Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 13.01.2022, Tartu 3-20-176 Xe kaebus Viru Vangla 06.11.2019. a käskkirja nr 62/716-1 ja 31.12.2019. a vaideotsuse nr 6-12/458-3 tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 28.01.2021. a otsus Xe apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xe vastuväide Tartu Ringkonnakohtu tegevusele seoses kohtuistungi korraldamise, tunnistaja ülekuulamise ja ekspertiisi määramise taotluste rahuldamata jätmisega 30.11.2021. a määruses.
2.Jätta rahuldamata Xe taotlused tema ülekuulamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks.
3.Tagastada Xele apellatsioonkaebuse ning 09.05.2021. a, 08.12.2021. a ja 27.12.2021. a seisukohtade lisad.
4.Võtta haldusasja materjalide juurde Viru Vangla 09.12.2021. a seisukoha lisa nr 2 ja 10.12.2021. a seisukoha lisa nr 1. Tagastada Viru Vanglale 09.12.2021. a seisukoha lisa nr 1 ja 10.12.2021. a seisukoha lisa nr 2.
5.Lisada haldusasja toimikusse Tartu Halduskohtu 22.06.2020. a määruse resolutsiooni p 4 kohaselt haldusasjast nr 3-19-2221 käesoleva haldusasja juurde võetud kaebaja tervisekaardi väljavõte. Kuulutada käesoleva haldusasja menetlus eelnimetatud väljavõtte osas kinniseks.
Jätta Xe apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.01.2021. a otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 muutmata.
7.Jätta Xe poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.
8.Asendada avaldatavas kohtuotsuses Xe nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 14.02.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla teavitas 25.10.2019 Xt, et vangla meditsiiniosakonna arst andis kooskõlastuse tema tööle määramiseks, tehes 21.09.2019 Xe kohta sissekande vangiregistrisse: saab töötada seistes kuni 30 min korraga – tolmu pühkimine.
2.Viru Vangla määras 06.11.2019. a käskkirjaga nr 6-2/716-1 Xe tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V7/V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 07.11.2019, tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Vastavalt meditsiiniosakonna ettekirjutusele võib kinnipeetav töötada kuni 30 minutit korraga, tööülesandeks tolmu pühkimine. Käskkirja kohaselt on arst kinnipeetava töövõimelisust kindlaks tehes arvestanud tema terviseprobleemidega, kuivõrd väljastatud tõendis on määratletud, millises asendis on ta töövõimeline ja kui pika aja vältel. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) alusel puuduva töövõime tuvastamine ei välista, et isik saab töötada. Psühhotroopse ravimi manustamist ei saa samastada pideva aine mõju all olemisega, mis välistab töötamiskohustuse. Psühhotroopsete ravimite võtmine ei mõjuta ega sea takistusi lihtsamate koristustööde tegemisel.
3.Viru Vangla jättis 31.12.2019. a vaideotsusega nr 6-12/458-3 rahuldamata Xe vaide vangla 06.11.2019. a käskkirja peale. Vaideotsuse kohaselt ei tulene seadusest ja kohtupraktikast, et kinnipeetava töövõimelisust peab hindama eriarst. Tutvudes kinnipeetava tervisekaardi andmetega, saab hinnata kinnipeetava töövõimelisust ka üldarst. TVTS ei kohaldu kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemisel vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 3 tähenduses. Eesti Töötukassa 18.06.2019. a otsus nr TVH/19/022756 ei kinnita kinnipeetava võimetust teha tervislikust seisundist tulenevalt ettenähtud tööd. Vangla majandustööde – lihtsamate koristustööde – tegemine ei ole võrreldav auto või töömasina juhtimisega või muude tööülesannete täitmisega, kus isiku reaktsiooni aeglustumine väiksemal määral kujutaks vahetut ohtu isiku enda või teiste isikute tervisele ja elule.
4.X esitas 27.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 27.04.2020, 02.06.2020, 15.06.2020. 27.10.2020 ja 17.12.2020 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada Viru Vangla 06.11.2019. a käskkiri nr 6-2/716-1 ja 31.12.2019. a vaideotsus nr 6-12/458-3. Veel taotles kaebaja ekspertiisi määramist, täiendavate tõendite kogumist ja asja arutamist kohtuistungil. Kaebaja põhjendused: 1) Käskkiri ja vaideotsus on õigusvastased. Tööle määramise kooskõlastus on motiveerimata, rikutud on kaasamise ja ärakuulamise kohustust. Uuritud ei ole kaebaja tegelikku terviseseisundit, hindamata on jäetud tõendid ja kaasamata eriarstid. Eesti Töötukassa tuvastas 18.06.2019. a otsusega kaebajal täielikult puuduva töövõime. Selliselt inimeselt ei saa nõuda tööde täitmist (õiguskantsleri 15.10.2019. a seisukoht). Käskkirjaga kaebajale määratud tööde täitmine, mis eeldab sundasendis viibimist, kõndimist ja kummardamist, on kaebajale vastunäidustatud. Kaebajal esinevad arstide poolt diagnoositud kroonilised ja pikaajalised seljavalud ning talle on määratud valuravi.
2) 22.09.2019 arst V. Pronevitš diagnoosis kaebajal nimmevalu ja neuralgia, mis kinnitab, et kaebajale on koristamistööde täitmine vastunäidustatud, nagu leidsid ekspertarstid töövõime hindamisel 2017, 2018, ja 2019. a. Valuvaigistite ja muude psühhotroopsete ainete mõju ei võimalda kaebajal ohutult täita koristamisülesandeid. See annab õiguse keelduda tööst töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 alusel. Koristaja ametijuhend keelab töötada psühhotroopse aine mõju all. Käskkiri kohustab rikkuma seadust (TTOS § 14 lg 2) ja koristaja ohutusjuhendi nõudeid (p 2.2). Terviseprobleemidega kinnipeetava puhul on oluliseks kaalutluseks tema tervise kaitsmise vajadus. 3) Arst V. Pronevitš sai Soomes töötamise keelu. Arsti ei saa pidada erapooletuks ja tal puuduvad töövõime hindamiseks eriteadmised. Erialaarstidelt kooskõlastuse küsimata jätmine on oluline kaalutlusviga. Krooniliste haigustega patsiendile ei saa väljastada töötamise kooskõlastust teda nägemata. Sellega rikkus V. Pronevitš dokumenteerimise kohustust. V. Pronevitš ei olnud kaebaja terviseseisundist teadlik. 21.09.2019 väljastatud kooskõlastus on ebausaldusväärne tõend. Vanglale tuleb tagastada võltsitud ettekanded. 4) Vaideotsuses esitatud võrdlus kaebaja kambri ja eluosakonna koristamise kohta on asjakohatu. Eluosakonna üldkasutatavad ruumid on kordades suuremad, kui kaebaja kamber. Kaebaja on korduvalt taotlenud hooldaja määramist, kuid vastustaja keeldub. Kaebaja keeldus töötamisest tervislikel, mitte subkultuurilistel põhjustel.
5.Tartu Halduskohus jättis 22.06.2020. a määrusega rahuldamata kaebaja vastuväite kohtu tegevusele; jättis rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks osas, milles ta nõudis ekspertiisi määramist ja taotles jalutuskäiku kajastavate videosalvestiste väljanõudmist; rahuldas kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks osas, milles ta taotles haldusasjas nr 3-19-2221 esitatud tervisekaardi väljavõtte ja 09.01.2020. a SA Ida-Viru Keskhaigla suunamiskirjade lisamist käesoleva haldusasja materjalide hulka ning taotles välja nõuda elektroonilise tervisekaardi logide väljavõtte; jättis rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja asja arutamiseks kohtuistungil.
6.Tartu Halduskohus jättis 10.11.2020. a määrusega rahuldamata kaebaja vastuväite kohtu tegevusele.
7.Tartu Halduskohus võttis 28.01.2021. a otsusega asja juurde Ravimiameti 22.01.2020. a vastuse haldusasjast nr 3-20-83 (resolutsiooni p 1) ja Viru Vangla 25.10.2019. a teavituse haldusasjast nr 3-19-2221 (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3); jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 4); asendas avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga X (resolutsiooni p 5). Otsuse põhjendused: 1) Viide õiguskantsleri 15.10.2019 seisukohale ei ole asjakohane. VangS § 37 lg 2 ega muu säte ei näe ette, et TVTS-s sätestatud korras osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral kinnipeetaval puuduks vanglas töötamise kohustus või et Eesti Töötukassa otsus oleks vangla arstile siduv kinnipeetava töövõimelisuse hindamisel. Oletuslik on kaebaja väide, et arst V. Pronevitšit ei saa pidada erapooletuks, kuna ta on vastustajaga lepingulistes ja palgalistes suhetes. Arsti poolt antud kooskõlastus ei ole vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 p-dega 3 ja 4, kuna VangS § 37 lg 3, mis näeb ette vanglaarstile võimaluse kooskõlastuse andmiseks (töövõime hindamiseks) on eriseaduse säte, millest tuleb lähtuda. V. Pronevitšil on õigus tegutseda Eestis arstina. Soomes arstina tegutsemise piirangud ei tähenda, et V. Pronevitšil meditsiinialased teadmised Eestis perearstina tegutsemiseks oleksid puudulikud. Kaebaja viide EIK 07.03.2017. a otsusele Vinogradov vs Venemaa nr 27122/10 ei ole asjakohane. Kehtivast õigusest ja kohtupraktikast ei tulene, et kinnipeetava töövõimelisust peaks hindama eriarst. 2) Kuna vangla arst ei anna kooskõlastust tervishoiuteenuse osutamise käigus, puudub tal võlaõigusseaduse §-s 769 sätestatud kohustus menetlustoimingu põhjendamiseks ja
dokumenteerimiseks. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene kohustust kaasata kinnipeetav kooskõlastuse andmise menetlusse ja kuulata ta ära. Vangla meditsiinitöötajatel on pika aja jooksul kujunenud terviklik ülevaade kaebaja tervislikust seisundist. Ka saavad vangla meditsiinitöötajad välise vaatluse põhjal hinnata, kas esineb märke, mis kinnitaksid kaebaja väidetud terviseprobleemide esinemist. Vangla arst võib hinnangu anda vaid tervisekaardi andmetele tuginedes. Arst V. Pronevitš võttis kaebaja töövõimelisuse hindamisel aluseks tervisekaardist nähtuva teabe. Lisaks käis kaebaja 22.09.2019 arsti vastuvõtul, mil arst tegi kaebaja tervisekaardile sissekande – töövõimeline. Vastustaja poolt esitatud tõendist nähtub, et V. Pronevitš vaatas kaebaja terviseandmeid 18., 19. ja 20.09.2019 (tl 156-157) ehk vahetult enne kooskõlastuse andmist. Kaebaja oli arsti poolt vahetult peale 21.09.2019 antud kooskõlastust üle vaadatud, kuid arsti seisukoht kaebaja töövõimelisuse osas jäi muutmata. Kooskõlastuse andmisel ei rikutud uurimisprintsiipi, ärakuulamise ja põhjendamise kohustusi. Alusetu on kaebaja väide, et kooskõlastuse väljastamisel alandati tema inimväärikust. 3) Põhjendatud on vastustaja lähtumine vangla arsti hinnangust kaebaja tööle määramisel, mitte Eesti Töötukassa 18.06.2019. a otsusest. Meditsiinitöötajad on kaebaja seljaprobleemidest Viru Vanglasse saabumisest alates teadlikud olnud, on teda jälginud, vajadusel määranud ravimeid ja andnud soovitusi ravivõimlemiseks. Väited seljavalude esinemise kohta on subjektiivsed. Üldtuntud asjaolu on, et seljavalude esinemise korral võivad inimese kehaosad olla jäigad ja nende liigutamise ulatus piiratud, samuti tingivad valud enamasti vajaduse liigutada ennast aeglaselt ja ettevaatlikult. 22.09.2019. a vastuvõtul kaebaja kõndis arsti hinnangul normaalselt. Kaebaja tavapärast kõndimist on tuvastatud ka varasemalt (11.08.2019). Lisaks on tervisekaardis fikseeritud korduvad pöördumised kaebajale võimlemismati väljastamiseks (29.09. ja 04.10.2019). Tervisekaardi väljavõttest perioodil 29.10.2018-06.11.2019 ei nähtu, et kaebaja oleks arsti vastuvõttudel longanud või tema liikumine oleks olnud piiratud. Kaebaja väited tema tervisliku seisundi kohta ei klapi reaalse füüsilise aktiivsusega vanglas. Kaebaja läbivalt väidab, et tervislik seisund (seljavalu) ei luba püsti seistes pühkida tolmu 30 minuti jooksul, kuid samal ajal jõuab joosta ja on valmis tegelema võimlemisega. Usutav ei ole, et peale 06.11.2019 paranes kaebaja tervis nii, et kroonilised terviseprobleemid seljaga, mis kaebaja sõnul olid ja on tolmu pühkimise takistuseks, taandusid niivõrd, et kaebaja hakkas jooksma jalutuskäigu ajal. Kaebaja diagnoos, mis tema sõnul põhjustab seljavalu, jäi aastatega muutmata. Õige oli arsti V. Pronevitši poolt 21.-22.09.2019 kaebaja töövõimele antud hinnang, et kaebajal esineb piiratud töövõimelisus koristamistööde täitmise osas. Tervisekaardi andmetel hakkasid kaebajal suhteliselt kõrge vererõhuga seonduvad terviseprobleemid sagedasti ilmuma peale 06.11.2019. 4) Kaebaja tööülesanneteks on lihtsamate koristustööde tegemine 30 minuti jooksul. Kaebaja tööülesanded ei eelda autojuhtimist ega masinate kasutamist. Ravimiamet selgitas 22.01.2020. a vastuses, et tramadoolravi ei tohiks üldjuhul lihtsamat koristustööd mopi, kühvli või harjaga segada. Vastustaja selgituste kohaselt tarvitab kaebaja psühhotroopseid ravimeid üldjuhul öösel. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Pidades silmas kaebaja füüsilist aktiivsust vanglas, ei avalda need ravimid mõju tema koordinatsioonile ja liikumisvõimele märkimisväärselt, eriti juhul, kui nende mõju ilmneb öörahu ajal. Kuigi kaebaja tarvitab psühhotroopseid ravimeid, ei kujuta kaebaja poolt koristaja ülesannete täitmine ohtu tema elule ja tervisele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.X esitas 26.02.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.01.2021. a otsuse ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Veel palus kaebaja arutada asja suuliselt, kuulata tunnistajana üle arst V. Pronevitš ja määrata kohtuarstlik ekspertiis. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
1) Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses õigusvastaselt. Ka ekspertiisi määramata jätmisega rikkus kohus oluliselt kohtumenetluse normi. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väited ja tõendid. Kohtuotsuse põhjendav osa on rajatud oletustele, vastustaja paljasõnalistele väidetele ja võltsitud tõenditele. 2) Kohus kohaldas ebaõigesti halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-t 3. Tegemist on diskretsioonilise haldusaktiga, kuna kaebajal on tuvastatud terviseprobleemid ja Eesti Töötukassa tuvastas 18.06.2019. a otsusega kaebajal täielikult puuduva töövõime. Arsti V. Pronevitši poolt 21.09.2019 antud kooskõlastus tähendab, et kaebajat võis tööle määrata osalise koormusega, püstises asendis, ainult tolmu pühkima ja määrata tulid täpsed tööülesanded. 3) Vastustaja jättis käskkirjas märkimata, et arst tegi ettekirjutuse, et kinnipeetav võib töötada ainult seistes. Kohus ja vastustaja jätsid arvestamata, et määratud koristustöid (seistes 30 min tolmu pühkimine) kaebaja teha ei saa tulenevalt tervislikust seisundist. Kaebaja ei soovi tervist kahjustada. Vanglal on keelatud kaebajale põhjustada valu ja tervisekahju. Tööle asumine põhjustab kaebajale valu ägenemise, kaebaja võib kukkuda ja end vigastada. Üldtuntud asjaoluks võib lugeda, et koristamine sisaldab sundasendis viibimist, liikumist, kõndimist, kummardumist, kätega töötamist jms. Eeltoodut toetab Tartu Ringkonnakohtu 12.02.2013. a otsus nr 3-11-2906 (p 9). 4) Kohus jättis tähelepanuta, et varasemalt on vastustaja kaebaja tööle määramise käskkirja tunnistanud kehtetuks, kuna Eesti Töötukassa tuvastas kaebajal puuduva töövõime. Vastustaja pidanuks käesoleval juhul arvestama sama olukorda. 5) Kohus lähtus vastustaja ebaõigest väitest, et kaebaja võtab psühhotroopset ravimit ainult õhtuse loenduse ajal ja ravim hakkab toimima alles magamise/öörahu ajal. Kaebaja ütles kaebuses (p-d 25-26), et tarvitab iga päev hommikul, lõunal ja õhtul mitut erinevat psühhotroopset ravimit, mis tekitavad tal kõrvaltoimeid (nõrkus, uimasus, peapööritus jms). Ravimit skudexa (sisaldab tramadooli) saab kaebaja hommikul kl 7.30 ja õhtul kl 21.00 paiku ning ravim hakkab toimima poole tunni möödumisel. 6) Kohus arvestas ebaõigesti vastustaja 04.06.2020. a ettekandeid. Kohus asus hindama käskkirja otstarbekust ja teostama kaalutlusõigust vastustaja eest, mis on vastuolus HKMS § 158 lg-s 3 sätestatuga. Kohus asus hindama kaebaja tervislikku seisundit ja füüsilist aktiivsust vanglas ning tegi ebaõiged järeldused. Kohus ei vastanud 14.06.2020 esitatud kaebaja selgitustele ja vastuväidetele. 7) Kohus rikkus HKMS § 157 lg-t 2, kui ei edastanud kaebajale tõendeid (tl 156-157). Apellatsioonkaebusele lisatud tervisekaardi logidest ei nähtu, et V. Pronevitš oleks tutvunud terviseandmetega 18., 19. ja 20.09.2019. Seega oli kohtuotsus selles osas kaebajale üllatuslik. Logide vaataja (nt kasutada: JUSTMIN⁄kaija.hang ja liisu.anger jt) järele on lisatud osadesse kohtadesse V. Pronevitši nimi. Samuti on vahele lisatud uusi logisid (nt 19.09.2019 11:14). Ei ole usutav, et arst logis sisse valede kasutajanimedega tööst vabal ajal. 21.09.2019. a kooskõlastus on antud kaebaja tervisekaardi andmetega tutvumata ja vangla on tagantjärgi logisid võltsinud.
9.Viru Vangla esitas 13.04.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kohus ei eksinud menetlusreeglite vastu. Kaebajal on kohustus vanglas töötada. Seda ei muuda asjaolu, et vangla pidas 20.09.2018. a otsusega otstarbekaks kaebaja töökohustusest vabastada. Vaidluse all oleva otsuse tegemisel arvestas vangla kaebaja terviseseisundiga. Kohus jättis õigesti ekspertiisi määramata. Kohus võttis arvesse kaebaja viidatud töövõime hindamise dokumente. Kohus järgis asja kirjalikuks läbivaatamiseks määramisel õigesti HKMS § 131 lg 1 p 2.
2) Dr Pronevitšile kui pikaajalisele vangla arstile on Xe terviseseisund väga hästi teada ka ilma, et ta peaks tööle määramise kooskõlastuse andmise hetkel selle üle vaatama andmebaasist. Kinnipeetava tööle määramise võib kooskõlastada vangla arst sõltumata arsti erialast. 3) Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ei saa käsitleda koristamiseks vajalikke töövahendeid. 4) Puudub põhjus võtta kaebaja esitatud logid asja juurde.
10.X esitas 09.05.2021. a seisukoha lisana Justiitsministeeriumist 09.03.2021. a kirjaga väljastatud logid, mis kaebaja väitel tõendavad, et Viru Vangla esitas halduskohtule võltsitud logid.
11.Tartu Ringkonnakohus jättis 30.11.2021. a määrusega rahuldamata kaebaja taotlused kohtuistungi korraldamiseks, tunnistaja ülekuulamiseks ja ekspertiisi määramiseks.
12.X esitas 08.12.2021 täiendava seisukoha ja vastuväite kohtu tegevusele. 1) Seisukohas palus kaebaja arvestada õiguskantsleri 10.08.2021. a seisukohtadega tööle sundimise kohta. Kaebajat on tööst keeldumise eest karistatud pikaajalise üksikvangistusega, mis on põhjustanud talle raske tervisekahju. Vaidlusalune tööle määramise käskkiri on otseseks ohuks kaebaja tervisele, sest selle alusel on vangla põhjustanud ja põhjustab edaspidi kaebajale ülemääraseid kannatusi ja tervisekahju. Kaebaja tarvitab käesoleval hetkel ravimit tramadool 2 korda päevas hommikul ja õhtul. 2) Vastuväites kohtu tegevusele ei nõustunud kaebaja ringkonnakohtu 30.11.2021. a määrusega. Täidetud ei ole ükski HKMS § 131 eeldustest. Kohtuistungil tuleb vande all tunnistajana üle kuulata arst V. Pronevitš ja küsida arvamus meditsiinieksperdilt. Kaebaja palus vastuväite lahendamisel arvestada Tartu Halduskohtule 26.10.2020 esitatud vastuväite p-dega 6.1-6.7. Kaebaja palus määrata suuline menetlus ning kuulata üle kaebaja, arst V. Pronevitš ja meditsiiniekspert. 3) Kaebaja palus ringkonnakohtul tutvuda Kohtute infosüsteemis (KIS) kinnipeetava S. Semiskari esialgse õiguskaitse taotlusega ja Tartu Halduskohtu 16.11.2021. a määrusega haldusasjas nr 3-21-2201. S. Semiskar on esialgse õiguskaitse taotluses lahti kirjutanud, kuidas survestatakse Viru Vanglas arste, et nad tunnistaks töövõimeliseks nn supermax osakonna raskelt haigeid kinnipeetavaid.
13.Viru Vangla selgitas 09.12.2021. a seisukohas, et kaebaja ei ole täitnud 06.11.2019. a käskkirjaga tööle asumise kohustust, vaid on järjepidevalt keeldunud töötamisest. Tööle asumise korraldused on antud ajavahemikus kl 9.10-9.49, välja arvatud 30.06.2021. a distsiplinaarkaristuse puhul, kus korraldus anti kl 17.28. Vangla kinnitas, et ravimit skudexa manustati kaebajale hommikuti kl 7.00 ja õhtuti kl 21.00. Vangla arsti H. Silveti seisukoha kohaselt ravim skudexa ei mõjuta negatiivselt kinnipeetava võimet teha koristustöid.
14.Viru Vangla edastas 10.12.2021. a seisukohaga kohtule tõendina vangiregistri arstitõendite lehel 21.09.2019 tehtud kande kinnitatud väljavõtte. Vangla täpsustas, et kaebajale manustati ravimit skudexa hommikuti kl 7.00 ja õhtuti kl 21.00 alates 26.02.2019 ning eelnevalt manutati ravimit 1 kord päevas. Vangla selgitas, et kui manustatud ravimil on kõrvalmõjud, mida vangla arsti seisukohalt ei ole, on need tööle asumise ajaks möödunud.
15.X leidis 27.12.2021. a seisukohas, et vastustaja 10.12.2021. a vastuse lisa nr 1 puhul on tegemist tagantjärgi koostatud dokumendiga. Kaebaja palus kohtul vastustajalt või Justiitsministeeriumilt välja nõuda vangiregistri logid 21.09.2019. a sissekande kohta, kuna vastustaja ei täitnud 30.11.2021. a kohtunõuet ega esitanud kohtule arsti V. Pronevitši 21.09.2019. a kooskõlastust. Kaebaja esitas kohtule tutvumiseks kinnipeetava M. Mallese tööle määramise kooskõlastuse tõendi. Kaebaja väitel on vastustaja 09.12.2021. a seisukoha lisa nr 2
võltsitud, kuna arst H. Silvet ei kutsunud kaebajat konsultatsioonile, et välja selgitada kaebajale ordineeritud ravimite kõrvaltoimed. Arst H. Silvet väljastas tõendi ainult ravimi skudexa kohta, kuid kaebaja tarvitab samaaegselt ka teisi kesknärvisüsteemi pärssivaid ravimeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 28.01.2021. a otsust resolutsiooni p-de 3 ja 4 osas, millega halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
17.Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebaja vastuväite ringkonnakohtu tegevusele koos taotlusega kaebaja ülekuulamiseks kohtuistungil (I); võtab seejärel seisukoha menetlusosaliste poolt apellatsiooniastmes esitatud täiendavate tõendite osas ning lahendab menetlusosaliste taotlused täiendavate tõendite kogumiseks (II); käsitleb kaebaja apellatsioonkaebuse väiteid (III); ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (IV). I
18.HKMS § 90 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kogu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kuna käesoleval juhul esitas kaebaja vastuväite veidi enne kohtuotsuse tegemist, siis ei lahenda ringkonnakohus vastuväidet eraldi määrusega, vaid esitab menetlusökonoomiast lähtudes oma otsustuse kohtuotsuses. HKMS § 162 lg 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
19.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja vastuväide ringkonnakohtu tegevusele ei ole põhjendatud, toetudes jätkuvalt 30.11.2021. a määruses (II kd, tl 34-35) toodud põhjendustele, millega jäeti kaebaja taotlused kohtuistungi korraldamiseks, tunnistaja ülekuulamiseks ja ekspertiisi määramiseks rahuldamata. Kaebaja väitel ei ole täidetud ükski HKMS § 131 eeldustest, milline õigustaks asja menetlemist kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus lähtus HKMS § 131 lg 1 p-st 2, mille kohaselt võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Ringkonnakohus leidis 30.11.2021. a määruses (põhjenduste p 4), et käesoleval juhul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata. Ringkonnakohus jääb seisukoha juurde, et vaidluse asjaolud ei tingi kohtuistungi korraldamise vajadust. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalise õigus osaleda kohtuistungil ei ole absoluutne, vaid on piiratud ökonoomse ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Kohtul on asja läbivaatamise vormi valikul kaalutlusõigus. HKMS § 131 lg 4 järgi võib ringkonnakohus olenemata asja määramisest läbivaatamiseks kirjalikus menetluses kuni otsuse tegemiseni määrata asja läbivaatamiseks kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul sellist vajadust ilmnenud ei ole. Käesolevas haldusasjas olulised asjaolud nähtuvad ringkonnakohtule piisavalt selgelt asja materjalidest ning tunnistajana vangla arsti ülekuulamiseks kohtuistungil puudub vajadus (vt 30.11.2021. a määruse põhjenduste p 3). Ka jääb ringkonnakohus seisukoha juurde, et ekspertiisi määramiseks puudub käesolevas haldusasjas ilmselgelt vajadus. Kaebaja vastuväites märgitu ei väära 30.11.2021. a määruses (põhjenduste p 2) toodud ringkonnakohtu hinnangut, et kaheldav on eksperdi võime anda tagantjärgi vaieldamatu hinnang 2019. a esinenud kaebaja töövõime kohta.
20.Kaebaja taotles 08.12.2021. a seisukoha p-s 15, et ringkonnakohus tema vastuväite kohtu tegevusele rahuldaks, määraks suulise menetluse ning kuulaks üle kaebaja, arst V. Pronevitši ja meditsiinieksperdi. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuses kaebaja iseenda ülekuulamist kohtuistungil ei taotlenud, millest tulenevalt ringkonnakohus vastavat taotlust 30.11.2021 määrusega ei lahendanud ega käsitle seda sel põhjusel ka kaebaja vastuväite lahendamise raames. HKMS § 2 lg 4 lausele 2 tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja on silmas pidanud kohtuistungil menetlusosalisena seletuse andmist või enda vande all ülekuulamist. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ei ole põhistanud enda ülekuulamise vajadust. Kuigi kaebaja selgitab seisukoha p-s 12, et „kaebaja ja V. Pronevitš tuleb kohtus üle kuulata ka seetõttu, et kohus saaks vahetult hinnata tunnistajate käitumist“, ei selgu sellest, milline on kaebaja selgituste tõendiväärtus käesolevas haldusasjas. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja vastuväite ringkonnakohtu tegevusele rahuldamata ning kaebaja täiendava taotluse enda ülekuulamiseks kohtuistungil rahuldamata. II
21.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse (II kd, tl 1-16) lisana nr 1 enda tervisekaardi logid. Veel esitas kaebaja 09.05.2021. a seisukoha (II kd, tl 32) lisadena Justiitsministeeriumi 09.03.2021. a vastuse koos sellega edastatud kaebaja tervisekaardi logidega. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vastustaja poolt halduskohtule esitatud logid võltsitud. Kaebaja toob välja, et logides on vaataja (nt kasutaja: JUSTMIN⁄kaija.hang ja liisu.anger jt) järele lisatud osadesse kohtadesse V. Pronevitši nimi ja vahele on lisatud uusi logisid (nt 19.09.2019 11:14). Hindamaks kaebaja eeltoodud väidete õigsust, võrdleb ringkonnakohus järgnevalt halduskohtule vastustaja poolt 03.11.2020 esitatud kaebaja tervisekaardi logide (I kd, tl 155-156p) andmeid kaebaja poolt apellatsioonkaebuse ja 09.05.2021. a seisukoha lisadena esitatud logide andmetega kaebaja nimetatud ajavahemikul 18.-20.09.2019. Ringkonnakohus toob esmalt välja, et kaebaja poolt apellatsioonkaebuse ja 09.05.2021. a seisukoha lisadena esitatud logidega võrrelduna on vastustaja poolt halduskohtule 03.11.2020 esitatud logid mõneti täpsemate andmetega – näiteks on kellaajad mõnel juhul kirjas sekundi täpsusega ning lisaks kellaaja ja vaataja veergudele on kirjendatud põhiarsti ja põhiüksuse veerud. Veergudes „vaataja“ ja „põhiarst“ kirjendatud andmed (nimed) on erinevad. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt on infosüsteemist andmeid vaadanud isiku nimi kirjendatud veerus „põhiarst“, mitte veerus „vaataja“, nagu arvab kaebaja.
22.Kaebaja apellatsioonkaebusele lisatud logidest ei nähtu andmeid 18.09.2019 kohta. Samas kaebaja 09.05.2021. a seisukohale lisatud logidest nähtuvad andmed 18.09.2019 kohta. Viimati nimetatus ja halduskohtule esitatud logides on 15 kirjet ning „kellaaja“ ja „vaataja“ veergudes kirjendatud andmed 18.09.2019 kohta kattuvad.
23.19.09.2019 kohta halduskohtule esitatud logides on 23 kirjet. Kaebaja 09.05.2021. a seisukohale lisatud logides on 19.09.2019 kohta samuti 23 kirjet. Eelmainitud logides „kellaaja“ ja „vaataja“ veergudes kirjendatud andmed kattuvad. Nendes logides on kirjendatud 19.09.2019 esimene kanne kl 9.35. Kaebaja apellatsioonkaebusele lisatud logi 19.09.2019 kohta algab kellaajaga 11:11 ning sellest nähtub üksnes 14 kirjet. Seega on kaebaja apellatsioonkaebusele lisatud logi 19.09.2019 vaid osaliste andmetega. Kaebaja väitel on vahele lisatud uusi logisid - nt 19.09.2019 11:14. Halduskohtule esitatud logides ja kaebaja 09.05.2021. a seisukohale lisatud logides on 19.09.2019 kirjendatud 2 kannet kellaajaga 11:14, kuid apellatsioonkaebuse lisana esitatud logides ei ole kirjendatud kandeid kellaajaga 11:14, kuid on kirjendatud 2 kannet kellaajaga 11:15. Samas eeltoodu osas „vaataja“ veerus kirjendatud andmed kattuvad kõikides kolmes logis, kirjas on JUSTMIN/liisu.anger. Apellatsioonkaebusele lisatud logides „kellaaja“ veerus mõned kirjed erinevad minuti ühiku
osas teistes logides „kellaaja“ veerus kirjendatud andmetest, kuid „vaataja“ veerus kirjendatud andmed kattuvad kõigis kolmes logis.
24.20.09.2019 kohta on kolmes logis 10 kirjet, mille „vaataja“ veerus kirjendatud andmed täielikult kattuvad, kuid apellatsioonkaebusele lisatud logis „kellaaja“ veerus mõned kirjed erinevad minuti ühiku osas teistes logides „kellaaja“ veerus kirjendatud andmetest.
25.Ülaltoodust nähtuvalt apellatsioonkaebusele lisatud logidest mõned kellaajad minuti ühiku osas erinevad halduskohtule esitatud logides ja 09.05.2021. a seisukohale lisatud logides kirjendatud kellaaegadest, kuid kolme logi andmed kattuvad esitatud ulatuses „vaataja“ veerus kirjendatud andmete osas. Samas halduskohtule esitatud logides ja kaebaja 09.05.2021. a seisukoha lisana esitatud logides kellaaja ja vaataja veergudes kirjendatud andmed kattuvad täielikult. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust nõustuda kaebaja väitega, et halduskohtule vastustaja poolt 03.11.2020 esitatud logid on võltsitud. Kuna halduskohus on juba võtnud haldusasja materjalide juurde kaebaja tervisekaardi logid, siis on kaebaja apellatsioonkaebusele ja 09.05.2021. a seisukohale lisatud logide puhul tegemist korduvate tõenditega, mistõttu ringkonnakohus tagastab kaebajale nii apellatsioonkaebuse lisa nr 1 kui ka 09.05.2021. a seisukoha lisad.
26.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisana nr 2 lehe võimlemisharjutuste kohta. HKMS § 182 lg 2 järgi apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel tuleb märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus. Kaebaja viitab apellatsioonkaebuse lisale nr 2 apellatsioonkaebuse p 3.4.1 lõpus, kuid ei ole seejuures esitanud põhjendusi, mida ta sellega tõendada soovib. Eeltoodut arvestades tagastab ringkonnakohus selle lisa kaebajale.
27.Kaebaja esitas 08.12.2021. a seisukoha lisana nr 1 õiguskantsleri 10.08.2021. a seisukoha nr 16-4/211408/2105134 (haldusasi nr 3-18-1895), lisana nr 2 Riigikohtu 08.06.2021. a määruse nr 3-18-1895, millega kaasati arvamuse andmiseks kohtumenetlusse Justiitsministeerium ja õiguskantsler ning anti tähtaeg kohtu küsimustele vastamiseks (A. Pauluse kaebus Viru Vangla käskkirjaga karistamise ja selle täitmisele pööramise peale) ning lisana nr 3 Viru Vangla 18.08.2021. a vastuse nr 6-10/21115-2 kaebaja selgitustaotlusele 2020-2021. a tööle asumiseks antud korralduste ja meediku poolt tööst vabastuste kohta. Kaebaja viitab 08.12.2021. a seisukohas lisale nr 1 seonduvalt tööle sundimise väitega ning toob põhjendusena välja tööst keeldumise eest määratud karistused. Kuna käesolevas haldusasjas ei toimu vaidlust kaebajale määratud karistuste üle tööle asumiseks antud korralduste täitmata jätmise eest, vaid vaidlus on üksnes tööle määramise käskkirja üle, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebaja 08.12.2021. a seisukoha lisad nr 1-3 haldusasja õigeks lahendamiseks vajalikud. Seetõttu ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta neid haldusasja materjalide juurde, vaid tagastab lisad nr 1-3 kaebajale.
28.Kaebaja esitas 27.12.2021. a seisukoha lisana kinnipeetava M. Mallese tööle määramise kooskõlastuse tõendi. Kuna eelnimetatud tõend ei seondu kaebajaga, on ringkonnakohus seisukohal, et sellel ei ole käesolevas haldusasjas tähtsust. Seetõttu ringkonnakohus tagastab selle lisa kaebajale.
29.Viru Vangla esitas 09.12.2021. a seisukoha lisana nr 1 kaebaja haigusjuhtude väljavõtte 22.09.2019 kohta. Kuna haldusasja toimikus on juba olemas kaebaja haigusjuhtude väljavõte 22.09.2019 kohta (I kd, tl 177-177p), siis tagastab ringkonnakohus lisa nr 1 vanglale.
30.Viru Vangla esitas 09.12.2021. a seisukoha lisana nr 2 vangla arsti H. Silveti arstliku
arvamuse ravimi skudexa mõju kohta. Ringkonnakohus võtab selle lisa haldusasja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2), kuna see seondub käesoleva vaidluse esemega. Kaebaja 27.12.2021. a seisukohas (p 8) toodu põhjal ei nõustu ringkonnakohus tema väitega eelnimetatud lisa võltsituse kohta.
31.Viru Vangla esitas 10.12.2021. a seisukoha lisana nr 1 vangiregistri 21.09.2019. a kande kinnitatud väljavõtte. Kuigi halduskohus märkis otsuse p-s 21.3, et Viru Vangla meditsiiniosakonna arst V. Pronevitš on teinud 21.09.2019 kaebaja kohta sissekande vangiregistrisse, ei olnud haldusasja materjalide juurde esitatud vangiregistrist eelnimetatud kande väljavõtet. Seetõttu kohustas ringkonnakohus 30.11.2021. a määrusega vastustajat esitama selle kohtule. Vastustaja esitas nõutud dokumendi 10.12.2021. Kuna vastustaja 10.12.2021. a seisukoha lisa nr 1 seondub käesoleva vaidluse esemega, siis võtab ringkonnakohus selle haldusasja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu kaebaja 27.12.2021. a seisukoha (p 3) väide, et eelnimetatud lisa puhul on tegemist tagantjärgi koostatud dokumendiga. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et Viru Vangla juba 25.10.2019. a teavituses (I kd, tl 186) märkis, et vangla meditsiiniosakonna arst andis kooskõlastuse kaebaja tööle määramiseks, tehes 21.09.2019 Xe kohta sissekande vangiregistrisse: saab töötada seistes kuni 30 min korraga – tolmu pühkimine. Käesolevaga vastustaja üksnes esitas ringkonnakohtule vastava kande kohta väljavõtte, mis aga ei tähenda, et see on tagantjärgi koostatud.
32.Viru Vangla esitas 10.12.2021. a seisukoha lisana nr 2 kaebaja tervisekaardi väljavõtte ajavahemiku 25.12.2018-30.09.2019 kohta. Haldusasja materjalidest nähtuvalt rahuldas Tartu Halduskohus 22.06.2020. a määruse (I kd, tl 110-111p) resolutsiooni p 4 kohaselt kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks osas, milles ta taotles haldusasjas nr 3-19-2221 esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtte ja 09.01.2020. a Ida-Viru Keskhaigla suunamiskirjade väljavõtmist ning käesoleva haldusasja materjalide hulka lisamist. Eelviidatud halduskohtu määruse põhjenduste p 5.4 kohaselt võttis halduskohus haldusasja materjalide juurde täiendavate tõenditena kaebaja tervisekaardi väljavõtte perioodi 30.10.2018 (halduskohus märkis ekslikult 29.10.2018) kuni 06.11.2019 kohta ning 09.01.2020. a SA Ida-Viru Keskhaigla suunamiskirjad. Eelnimetatud dokumendid esitas haldusasjas nr 3-19-2221 halduskohtule kaebaja. Ringkonnakohus peab tõdema, et käesoleva haldusasja pabertoimikus eelnimetatud tõendid puuduvad. HKMS § 87 lg 1 sätestab, et haldusasja toimiku kohta kohaldatakse TsMS §-des 56-58 ja 60-61 sätestatut. TsMS § 56 teeb kohtule kohustuseks pidada toimikut, kusjuures määrava tähtsusega on pabertoimik. Kohtupraktikas on sedastatud, et nii kaua kui pabertoimik on määrava tähtsusega, peab see sisaldama ka kõiki olulisi tõendeid. Ainult elektroonilisel kujul võib toimikusse lisada tõendeid, mille võtmine pabertoimikusse ei ole mõistlik nende mahu poolest või mis on teisejärgulised. Asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb, peavad nähtuma toimikust. Eelnevat peab toimiku koostamisel arvestama ka halduskohus (TrtRKo 31.10.2017, 3-16-143, p 12 ning seal viidatud kohtupraktika). Arvestades, et halduskohus on otsuses tuginenud kaebaja tervisekaardi väljavõtte andmetele, siis peab ringkonnakohus vajalikuks lisada pabertoimikusse Tartu Halduskohtu 22.06.2020. a määruses nimetatud kaebaja tervisekaardi väljavõtte. Kuna vastustaja 10.12.2021. a seisukoha lisana nr 2 esitatud tervisekaardi väljavõte on halduskohtu poolt juba 22.06.2020. a määrusega haldusasja juurde võetud, siis tagastab ringkonnakohus lisa nr 2 vastustajale.
33.HKMS § 77 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse TsMS § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse
huvist suurem. Tartu Halduskohtu 22.06.2020. a määrusega haldusasja juurde võetud ja käesolevaga pabertoimikusse lisatava kaebaja tervisekaardi väljavõtte (sisaldab terviseandmeid) osas on ringkonnakohtu hinnangul isiku eraelu kaitseks vajalik kuulutada menetlus kinniseks. Huvi asja avaliku arutelu vastu puudub. Eelnevat arvestades kuulutab ringkonnakohus menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel eelmärgitud osas kinniseks.
34.Kaebaja palus 08.12.2021. a seisukohas (p 18) ringkonnakohtul tutvuda KIS-is kinnipeetava S. Semiskari esialgse õiguskaitse taotlusega ja Tartu Halduskohtu 16.11.2021. a määrusega haldusasjas nr 3-21-2201. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt on tegemist taotlusega täiendavate tõendite kogumiseks (HKMS § 2 lg 4 lause 2). HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kaebaja viitab tõendite kogumise taotluses teise kinnipeetava poolt teises haldusasjas halduskohtule esitatud taotlusele ja selle suhtes tehtud halduskohtu määrusele. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kuna teise kinnipeetava poolt teises haldusasjas esitatud põhistused ei seondu kaebajaga, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
35.Kaebaja palus 27.12.2021. a seisukohas (p 4) ringkonnakohtul vastustajalt või Justiitsministeeriumilt välja nõuda vangiregistri logid 21.09.2019. a sissekande kohta, kuna vastustaja ei täitnud 30.11.2021. a kohtunõuet ega esitanud ringkonnakohtule arst V. Pronevitši 21.09.2019. a kooskõlastust. Kaebaja arvamus, et vastustaja ei esitanud ringkonnakohtule 30.11.2021. a määrusega nõutud arsti V. Pronevitši 21.09.2019. a kooskõlastust, on ekslik (vt käesoleva kohtuotsuse p 31). Seega on täiendava tõendi kogumise taotlus põhjendamatu ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata.
III
36.Käesolevas haldusasjas on põhivaidlus selle üle, kas vaidlustatud käskkirja andmise ajal esines alus kaebaja tööst vabastamiseks seoses kaebaja väidetava võimetusega töötada tervislikel põhjustel (VangS § 37 lg 2 p 3). Halduskohus asus kokkuvõttes seisukohale, et kogutud tõendid ei kinnita, et kaebajal esineksid sellised vaevused, mis ilmselgelt liikumist ja kergema töö tegemist takistaksid. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu otsuse (I kd, tl 179-184) põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt hindas halduskohus nii kaebaja kui ka vastustaja seisukohti, ka muid asjas esitatud tõendeid igakülgselt, objektiivselt ning nende kogumis ja vastastikuses seoses. Ühtki asjakohast kaebaja väidet ega esitatud tõendit ei ole tähelepanuta jäetud. Kaebaja mittenõustumine halduskohtu otsuse põhjendustega ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Apellatsiooniastmes esitab kaebaja suuresti samad väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohus ei ole eksinud otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel, ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti ega ole rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
37.Kaebaja väitel rikkus halduskohus HKMS § 157 lg-t 2, kui ei edastanud talle tõendeid – s.o tervisekaardi logisid. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga. HKMS § 157 lg 2 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel
isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada. Õigusalases kirjanduses on selgitatud, et menetlusosaline peab olema informeeritud tõendi kogumisest, samuti võimalusest, et kohus võib otsuses asjaolule tugineda. Kirjalikus menetluses tähendab arvamuse andmiseks võimaluse andmine kohtu poolt vastu võetud dokumentaalse tõendi saatmist teistele menetlusosalistele või vähemalt nende teavitamist vastuvõetud dokumendist. HKMS § 157 lg-te 2-4 rikkumine halduskohtu poolt ei ole absoluutne menetlusviga (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 525-526). Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei edastanud halduskohus kaebajale vastustaja poolt 03.11.2020 kohtule edastatud tervisekaardi logisid. Taoliselt toimides eksis halduskohus HKMS § 157 lg-s 2 sätestatu vastu. Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades tegemist menetlusveaga, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise, nagu kaebaja taotleb. Nimelt nähtub Tartu Halduskohtu 22.06.2020. a määruse resolutsiooni p-st 5, et halduskohus rahuldas kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks osas, milles kaebaja taotles vastustajalt elektroonilise tervisekaardi logide väljavõtte väljanõudmist. Sama määruse resolutsiooni p 8 kohaselt märkis halduskohus, et menetlusosalistel on õigus esitada täiendavaid tõendeid hiljemalt 03.11.2020. Kaebaja sai halduskohtu 22.06.2020. a määruse kätte 25.06.2020 (I kd, tl 112). Seega oli kaebaja teadlik, et vastustajal tuli halduskohtule tervisekaardi logid esitada. Ühtlasi nähtub kaebaja apellatsioonkaebuse väidetest, et apellatsioonkaebusele lisatud tervisekaardi logid olid kaebajale väljastatud 2020. a alguses või keskel. Seega olid kaebajal endal tegelikult olemas (suuremas osas) vastustaja poolt halduskohtule esitatud logid ja seega ka nendest nähtuvad andmed, mistõttu kaebaja etteheide üllatuslikust otsusest on põhjendamatu.
38.VangS § 37 lg 1 sätestab kinnipeetavale imperatiivse töökohustuse. Juhud, mil kinnipeetav võib töötamise kohustusest vabaneda, on ammendavalt loetletud VangS § 37 lg-s 2, mille kohaselt ei pea töötama kinnipeetav, kes on üle 63 aasta vana (p 1); omandab üldharidust, kutseharidust või osaleb tööalasel koolitusel (p 2); ei ole võimeline töötama tervislikel põhjustel (p 3); kasvatab kuni 3-aastast last (p 4). Eeltoodut arvestades märkis halduskohus otsuses õigesti, et töölt vabastuste (s.h tervislikel põhjustel) aluste puudumise korral ei esine vanglal muud valikuvõimalust, kui kaebaja tööle määrata. Seega sellises olukorras puudus vanglal kaalutlusõigus.
39.VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb arst kindlaks kinnipeetava võimelisuse teha tööd. Kohtupraktikas on sedastatud, et kui vangla arst annab haldusmenetluses ebaõige kooskõlastuse, siis muudab see õigusvastaseks ka kooskõlastusele tugineva käskkirja. Nii vanglas kui ka väljaspool seda töötava arsti tõend, millele tugineb haldusakt, on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav ning kohus on pädev tuvastama kõiki asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (RKHKo 13.11.2014, 3-3-1-44-14, p 19).
40.Haldusasja materjalidest nähtuvalt andis Viru Vangla meditsiiniosakonna arst V. Pronevitš kaebaja tööle määramiseks kooskõlastuse 21.09.2019, märkides, et kaebaja saab töötada seistes kuni 30 minutit korraga – tolmu pühkimine. Täpselt sellekohane sõnastus on ka vaidlustatud käskkirja põhjendustes (1. leheküljel) kirjas. Käskkirja otsustuses on märgitud: „Vastavalt meditsiiniosakonna ettekirjutusele võib kinnipeetav töötada kuni 30 minutit korraga, tööülesandeks tolmu pühkimine“. Eeltoodust on tõepoolest välja jäänud arsti kooskõlastuses märgitust sõna „seistes“, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei too eeltoodu kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist, nagu kaebaja arvab. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on nii kaebaja kui ka vastustaja selgelt ühesel arusaamisel, et kaebaja saab töötada seistes. Mingil muul viisil töökohustuse täitmisele kohustamist ei ole kumbki menetlusosaline asjas ka esile toonud. Seega vangla arst hindas, et kaebajal esineb piiratud töövõimelisus koristamistööde täitmise osas. Apellatsiooniastmes väidetuga analoogsetele väidetele kaebaja terviseseisundi ja määratud
koristustöö täitmise võimatuse kohta andis halduskohus otsuses (p-d 21.8.3-21.8.8, 21.9-21.9.2) põhjaliku hinnangu, millega ringkonnakohus nõustub. Ringkonnakohus peab asjakohatuks kaebaja viidet Tartu Ringkonnakohtu 12.02.2013. a otsusele haldusasjas nr 3-11-2906, sest selles on antud hinnang täiesti teistsugusele olukorrale kui esineb käesolevas haldusasjas.
41.Kaebaja väitel andis arst kooskõlastuse tema tervisekaardi andmetega tutvumata ja vangla on tagantjärgi logisid võltsinud. Logide võltsituse väite osas võttis ringkonnakohus seisukoha käesoleva kohtuotsuse p-s 25. Kuna kaebaja väide vastustaja poolt halduskohtule esitatud logide võltsituse kohta on põhjendamatu, siis sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul sisutud kõik logide võltsitusele tuginevad kaebaja väited. Halduskohtule esitatud logide andmete pinnalt märkis halduskohus õigesti, et arst V. Pronevitš vaatas kaebaja terviseandmeid vahetult enne kooskõlastuse andmist 18., 19. ja 20.09.2019. Täpsemalt nähtub halduskohtule esitatud logidest, et V. Pronevitš on kaebaja terviseandmeid vaadanud 18.09.2019 kl 13.50, 13.51; 19.09.2019 kl 11.09, 11.11, 11.14, 16.09 ja 16.12 ning 20.09.2019 kl 9.27. Kaebaja väide arsti mittetöötamise kohta 18.-20.09.2019 on eeltooduga selgelt ümber lükatud.
42.Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on tema arvates meelevaldne ja oletuslik halduskohtu poolt märgitu, et 21. ja 22.09.2019 ei olnud kaebajal arsti poolt tuvastatud liikumispiiranguid. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt 22.09.2019 toimunud vastuvõtul arst märkis, et kaebaja kõnnib normaalselt (haigusjuht nr A15663). Sama on tuvastatud ka varasemalt 11.08.2019 (haigusjuht nr A13191). Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt on fikseeritud korduvad pöördumised kaebajale võimlemismati väljastamiseks (27.09.2019. a (halduskohus ekslikult märkis 29.09.2019) haigusjuht nr A16067 ja 03.10.2019. a (halduskohus ekslikult märkis 04.10.2019) haigusjuht nr A16506). Halduskohus märkis, et tervisekaardi väljavõttest perioodi 29.10.2018-06.11.2019 kohta ei ole näha, et kaebaja oleks arstide vastuvõttudel longanud või tema liikumine oleks olnud piiratud (otsuse p 21.8.4). Ka ringkonnakohtule ei nähtu sellekohaseid andmeid.
43.Kaebaja viidatud Eesti Töötukassa 18.06.2019. a otsusele (I kd, tl 22-23) andis halduskohus otsuses (p-d 21.8, 21.8.1, 21.8.2) hinnangu, millega ringkonnakohus nõustub. Eelnimetatud Eesti Töötukassa 18.06.2019. a otsuse kohaselt piirangud käteosavuses ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust ning ka taotleja kirjeldatud piirangud ravimite mõju ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Seega ei ole alust kahelda selles, et kaebaja käeline tegevus on piisav selleks, et ta suudaks täita vaidlustatud käskkirjaga määratud tööülesannet.
44.Halduskohtul puudus vajadus arvestada asjaoluga, et varasemalt (2018. a) on vastustaja kaebaja tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistanud, kuna Eesti Töötukassa tuvastas kaebajal puuduva töövõime. Ringkonnakohus jääb varasemalt kaebaja suhtes tehtud otsuses (TrtRKo 28.01.2020, 3-17-2049, p-d 17-18) märgitud seisukoha juurde, et VangS § 37 lg 2 alusel kinnipeetava töövõimelisuse hindamine ei ole samastatav TVTS 2. peatükis sätestatud töövõime hindamisega. Kinnipeetava töövõimelisuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks, kas kinnipeetava tervislik seisund võimaldab tal sooritada tööoperatsioone, mida vangla kavatseb kinnipeetavale ülesandeks teha. VangS § 37 lg 2 ega muu säte ei näe ette, et TVTS-s sätestatud korras osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral kinnipeetaval puuduks vanglas töötamise kohustus või et Eesti Töötukassa otsus oleks vangla arstile siduv kinnipeetava töövõimelisuse hindamisel. Olukorras, kus vangla arst on kaebajale sobivad tööülesanded määratlenud, ei ole alust kahelda, et arst on arvesse võtnud tööülesannete sobivust kaebajale tulenevalt just tema terviseseisundist. Nagu halduskohus asjakohaselt märkis (otsuse p 21.8.2), ei kujundanud Eesti Töötukassa otsust tehes seisukohta selles, kas kaebaja on lühiajaliselt võimeline täitma koristaja tööülesandeid Viru Vanglas, mistõttu on põhjendatud
tugineda vangla arsti kooskõlastusele.
45.Kaebaja väitel rikkus halduskohus HKMS § 158 lg-t 3. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kuid kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus rikkunud HKMS § 158 lg-t 3. Halduskohus ei ole otsuses hinnanud eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega ole teostanud vastustaja asemel kaalutlusõigust.
46.HKMS § 158 lg 2 lausest 2 tuleneb kohtu kohustus hinnata haldusakti või toimingu õiguspärast haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga, nagu halduskohus ka otsuse p-s 21.8.5 selgelt viitas. Eelviidatud sättest tuleneb, et haldusakti õiguspärasust hinnatakse kooskõlas akti andmise ajal kehtinud õiguse ja tollal valitsenud faktilisele olukorrale. Halduskohus sai kontrollida, kas haldusakti andmise ajal olemasoleva tõendikogumi pinnalt on vastustaja asjaolud õigesti tuvastanud. Seejuures on aktsepteeritav halduskohtu arusaam, et lubatud on koguda tõendeid, mille abil saab kohus teha järeldusi kaebaja tervisliku seisundi kohta haldusakti väljastamise aja seisuga. Halduskohtu otsuse põhjendustest (p-d 21.8.6-21.8.8) nähtuvalt kujundas halduskohus seisukoha kaebaja tervisliku seisundi kohta selgelt käskkirja andmise aja seisuga, võttes sealjuures küll ka arvesse vastustaja poolt 04.06.2020 esitatud selgitusest ja ettekannetest (I kd, tl 95-98), kaebaja poolt esitatud SA Ida-Viru Keskhaigla neuroloogi M. Kaski 04.08.2020. a tõendist (I kd, tl 145) ja Eesti Töötukassa 31.07.2020. a otsusest (I kd, tl 142-144) nähtuvad asjaolud nende kogumis. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul vastustaja esitatud ettekannetest nähtuv teave kaebaja tervisliku seisundi (s.h liikumise) kohta vastuolus teistest tõenditest nähtuva samasisulise teabega. Eelnevat arvestades sedastas halduskohus üldteadaoleva faktina otsuses õigesti, et jooksmise, võimlemise ja kõndimise ajal on keha füüsiline koormus (liiguvad käed ja jalad) kui mitte suurem, siis vähemalt võrdväärne keha füüsilise koormusega, mis võib tekkida püsti seistes tolmu pühkimise ajal.
47.Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja halduskohtule kaebuse lisana nr 8 vastustaja 13.11.2019. a vastuse nr 6-10/40125-2 (I kd, tl 46), millel on kaebaja poolt juurde kirjutatud märkusest nähtuvalt psühhotroopseteks ravimiteks skudexa, co-codamol, olanzapin, sertralin ja quetiapin1. Kaebaja kirjutatud märkus on osaliselt vale. Ravimiameti kodulehel2 avaldatud selgituse kohaselt ravimid, mida kasutatakse psühhiaatriliste ja neuroloogiliste haiguste ravimiseks ja mis ei sisalda narkootilist või psühhotroopset ainet ei ole narkootilised ega psühhotroopsed. Näiteks ei ole narkootilised või psühhotroopsed ravimid antidepressandid. Ravimiameti kodulehel avaldatud nimekirjas3 Eestis enimkasutatavatest narkootilistest ja psühhotroopsetest ravimitest on leitav kaebaja tarvitatavatest ravimitest üksnes skudexa (sisaldab tramadooli).
48.Kaebaja väitel lähtus halduskohus vastustaja ebaõigest väitest, et kaebaja võtab psühhotroopset ravimit ainult õhtuse loenduse ajal. Vastustaja 13.11.2019. a vastusest nähtuvalt tarvitab kaebaja ravimeid co-codamoli ja quetiapini vajadusel, sertralini õhtuti (Õ), olanzapini hommikuti ja õhtuti (H, Õ) ning skudexat 2 korda. Vastustaja täpsustas 10.12.2021. a seisukohas, et kaebaja manustab alates 26.02.2019 ravimit skudexa hommikuti kl 7.00 ja õhtuti kl 21.00, enne seda manustas ravimit 1 kord. Seega ilmneb eeltoodust, et kaebaja tarvitab 1 ravimiregistris avaldatud info kohaselt on skudexa ja co-codamol valuvaigistid, olanzapin on antipsühhootikum, sertralin on
depressiooni ja/või ärevushäirete ravim ning quetiapin on depressiooni ravim. 2 https://ravimiamet.ee/narkootilised-ja-psuhhotroopsed-ained-ning-neid-sisaldavad-ravimid#3 3 https://ravimiamet.ee/enamkasutatavad-narkootilised-ja-ps%C3%BChhotroopsed-ravimid
mõnda eelnimetatud ravimitest ka hommikuti. Seda ei ole ka halduskohus kohtuotsuses välistanud. Halduskohus tõdes üksnes, et kaebaja tarvitab psühhotroopseid ravimeid üldjuhul õhtul (halduskohus ekslikult sõnastanud, et öösel).
49.Kohtupraktikas on leitud, et iga üksikjuhtumi puhul tuleb hinnata, kas psühhotroopse aine tarvitamine avaldab inimesele sellist mõju, mis seab ohtu tema võime ohutult töötada. Seega tuleb arvestada tehtava töö iseloomu ja ohtlikkust. Halduskohtu hinnangul vaatamata sellele, et kaebaja tarvitab psühhotroopseid ravimeid, ei kujuta kaebaja poolt koristaja ülesannete täitmine ohtu tema elule ja tervisele. Ringkonnakohus nõustub eeltooduga. Vastustaja ka selgitas 09.12.2021. a seisukohas, et tööle asumise korraldused on kaebajale antud hommikusel ajal ajavahemikus kl 9.10-9.49 ning viimase karistuse (30.06.2021) puhul anti korraldus kl 17.28. Kaebaja ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Eeltoodust nähtub, et vastustaja ilmselgelt arvestas kõrvalmõjude tekkimise võimalikkusega. Hommikul ravimi manustamise ja tööle asumise korralduse andmise vahele jääb 2 või enam tundi. Taolise ajavahemiku puhul saab pidada usutavaks vastustaja 10.12.2021. a seisukohas märgitut, et kui manustatud ravimil on teatud kõrvalmõju, on see tööle asumise ajaks möödunud.
50.Vastustaja viitas 09.12.2021. a seisukohas vangla arsti H. Silveti arstlikule arvamusele, et ravim skudexa ei mõjuta negatiivselt kinnipeetava võimet teha koristustöid ehk nimetatud ravimi tarvitamise ajal oli kaebaja võimeline osalema koristustöödel. Ringkonnakohtul ei ole alust arsti hinnangus kahelda. Eeltooduga on ka kookõlas halduskohtu otsuses viidatud Ravimiameti vastuses (I kd, tl 185-185p) selgitatu, et tramadoolravi ei tohiks üldjuhul lihtsamat koristustööd mopi, kühvli või harjaga segada. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja tööülesanded ei eelda autojuhtimist ega masinate kasutamist.
51.Kuigi tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt on kaebaja kurtnud peavalusid, pearinglust ja halba enesetunnet ka enne vaidlustatud käskkirja andmist (nt 22.08.2019. a haigusjuht nr A13781 või 03.10.2019. a haigusjuht nr A16506), ilmneb siiski tervisekaardi andmetest, et halva enesetunde ja peavaluga seotud kukkumine (25.10.2019. a haigusjuht nr A17568) on toimunud pärast seda, kui kaebaja sai 25.10.2019 teada (Viru Vangla 25.10.2019. a teavituskiri), et ta määratakse tööle. Varasemalt ei nähtu kaebaja osas ühtegi taolist kukkumist.
52.Ringkonnakohtu hinnangul ei ilmne haldusasja materjalidest, et eelnimetatud ravimite tarvitamine põhjustaks kaebajale selliseid kõrvalmõjusid, mis seaksid ohtu tema võime teha ohutult lihtsat koristustööd, nagu on vaidlustatud käskkirjas määratud. Vangla arst võttis kooskõlastuse andmisel piisavalt arvesse kaebaja diagnoose, nähes ette täidetava tööülesandena konkreetselt seistes tolmu pühkimise korraga kuni 30 minutit. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber arsti poolt antud kooskõlastuse õigsuse. Kohus saaks arsti kooskõlastuse kahtluse alla seada arsti ilmselge eksimuse korral. Käesolevas haldusasjas esitatud tõendid ei kinnita, et kaebajal esinesid sellised vaevused, mis ilmselgelt takistasid vaidlustatud käskkirjas nimetatud tööülesande täitmist käskkirjas nimetatud viisil ja aja jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus arsti kooskõlastuse hindamisel oma järeldustes eksinud.
53.Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et vastustaja toimis vaidlustatud käskkirja andes õiguspäraselt. Vastustaja arvestas piisavalt kaebaja tervisliku seisundiga. Seetõttu ei ole käskkiri õigusvastane ja halduskohus jättis põhjendatult kaebuse käskkirja tühistamisnõude osas rahuldamata.
54.Kaebaja heidab halduskohtule ette, et asja ei arutatud suuliselt, tunnistajana ei kuulatud üle arsti V. Pronevitši ega määratud ekspertiisi. Tartu Halduskohus jättis 22.06.2020. a määrusega
kaebaja taotluse ekspertiisi määramiseks rahuldamata, tuginedes HKMS § 62 lg-le 2 ja leides, et halduskohtumenetluse käigus on kogutud piisavalt palju tõendeid, mida kogumis hinnates saab kohus otsustada vaidlusaluse käskkirja õiguspärasuse üle. Ka asus halduskohus seisukohale, et haldusasja on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Halduskohus märkis, et faktilised asjaolud ja poolte seisukohad on kohtule selged. Halduskohus ei näinud vajadust küsida menetlusosalistelt täiendavaid suulisi selgitusi ega uurida halduskohtumenetluse käigus kogutud tõendeid vahetult kohtuistungil. Seega puudus halduskohtu hinnangul vajadus antud asjas kohtuistungi korraldamiseks ja tunnistajana arsti ülekuulamiseks. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt märkis, ei ole menetlusosalise õigus osaleda kohtuistungil absoluutne, vaid on piiratud ökonoomse ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Kaebaja majandustööle määramise käskkirja üle peetavas vaidluses kaalul olevad õigushüved ja vaidluse iseloom ei ole sellised, mis toonuks kaasa vajaduse korraldada asja arutamiseks kohtuistung. Kaebaja eelnimetatud taotluste rahuldamata jätmist on halduskohtu poolt piisavalt põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga.
55.Kaebaja väitel ei vastanud halduskohus kaebaja 14.06.2020 esitatud selgitustele ja vastuväidetele. Ringkonnakohus kaebaja väitega ei nõustu. Haldusasja materjalidest nähtuvalt jättis halduskohus 22.06.2020. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Seejuures lahendas halduskohus eelnimetatud määruses mitmed kaebaja poolt esitatud taotlused.
56.Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses Viru Vangla 31.12.2019. a vaideotsuse tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmisele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on käskkirja tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmise kohta õiguspärane, siis ei ole alust ka vaideotsuse osas halduskohtu otsuse tühistamiseks. IV
57.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.01.2021. a otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 muutmata.
58.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad apellatsiooniastmes kaebaja poolt kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot, II kd, tl 27) tema enda kanda.
59.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.