MoneySwap OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 01.07.2021 otsuse nr 6-1/123-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks anda täiendav tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.08.2021 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – MoneySwap OÜ, volitatud esindaja Natalja Kutepova Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Eneli Nõmm
Menetluse alus ringkonnakohtus
MoneySwap OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse MoneySwap OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.08.2021 määruse resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-21-1870.
Rahuldada MoneySwap OÜ määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 25.08.2021 määruse haldusajas nr 3-21-1870 resolutsiooni punkt 2.
Peatada Rahapesu Andmebüroo 01.07.2021 otsuse nr 6-1/123-1 kehtivus kuni kohtuasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MoneySwap OÜ-le on 07.09.2020 väljastatud virtuaalvääringu teenuse osutamiseks tegevusluba nr FVT000118.
2.Rahapesu Andmebüroo (RAB) edastas 29.03.2021 kaebajale äriregistris märgitud e-posti aadressile xxx teavituse, mille kohaselt pidi ettevõtja hiljemalt 13.05.2021 viima end kooskõlla rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 p-s 5 sätestatud kontrollieseme asjaoluga, esitades vastavust kinnitavad dokumendid läbi majandustegevuse registri (MTR) süsteemi tegevusloa muutmise taotluse kaudu.
3-21-1870
3.RAB kohustas 25.05.2021 ettekirjutusega nr 6-2/228-1 kaebajat viima end kooskõlla RahaPTS § 72 lg 1 p-s 5 sätestatud kontrollieseme asjaoluga, esitades vastavust kinnitavad dokumendid läbi MTR-i süsteemi tegevusloa muutmise taotluses hiljemalt 25.06.2021. Kaebaja esitas 29.06.2020 tegevusloa muutmise taotluses maksekonto olemasolu tõendina õiendi, et tal on avatud maksekonto makseasutuses Connectum Limited, mis on registreeritud Suurbritannias. Kuivõrd Suurbritannia ei ole alates 01.01.2021 Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik ja Euroopa Liidu mõistes on tegemist kolmanda riigiga, siis ei vasta ainuüksi Suurbritannia teenusepakkuja juures avatud maksekontot omav virtuaalvääringu teenust pakkuv ettevõte enam RahaPTS § 72 lg 1 p-s 5 esitatud nõudele. Kaebaja ei ole RAB-i 29.03.2021 nõuet tähtajaks täitnud. RAB tunnistab RahaPTS § 75 p 4 alusel tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul.
4.RAB tunnistas 01.07.2021 otsusega nr 6-1/123-1 RahaPTS § 75 lg 4 alusel kaebaja tegevusloa nr FVT000118 ja sellekohased MTR-i andmed kehtetuks. RAB edastas oma 25.05.2021 ettekirjutuse kaebaja äriregistris märgitud e-posti aadressile xxx. Kaebaja ei ole ettekirjutust tähtaegselt täitnud. See tähendab, et ta ei ole võimeline või nõus täitma talle RahaPTS-ist tulenevaid põhilisi nõudeid. Sellega seab ta ohtu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimise ning laiemalt Eesti Vabariigi finantssüsteemi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse. Järelevalveasutusel ei ole võimalik kontrollida ettevõtte poolt RahaPTS-i nõuete täitmist ega rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlust. Sellised ettevõtted seavad turul teenust pakkudes ohtu finantssüsteemi õiguspärase toimimise ja läbipaistvuse, mis on käsitletavad ülekaaluka avaliku huvina ning mille tõttu tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada, takistamaks võimaliku ohu realiseerumist. RAB edastas 01.07.2021 otsuse kaebajale e-posti aadressile xxx.
5.MoneySwap OÜ esitas 12.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 01.07.2021 otsuse tühistamiseks ja RAB-i kohustamiseks vaadata kaebaja tegevusloa muutmise taotlus uuesti läbi. Kaebaja muutis 17.08.2021 avalduses kohustamisnõuet ja palus kohustada RAB-i andma kaebajale täiendav mõistlik tähtaeg 25.05.2021 ettekirjutuse täitmiseks. Koos kaebusega oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada RAB-i 01.07.2021 otsuse kehtivus kuni halduskohtumenetlust (taotluses ekslikult haldusmenetlust) lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebajale toimetati RAB-i 01.07.2021 otsus MTR-i kaudu kätte 22.07.2021. Kaebaja ei ole eposti aadressile xxx saadetud teavitusi kätte saanud. MTR-is on kaebaja e-posti aadressiks märgitud yyy. RAB ei ole osutatud aadressile teavitusi edastanud ega ettekirjutust saatnud. Äriregistris on lisaks e-posti aadressile xxx märgitud ka kontaktisiku andmed (mh e-posti aadress ccc), kellele saab kätte toimetada menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi. RAB ei ole teavitust ega ettekirjutust kontaktisikule edastanud. Äriühing eeldab, et kõik menetlusdokumendid (eelkõige kohtu ja haldusorganite poolt) edastatakse kontaktisikule (äriseadustiku (ÄS) § 631). RAB on edastanud kaebajale muid kirju e-posti aadressile yyy. Seega jääb arusaamatuks, miks saadetakse osa kirju ühele ja osa teisele aadressile või miks ei ole RAB üritanud kaebajaga muul viisil ühendust saada. RAB-ile on teada äriühingu juhatuse liikme isiklik e-posti aadress (qqq) ja telefoninumber (xxx). Äriühingul on olemas nõuetele vastav maksekonto makseasutuses UAB Walletto. Kui äriühing oleks teadnud RAB-i ettekirjutusest, poleks tal olnud mingit takistust esitada ettekirjutusega küsitud andmeid ja olukord lahendada. RAB ei kuulanud kaebajat enne negatiivse otsuse tegemist ära. Otsus on oluliste kaalutlusvigadega, sest pole arvestatud mh tagajärgedega kaebajale ja tema klientidele. Kaebaja tegeleb virtuaalvääringute käitlemisega. Tal on olemas käive ja töötajad. Kaebaja vastab RahaPTS §-s 72 sätestatud nõuetele. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekib 2(6)
3-21-1870 reaalne oht, et kaebaja äri jääb kaitseta ja äriühingu tegevus hävitatakse pöördumatult enne kohtuvaidluse lõppu. Samuti seatakse ohtu kolmandate isikute (töötajate) heaolu ja sissetulekud, kuna tegevuse lõpetamisel tuleb töötajad vallandada. Tekkiva kahju rahalise hüvitamise võimalus ei pruugi olla esialgse õiguskaitse kohaldamisest keeldumise aluseks.
6.RAB palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. RahaPTS § 54 lg 1 p-st 11 ja § 70 lg-st 3 ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 11 lg-st 6 tuleneb, et kui ettevõtja märgib teates või taotluses oma elektronposti aadressi, loetakse sellega antuks nõusolek toimetada haldusakt elektrooniliselt kätte. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 3 järgi loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks juhul, kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. RAB edastas 01.07.2021 otsuse kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile 02.07.2021, mistõttu tuleb otsus kaebajale kättetoimetatuks lugeda 02.07.2021. Ka MTR-i süsteemi kaudu edastati kaebajale otsus tema äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Õigusaktidest ei tulene kohustust edastada äriühingutele menetlusdokumente, kasutades mitmeid erinevaid suhtluskanaleid. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate valdkonnas, kus on tuvastatud suur rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, on äärmiselt oluline, et kõik kohustatud isikud oleksid kiirelt ja operatiivselt järelevalveasutustele kättesaadavad. See seab äriühingutele kõrgendatud ootuse hoolitseda oma äriregistrisse kantud kontaktandmete õigsuse eest. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti tõendamaks, et õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekib reaalne oht, et tema äri jääb kaitseta ja äriühingu tegevus hävitatakse pöördumatult enne kohtuvaidluse lõppu. Kaebaja tegevusluba tunnistati kehtetuks seaduses sätestatud kontrollieseme asjaolule mittevastavuse tõttu. Kõikidele kontrollieseme asjaoludele vastamine on kohustuslik eeldus virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Kohtuvaidluse ajaks teenuse pakkumise võimaldamine tekitab ohu Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele ja usaldusväärsusele, seab ohtu klientide õigused ja võib tekitada kahju tarbijatele, keda on Eesti õigussüsteemis eraldi soovitud täiendavalt kaitsta. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate kohustuseks on tagada klientide varade hoidmine, mida ei ole nõuetele mittevastav teenuseosutaja suuteline tegema. Samas on rahvusvahelistest praktikast näha, et üha enam on sagenenud juhtumid, kus kurjategijatel on õnnestunud kliendi varad enda valdusesse saada. Avaliku huvi kaitsmise vajadus ületab kordades üksikisikute õigusi nende heaolule ja sissetulekutele. Kaebaja tegevuse peatamine ei võta töötajatelt õigust ja võimalust asuda tööle teise tööandja juurde ning seeläbi enda heaolu ja sissetulek säilitada.
7.Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2021 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks kaebuse käiguta (resolutsiooni p 1) ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks peab isikul olema tegevusluba (RahaPTS § 70 lg 1 p 4). Seega ei ole kaebajal ilma tegevusloata võimalik virtuaalvääringu teenust pakkuda ja RAB-i 01.07.2021 otsuse kehtimise ajal on kaebaja majandustegevus (vähemalt osaliselt) piiratud. Samas ei ole kaebaja oma esialgse õiguskaitse taotlust põhistanud. Ta ei ole selgitanud, kas ta ka tegelikult virtuaalvääringu teenuseid osutab, kui palju tal on kliente ja töötajaid, milline on tema vastav käive. Seega ei ole võimalik pelgalt tegevusloa kehtetuks tunnistamisest järeldada, et kaebaja majandustegevus kindlasti seiskuks. Kaebaja ei ole selgitanud, kas ta tegeleb lisaks ka muu majandustegevusega, mis ei vaja virtuaalvääringu tegevusluba. Näiteks võib kaebaja 2020. a majandusaasta aruandest näha, et kaebaja põhitegevus on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Järelikult oleks kaebajal võimalik jätkata oma majandustegevusega muus valdkonnas. Majandusaasta aruandest ei nähtu, et kaebajal oleks muid töötajaid peale juhatuse liikme. Seega ei ole kaebajal töötajate olemasolu kohtu jaoks ilmselge. Samuti ei ole ilmselge, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine toob 3(6)
3-21-1870 kindlasti kaasa töötajate koondamise, st neile ei ole võimalik anda muid tööülesandeid. Seega ei ole kaebaja oma õiguste pöördumatut rikkumist usutavalt põhistanud, veel vähem tõendanud. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta ka kaebuse vähesed eduväljavaated. Kaebaja ei ole täitnud RAB-i nõudmisi ega ettekirjutust tähtaegselt ega ole nende tähtaegset nõuetekohast täitmata jätmist usutavalt põhjendanud. See, et kaebaja ei järgi oma äriregistrijärgset e-posti aadressi, on tema enda risk ega põhjenda RAB-i otsuse tühistamist.
8.Tallinna Halduskohus ennistas 29.09.2021 määrusega MoneySwap OÜ kaebuse esitamise tähtaja tühistamisnõudes ning võttis kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõudes menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.MoneySwap OÜ palub määruskaebuses halduskohtu 25.08.2021 määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada ning peatada RAB-i 01.07.2021 otsuse kehtivus kuni halduskohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. MTR-is on kaebaja e-posti aadressiks märgitud yyy. Äriregistris on lisaks e-posti aadressile xxx märgitud ka kontaktisiku andmed (mh e-posti aadress ccc), kellele saab kätte toimetada menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi. RAB ei ole teavitust ega ettekirjutust kontaktisikule edastanud. Äriühing eeldab, et kõik menetlusdokumendid (eelkõige kohtu ja haldusorganite poolt) edastatakse kontaktisikule (ÄS § 631). Ametliku teate edastamisel juhul, kui registrikaardile on kantud kontaktisiku andmed, tuleb tingimata kasutada ka kontaktisiku kontaktandmeid. Kaebajal on lihtloogikast ja HMS § 27 lg 2 p-st 1 ja MSÜS § 11 lg-st 6 tulenev põhjendatud eeldus, et RAB-i ettekirjutustest ja/või tehtavatest otsustest saab ta teada viivitamatult MTR-i veebikeskkonnast. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse taotluses esitatud asjaolude tõendamise kohustus, piisab põhistustest. Kaebaja rõhutas kaebuses korduvalt, et ettevõtte põhitegevuseks on virtuaalvääringu teenuse osutamine. Sellest tegevusest tulenebki põhiline ettevõtte käive. Muust tegevusest tulenev käive on peaaegu olematu. Kaebajal on 115 132 aktiivset klienti. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2020. a kohta. 2021. a kohta peab ettevõte majandusaasta aruande esitama alles järgmisel aastal. 2021. a arenes ettevõte oluliselt ja maksustatav käive perioodil 01.03–31.05.2021 on 170 310,13 eurot. Seisuga 30.06.2021 on ettevõtte töötajate arv kaks, kellest üks on töötasu saav juhatuse liige. See on nähtav avalikest andmebaasidest, mh uuest äriregistri teabesüsteemist1 ja e-krediidiinfost2 (need andmed edastatakse andmebaasidesse töötamise registrist), millele kaebaja ka varem tugines. Kohus ei ole küsinud kaebajalt täiendavat informatsiooni ega sisuliselt analüüsinud kaebaja esitatud andmeid, vaid piirdus üksnes möödunud aasta andmetega. Äriühing vastab RahaPTS §-s 72 sätestatud nõuetele, mh on äriühingul olemas RahaPTS § 72 lg 1 p-s 5 sätestatud nõuetele vastav maksekonto.
10.RAB palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse kaebetähtaega rikkudes. Vastustaja palus jätta halduskohtul kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata, kuna kaebaja pole sisuliselt esitanud ühtegi mõjuvat põhjust ega selgitust, mis võiksid kaasa tuua kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamise. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja ei esitanud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ühtegi veenvat põhjendust või tõendit, mis oleks tema õiguste pöördumatut rikkumist usutavalt põhistanud. Selliseid tõendeid ei nähtu ka määruskaebusest. Esialgse õiguskaitse andmine ei
3-21-1870 ole põhjendatud kaebaja edasiste õiguste kaitsmise võimatuse või olulise raskendatusega halduskohtumenetluses. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta ka kaebuse vähesed eduväljavaated. Vaidlusaluse otsusega kaasnenud negatiivsed tagajärjed saabusid kaebajale tema enda tegevusetuse tõttu. Kaebaja ei tõendanud vastustajale enda seaduses sätestatud nõuetele vastavust ja seda hoolimata sellest, et vastustaja selleks tema poole korduvalt pöördus (29.03.2021 teavitus, 25.05.2021 ettekirjutus).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi.
13.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest vaidlustatud RAB-i otsuse kehtivuse ajal ei saa ta virtuaalvääringu teenuseid pakkuda ja tema majandustegevus on takistatud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ja pöördumatult kahjulike tagajärgede saabumist piisavalt põhistanud. On usutav, et tegevusloa kehtetuks tunnistamisel on kaebaja edasine majandustegevusega jätkamine oluliselt raskendatud. Kaebaja selgitas, et virtuaalvääringu teenuse osutamine on kaebaja põhitegevus ja muust tegevusest tulenev käive on peaaegu olematu. Kaebajal on kaks töötajat ja 115 132 aktiivset klienti. Seega on tõenäoline, et kaebaja ei suuda oma põhitegevuse lõppemisel töötajatele enam töötasu maksta ega ka muid võimalikke kohustusi täita. Samuti on usutav, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise keelamise tõttu kaotab kaebaja oma kliente, kelle tagasisaamine ei pruugi pärast kohtumenetluse lõppu enam võimalik olla. Järelikult tekitab tegevusloa kehtetuks tunnistamine kaebajale tagajärgi, mille hilisem kõrvaldamine on oluliselt raskendatud.
14.Vaidlustatud RAB-i otsuse kohaselt ei täitnud kaebaja talle 25.05.2021 edastatud ettekirjutust, mille kohaselt ta pidi viima ennast hiljemalt 25.06.2021 vastavusse RahaPTS § 72 lg 1 p-s 5 sätestatud kontrolliesemega. Selleks pidi kaebaja esitama tegevusloa muutmise taotluse läbi MTR-i veebirakenduse koos vastavust kinnitavate dokumentidega. Sealjuures ei esitanud kaebaja ka täiendavaid selgitusi või põhjendusi ettekirjutuse täitmata jätmise kohta. Seetõttu tunnistas RAB kaebaja tegevusloa kehtetuks. Kaebaja väidab, et ta ei ole ettekirjutust täitnud põhjusel, et ta ei ole seda kätte saanud. Kaebaja väitel vastab ta RahaPTS §-s 72 sätestatud nõuetele, mh on tal olemas RahaPTS § 72 lg 1 p-s 5 sätestatud nõuetele vastav maksekonto, mistõttu ei oleks tal olnud mingit takistust esitada ettekirjutusega küsitud andmed. Seega seisneb vaidlus eeskätt selles, kas RAB toimetas 25.06.2021 ettekirjutuse kaebajale korrektselt kätte ja kas võimalik menetlusnõuete rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. RAB luges ettekirjutuse kaebajale kättetoimetatuks HMS § 27 lg 2 p 3 alusel. Kaebaja leiab, et RAB oleks pidanud teavituse ja ettekirjutuse saatma ka äriregistris märgitud kontaktisiku aadressile. Samuti tuleb kaebaja väitel HMS § 27 lg 2 p-st 1 ja MSÜS § 11 lg-st 6 tulenevalt eeldada, et RAB-i ettekirjutustest ja tehtavatest otsustest saab ta teada viivitamatult MTR-i veebikeskkonnast. Kohtupraktikas on leitud, et äriühingul on suurem hoolsuskohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmine (Riigikohtu 03.03.2004 määrus asjas nr 3-3-1-10-04, p 14). Sama kohustus kehtib ka elektronposti vastuvõtmisel, sest oma olemuselt ei erine see tavaposti vastuvõtmise kohustusest. Elektronposti aadressi 5(6)
3-21-1870 registripidajale esitamise nõude näeb ette ka ÄS § 63. Sealjuures tuleb nõustuda vastustajaga, et märkimisväärse kuritegevuse riski esinemise tõttu on virtuaalvääringu teenuse pakkumise valdkonnas äriühingu kohustus hoolitseda oma äriregistrisse kantud andmete õigsuse eest tavapärasest veelgi suurem. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul siiski välistada seda, et RAB oleks pidanud enne kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist kasutama ka teisi kättetoimetamise viise (vt HMS § 25 lg 21 ja § 27 lg 2 p 1) ja selle tegemata jätmine võis ka haldusmenetluse tulemust mõjutada. Seega ei saa kaebust pidada perspektiivituks. Lõpliku hinnangu kaebuse põhjendatusele saab anda asja sisulise läbivaatamise käigus ning see eeldab põhjalikumat menetlusosaliste väidete analüüsimist.
15.Vastustaja väitel on esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu ülekaalukas huvi. Teenuse pakkumise võimaldamine kohtumenetluse ajal tekitab ohu Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele ja usaldusväärsusele ning võib tekitada kahju tarbijatele, sest nõuetele vastavuse kaudu tagab teenusepakkuja, et suudab ka oma klientide vara hoida. Vastustaja väited võimaliku avaliku huvi kahjustamise kohta on siiski üldsõnalised. Kaebaja sõnul vastab ta RahaPTS §-s 72 sätestatud nõuetele. Seega ei nähtu ringkonnakohtule, et kaebaja virtuaalvääringu teenuse pakkumise jätkumisel oleks avalik huvi sellisel määral ohustatud, et see kaaluks üles kaebajale tema tegevuse peatumisest põhjustatud kahju. Ringkonnakohus selgitab siinjuures, et kui peaksid ilmnema asjaolud, mis siiski osutavad avaliku huvi kahjustamisele, on vastustajal võimalik edaspidise kohtumenetluse käigus taotleda esialgse õiguskaitse tühistamist (HKMS § 253 lg 1).