb asjaoludest, millise inimesega ja millistes tingimustes ning kohas on vaja kohtuda. Mõningate inimestega ei suuda suhelda. Mõningatesse kohtadesse ei suuda minna. Seda psüühikahäire tõttu. Üldiselt kui on võimalik võõra inimesega suhtlemist või kokkupuudet vältida siis kindlasti teen seda. Suhtlemisega seotud muid piiranguid kaebaja ise välja ei too.
43.1.TTO ekspertarst leidis oma 02.02.2021 hinnangus, et kaebaja suhtlemisega hakkamasaamine on muutlik, kuid TIS-i andmetest olulisi suhtlemisprobleeme ei nähtu. Seoses psüühika- ja käitumishäiretega saab piirangud suhtlemisel hinnata kergeks. Ekspertarst tugines oma arvamuses TIS-i T. Rolko 30.01.2020 sissekandele, mille kohaselt on kaebaja jaoks bussiga sõitmised rasked, kuna hirm, kui keegi istub tema kõrvale, siis halb energia kandub üle, nt. mõte, et äkki sellel inimesel on keegi ära surnud ja see halb saatus kandub tema perekonnale üle. Bussis eelkõige raske taluda sundmõtteid. Rituaale, ärevuse kehaaistinguid on vähe.
43.2.Kuigi kaebaja ise võtmetegevuses „kohane käitumine“ piiranguid ei kirjeldanud, siis leidis TTO ekspertarst oma vaidemenetluse raames tehtud 23.02.2021 korduvas eksperthinnangus, et kaebajal on kerge piirang ka selle võtmetegevuse osas. Ekspertarst tõi põhjendusena välja, et stressirohketes situatsioonides on esinenud olukordi, kus taotleja ei ole käitunud kohaselt – on jooksnud politsei eest metsa ja öelnud, et sealt enam välja ei tule, kui sõitis autoga juhtimisõiguseta mais 2020. Vastustaja tugines on sellekohases järelduses 18.05.2020 K. Iversoni sissekandele, mille kohaselt kaebaja toodud kiirabi ja politseiga. Oli sõitnud lubadeta autoga, politsei pidas kinni, patsient läks sellest ärevaks, põgenes metsa ja ütles, et sealt enam välja ei tule. Toodud Psühhiaatriakliinikusse. Anamneesis OCD, võtab pregabalini, risperidoni ja TCA; jälgimisel TÜKis. Õpib Tallinna Ülikoolis, kuid elab tavapäraselt vanemate juures Tartus. Sõidab lubadeta üle 1 aasta, korduvalt vahele jäänud. Diagnoosi põhjendus Teadvusel; korrektselt orienteeritud ajas, kohas, isikus ja situatsioonis. Rahulik, aruselge, psühhoosivaba. Räägib adekvaatselt ja aruselgelt sellest, kuidas "paanitses" vahele jäämise tõttu ja jooksis hirmus metsa. Ei plaaninud suitsiidi teha. Käesolevalt eitab suitsiidimõtteid ja- plaani. Eitab depressioonile omaseid sümptome, objektiivselt ei jää kahtlust depressioonile. Haiguse kulg Helistatud patsiendi loal tema emale, kes ootab koju Tartusse (kuhu oligi teel). Politsei viib koju Tallinna korterisse, sest patsiendil pole bussiraha; siis läheb bussi peale.
43.3.Vastustaja ekspertarst märkis oma arvamuses, et TTO ekspertarst on leidnud õigesti, et kaebajal esineb kerge piirang suhtlemise valdkonnas. Ta leidis, et ka terviseandmetest nähtub, et suhtlemine võõraste inimestega tõstab ärevuse taset ning kirjeldatud on ebakohast käitumist, mis ei ole püsivalt valdav.
43.4.Minu hinnangul on ekspertarstid ka selle valdkonna puhul kaebaja kirjeldatud piirangute ja nende põhjendustega õiguspäraselt arvestanud, leides oma seisukohtadele toetust ka kaebaja terviseandmetest. Mulle ei nähtu kaebaja TIS-i sissekannetest, et ekspertarstid oleksid jätnud arvestamata millegagi, mis vaidlustatud otsust muudaks. K. Iversoni sissekandega arvestamine on olnud võtmetegevuse „kohane käitumine“ hindamisel igal juhul asjakohane ning kaebajal ei
15(17)
3-21-791 ole põhjust sellele tuginemist vastustajale ette heita. Seda enam, et sissekandes olevat informatsiooni kaebajat vaevavate probleemide kohta ei ole arvestatud kaebaja kahjuks.
44.Täiendavalt tõi kaebaja taotluses välja, et tal on muid tegutsemisraskusi, mida teistes valdkondades ei käsitlenud. TTO ekspertarst selgitas 02.02.2020 ja 23.02.2021 arvamustes, et kaebaja kirjeldatud raskusi on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas. Ekspertarstiga nõustus ka vastustaja ekspertarst, leides samuti, et kaebaja ei ole kirjeldanud sellised täiendavaid piiranguid, mida eelnimetatud valdkondades ei oleks juba hinnatud. Nõustun ekspertarstidega, et kaebaja kirjeldatuga on juba arvestatud teiste valdkondade võtmetegevusi hinnates ning neid ei saa eraldi probleemina käsitleda.
45.Kaebaja heidab vastustajale ette, et TTO ekspertarsti ja tema raviarsti seisukohad tema seisundi prognoositavuse osas on vastuolus. Kaebaja toob välja, et kui tema raviarst on oma sissekandes öelnud, et viimase 6-7 aasta jooksul ei ole kaebajal suuri kõikumisi esinenud, siis TTO ekspertarst leidis sellele vastupidiselt, et kaebaja seisund on raskesti prognoositav. Kaebaja ei nõustu sealjuures, et tema seisund on raskesti prognoositav, vaid on olnud juba pikka aega stabiilne ning seda kinnitab ka kaebaja raviarsti sissekanne.
45.1.Vastustaja on vaidlustatud otsuses tõepoolest asunud seisukohale, et kaebaja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu arvestades on tema töövõime 2 aasta jooksul raskesti prognoositav. Töötukassa ekspertarst selgitas oma 02.06.2021 seisukohas kohtule, et tervise infosüsteemi andmetele tuginedes on võimalik väita, et kaebaja psüühikahäire on aastate jooksul püsinud ja vajab endiselt pidevat ravi ja jälgimist psühhiaatri poolt. Ekspertarst märkis ka, et samas on võimalik ka väita, et psüühikahäirega toimetulek on ravi foonil ja isiku arenedes parem. Kaebaja on olnud suuteline omandama keskhariduse ning asuma täiskoormusel bakalaureuseõppesse.
45.2.Pidades silmas, et kaebaja viidatud raviarsti sissekanne on tehtud 19.03.2019 ning sellele järgnevalt on kaebaja samuti T. Rolko sissekannetest lähtudes tulnud toime õpingutega Tallinna Ülikoolis bakalaureuseõppes (30.01.2020, 02.06.2020 sissekanded), alustanud autojuhilubade tegemisega ning sõitnud sealjuures ilma juhtimisõigust omamata autoga, lisaks plaanib edasisi õpinguid õigusteaduse magistriõppes (27.08.2020 sissekanne), siis nõustun ekspertarstidega, et ka kaheaastases perspektiivis ei saa välistada kaebaja seisundi jätkuvat muutust paremuse poole. Kaebaja terviseandmetest nähtuvalt oli tema kõige raskem periood 16-17 aasta vanuselt, mil sundkäitumine oli väga intensiivne, kaebaja ei suutnud süüa ega riideid vahetada, magas riietega (20.10.2016 sissekanne). Seega on näiteks kaebaja edusammud õpingute jätkamisel ja keskhariduse omandamisel alates 2018. aasta kevadest kindlasti selge märk paremuse poole. Lisaks tegi kaebaja raviarst TIS-i sissekannete kohaselt kaebaja olukorrast sõltuvalt muudatusi raviplaanis (30.10.2020 ja 14.01.2021 sissekanded), mis samuti võivad anda edasist positiivset tulemust kaebaja seisundis. Seega ma ei leia, et ekspertarstide seisukoht kaebaja terviseseisundi muutlikkuse ning sellest tulenevate raskustega töövõime prognoositavuse osas oleks selges vastuolus kaebaja raviarsti arvamusega ning seetõttu meelevaldne.
46.Kokkuvõttes olen seisukohal, et kaebaja 25.01.2021 taotluse ja vaide alusel tehtud töövõime hindamise otsus ning samuti vaideotsus vastavad seaduses sätestatud korras koostatud ekspertarvamusele. Kaebaja väidete ning vastustaja poolt esitatud kaebaja terviseandmete pinnalt ei saa väita, et TTO ekspertarst ja vastustaja ekspertarst oleksid oma eksperthinnangute andmisel teinud ilmseid hindamisvigu või jätnud mõned kaebaja töövõimet puudutavad olulised asjaolud tähelepanuta. Kaebaja väidete pinnalt ei teki põhjendatud kahtlust ekspertarsti meditsiiniliste hinnangute usaldusväärsuses. Ekspertarstid on hindamisel arvesse võtnud kõiki kaebaja kirjeldatud tegutsemispiiranguid, mis tal oma tervisekahjustusest tingitud on, ka neid, mida kaebaja on selgitanud taotluse füüsilise võimekuse blokis ning vaides. Seetõttu ei ole 16(17)
3-21-791 põhjendatud ka kaebaja seisukoht, et töövõime taotluse vorm e-keskkonnas ei võimalda tema terviseseisundit täielikult kirjeldada.
47.Eeltoodust tulenevalt on selge, et ekspertarstid ja vastustaja on lõppkokkuvõttes arvestanud otsustamisel kaebajal diagnoositud psüühikahäirega ning sellest tingitud piirangutega ning lähtunud kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja TIS-i kantud andmetest kaebaja terviseseisundi kohta. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud jäetud arvesse võtmata või tehtud neist õigusvastased järeldused. Rõhutan veelkord, et ekspertide erialateadmistel põhineva hinnangu sisuline kontrollimine ei ole kohtu pädevuses.
48.Eeltoodud järeldusi ei lükka ümber ka asjaolu, et eelmisel töövõime hindamisel 2018. aastal tuvastati kaebajal puuduv töövõime. Vastustaja märgib õigesti, et ekspertarstid ja Töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Vastustaja on selgitanud kohtule, et Töötukassa 14.03.2018 otsusega hinnati kaebajal puuduv töövõime kestusega kolm aastat. Uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub aga uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei ole isikul esinevad tegutsemispiirangud automaatselt hinnatavad samas ulatuses, mis varasemate taotluste alusel. Seega ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Nõustun vastustajaga ka selles, et inimese seisund võib ajas muutuda. Nii on ka kaebaja peale eelmist töövõime hindamist omandanud keskhariduse ning jätkanud õpinguid täiskoormusel bakalaureuseõppes9 sooviga asuda õppima magistriõppesse. Lisaks soovib kaebaja teha autojuhilube ning on iseseisvalt ka juhtimisõigust omamata liikluses osalenud. Need on asjaolud, mis viitavad kaebaja seisundi muutumisele ning motivatsioonile oma olukorda ka ise parandada ning lisaks õppimisele tulevikus tööle asuda. Kuivõrd kaebaja on võimeline õppima täiskoormusega ülikoolis ning omandama oma terviseseisundist olenemata kõrghariduse, siis nõustun vastustajaga, et kaebaja töövõimet ei saa hinnata täielikult puuduvaks. TTO ekspertarst on ka oma hinnangule lisanud soovitused, millised tööülesanded kaebajale tema seisundist tulenevalt ei sobi ning märkinud, et kaebaja vajadustega kohandatud peaks olema tema töönädala kestus ja töögraafik. Vastustaja ekspertarst on oma arvamuses täpsustanud, et kohustust tööle asuda ei eeldata kaebajalt õpingute kõrvalt, kuivõrd õpingutega on täidetud ka osalise töövõime aktiivsusnõue.
49.Selgitan, et kui kaebaja terviseseisund muutub ja kui terviseseisundi muutumist kinnitavad tervise infosüsteemis olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed, on kaebajal võimalik esitada uus taotlus tema töövõime hindamiseks. Vastavat asjaolu on vastustaja rõhutanud ka vaideotsuses.
50.Eeltoodud põhjendustel leian, et vaidlustatud 08.02.2021 otsus ja 13.03.2021 vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Samuti puudub seetõttu alus kohustada vastustajat uuesti kaebaja töövõimet hindama. Jätan kaebuse tervikuna rahuldamata.
51.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad kummagi poole võimalikud kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Vastustaja lisa 7.
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.