3-21-944 Xi kaebus Tallinna Vangla 26.03.2021 käskkirja nr 5-2/21/193 ja 28.04.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/174-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Vangla menetluskulud enda kanda ning Xi menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 08.11.2021. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla tunnistas Xi 26.03.2021 käskkkirjaga nr 5-2/21/193 süüdi vangistusseaduse (VangS) 67 p 1 rikkumises ja määras distsiplinaarkaristuseks üheks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Põhjus oli see, et X ei allunud ametniku korraldustele väljuda läbiotsimise teostamise ajaks kambrist. Kaebaja jätkas kambris ebavajalike toimingutega ja väljus kambrist umbes peale viieminutilist viivitust. Karistus pöörati täitmisele ajavahemikul 31.03.−01.04.2021.
2.X esitas 29.03.2021 nimetatud käskkirjale vaide.
3.Tallinna Vangla jättis 28.04.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/174-2 Xi vaide rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 04.05.2021 kaebus Tallinna Vangla 26.03.2021 käskkirja nr 52/21/193 ja 28.04.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/174-2 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Kaebaja ei viivitanud tahtlikult 26.02.2021 kambrist väljumisega. Kaebaja ei näidanud üles allumatust, kuna väljus kambrist. Enne kambrist väljumist läks kaebaja tualettruumi, kuna tal oli tarvis riietuda ning kasutada WC-d. Selja-, puusa- ning põlvevalu tõttu on kaebaja liikumine aeglasem.
6.Karistuse määramine ei ole proportsionaalne, kuivõrd kaebaja väljus kambrist peale korralduse saamist 4-5 minuti jooksul. Õigusvastane on anda sellist korraldust, mis riivab inimese (kaebaja) inimväärikust.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kolmanda üksuse valvur Kristi Toomla teavitas 26.02.2021 kambris nr R2-08 paiknevaid kinnipeetavaid, et toimub kambri läbiotsimine ja andis kinnipeetavatele korralduse kambrist väljuda. Kinnipeetav Y täitis korralduse kohe, väljus kambrist ja liikus viivitamata elusektsiooni teisele korrusele vabasse ruumi, kus tuli oodata. X ei täitnud K. Toomla korraldust, vaid jätkas aeglases tempos oma toimingutega kambris. X käis korduvalt tualetis, toimetas riiulite juures, kammis juukseid, pani esemeid eelnevalt tühjalt seisnud karpidesse, jõi vett ja täitis seejärel topsi uuesti veega. Kinnipeetav viivitas kambrist väljumisega umbes viis minutit ja liikus kambrist välja alles siis, kui kolmanda üksuse valvur Tatjana Strugova kambrisse sisenes ja andis Xile teistkordse korralduse kambrist väljumiseks. Kinnipeetav jätkas viivitamisega ka koridoris ametnike poolt määratud ruumi liikumisel. Juhtum on fikseeritud 26.02.2021 ettekandega nr 1-21-1830.
8.Vaidlust ei ole selles, et X on vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvunud ja VangS § 67 punktist 1 tulenevast kohustusest teadlik. Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse ning kinnipeetav on kohustatud talle antud korralduse täitma sõltumata oma subjektiivsest arusaamast ja arvamusest korralduse seaduslikkuse kohta. Kohtupraktikas on peetud kolmesekundilist ajavahemikku alates korralduse andmisest piisavaks, et korralduse täitmata jätmist lugeda korraldusele mittealumiseks VangS § 67 p 1 mõttes. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Vanglaametnik K. Toomla antud korraldus ei olnud tühine korraldus ja X oli kohustus seaduslikku korraldust täita. Kaebaja sai korraldusest aru ning tal ei esinenud takistusi korralduse täitmiseks.
9.X pani toime VangS § 67 p 1 rikkumise, mistõttu võis teda distsiplinaarkorras karistada. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 26.03.2021 käskkiri nr 5-2/21/193 on antud kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid.
10.Vanglal oli vaide läbivaatamise pädevus, vaidemenetlus on läbi viidud tähtaegselt ning kaebaja väiteid on analüüsitud. Vaideotsus on põhjendatud ja vastab vorminõuetele ning vaideotsuse on allkirjastanud pädev isik. Kuna Xi distsiplinaarkorras karistamine on toimunud õiguspäraselt, ei olnud vaide rahuldamiseks alust.
11.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale on antud kambrisse meditsiinilistel näidustustel ja arsti ettekirjutusel võimlemismatt. Vaatamata sellele tuleb viivitamatult asuda ametniku antud korraldust täitma ja kambrist välja liikuda, mitte hakkama kambris enda äranägemise järgi toimetama. Kaebaja on alates 26.02.2021 määratud vangla majandustöödele tööle ja arst ei ole selleks takistust näinud. Kui kaebaja oli arsti hinnangul võimeline tööhõives osalema, sai ta liigselt viivitamata kambrist väljuda.
12.Kaebaja loetleb Tallinna Vanglale 26.02.2021 antud kirjalikus selgituses üles kõik tegevused, mida ta peale korralduse saamist tegi, sh pesi hambaid, riietus, korrastas voodi, jõi, täitis joogitopsi ja pani topsi teepakikese, et kambrisse naastes saaks teed juua ja otsis nimesilti. 26.02.2021 ettekandest nr 1-21-1830 nähtuvalt toimus vahejuhtum 26.02.2021 kella 9.20 paiku. Tallinna Vangla 2(5)
22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi: kodukord) punkti 5.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima kehtestatud päevakava. Kodukorra lisa 1.81 sätestab R-hoone (III üksuse) avatud kambrite päevakava. Päevakava kohaselt on äratus kell 6.00 ning isiklikuks hügieeniks ja kambri korrastamiseks ettenähtud aeg kell 06.00-06.10. Seega ei mindud kambrisse läbiotsimist tegema vahetult peale äratust, vaid mitmeid tunde hiljem. Kaebajal pidi selleks ajaks olema hügieeniprotseduurid tehtud, riided seljas ja kamber korrastatud. Riietumist, nimesildi otsimist ja ihuhädade rahuldamist saaks tahtlikult mitteviivitamisena aktsepteerida. Kaebaja aga hakkas omale teed valmistama, paigutas oma asju kambris ümber ja tegi muid ebavajalikke toiminguid. Kaebaja viivitas tahtlikult kambrist väljumisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.VangS § 11 lg 1 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades VangS erisusi. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. HKMS § 165 lg 2 näeb ette, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub vaidlustatud käskkirja ning vaideotsuse põhjendustega distsiplinaarrikkumise toimepanemise kohta ega korda neid täies ulatuse kohtuotsuse põhjendavas osas.
14.Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvur Kristi Toomla tegi Tallinna Vangla direktorile 26.02.2021 ettekande nr 1-20-1830, kus teatas, et X viivitas kell 9.20 korralduse täitmisega kambrist väljumiseks. X käis korduvalt tualetis, toimetas riiulite juures, kammis juukseid, pani esemeid tühjadesse karpidesse, jõi vett, täitis topsi uuesti veega. Korduvatele korraldustele ei reageerinud, vaid jätkas tegevustega aeglases tempos. Kambrist väljumiseks kulus Xil umbes 5 minutit (dtl 64). Kaebaja eelnevat ei vaidlusta. Rikkumise kohta koostati ka 22.03.2021 protokoll (dtl 52-56). Eelneva teo eest kohaldati Xile VangS § 67 p 1 alusel diststiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine üheks ööpäevaks (dtl 44-48).
15.VangS § 66 lg 1 sätestab, et VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 2) isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; 3) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 4) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 5) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. VangS § 66 lg 3 sätestab, et distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine üheks ööpäevaks allumatuse eest.
16.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kinnipeetava poolt vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmine ei ole vangla julgeoleku aspektist lubatav. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui ametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti 3(5)
tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselgele. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu Halduskolleegiumi 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12, p 17; 30.05.2012 otsus nr 3-3-1-14-12, p 10). Kaebaja ei vaidlusta, et ametniku korraldus oli õiguspärane. Kaebaja leiab, et täitis ametniku korralduse ning väljus kambrist esimesel võimalusel. Kaebaja kirjeldas 26.02.2021 antud selgitustes, milliseid toiminguid ta tegi peale korralduse saamist: käis WC-s, pesi hambaid, pani riidesse, tegi voodi korda, pani vee topsidesse ja jõi, pani topsikusse teepaki, et tagasi tulles teed juua. Kaebaja ei leia, et ta pani toime rikkumise, kuna teda äratati unest, ta oli pesemata ja kohvi joomata (dtl 62-64). 24.03.2021 selgitas kaebaja, et tal läks peale ametniku korralduse saamist kambrist väljumiseks aega 4-5 min. Hommikuti on raske liikuda selja-, puusaning põlvevalu tõttu (dtl 50-51). 22.03.2021 on koostatud videosalvestuse vaatamise kohta protokoll. Protokolli kohaselt nähtub videosalvestiselt, et 26.02.2021 kell 09.20 avab valvur kambri ukse ja jääb seisma ukselävele ning vestleb kinnipeetavatega. Kell 09.21 liigub kambri ukse juurde valvur T. Strugova. Kell 09.25 siseneb valvur T. Strugova kambrisse. Kell 09.25 väljub X kambrist (dtl 74). Kohus leiab, et kaebaja selgitused kambrist väljumise viivitamise kohta ei ole sellised, millest saab järeldada, et kaebaja tegu ei olnud tahtlik või ametniku korraldus oleks olnud õigusvastane. Kambrist väljumise viivitamise mõjuvaks põhjuseks võib lugeda WC külastust, kuid teiste toimingute tegemine ei olnud möödapääsmatu. Lisaks andis ametnik korduvaid korraldusi, millest saab samuti järeldada tahtlust viivitamiseks ning soovi eirata korraldust. Kaebaja väide, et T. Strugova ei tööta enam vanglas, ei ole asjakohane, kuivõrd eelnevast nähtuvalt eiras kaebaja kahe vanglaametniku korraldust kambrist viivitamatuks väljumiseks.
17.Tallinna Vangla kodukorra punkti 5.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima kehtestatud päevakava. Tallinna Vangla päevakava (kodukorra lisa 1.81.) järgi on kambrites äratus kell 06.00. Kuni kella 07.30 näeb päevakava ette isikliku hügieeni eest hoolitsemise, kambri korrastamise ja toitlustamise. Kell 07.55-08.45 toimub hommikune loendus (rivistus). Kuivõrd kaebajale anti korraldus kambrist väljumiseks kell 09.20, pidid kaebajal päevakava järgi olema hommikused vajalikud toimingud tehtud. Samuti võis kaebaja eeldada, et sellisel kellaajal viiakse läbi läbiotsimine vms. Arvestades eelnevat, viivitas kaebaja kambrist väljumisega tahtlikult.
18.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajale on antud meditsiinilistel näidustustel arsti ettekirjutusel võimlemismatt ega selle üle, et kaebajal võivad olla kaebuses kirjeldatud vaevused. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kirjeldused tervise kohta seotud toimepandud rikkumisega. Kaebaja ei kirjelda haldusmenetluses ega kohtumenetluses, et tal ei olnud võimalik kambrist väljuda terviserikke tõttu, vaid kaebaja kirjeldab toiminguid, millised pidid olema tehtud juba enne ametnikult korralduse saamist kambrist väljumiseks. Seega eiras kaebaja kodukorra punkti 5.1.
19.Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele, materjalidest ei nähtu, et asjaolude väljaselgitamisel oleks vangla rikkunud menetlusnorme, mis tingiks käskkirja õigusvastasuse. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest (dtl 60), selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on korduvalt ka kasutanud. Inspektor-kontaktisik A. Skorodumov küsis 16.03.2021 K. Toomlalt täiendavaid selgitusi asjaolude kohta (dtl 66).
20.Vangla on nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Käskkirjas on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks 1 ööpäeva pikkune kartserikaristus ning vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimaalmäära (45 päeva) arvestades, ei ole alust pidada 1 päevast kartserikaristust distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolusid arvestades ülemääraseks. Vanglateenistuse ametniku korraldustele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks. Kaebaja on distsiplinaarmenetluses ning kaebuses välja toonud, et ta ei ole vääralt käitunud, millest saab järeldada, et ta ei ole siiani oma teost järeldusi teinud. 4(5)
21.Tallinna Vangla 26.03.2021 käskkkirjaga nr 5-2/21/193 määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ja distsiplinaarkaristuse valikul on kaalutlusõigust teostatud nõuetekohaselt. Kuna 28.04.2021 vaideotsus nr 5-15/21/174-2 kaebaja õigusi iseseisvalt ei riku, siis ei kuulu ka see tühistamisele.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud ning kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.