Vjatšeslav Malsagovi (Malsagov) kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses juuksuriteenuse mitteosutamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-21-587.
2.Jätta kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vjatšeslav Malsagov esitas 23. aprillil 2020 Viru Vangale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses juuksuriteenuse mitteosutamisega. Taotleja selgitas, et ta ei oska ise kambrisse antava juukselõikusmasinaga juukseid lõigata. Pikad juuksed ajavad pea higistama ning sügelema.
Viru Vangla jättis 12. märtsi 2021. a otsusega nr 6-16/65-2 V. Malsagovi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla osutas, et on taotlejale 23. aprillil 2020 selgitanud, et vangla ei võimalda juuksuriteenust COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikust tingitud eriolukorra tõttu. Eriolukorra ajal on soovijatel võimalik kasutada juukselõikusaparaati, millel on mitu funktsiooni ning millega saab jätta juukseid ka pikemaks. Vangla hinnangul on vanglal õigus juuksuriteenuse pakkumise nõudest kõrvale kalduda, kui esinevad asjaolud, mis tingivad olukorra erakorralisuse. Juuksuriteenuse tagamise nõudest kõrvalekaldumise tingis vajadus ennetada COVID-19 nakkuse leviku võimalusi vanglas. Juuksuriteenuse piiramine oli põhjendatud ning alus hüvitise maksmiseks puudub.
3.Viru Vangla kinnipeetav Vjatšeslav Malsagov (kaebaja) esitas 16. märtsil 2021 Tartu Halduskohtusse kaebuse seoses juuksuriteenuse mitteosutamisega. Kaebaja taotleb mõista vanglalt välja raha kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt palus kaebaja vanglalt juuksurit või otsikut juukselõikusmasinale, kuna ta ei soovi lõigata kiilaks, kuid vangla keeldus. Kaebaja tundis end ebamugavalt, sest tema pea sügeles ja teised kinnipeetavad naersid tema üle. Kaebaja palub riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
3-21-587
4.Vastuses kohtunõudele teatas Viru Vangla 24. septembril 2021, et kaebajal oli võimalik kasutada juukselõikusaparaati, kuid ta keeldus sellest põhjusel, et ta ei oska iseseisvalt juukseid lõigata.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus tõlgendab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõikest 4 tulenevalt esitatud kaebust vastavalt kaebaja tahtele ning saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel juuksuriteenuse võimaldamata jätmise eest, kuna vangla alandas sellega kaebaja väärikust (ebamugavustunne, naerualuseks olemine).
6.Tulenevalt HKMS § 120 lõike 1 punktist 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel.
7.HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab seega olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
8.Kohtu hinnangul saab õiguste riive intensiivsust hinnates lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Selle sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses märkinud taotletava hüvitise suurust, vaid taotleb hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, ei saa hüvitis juuksuriteenuse mitteosutamise eest olukorras, kus kaebajal oli tegelikkuses võimalik vangla poolt pakutavat juukselõikusaparaati juuste lõikamiseks kasutada, ületada 1000 eurot. Samuti ei saanud kohtu hinnangul vangla juuksuri poolt juuksuriteenuse mittevõimaldamine põhjustada kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebamugavusi, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebuses viidatud peasügelus on pigem seotud hügieeniga kui juuksuriteenuse osutamisega. Vangla kinnitusel oli kaebajale tagatud võimalus oma juuksekasvu piirata ning kuigi kaebaja jaoks võis juukselõikusaparaadi kasutamine olla ebamugav, siis ei saanud see kohtu hinnangul kaebajale ülemääraseid ebameeldivusi põhjustada. Kaebusest ja vangla seisukohast ei nähtu ka teisi põhjuseid, mis võiks kaebajale tuua kaasa ebamugavusi ulatuses, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.
9.Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõige 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
3-21-587
11.Vangistusseaduse § 50 lõike 3 kohaselt kindlustatakse kinnipeetav juuste eest hoolitsemiseks juuksuriteenusega. Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ punkti 5.6 kohaselt kasutatakse raamatukogu, spordisaali ja duširuumi ning S-hoone juuksuriteenust graafiku alusel osakondade kaupa. Seega peab õigusaktidest tulenevalt kinnipeetavale juuksuriteenuse tagama, kuid sätestatud ei ole konkreetset viisi, kuidas seda tegema peab. Kuigi tavapäraselt pakutakse vanglas juuksuriteenust juuksuri juures, siis vangla on tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 Eesti Vabariigi haldusterritooriumil kehtestatud eriolukorrast ning vajadusest tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikut pidanud vajalikuks mitte võimalda juuksuriteenust juuksuri vahendusel. Kinnipeetavate omavaheliste kontaktide vähendamise tõttu juuksuriteenuse mitteosutamist tavapärasel viisil ei saa pidada õigusvastaseks olukorras, mil piirangute kohaldamine oli vajalik vanglas viibivate isikute tervise ja elu kaitseks. Haldusasja materjalide kohaselt ning Viru Vangla kinnitusel on vangla eelmisel aastal juuste hügieeni tagamiseks soovijatele andnud võimaluse kasutada kambris juukselõikusaparaati. Seega oli kaebajal võimalik iseseisvalt või kambrikaaslase abiga kasutada vangla pakutud juukselõikusaparaati enda juuste eest hoolitsemiseks.
12.RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
13.Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et vangla poolt juuksuriteenuse mittevõimaldamine kaebajale soovitud viisil oleks tekitanud kaebajale sellist kahju, mis kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks ja kuuluks riigivastutuse seaduse alusel rahaliselt hüvitamisele. Kohus ei eita, et kaebaja võis tunda end ebamugavalt tulenevalt asjaolust, et ta ei saanud tavapärasel viisil oma juukseid lõigata, kuid siiski ei nähtu kohtule, et kaebaja inimväärikust alandati. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon; erivajaduste ignoreerimine; arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm; põhjendamatu jõu kasutamine; sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta; ülerahvastatus kambris; alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul; paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta; halvad sanitaartingimused kogumis. Praegusel juhul ei ole kaebaja poolt kirjeldatu võrreldav nimetatud olukordadega.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla tegevus on kaebaja õigusi saanud riivata üksnes väheintensiivselt ja võimalik tekkinud kahju on vähene. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus oleks põhjendatud vanglalt rahalise hüvitise välja mõistmine kaebaja kasuks, mistõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
15.Kohus tagastab V. Malsagovi kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 alusel.
16.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.