4.Jätta menetluskulud 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.
5.Asendada taotleja esitaja nimi avaldatavas kohtumääruses tähemärgiga X. Edasikaebamise kord, selgitused
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte pooltele.
Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirjaga nr 6-2/624-1 määrati X.X. tööle finants- ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 17.09.2021.
2.Taotleja esitas 28.09.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul peatada Viru Vangla 13.09..2021. a käskkirjaga nr 6-2/624-1 täitmine sisuliselt haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse ajaks; kuulutada menetlus kinniseks; vabastada ta riigilõivu tasumisest RLS § 22 lg 1 p. 12 alusel. Taotleja märgib, et esitas vangla käskkirjale vaide, kuna tema tervis ei võimalda tal töötada.
3.Viru Vangla leiab 4.10.2021. a vastuses, et taotlus ei ole põhjendatud, ning palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangi töövõimelisuse vanglas teeb kindlaks arst. Vangla arst on leidnud, et X.X. on töövõimeline. Seega ei ole käesoleval ajal arst kaebajat
3-21-2201 vanglas töötamisest vabastanud. Hinnates ka tervisekaardi andmeid kogumis, ei saa järeldada, et kinnipeetaval oleks takistus vangla koristustöö tegemiseks ja tema EÕK taotlus on põhjendamatu. Vangla on seisukohal, et olemas on suur avalik huvi HKMS § 249 lg 3 tähenduses selleks, et vangid, sh kaebaja, täidaks vangistuse kandmise tingimuste reegleid ning osaleks taasühiskonnastavates tegevustes, sh vangla tööhõives ning vangla ruumide korrashoius. Vangi töötamine on seadusest tulenev kohustus ning seda ei peagi eraldi vangi individuaalses täitmiskavas kajastama. Ei ole aru saada, milline raske tagajärg saaks saabuda, kui kaebaja täidaks talle määratud kergeid tööülesandeid. Nende ülesannete täitmist ei takista ka kaebajale määratud ravi.
KOHTU SEISUKOHT
4.Taotleja on palunud peatada Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-2/624-1, mille alusel määrati X.X. tööle finants- ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 17.09.2021. Taotleja on esitanud käskkirjale vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav.
5.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 15 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest tuginedes RLS § 22 lg 1 p. 12 alusel. Taotleja isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.Halduskohtu hinnangul ei ole taotleja tööle määramise käskkirja täitmise peatamine põhjendatud, sest asja senistest materjalidest ei ilmne, et tal esineks esialgse õiguskaitse vajadus.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb kohtul esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosida, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive.
8.Kinnipeetava üldine kohustus töötada tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui VangS ei sätesta teisiti. Töötamiskohustust ei ole VangS § 37 lg 2 kohaselt kinnipeetaval, kes on üle kuuekümne kolme aasta vanune; omandab üldharidust või kutseharidust või osaleb tööalasel koolitusel; ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kasvatab kuni kolmeaastast last. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle kohustada ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise korral distsiplinaarvastutust, s.h võtta kinnipeetavat vastutusele sellise korralduse täitmata jätmise eest (Riigikohtu 22.01.2015. a otsus nr 3-3-1-53-14, p 15). Seega VangS § 37 lg-s 2 on esitatud absoluutsed alused, mille esinemisel puudub kinnipeetaval töökohustus. VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama.
9.Taotleja väidete kohaselt seab tema tervise ohtu see, et vastustaja on asunud nõudma haldusakti täitmist s.o 17.09.2021, mistõttu on põhjendatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamine. Kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde on leidnud, et kinnipeetav ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Asja materjalidest nähtuvalt on leitud, et taotleja on töövõimeline ja võib täita koristaja tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid (19.08.2021, 17.09.2021). Seaduses ei ole sätestatud eriarsti (sh pulmonoloogi,
3-21-2201 kardioloogi jj) kooskõlastuse nõuet. Seega asja materjalidest nähtuvalt on vangla meditsiiniosakonna arst, õde taotleja töövõimelisuse kindlaks teinud. Taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluses esitatu ei lükka eeltoodut ümber.
10.Taotleja raviloost ja asjas esitatud meditsiinikaardist ei nähtu, et tema tervislik seisund ei võimaldaks tal koristaja ülesandeid täita. Kuna taotleja keeldus 17.09.2021 tööle asumast põhjendusega, et tema tervislik seisund seda ei võimalda, kuid asja materjalidest nähtuvalt on tema töövõimelisus meditsiinitöötaja poolt kindlaks tehtud, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud taotleja väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine seab ohtu tema tervise.
11.Eeltoodut arvestades jätab halduskohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
12.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
13.Taotleja on pöördunud kohtusse ainult esialgse õiguskaitse taotlusega. Seega käesoleva määrusega taotluse rahuldamata jätmise näol on tegemist menetlust lõpetava lahendiga. Esialgse õiguskaitse taotlust lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus, on kohtul kohustus kohaldada HKMS § 108 ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotleja on sama määrusega menetlusabi korras vabastatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest. HKMS § 118 lg 2 sätestab, kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud (riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluste esitamise eest) summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.
14.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses taotleja nimi tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.