MoneySwap OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 01.07.2021 otsuse nr 6-1/123-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks anda kaebajale täiendav tähtaeg 25.05.2021 ettekirjutuse täitmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MoneySwap OÜ, volitatud esindaja Natalja Kutepova Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin Kook
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada MoneySwap OÜ kaebus.
2.Tühistada Rahapesu Andmebüroo 01.07.2021 otsus nr 6-1/123-1 ja kohustada Rahapesu Andmebürood andma MoneySwap OÜ-le täiendav tähtaeg 25.05.2021 ettekirjutuse täitmiseks.
3.Mõista Rahapesu Andmebüroolt MoneySwap OÜ kasuks välja menetluskulu 1180 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
2.Rahapesu Andmebüroo (vastustaja) edastas 29.03.2021 kaebajale äriregistris märgitud e-posti aadressile [email protected] teavituse, mille kohaselt pidi kaebaja hiljemalt 13.05.2021 viima end kooskõlla rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 p-s 5 sätestatud kontrollieseme asjaoluga, esitades vastavust kinnitavad
3-21-1870
dokumendid läbi majandustegevuse registri (MTR) süsteemi tegevusloa muutmise taotluse kaudu.
3.Vastustaja kohustas 25.05.2021 ettekirjutusega nr 6-2/228-1 kaebajat viima end kooskõlla RahaPTS § 72 lg 1 p-s 5 sätestatud kontrollieseme asjaoluga, esitades vastavust kinnitavad dokumendid läbi MTR-i süsteemi tegevusloa muutmise taotluses hiljemalt 25.06.2021. Kaebaja esitas 29.06.2020 tegevusloa muutmise taotluses maksekonto olemasolu tõendina õiendi, et tal on avatud maksekonto makseasutuses Connectum Limited, mis on registreeritud Suurbritannias. Kuivõrd Suurbritannia ei ole alates 01.01.2021 Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik ja Euroopa Liidu mõistes on tegemist kolmanda riigiga, siis ei vasta ainuüksi Suurbritannia teenusepakkuja juures avatud maksekontot omav virtuaalvääringu teenust pakkuv ettevõte enam RahaPTS § 72 lg 1 p-s 5 esitatud nõudele. Kaebaja ei ole vastustaja 29.03.2021 nõuet tähtajaks täitnud. Vastustaja tunnistab RahaPTS § 75 lg 1 p 4 (ettekirjutuses ilmselt ekslikult märgitud § 75 p 4) alusel tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul.
4.Vastustaja tunnistas 01.07.2021 otsusega nr 6-1/123-1 RahaPTS § 75 lg 1 p 4 (otsuses ilmselt ekslikult märgitud § 75 p 4) alusel kaebaja tegevusloa nr FVT000118 ja sellekohased MTR-i andmed kehtetuks. Vastustaja edastas oma 25.05.2021 ettekirjutuse kaebaja äriregistris märgitud e-posti aadressile [email protected]. Kaebaja ei ole ettekirjutust tähtaegselt täitnud. See tähendab, et ta ei ole võimeline või nõus täitma talle RahaPTS-ist tulenevaid põhilisi nõudeid. Sellega seab ta ohtu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimise ning laiemalt Eesti Vabariigi finantssüsteemi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse. Järelevalveasutusel ei ole võimalik kontrollida ettevõtte poolt RahaPTS-i nõuete täitmist ega rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlust. Sellised ettevõtted seavad turul teenust pakkudes ohtu finantssüsteemi õiguspärase toimimise ja läbipaistvuse, mis on käsitletavad ülekaaluka avaliku huvina ning mille tõttu tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada, takistamaks võimaliku ohu realiseerumist. Vastustaja edastas 01.07.2021 [email protected].
otsuse
kaebajale
02.07.2021
e-posti
aadressile
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid vastustaja 01.07.2021 otsuse tühistamine ja vastustaja kohustamine anda täiendav tähtaeg 25.05.2021 ettekirjutuse täitmiseks. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus palvega peatada vastustaja 01.07.2021 otsuse kehtivus kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
6.Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 11.10.2021 määrusega kaebaja määruskaebuse ja peatas esialgse õiguskaitse korras vastustaja 01.07.2021 otsuse kehtivuse kuni kohtuasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 14.06.2022 resolutsioonotsusega kaebuse, tühistas vastustaja 01.07.2021 otsuse ja kohustas vastustajat andma kaebajale täiendav tähtaeg 25.05.2021 ettekirjutuse täitmiseks.
10.1.Kaebaja ei ole e-posti aadressile [email protected] saadetud teavitusi kätte saanud. MTR-is on kaebaja e-posti aadressiks märgitud [email protected]. Vastustaja ei ole osundatud aadressile teavitusi edastanud ega ettekirjutust saatnud. Äriregistris on lisaks e-posti aadressile [email protected] märgitud ka kontaktisiku andmed (mh e-posti aadress xxxxxxxxx), kellele saab kätte toimetada menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi. Vastustaja ei ole teavitust ega ettekirjutust kontaktisikule edastanud. Äriühing eeldab, et kõik menetlusdokumendid (eelkõige kohtu ja haldusorganite poolt) edastatakse kontaktisikule (äriseadustiku (ÄS) § 631). Vastustaja on edastanud kaebajale muid kirju e-posti aadressile [email protected]. Seega jääb arusaamatuks, miks saadetakse osa kirju ühele ja osa teisele aadressile või miks ei ole vastustaja üritanud kaebajaga muul viisil ühendust saada (nt MTR-i kaudu). Vastustajale on teada äriühingu juhatuse liikme isiklik e-posti aadress (xxxxxxxxxx) ja telefoninumber (+xxxxxxxxx).
10.2.Kaebaja vastab RahaPTS §-s 72 sätestatud nõuetele. Tal on olemas nõuetele vastav maksekonto makseasutuses UAB Walletto. Kui kaebaja oleks teadnud vastustaja ettekirjutuse kohta, poleks tal olnud ühtki takistust esitada ettekirjutusega küsitud andmed ja olukord lahendada.
10.3.Vastustaja ei kuulanud kaebajat enne negatiivse otsuse tegemist ära. Otsus on oluliste kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne, sest pole arvestatud mh tagajärgedega kaebajale ja tema klientidele. Kaebaja tegeleb virtuaalvääringute käitlemisega. Tal on olemas käive ja töötajad.
10.4.Äriregistrisse kantud e-posti aadressile saadetud otsuse mitte kätte saamist võis põhjustada seni tuvastamata tehniline probleem. Kõik vastustaja väljastatavate tegevuslubadega seotud küsimused lahendatakse MTR-i keskkonna kaudu. MTR-is on kaebaja elektronposti aadress [email protected], millele vastustaja teavitust ega kirja saatnud ei ole. ÄS § 631 lg 2 kohaselt loetakse kontaktisiku aadress, sh e-posti aadress, äriühingu aadressiks. Kontaktisiku andmed on lahutamatu osa äriühingu registrikaardist. Ametliku teate edastamisel tuleb ilmtingimata kasutada kontaktisiku kontaktandmeid. Õigusriigis ei saa lubada tõlgendust, mille kohaselt teate edastamisel kontaktisikule loetakse see äriühingule kättetoimetatuks, kuid teate mitteedastamine kontaktisikule kättetoimetamise nurjumist kaasa ei too. Kui teate edastamine kontaktisikule ei ole haldusorgani jaoks kohustuslik, diskrediteerib see kontaktisiku institutsiooni ja on äriühingu jaoks kasutu. Vastustaja poolt info saatmine kaebaja erinevatele e-posti aadressidele ei saanud olla haldusorganile põhjendamatult koormav. Äriregistris ja MTR-is märgitud e-posti aadressi lisamine e-kirja saajate lahtrisse võtab ametnikul kokku aega 1 minut. Vastustaja rikkus otsuse kättetoimetamisel hea halduse tava, mistõttu jäi äriühingule eluliselt vajalik otsus kätte toimetamata.
11.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
11.1.Vastustaja teade, ettekirjutus ja otsus on kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kaebaja ei esitanud veenvaid põhjendusi ega selgitusi, miks tema äriregistri elektronposti aadressile edastatud kirjad ei ole kohale jõudnud. Olukorras, kus äriühinguni ei ole jõudnud olulised dokumendid, pidanuks kaebaja tegema kõik endast olenevad mõistlikud jõupingutused, et võimalikult kiiresti dokumentide kohale jõudmist takistavad asjaolud välja selgitada. Kaebaja selgitustest ei nähtu, et ta oleks teinud midagi nn tuvastamata tehnilise probleemi lahendamiseks. Kaebaja ei viita, et tema elektronposti aadress ei ole üldse toiminud või et ka teised samale aadressile edastatud kirjad ei ole kohale jõudnud. Ei ole usutav, et üksnes 3(8)
3-21-1870
vastustaja edastatud saadetiste puhul oli valikuliselt tegemist seni tuvastamata tehnilise probleemiga. Kaebaja muutis äriregistris toodud elektronposti aadressi alates 01.10.2021, kuid ka see ei saa olla vabandatavaks asjaoluks hoolsuskohustuse täitmata jätmisel. Otsuse tegemisega kaasnenud negatiivsed asjaolud saabusid üksnes kaebajast endast tulenevatest asjaoludest. Kaebaja oli hooletu oma elektronpostiga ümberkäimisel ega kontrollinud piisava regulaarsusega talle edastatud e-kirju. Selle tagajärjel ei ole ca 6-kuulise perioodi jooksul temani jõudnud olulised teated ja dokumendid.
11.2.Äriregistris märgitud elektronposti aadressile saadetud e-kirjad tuleb lugeda nõuetekohaselt kättetoimetatuks (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 11 lg 6 ls 1, § 2 lg 6, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 25 lg 1, § 27 lg 1 ls 1 ja lg 1 p 3). Riigikohtu määruses asjas nr 3-3-1-10-04 (p 14) väljendatud seisukoht posti vastuvõtmise korraldamise kohustusest kohta on kohaldatav ka elektronposti osas, arvestades tänapäeva tehnoloogilisi arenguid ja suhtlusviise asjaajamisel. Alates 15.01.2018 muutus elektronposti esitamine äriregistrisse kohustuslikuks (ÄS § 144 lg 1 p 7), et muuta suhtlus äriühinguga tõhusamaks. Äriühingu võimuses on tagada, et äriregistrisse kantud elektronposti aadress on õige ja toimiv ning et isik vaatab sellele aadressile saadetud elektronposti ja saab sh haldusorgani saadetised kätte.
11.3.Vastustajal puudub kohustus edastada teateid ja otsuseid erinevate alternatiivsete kanalite kaudu. Juriidilisel isikul on hoolsuskohustus tagada oma elektronposti korraldus selliselt, et äriregistrisse kantud elektronpost funktsioneeriks ja oleks asjakohane suhtlemiseks äriühinguga. Haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas märgiti, et äriühing peab teadma, kas tema registrijärgsel aadressil on piisaval määral korraldatud posti kättesaamine. Riski võtmine, et registrijärgsesse asukohta võivad olla saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema, välistab isiku käitumise heas usus. Äriühingutel on kõrgendatud hoolsuskohustus hoolitseda oma äriregistrijärgsele elektronposti aadressile edastatud saadetiste vastuvõtmise eest (Tallinna Halduskohtu 12.01.2021 määrus asjas nr 3-20-2290, p 24). Järelevalve läbiviimisel on äärmiselt oluline, et kõik kohustatud isikud oleksid kiirelt ja operatiivselt järelevalveasutusele kättesaadavad. Arvestades rahapesu ja terrorismi rahastamise viimase aja tüpoloogiaid ja trende, peab kogu suhtlus kohustatud isikutega toimuma võimalikult kiirelt ja usaldusväärselt, mis omakorda seab äriühingutele kõrgendatud ootuse hoolitseda oma äriregistrisse kantud kontaktandmete õigsuse eest. HMS § 27 lg 2 p 3 kohustab haldusorganit kasutama äriregistris avaldatud elektroonilist aadressi juhtudel, kui hiljem on tarvis tõendada dokumentide kättetoimetamise fakti.
11.4.MTR on andmekogu, mille ülesanne on võimaldada teate- ja loakohustusega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist. MTR-i kaudu saab mh elektrooniliselt dokumente edastada ja seda kasutatakse tegevuslubade menetlemise käigus, et lihtsustada menetluses olevate tegevuslubade menetlemiseks vajalikku informatsiooni ja ka tegevusloa väljaandmist. MTR-is märgitakse ka elektronposti aadress, kuid menetluse käigus avaldatud e-posti aadress on asjakohane vaid piiratud ajal, ehk konkreetse menetluse kestel. MTR-is avaldatud e-posti aadress ei ole automaatselt aluseks ettevõtjapoolsele soovile, et suhtlus temaga ka edasiselt, tegevusloa taotluse menetluse lõppedes, üksnes selle aadressi kaudu toimuks. Tegevusloa andmise menetlus lõppes 07.09.2020, mil kaebajale väljastati tegevusluba nr FVT000118. Vastustaja 25.05.2021 ettekirjutus ei olnud enam seotud tegevusloa taotluse menetlusega, vaid ettekirjutuse eesmärgiks oli kohustada ettevõtjat viima ennast vastavusse RahaPTS § 72 lg 1 p-s 5 sätestatud kontrollieseme asjaoluga. Kui kaebaja ei ole selgesõnaliselt kinnitanud/taotlenud dokumentide edastamist üksnes MTR-is märgitud elektronposti aadressile, ei saa vastustaja kasutada seda aadressi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, 4(8)
3-21-1870
sest sel juhul ei loeta dokumente nõuetekohaselt kättetoimetatuks vastavalt HMS § 27 lg 1 p-le 3. Samuti ei saa MTR-i veebikeskkonna kaudu edastatud dokumente lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg 1 p 1 alusel, sest MTR-i infosüsteem ei registreeri edastatud kirjade avamist või vastuvõtmist.
11.5.Vastustajal ei ole kohustust edastada menetlusdokumente äriregistris märgitud kontaktisiku elektronposti aadressile (xxxxxxxxxx). ÄS § 631 lg-st 1 tuleneb, et äriühing võib määrata kontaktisiku ja ÄS § 631 lg 2 alusel peab välismaal asuv äriühing määrama kontaktisiku. Vastustaja järeldab, et kuna RahaPTS kohaselt peab virtuaalvääringutega tegelev ettevõte asuma Eestis, siis ei ole äriühingul kohustust määrata kontaktisikut. Seega tuli/tuleb vaatamata äriregistrisse kantud kontaktisiku andmetele saata haldusorganil menetlusdokumendid vastavalt HMS § 27 lg 1 p-s 3 sätestatule äriühingu elektronposti aadressile. Kontaktisiku institutsioon/mõiste ÄS-i ja RahaPTS-i mõistes ei ühti.
11.6.Ärakuulamispõhimõte ei ole absoluutne. Haldusorganil on võimalik kõrvale kalduda ärakuulamispõhimõttest (HMS § 40 lg 3). Kaebajale edastatud 29.03.2021 teade ja 25.05.2021 ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks, kaebajale pidi olema teada, et ta peab kõrvaldama määratud tähtajaks tuvastatud puuduse ja selle tõendamiseks esitama vastavad dokumendid. Kaebaja ei täitnud ettekirjutust. Otsuse tegemise hetkel ei vajanud vastustaja kaebajalt täiendavaid selgitusi, mis oleksid muutnud seisukohta negatiivse otsuse tegemiseks. Puudustest teavitamisega ja ettekirjutusega oli kaebajale antud võimalus olla ära kuulatud. Seega ei rikkunud vastustaja ärakuulamispõhimõtet.
11.7.RahaPTS §-s 75 sätestatud alustel tegevusloa kehtetuks tunnistamisel puudub vastustajal diskretsiooniõigus. Kaebaja ei reageerinud kahele vastustaja saadetud dokumendile. Kaebajal on kohustus hoolitseda, et tema äriregistris märgitud elektronposti aadressile edastatud kirjad temani õigeaegselt jõuaks. Kaebaja väitest võib järeldada, et ta pole reageerinud vaid ühele elektronkirjale, mis tekitab kahtluse, et ta siiski sai vähemalt ühe kirja kätte, kuid jätnud sellele reageerimata, mis omakorda seab kahtluse alla kaebaja sobivuse virtuaalvääringu teenusepakkujana tegutsemisel. Virtuaalvääringu teenus on kõige kõrgema riskiga finantsteenus.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Vastustaja tunnistas 01.07.2021 otsusega kaebaja tegevusloa ja sellekohased MTR-i andmed kehtetuks põhjusel, et kaebaja ei täitnud 25.05.2021 ettekirjutusega nõutut. Vastustaja viitas 01.07.2021 otsuses RahaPTS § 75 p-ile 4 (eeldatavasti pidas vastustaja silmas § 75 lg 1 p 4), mille järgi võib vastustaja lisaks MSÜS § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistada RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud (sh ka virtuaalvääringu teenuse pakkumise) tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. RahaPTS § 72 lg 1 p 5 kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks tegevusluba taotleval ettevõtjal olema avatud maksekonto krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on asutanud Eestis filiaali. Vastustaja leidis, et kaebaja tegevus ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 5 nõutule, sest tal oli avatud maksekonto makseasutuses Connectum Limited, mis on registreeritud Ühendkuningriigis. Euroopa Liidust lahkumisega muutus Ühendkuningriik alates 01.01.2021 kolmandaks riigiks. Vastustaja andis 29.03.2021 teatega ja 25.05.2021 ettekirjutusega kaebajale võimaluse mittevastavus kõrvaldada, kuid kaebaja seda tähtaegselt ei teinud ega teavitanud vastustajat mittevastavuse kõrvaldamisest.
5(8)
3-21-1870
13.Kaebaja põhjendas ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et ta ei ole seda kätte saanud. Vastustaja väitis (selle kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud), et edastas oma ettekirjutuse kaebaja äriregistrijärgsele e-posti aadressile [email protected], mistõttu tuleb see lugeda HMS § 27 lg 2 p 3 alusel kaebajale kättetoimetatuks. HMS § 27 lg 2 p 3 järgi loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks, kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. HMS-i regulatsioon kehtib ka rahapesu valdkonnas (RahaPTS § 1 lg 3) ja muus majandushaldusõiguse valdkonnas (MSÜS § 2 lg 6). Äriregistrist nähtub, et viidatud e-posti aadress oli perioodil 30.12.2020–01.10.2021, st ettekirjutuse edastamise ajal kaebaja äriregistrijärgseks aadressiks. Kaebaja on muutnud äriregistris e-posti aadressi alles 01.10.2021, st pärast asjas vaidlustatud otsuse tegemist. Seega puudub seaduse järgi võimalus mitte lugeda ettekirjutust kaebajale kättetoimetatuks.
14.Kohus nõustub vastustajaga selles, et reeglina on äriühingutel hoolsuskohustus oma äriregistrijärgse e-posti haldamisel ja e-kirjade vastuvõtmisel. Ettevõtjal on ÄS § 63 järgi kohustus esitada äriregistrile oma e-posti aadress. Tegemist peab olema aadressiga, mida ettevõtja ka tegelikult kasutab ja mille kaudu on võimalik temaga suhelda, sh talle dokumente ja teateid edastada. Kui äriregistris välja toodud e-posti aadress on vananenud, peab ettevõtja hoolsuskohustusest tulenevalt andmeid uuendama. Seega saab lähtuda eeldusest, et äriregistris toodud e-posti aadress on korrektne ja isik on selle kaudu kättesaadav. Ettevõtja risk on see, kui ta jätab äriregistris andmed uuendamata või ei jälgi äriregistris välja toodud e-postiaadressi, sest sellega võtab ta endale riski, et olulised teated võivad jääda tähelepanuta. Ka see, et haldusorganite saadetavad kirjad ei satuks rämpsposti hulka, on ettevõtja enda korraldada, kes saab seadistada rämpsposti sätteid. Samuti on ettevõtjal võimalik aeg-ajalt oma rämpsposti kontrollida, et sinna ei satuks olulisi kirju.
15.Eeltoodust tulenevalt ei ole oluline, et kaebajal on lisaks äriregistris nimetatud e-posti aadressile ka muid e-posti aadresse või kontaktandmeid, mida on mingites menetlustes kasutatud või ametiasutustele või registritele (sh MTR-ile) avaldatud. Ka olukorras, kus teiste e-posti aadresside kopeerimine kaebajale saadetava kirja aadressireale ei too kaasa olulist ajakulu, on ajakuluks nende teiste aadresside üle arvestuse pidanud ja nende üles otsimine. Olukorras, kus seadus näeb ette ettevõtja kohustuse tuua äriregistris välja oma e-posti aadress ja seob selle aadressiga kättetoimetatuks lugemise, on põhjendamatu haldusorganilt nõuda, et ta saadaks oma kirja edasi ka kõikvõimalikele teistele aadressidele, mis võivad olla talle mingitest menetlustest teada või varem kusagil avaldatud. Sellises olukorras muutub kontrollimatuks, millal tuleb lugeda teade ettevõtjale kättetoimetatuks. Samuti muutuks ebaselgeks, kui paljudele aadressidele kirja edastamist saab haldusorganilt nõuda selleks, et lugeda kiri adressaadile kättetoimetatuks. Seega jääb kohus oma varem väljendatud seisukoha juurde, et vastustaja ei pidanud hakkama kaebajat erinevate e-posti aadresside ja teiste kontaktandmete kaudu taga otsima. Kaebajal on kohustus olla vastustajale kättesaadav ja avaldada sel eesmärgil oma kontaktandmed, mille kaudu saab temaga suhelda. Seda enam virtuaalvääringu teenuse pakkumise valdkonnas, kus äriühingul on veelgi suurem kohustus hoolitseda oma äriregistrijärgsete kontaktandmete õigsuse eest, samuti kohustus olla vastustajale kiiresti kättesaadav.
16.Samas tuleb tähele panna, et äriregistri andmetel oli kaebaja määranud juba 18.05.2018 endale kontaktisiku (Ühinenud Õigusbürood OÜ) ja toonud välja kontaktisiku kontaktandmed (sh e-posti aadressi). Tegemist on kontaktisikuga ÄS § 631 tähenduses. Samuti tuleb nimetatud isik lugeda kaebaja poolt dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikuks HMS § 25 lg 21 tähenduses (vt haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 497 SE
6(8)
3-21-1870
seletuskirja1 lk 5-6) ja seda olenemata asjaolust, kas kaebaja näol tegemist on välismaa äriühinguga või mitte. Kui välismaa äriühingul on kohustus määrata kontaktisik (ÄS § 631 lg 2), siis Eestis tegutseval äriühingul on selleks võimalus (ÄS § 631 lg 1), st selline võimalus ei ole talle keelatud ega seotud mingite täiendavate tingimustega.
17.Kaebaja viide ÄS § 631 lg 2 kolmandale lausele, mille kohaselt loetakse kontaktisiku aadress äriühingu aadressiks, on asjakohatu. Selline eeldus kehtib sama sätte eelnevatest lausetest nähtuvalt vaid äriühingute puhul, mille juhatus või seda asendav organ asub välisriigis (vt ka äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu 347 SE seletuskiri2, lk-d 2, 9, 27). Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema juhatus asuks välisriigis. Äriregistri andmetel on kaebaja aadressiks xxxxxxxxx. Kaebaja juhatuse liikmeks on X, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel alates 28.11.2013 Eestis. Seega puudub kohtul igasugune alus arvata, et kaebaja näol oleks tegemist välismaise äriühinguga.
18.HMS § 25 lg 21 esimene lause sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Kohtu hinnangul ei saa viidatud sättest järeldada, et vastustaja võis edastada kaebajale teateid ja dokumente üksnes kontaktisiku kaudu ega võinud edastada neid otse kaebajale. Küll aga tuleb viidatud sättest järeldada, et primaarselt tulnuks haldusakt kätte toimetada menetlusosalise kontaktisikule. Menetlusosalisele endale haldusakti kättetoimetamine oli haldusorgani valik, mis ei muutnud aga kohustust toimetada haldusakt kätte ka kontaktisikule. Seega vaatamata asjaolule, et vaidlusaluse otsuse saatmine kaebajale ei olnud iseenesest õigusvastane, on vastustaja eksinud viidatud normist tuleneva kohustuse vastu, sest ei toimetanud vaidlusalust otsust kätte kaebaja kontaktisikule. Kontaktisiku andmed olid äriregistris kättesaadavad ja olemas juba ammu enne vaidlusaluse otsuse tegemist, seega puudusid vastustajal takistused haldusakti kontaktisikule saata.
19.Juhul, kui äriühing on määranud äriregistris endale kontaktisiku, võib ta põhjendatult eeldada, et riik suhtleb temaga kontaktisiku kaudu ja edastab olulised dokumendid kontaktisiku aadressile. Sellises olukorras võib suhtuda leebemalt äriühingu kohustusse hoolitseda oma äriregistrijärgse e-posti aadressi eest. Kontaktisiku määramise põhjuseks võib olla nt keeleprobleem või suur hõivatus, mis ei võimalda äriühingu juhatuse liikmel endal pidevalt e-posti jälgida ja sellele piisavalt kiiresti reageerida. Kontaktisiku määramisega on ettevõtja käitunud hoolsuskohustust järgides ja andnud teistele isikutele, sh ametiasutustele teada, millise aadressi kaudu soovitakse kirju ja teateid saada. Seetõttu ei saa ettevõtja õigusesse kontaktisik määrata suhtuda ükskõikselt ja vastustajal tulnuks edastada oma ettekirjutus kas ainuüksi või lisaks ka kaebaja kontaktisikule. Vastasel juhul muutuks kontaktisiku määramine eesmärgipäratuks ja vastavad sätted sisutuks.
20.Praegusel juhul ei ole menetlusosalised väitnud ega põhjendanud, kas kaebaja poolt äriregistris nimetatud kontaktisik oli samas ka kaebaja Rahapesu Andmebüroo kontaktisikuks RahaPTS § 17 lg 2 tähenduses. ÄS §-s 631 ja RahaPTS §-s 17 reguleeritud kontaktisiku eesmärk ja ülesanded erinevad ning need isikud ei pea tingimata kattuma. Kuid isegi kui äriregistris nimetatud kontaktisiku näol ei olnud tegemist Rahapesu Andmebüroo kontaktisikuga, ei tähenda see, et vastustajal erinevatelt teistest isikutest ja asutustest puudus kohustus arvestada menetlusosalise valitud kontaktisikuga teadete ja dokumentide edastamisel.
21.Kohtu hinnangul saab ettekirjutuse edastamata jätmist kaebaja kontaktisikule pidada vastustaja poolseks menetlusnormide rikkumiseks ja hea halduse tava eiramiseks, mida saab lugeda põhjuslikus seoses olevaks sellega, et kaebaja ei reageerinud ettekirjutusele tähtaegselt ega kõrvaldanud mittevastavust. Praegusel juhul ei saa ilmselgelt välistada, et kui vastustaja oleks edastanud oma ettekirjutuse kaebaja kontaktisiku e-posti aadressile, võinuks kaebaja mittevastavuse tähtaegselt kõrvaldada ja tema tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks puudunuks alus. Asjaoludest nähtuvalt ei olnud kaebajal probleeme maksekonto avamisega Euroopa Liidu liikmesriigis, seega oli kaebajale etteheidetav puudus lihtsasti kõrvaldatav, kui kaebajale oleks ettekirjutusega nõutu asjakohaselt teatavaks tehtud.
22.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kirjade ja dokumentide saatmist kaebaja äriregistrijärgsele e-posti aadressile ei saa lugeda õigusvastaseks ja need tuleb lugeda kaebajale vastavalt HKMS § 27 lg 2 p-le 3 kättetoimetatuks. Kohus loeb vastustaja poolseks rikkumiseks selle, et vastustaja ei edastanud teateid ja dokumente kaebaja kontaktisikule, kes ja kelle kontaktandmed olid äriregistris välja toodud. Kohus loeb selle kohustuse rikkumise seotuks kaebaja poolse kohustuse täitmata jätmisega (mittevastavuse kõrvaldamine). Sel põhjusel ei saa kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist mittevastavuse kõrvaldamise põhjusel lugeda proportsionaalseks ja õiguspäraseks tagajärjeks.
23.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse, tühistab vastustaja 01.07.2021 otsuse ja kohustab vastustajat andma kaebajale täiendava tähtaja ettekirjutuse täitmiseks.
24.Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaebaja taotles õigusabikulude väljamõistmist summas 1150 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud Legenius Õigusbüroo OÜ 12.08.2021 arve nr 21-J25 summas 1150 eurot Eesti Firma OÜ-le selgitusega „MoneySwap OÜ kaebus halduskohtule 11,5 t Esindus kohtus“. Arve ei sisalda käibemaksu. Menetluskulude väljamõistmise taotlusele on lisatud ka Eesti Firma OÜ 12.08.2021 maksekorraldus nr 385 summas 30 eurot selgitusega „Riigilõiv, kaebuse esitamine haldusasjas + esialgne õiguskaitse / Moneyswap OÜ“. Samuti on taotlusele lisatud Eesti Firma OÜ 12.08.2021 maksekorraldus selgitusega „ARVE NR 21-J25“. Arvest järeldub, et õigusabiteenus on osutatud seoses praeguse asjaga. Menetluskulu väljamõistmist ei välista see, et kulu on kandnud kaebaja eest muu isik (HKMS § 109 lg 5). Kohus ei ole menetluskulu põhjendatuse hindamisel seotud menetluskulu nimekirjas välja toodud üksikute kirjetega, vaid võib hinnata kulu põhjendatust asjaga üldisemalt. Kohtu arvates ei saa kaebaja esindaja töömahtu kaebuse koostamisel, kohtule esitavate avalduste esitamisel ja menetlusdokumentide vastuvõtmisel pidada ebaoluliseks või põhjendamatuks. Kohtu arvates ei ole esindaja kogukulu asja mahtu ja keerukust ning tehtud menetlustoiminguid arvestades ülemäärane, ebavajalik või põhjendamatu (HKMS § 109 lg 6). Seetõttu tuleb kulu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.