X kaebus Finantsinspektsiooni kohustamiseks lahendama tema 27.07.2021 pöördumist
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja (eeldatav) – Finantsinspektsioon, seaduslik esindaja Siim Tammer
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.X esitas 24.11.2020 Finantsinspektsioonile (edaspidi FI) pöördumise, milles palus selgitusi Omega Laen AS-i (endine Odavlaen AS) tegevuse seaduslikkuse kohta. Samasuguse pöördumise esitas isik 30.11.2020 Kaitsepolitseiametile, kes edastas pöördumise 01.12.2020 kirjaga nr 297-2 FI-le.
2.FI vastas X pöördumisele 03.12.2020 kirjaga nr 4.15-1/6323-1 (edaspidi 03.12.2020 vastus). Vastuses andis FI veebilehtede aadressid, millelt saab informatsiooni Omega Laen AS-i tegevusloa, omanike, asutanud isikute ja juhtorganisse kuuluvate liikmete ning võimalike rahvusvaheliste sanktsioonide kohta. Lisaks selgitati, et igasugune FI järelevalve käigus omandatud teave on konfidentsiaalne vastavalt finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 54 lg-tele 1 ja 2 ning finantsjärelevalvemenetlus ei ole avalik. Seetõttu ei ole võimalik kommenteerida kõiki küsimusi, mille X esitas.
3.FI 12.08.2021 vastuskirjast nr 4.15-1/6323-3 (edaspidi 12.08.2021 vastus) nähtub, et X käis 27.07.2021 isiklikult FI-s, kus selgitas täiendavalt enda 24.11.2020 pöördumise sisu ning esitas täiendavad dokumendid. Võttes arvesse 24.11.2020 ja 27.07.2021 põhjendusi, kordas FI, et FIlt küsitud andmed ja dokumendid ei kuulu avalikustamisele. Finantsjärelevalvet teostatakse üksnes avalikust huvist lähtuvalt. Lisaks puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kuid isik võib nõuda nende küsimuste üle otsustamist, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.
4.X (edaspidi kaebaja) esitas 10.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse FI 12.08.2021 vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning FI kohustamiseks lahendama tema avaldust hiljemalt ühe kuu jooksul jõustunud kohtuotsusest või kompromissi sõlmimisest arvates. Kaebaja põhjendas, et 12.08.2021 vastuses jättis FI tema küsimustele vastamata ning kaebaja pole saanud selgitust, kas Omega Laen AS-i käitumises on esinenud või esineb õigusrikkumise tunnuseid. Kaebaja kirjeldas esitatud avalduses tegusid, mis tema arvates on tõsiselt õigust rikkuvad, olles ohuks põhiseadusega kaitstud isikute varalistele huvidele ning mis võivad põhjustada suure ohu avalikule korrale ja julgeolekule, sh rahapesu ja terrorismivastase võitluse tunnuseid (avalduse punktid 1–6). Riigi ja tema ametiasutuste poolt tagatava õiguskindluse eesmärkidest lähtudes on kaebajal õigus saada samuti teavet avalduse punktide 7–9 suhtes. Vastuses välistatakse kaebaja õigus saada teavet tervikuna. Kaebaja ei pea FI seisukohti õigeks, tema avaldus on sisuliselt lahendamata ning FI tegevusetusega seoses on võinud tekkida oht isikute põhiseadusega kaitstud huvidele, samuti oht riiklikule julgeolekule.
5.Vastuseks 13.09.2021 kohtunõudele esitas FI 30.09.2021 kaebaja avaldusega seotud haldusmenetluse materjalid ja taotles kaebuse tagastamist halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 punktide 1, 2 ja 21 alusel, põhjendades seda järgnevalt.
5.1.FI läbiviidav finantsjärelevalve menetlus pole avalik ning sellega seotud teave on konfidentsiaalne (FIS § 54 lg-d 1 ja 2). Krediidiandja Omega Laen AS on finantsjärelevalve subjekt (FIS § 2 lg 2). Kaebaja küsimused Omega Laen AS-i omanike ja asutajate kohta (küsimused nr 1 ja 2), juhtorganite (küsimus nr 3), omandamistehingu (küsimus nr 5), rahapesu tunnuste (küsimus nr 6), õiguspärasuse (küsimused punktides 7 ja 8) ja karistusmenetluste algatamise kohta (küsimus nr 9) sisaldavad konfidentsiaalset järelevalvelist informatsiooni. Ulatuses, milles FI sai vastata, on kaebajale 03.12.2020 kirjas vastatud. Mh osundati kaebajale täpsed andmed Omega Laen AS-i tegevusloa kohta, viidatud on omanike ja juhtide identifitseerimise võimalusele läbi avaliku registri ja osundatud ka EL-i ja ÜRO rahvusvaheliste sanktsioonide subjektide otsingule, mille kaudu saab kaebaja mh vastuse küsimusele nr 4. Esitatud on kohased viited ja aktiivlingid, et kaebajal oleks võimalikult hõlbus sellesisulist infot leida. Kõik muu kaebaja küsitud informatsioon on konfidentsiaalne. Seega kaebajal ilmselgelt puudub kaebeõigus. Samuti poleks kaebajal ka kaebuse rahuldamisel võimalik saavutada eesmärki ehk saada enda valdusesse konfidentsiaalset järelevalvelist informatsiooni. Asjaoludest ei nähtu, et FI oleks rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1). Avaliku huvi kaitseks kohtusse pöördumise aluseid praegu ei esine. Puudub õigusnorm, mis kohustaks FI-d kaebaja poolt soovitud informatsiooni tuvastama ja avaldama.
5.2.Finantsjärelevalvet teostatakse FIS § 3 lg 3 kohaselt üksnes avalikust huvist lähtuvalt. FI teostab finantsjärelevalvet mitte ühe isiku subjektiivsest õigusest kantuna, vaid eelkõige avalikkuse huvides finantsstabiilsuse ja ausa ning läbipaistva reguleeritud finantsturu hüve kaitseks, lähtuvalt õigusaktidest. Kuigi FI tegevuse kaudne tulem võib viia ka finantssektori
osaliste vara parema kaitstuseni, ei lähtu FI üksikisiku subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgist. Vähemalt sama oluline on ka FIS § 4 lg-s 3 sätestatud finantsjärelevalve sõltumatuse nõue, mis saaks rikutud oludes, kui FI peaks iga üksikisiku soovi korral asuma läbi viima riiklikku finantsjärelevalvet. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ulatuses, mis kohustab FI-d viima läbi järelevalvemenetlust Omega Laen AS-i suhtes, vastamaks (kogumaks informatsiooni vastuste jaoks finantsjärelevalve subjektilt) kirjas esitatud küsimustele.
5.3.Kui kohtu hinnangul võinuks FI vastused kaebajale olla veelgi sisukamad, küll aga viidetena üksnes avalikele allikatele, on ilmselge, et kaebaja vastavate õiguste riive oleks sellisel juhul minimaalne ning asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (punkt 1) või kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (punkt 21).
7.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 24.11.2020 FI-le ning 30.11.2020 Kaitsepolitseiametile samasisulised pöördumised, milles märkis järgmist: „Palun Teilt selgitust, kas AS Omega Laen (end. Odavlaen AS), edaspidi AS käitumine on olnud Eesti Vabariigi seadusandlust järgiv ja kas AS-i käitumises on tuvastatavad seadusrikkumised, alljärgnevas:
1.Kas AS-i asutanud isikud on selgelt identifitseeritavad?
2.Kas AS-i omanikud on selgelt identifitseeritavad?
3.Kas AS-i juhtorganitesse kuuluvad isikud on selgelt identifitseeritavad?
4.Kas AS-i omanike (osanike) ja/või juhtimis- ja kontrollorganitesse kuulunud isikute suhtes on kehtestatud rahvusvahelisi sanktsioone?
5.Kas AS-i kapital on omandatud legaalsel teel ning on legaalse päritoluga?
6.Kas AS-i tegevuses esineb või on varem esinenud rahapesu tunnuseid?
7.Kas AS-il on olemas kõik reklaamitud valdkonnas (hüpoteeklaenude andmine) tegutsemiseks vajalikud tegevusload ning kas need on olnud olemas kogu AS-i tegutsemisaja vältel?
8.Kas AS-i tegutsemine kogu tegevusaja vältel on olnud õiguspärane? Kui AS-i tegevus ei ole olnud õiguspärane, siis millised on läbiviidud kontrolli tulemused?
9.Kas AS-i tegevuse suhtes läbiviidud kontrolli tulemused annavad aluse KarS loetletud tunnustel kriminaalasja või väärteoasja algatamiseks? Tean, et tutvumisel 2020.a. kevadsuvel registrimaterjalidega, selgus minule, allakirjutanule, et AS omanikuna on registreeritud Riia börsil nn. esitajaaktsiaid omav firma. Firma asjaajamisel on tegevad võõrriigi kodanikud ning on alus arvata, et AS-i kapital ei ole omandatud seaduslikul teel ning AS-i tegevus ei ole vastavuses Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega. Samuti on alust arvata, et firmas toimub nn. rahapesu pikema aja vältel ja eriti suures ulatuses.“ Kohus saab kaebuse asjaoludest aru selliselt, et kui kaebaja 27.07.2021 isiklikult FI-s käis, soovis ta vastuseid samadele küsimustele nagu 24.11.2020 ja 30.11.2020 pöördumistes. Kohus käsitleb edaspidi kaebaja kolme pöördumist ühiselt „pöördumisena“.
8.Kohtu hinnangul sisaldab kaebaja pöördumine endas osaliselt nii teabenõude kui selgitustaotluse elemente.
Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 6 sätestab, et teabenõue on teabenõudja poolt AvTS-is sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks. Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg 1). Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) § 2 lg 2 punkti 1 järgi on selgitustaotlus mh isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. AvTS § 2 lg 2 punkti 4 kohaselt AvTS-i ei kohaldata teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti. Riigikohus selgitas viidatud sättele tuginedes 29.03.2016 määruse nr 3-3-1-39-15 punktis 13.1, et FI tegevuse avalikustamist reguleerib FIS § 54 ning tegemist on eriseadusega AvTS suhtes. MSVS § 1 lg-st 1 tuleneb, et seadus sätestab mh selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega. Seega tuleb ka FI-le esitatud selgitustaotlusele vastamisel lähtuda eelkõige FIS-ist, sh selle §-st 54, kuna teave, mille analüüsimist kaebaja taotleb, tekib FI tegevuse käigus. Kokkuvõtvalt kuulub kaebaja pöördumisele vastamisel eelkõige kohaldamisele FIS kui eriseadus.
9.Kuna vaidlusaluses FI 12.08.2021 vastuses viidati ka 03.12.2020 vastusele, tuleb FI põhjendustena arvestada mõlemas kirjas sisalduvaid põhjendusi.
9.1.Oma 03.12.2020 vastuses märkis FI, et Omega Laen AS-ile on väljastatud krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja tegevusluba, viidates lisaks allikale, kust on võimalik saada täpsemat infot.1 Veebilehelt nähtub, et tegevusloa kuupäev on 16.03.2016.
9.2.Teabe osas, mis puudutab Omega Laen AS-i omanikke, asutajaid ja juhtorganitesse kuuluvaid liikmeid, viitas FI 03.12.2020 vastuses äriregistrile ning samuti märkis, et EL ja ÜRO rahvusvaheliste sanktsioonide subjektide otsing on kättesaadav veebilehelt https://www.politsei.ee/et/rahapesu/.
9.3.Ülejäänud osas tugineti 03.12.2020 vastuses FIS § 54 lg-tele 1 ja 2, põhjendades, et kuna finantsjärelevalve käigus saadud teave ja dokumendid on konfidentsiaalsed, siis pole võimalik kõiki küsimusi kommenteerida. FI selgitas 12.08.2021 vastuses ka põhjalikumalt teabe konfidentsiaalsust ning järelevalvemenetluse algatamise põhimõtteid.
10.Kohus nõustub FI-ga, et kaebaja küsimustele on vastatud määral, milles see oli võimalik, ning FI vastused on piisavad.
10.1.Kaebaja küsimused nr 5, 6, 8 ja 9 on ilmselgelt sellised, mille vastused on konfidentsiaalsed ehk millele kaebajal ei ole õigust juurde pääseda. Omega Laen AS kui krediidiandja on finantsjärelevalve subjekt (FIS § 2 lg 2) ning küsimused äriühingu kapitali omandamise legaalsuse, tegevuses rahapesu tunnuste esinemise, tegevuse õiguspärasuse ja vastava kontrollimenetluse tulemuste ning kriminaal- või väärteoasja algatamise aluste esinemise kohta on otseselt sellised, mida FI finantsjärelevalvet teostades kontrollib. Nimelt FIS § 3 lg 1 järgi teostatakse finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) §-dest 79 ja 80 tuleneb, et FI teostab
järelevalvet mh krediidiandja tegevuse seadusele vastavuse üle. Järelikult vastused küsimustele 5, 6, 8 ja 9 saadakse mitteavalikus finantsjärelevalvemenetluses ning selline teave on konfidentsiaalne FIS § 54 lg 2 alusel. Ehkki konfidentsiaalsusest on erandeid, siis praegusel juhul nende esinemist ei nähtu ja konkreetseid aluseid ei too välja ka kaebaja.
10.2.Mis puudutab küsimusi nr 1–4 ning 7, siis selles osas viitas FI põhjendatult avalikult kättesaadavale informatsioonile (vt käesoleva määruse punktid 9.1 ja 9.2) ehk vastav teave on juba avalikustatud. Kuigi jääb ebaselgeks, mida täpselt tähendavad küsimused nr 1–3 isikute identifitseeritavuse kohta, siis kui kaebajale ei piisa avalikust teabest isikute nimede ja/või nimetuste kohta ning tema eesmärk oli saada isikute kohta põhjalikumat ja kaugeleulatuvamat teavet, mida FI on saanud järelevalve käigus, siis FIS § 54 lg-te 1 ja 2 järgi pole sellise teabe andmine lubatav. Küsimuse nr 4 vastus on kättesaadav FI viidatud EL ja ÜRO rahvusvaheliste sanktsioonide subjektide otsingust, mida saab teostada, kasutades äriregistrist saadud teavet isikute kohta.
10.3.Vastavalt KAVS § 20 lg-le 1 on Omega Laen AS koos tegevusloa andmetega kantud FI veebilehel krediidiandjate ja -vahendajate nimekirja ning selle teabe kättesaadavusele FI ka oma 03.12.2020 vastuses viitas (küsimuse nr 7 vastus). Viide FI veebilehele annab mh vastuse sellele, et Omega Laen AS tegevusluba on antud 16.03.2016 ja järelikult varem seda polnud. Kohus märgib tegevusloa andmise kuupäeva kohta selgitavalt, et KAVS võeti vastu 18.02.2015 ja see jõustus 29.03.2015 ning osaliselt 21.03.2016. KAVS § 105 lg-st 1 tuleneva üleminekusätte kohaselt pidi krediidiandja, kes oli asutatud ja tegutses enne KAVS jõustumist, taotlema FI-lt tegevusluba ning viima oma tegevuse ja dokumendid KAVS-is sätestatuga vastavusse 2016. aasta 21. märtsiks. Seega enne 21.03.2016 puudus krediidiandjatel tegevusloa omamise kohustus ning vastavad selgitused on olemas ka FI veebilehel.2 Teisisõnu on loogiline, et tegevusluba, mille olemasolu kohta nii minevikus kui olevikus kaebaja küsis, ei pidanud olemas olema enne 16.03.2016. Ehkki FI seda kaebajale vastates selgelt ei väljendanud, oli viide FI veebilehel kättesaadavale informatsioonile kohtu hinnangul siiski piisav, kuna sealt oli vastus järeldatav.
10.4.Eelnevat arvestades ei nõustu kohus kaebajaga, et FI jättis tema küsimustele vastamata. Küsimustele vastati ulatuses, milles seda oli võimalik teha ning ülejäänud osas põhjendati viitega FIS § 54 lg-tele 1 ja 2, miks ei ole teavet/selgitusi lubatud anda. Kuna FI tegi viiteid avalikult kättesaadavale informatsioonile, siis ei vasta tõele, et FI vastuses välistati kaebaja õigus saada teavet tervikuna. Kaebaja ei väida, et osas, milles kaebajale vastati, olid vastused ebapiisavad, vaid kaebaja soovib kaebuse esitamise teel saada just teavet/selgitusi Omega Laen AS-i käitumises esinenud või esinevate õigusrikkumise tunnuste kohta, kuid nagu kohus eespool selgitas, on vastav teave ilmselgelt konfidentsiaalne.
11.Kokkuvõtvalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Esiteks tuleb märkida, et FI 12.08.2021 kirja õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole eraldiseisvalt lubatav (HKMS § 45 lg 2), kuna tõhusam on nõue kohustada FI-d vastama kaebaja avaldusele. Tuvastusnõue neeldub kohustamisnõudes ning kohustamise eelduseks on niikuinii FI 12.08.2021 kirja õigusvastasus. Eespool toodud põhjendustest nähtub aga, et FI 12.08.2021 vastus (viitega 03.12.2020 vastusele) on õiguspärane ehk täitmata on üks kohustamisnõude rahuldamise eeldus (haldusorgani tegevuse õigusvastasus). Teiseks ei ole kohtul võimalik kohustada FI-d andma kaebajale soovitud konfidentsiaalset teavet, kuivõrd FIS otseselt keelab selle (vt ka riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Riive kaebaja õigustele on väheintensiivne, kuna kaebaja avaldusele vastati, ehkki kaebaja ei saanud kogu soovitud informatsiooni. Kaebajal ei ole õigust saada andmeid, mille väljaandmine
on seadusega keelatud (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 lg 2). Seega kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel, kuna kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12.Kohtu hinnangul ei tule FI-le esitatud kaebaja avaldust pidada järelevalvemenetluse algatamise taotluseks, kuna nähtub, et kaebaja taotles FI-lt olemasolevat teavet ja selgitusi. Ka kaebaja ise ei väida kaebuses, et ta soovis järelevalvemenetluse läbiviimist. Samas isegi, kui tõlgendada avaldust järelevalvemenetluse algatamise taotlusena selleks, et saada vastused küsimustele, millele vastuseid veel pole, ja tõlgendada sellest lähtuvalt ka kohustamisnõuet, puudub kaebajal selleks ilmselgelt kaebeõigus.
13.Riigikohus märkis 01.04.2021 otsuse nr 3-18-1442 punktis 16 järgmist: „Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt (vt nt 13. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15;
23.oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; 22. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-31-42-14, p 12; 23. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 13) leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.“ FIS § 3 lg 3 sätestab, et finantsjärelevalvet teostatakse üksnes avalikust huvist lähtuvalt. Kaebaja pole ei FI-le avaldust ega kohtule kaebust esitades viidanud sellele, et Omega Laen AS-i väidetav õigusvastane tegevus konkreetselt tema õigusi rikuks, vaid kaebaja tugines läbivalt avalikule huvile – AS-i tegevus ei ole vastavuses Eesti Vabariigi seadusandlusega, AS-is toimub rahapesu, on oht põhiseadusega kaitstud isikute varalistele huvidele ja avalikule korrale ning julgeolekule, FI tegevusetus põhjustab ohtu isikute huvidele ja riiklikule julgeolekule. Kui kaebaja ei väida enda õiguste rikkumist Omega Laen AS-i väidetava õigusvastase tegevusega, siis ei pidanud FI kaebaja avalduse alusel järelevalvemenetluse algatamist isegi kaaluma (vrd ka haldusasjas 3-152235 tehtud Tallinna Halduskohtu 12.10.2015 määruse punktid 15, 16, 18). Samamoodi ei pidanud FI kaaluma kaebaja taotluse alusel järelevalve läbiviimist ainuüksi avalikust huvist lähtuvalt, sest sellist nõudeõigust pole kaebajal ammugi. Eelnevat arvestades tuleks kaebus võimalikus nõudes kohustada FI-d järelevalvemenetluse algatamise üle kaalutlusvigadeta otsustama tagastada HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, sest kaebaja ei tugine järelevalve taotlemisel subjektiivsete õiguste rikkumisele. Praegusel juhul pole lubatud esitada sellist kohustamiskaebust ka avalikes huvides (HKMS § 44 lg 2).
14.Kohus märgib ka, et isegi, kui FI oleks kaebaja antud informatsioonist lähtuvalt järelevalvemenetluse läbi viinud ja kaebaja küsimustele vastused saanud, siis järelevalve tulemusi kaebajale FIS § 54 lg-test 1 ja 2 lähtuvalt niikuinii avaldada ei saa.
15.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
16.Kohtule ei nähtu kaebuse eest riigilõivu tasumist. Isegi, kui kaebaja oleks riigilõivu tasunud, ei kuuluks see tagastamisele, sest kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel (HKMS § 104 lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.