X kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks – lubada kasutada velotrenažööri mõistlikul ajal
Resolutsioon
1.Lõpetada haldusasja menetlus.
2.Jätta menetluskulud summas 45 eurot Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale ja vastustajale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 25.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus esmase õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat täitma arsti 26.02.2018 ettekirjutust ja võimaldama kaebajale velotrenažööri kasutamist 15-30 minutit päevas. Kaebaja esitas kaebuses ka samasisulise kohustamisnõude ning palus lisaks tuvastada, et vangla ületas õigusvastaselt 15.10.2018, 7.032019 ja 15.05.2019 taotlustele ja 27.06.2019 vaidele vastamisel menetlustähtaegu.
Tartu Halduskohus rahuldas 26.09.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustas Viru Vanglat täitma halduskohtumenetluse ajal arsti ettekirjutust ja võimaldama kaebajal kasutada velotrenažööri 15-30 minutit päevas. Määrus jõustus 22.10.2019.
3.Kaebaja esitas 20.11.2019 Tartu Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks võimaldada tal kasutada velotrenažööri teisel ajal. Taotluse kohaselt lubati kaebajal kasutada velotrenažööri
3-19-1634
4.Tartu Halduskohus jättis 16.12.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (määrus jõustus selles osas 28.01.2020). Sama määrusega jättis halduskohus kaebuse kohustamisnõude osas käiguta ja tegi kaebajale ettepaneku üle minna kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele.
5.Kaebaja teatas 31.12.2019 vastuses halduskohtu ettepanekule, et ei soovi üle minna tuvastamiskaebusele, sest see ei täida tema soovitud eesmärki. Kaebaja kinnitas, et soovib kohustamiskaebuse menetlemist.
6.Tartu Halduskohtusse saabus 10.02.2020 kolmas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja palus selles kohustada Viru Vanglat võimaldama tal velotrenažööri kasutamist pärast kella kümmet hommikul.
7.Tartu Halduskohus jättis 11.02.2020 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 1), lõpetas menetluse kohustamisnõude osas seda menetlusse võtmata (resolutsiooni punkt 2) ja võttis kaebuse tuvastamisnõude osas menetlusse.
8.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 11.02.2020 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2.
9.Tartu Ringkonnakohus 24.03.2020 määrusega jättis määruskaebuse esialgse õiguskaitse taotluse osas rahuldamata (resolutsiooni punkt 1) ja rahuldas määruskaebuse osaliselt, tühistades Tartu Halduskohtu 11.02.2020 määruse osas, millega halduskohus lõpetas menetluse kohustamisnõude osas. Kohustamisnõude osas saatis Tartu Ringkonnakohus asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tartu Halduskohtule (resolutsiooni punkt 2).
10.Viru Vangla teatas 1.06.2020 vastuses kohtunõudele, et alates 25.05.2020 asub velotrenažöör samas osakonnas, kus paikneb kaebaja, mistõttu saab kaebaja seda kasutada vabaks liikumiseks ettenähtud ajal. 11 X esitas 11.08.2020 Tartu Halduskohtule avalduse kaebusele täiendava nõude lisamiseks. Kaebaja palus kohtul kohustada Viru Vangla meditsiiniosakonda väljastama kaebajale tõend tema tervisliku seisundi kohta.
12.Tartu Halduskohus esitas 16.12.2020 kaebajale kohtunõude, milles palus täpsustada kohustamisnõuet. Ühtlasi selgitas kohus, et saab kaebaja nõudest niimoodi aru, et kaebaja soovib vangla kohustamist võimaldada kasutada tulevikus velotrenažööri ajal, mis on vastuvõetav mõlemale menetlusosalisele ja ei sunni kaebajat loobuma muudest talle VangS-s, VsKE-s või vangla kodukorras ette nähtud õigustest.
13.Kaebaja vastas 28.12.2020 kohtunõudele ja teatas, et nõustub kohtu poolt pakutud tõlgendusega kohustamisnõude osas.
14.Tartu Halduskohus võttis 12.03.2021 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
15.Viru Vangla vastas kaebusele 2.09.2021. Vangla teatas kohtule, et velotrenažöör asub osakonnas, kus paikneb kaebaja, mistõttu on kaebajal võimalus kasutada velotrenažööri talle sobival ajal (osakonna avamise ajal). Sellel põhjusel taotles vastustaja menetluse lõpetamist.
3-19-1634
16.Kohus edastas Viru Vangla vastuse kaebusele kaebajale tutvumiseks ja võimaldas tal esitada kohtule seisukoht hiljemalt 15.09.2021. Kaebaja sai vastuse kaebusele ja kohtu kaaskirja kätte 3.09.2021, kuid ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud kohtule ei seisukohta ega muud avaldust.
17.Kohus edastas 21.09.2021 kaebajale kirja, milles selgitas kaebajale täiendavalt, et tal on õigus taotleda kohtult ülemineku võimaldamist kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele. Kohus kohustas kaebajat vastama kohtu selgituskirjale kahe päeva jooksul alates selle kättesaamisest. Kaebaja sai kohtu selgituskirja kätte 22.09.2021, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole kohtule vastanud. Kohtu seisukoht
18.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-le 4 kohus lõpetab määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
19.Viru Vangla vastusest on võimalik sõnaselgelt aru saada, et kaebajal on nüüd võimalus kasutada velotrenažööri igal ajal, millal osakond on lahti. Kaebaja ei ole selle kohta vastuväiteid esitanud. Seega on kohus seisukohal, et kohustamisnõude eesmärki saab lugeda täidetuks, kuna enam ei esine kaebajal objektiivseid takistusi velotrenazööri kasutamise ja muude talle VangSs, VSKE-s või vangla kodukorras ette nähtud õiguste realiseerimisel. Samas olles kogenenud menetlusosalisena ei ole kaebaja taotlenud kohtult üleminekut kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele tulenevalt HKMS § 152 lg-le 2. Kohus ei näe selles üleminekus mingit vajadust, kuna analoogse olukorra kordumisel saab kaebaja tõhusalt kaitsta enda õigusi haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse raames. Pidades silmas, et kaebaja poolt taotletud menetlustoiming on sooritatud halduskohtumenetluse käigus, saab kohus järeldada, et vangla on tekkinud probleemist aru saanud ja edaspidi väldib selle kordumist.
20.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p-st 4, lõpetab kohus menetluse käesolevas haldusasjas tervikuna.
21.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus on seisukohal, et kaebuses nõutud toimingu sooritamine on olnud tingitud kaebuse esitamises. Kaebaja oli 26.09.2019 määrusega menetlusabi korras vabastatud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja oli 16.12.2020 määrusega vabastatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest. HKMS § 118 lg 2 sätestab, kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud (riigilõiv kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluste esitamise eest) kokku summas 45 eurot Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.