lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2921/106

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2921/106
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
884
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi

Menetluse alus Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 27.05.2024, Tartu 3-21-2921 M.M. kaebus Viru Vangla 05.06.2021. a käskkirja nr 321/1-2/135, 05.07.2021. a käskkirja nr 6-3/539-1, 02.09.2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/275, 06.09.2021. a käskkirja nr 6-3/737-1, 08.09.2021. a käskkirja nr 6-3/7471, 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkirja nr 6-3/779-1, 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/7871 ning 12.11.2021. a vaideotsuste nr 6-12/370-2 ja nr 612/385-2 tühistamiseks M.M. taotlused riigi õigusabi saamiseks ja haldusasjas menetluse peatamiseks Kaebaja/taotluse esitaja M.M.

RESOLUTSIOON

1.Jätta M.M. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Jätta M.M. taotlus käesolevas haldusasjas menetluse peatamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohus lõpetas 16.04.2024. a määrusega menetluse käesolevas haldusasjas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel põhjusel, et olukorras, kus kaebaja on vanglast vabanenud, ei ole vaidlustatud käskkirjade ja vaideotsuste tühistamine tema õiguste kaitseks enam vajalik, sest neil puudub kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju. Kohus küsis kaebajalt 28.03.2024. a kohtunõudes, kas kaebaja soovib tühistamisnõuete asemel esitada vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse kindlakstegemise nõuded. Kaebaja ei vastanud kohtule talle antud vastamistähtaja jooksul ega avaldanud tahet tuvastamisnõuete menetlemisele üle minna. Kuna kaebaja ei taotlenud tuvastamisnõudele üleminekut ning kohtu hinnangul ei ole see kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik, siis lõpetas kohus asja menetluse. M.M. sai halduskohtu määruse kätte 07.05.2024.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.M.M. esitas 22.05.2024 ehk viimasel päeval, kui veel oleks võimalik vaidlustada halduskohtu 16.04.2024. a määrust, Tartu Ringkonnakohtule taotluse peatada menetlus käesolevas kohtuasjas ja määrata talle esindaja, sest ta on vaimse ja füüsilise puudega (100% töövõimetu) ning ei suuda end ise esindada. M.M. täpsustas 24.05.2024. a e-kirjas, et ta soovib õigusabi asjades nr 3-22-271 ja 3-21-2921.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3.Kuivõrd esitatud taotluses on viidatud haldusasjale nr 3-21-2921, siis järeldab ringkonnakohus sellest, et riigi õigusabi taotlus esitati selleks, et vaidlustada halduskohtu 16.04.2024. a määrust asjas menetluse lõpetamise kohta ja sellega seonduvalt esitati ka asjas menetluse peatamise taotlus, kuna halduskohtu eelviidatud määruse vaidlustamise viimane päev on 22.05.2024.
4.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning p 5 kohaselt kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. Käesoleva kohtuasja materjalide pinnalt on ringkonnkohtu hinnangul M.M. võimeline ise enda õigusi kaitsma. Kaebaja on iseseisvalt kohtule esitanud arusaadavad kaebused ning piisavalt selgitanud, miks ta leiab, et vangla käskkirjad tuleb tühistada. Seega ei ole eluliselt usutav, et M.M. ei ole iseseisvalt võimeline soovi korral vaidlustama halduskohtu määrust ringkonnakohtus. Lisaks on taotlejal pikaajaline haldusmenetluse ja kohtumenetluse kogemus, kuna ta on esitanud erinevatel aegadel kohtutele kümneid kaebusi ning suutnud edukalt menetlustes osaleda. Seega ei ole M.M. puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga, kes vajaks riigi õigusabi korras esindajat. Ühtlasi ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et isikul oleksid juriidilised teadmised. Ka määruskaebuse esitamiseks piisab oma seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest, mistõttu ei ole taotleja poolt väidetu, et ta on 100% töövõimetu, aluseks talle riigi õigusabi määramiseks. Lisaks eelnevale oleks käesoleva asja asjaoludest tulenevalt taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt ka vähene, arvestades seda, et halduskohus lõpetas haldusasja menetluse põhjusel, et kui vaidlustatud haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning kuigi kaebajale anti võimalus taotleda tuvastamisnõudele üleminekut, ta sellist taotlust halduskohtule ei esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt sai M.M. halduskohtu vastava kohtunõude kätte 05.04.2024. Eeltoodut arvestades ning lähtudes RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 5 jätab ringkonnakohus M.M. riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
5.HKMS § 91 lg 2 kohaselt võib kohus menetluse määrusega peatada HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel. Menetluse peatamist reguleerivad HKMS §-d 94 ja 95. HKMS § 94 annab aluse menetluse peatamiseks poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel kuni põhjuse äralangemiseni. Poole või kolmanda isiku raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Nimetatud alus on ette nähtud olukordadeks, kui menetlusosalisel pole võimalik mõjuvatel põhjustel kohtumenetluses osaleda.

Käesolevas asjas ei ole kaebaja toonud välja ega tõendanud selliste temaga seotud mõjuvate põhjuste või raske tervisliku seisundi esinemist, mis annaksid alust menetluse peatamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et M.M. poolt käesolevas asjas välja toodud asjaolu (vaimne ja füüsiline puue ning 100% töövõimetus) ei tõenda tegelikkuses kuidagi selliste temaga seotud mõjuvate põhjuste või raske tervisliku seisundi esinemist, mis annaksid alust käesoleva haldusasja menetluse peatamiseks HKMS § 94 alusel. Isiku töövõimetus kui selline ei ole käsitletav mõjuva põhjusena, mis tingiks vajaduse menetluse peatamiseks. Mis puudutab M.M. väidetavat vaimse tervise seisundit, siis sellele tuginedes on ta ka varasemalt taotlenud menetluste peatamist näiteks haldusasjades nr 3-19-1634 ja 3-20-292 ning neis asjades tehtud määrustes jättis ringkonnakohus taotlused rahuldamata ja need määrused on jõustunud. Juba eelnimetatud asjades asus ringkonnakohus seisukohale, et millegagi ei ole tõendatud, et M.M.l oleks tegelikult probleeme oma mõtete koondamise ning tahte väljendamisega kohtumenetluses ja ringkonnakohus jääb sama seisukoha juurde ka käesolevas asjas. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus M.M. taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium