lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1634/75

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1634/75
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
988
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 6. juuli 2021. a 3-19-1634 Meeme Mallene kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks – lubada kasutada velotrenažööri mõistlikul ajal ja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses pöördumistele vastamise viivitamisega Tartu Halduskohtu 12. märtsi 2021. a määrus Meeme Mallene määruskaebus ja taotlus menetluse peatamiseks Määruskaebuse esitaja Meeme Mallene

RESOLUTSIOON

1.Jätta Meeme Mallene taotlus tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel läbi vaatamata ja tagastada määruskaebuse lisa.
2.Jätta Meeme Mallene taotlus määruskaebemenetluse peatamiseks rahuldamata.
3.Jätta Meeme Mallene määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. märtsi 2021. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 ei ole edasikaevatav. Ülejäänud osas võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohus jättis 12. märtsi 2021. a määruse resolutsiooni p-ga 1 M. Mallene esitatud kaebuse tuvastamisnõude osas läbi vaatamata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei ole täidetud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused, sest kaebajal puudub eriline preventiivne huvi. Kaebaja taotlus oli, et halduskohus tunnistaks õigusvastaseks selle, et Viru Vangla ei vastanud kaebaja pöördumistele õigeaegselt. Kuivõrd Viru Vangla on vabandanud kaebaja ees oma vastustega viivitamise pärast, siis puudub kaebajal edaspidi põhjendatud huvi nõuda tuvastamisnõude sisulist läbi vaatamist. Vangla vabandamine näitab, et vangla tunnistab viivitust kaebajale vastamisel ning kohtupraktika kohaselt puudub sellises olukorras kaebajal põhjendatud huvi nõuda tuvastamisnõude sisulist läbivaatamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.M. Mallene esitas 24. märtsil 2021. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja võtta tema tuvastamiskaebus menetlusse. Samuti palus määruskaebuse esitaja vabastada ennast riigilõivu tasumisest ja peatada menetlus kuni ta saab õigus- ja psühhiaatrilist abi ning on taas võimeline menetluses osalema. Sealjuures viitab ta asjadele nr 2-21-1869 ja 3-21-451).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3.Määruskaebus jääb rahuldamata.
4.Kuivõrd menetluse peatamise taotlus esitati määruskaebuses halduskohtu määrusele, millega jäeti kaebus tuvastamisnõude osas läbi vaatamata ning määruskaebuse põhjendustest võib välja lugeda, et M. Mallene soovib menetluse peatamist, sest ta ei ole ilma riigi kulul antud esindajata ja psühhiaatrilist abi saamata võimeline määruskaebemenetluses osalema, käsitleb ringkonnakohus seda kui määruskaebemenetluse peatamise taotlust. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 91 lg 2 kohaselt võib kohus menetluse määrusega peatada HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel. Menetluse peatamist reguleerivad HKMS §-d 94 ja 95. HKMS § 94 annab aluse menetluse peatamiseks poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel kuni põhjuse äralangemiseni. Poole või kolmanda isiku raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Nimetatud alus on ette nähtud olukordadeks, kui menetlusosalisel pole võimalik mõjuvatel põhjustel kohtumenetluses osaleda. Käesolevas asjas ei ole määruskaebuse esitaja toonud välja ega tõendanud selliste temaga seotud mõjuvate põhjuste või raske tervisliku seisundi esinemist, mis annaksid alust määruskaebemenetluse peatamiseks. Üksnes soov saada vanglas psühhiaatrilist abi ei ole ringkonnakohtu hinnangul käsitletav mõjuva põhjusena, mis tingiks vajaduse menetluse peatamiseks. Vaatamata väitele psühhiaatrilise abi vajadusest on M. Mallene siiski ise esitanud tähtaegse määruskaebuse halduskohtu 12. märtsi 2021. a määrusele ja selle sisust ei nähtu, et määruskaebuse esitajal oleks probleeme mõtete koondamise ning oma tahte väljendamisega. HKMS § 95 sätestab menetluse peatamise alused teise menetluse tõttu. Ringkonnakohus on seisukohal, et ei esine ka seda menetluse peatamist tingivat asjaolu. Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. M. Mallene ei ole esitanud käesolevas asjas riigi õigusabi taotlust, vaid viitab asjadele nr 3-21-451 ja 2-21-1869, kus ta riigi õigusabi saamise taotluse esitas. Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, kas määruskaebemenetluse peatamise taotluses viidatakse selle alusena samas asjas või mõnes muus kohtasjas esitatud riigi õigusabi taotlusele, ei ole riigi õigusabi taotluse menetlemine siiski käesolevas asjas menetluse peatamise aluseks, sest praeguses asjas esitatud määruskaebuse lahendus ei sõltu sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis tuvastatakse riigi õigusabi taotluse lahendamisel (HKMS § 95 lg 1). HKMS ei sätesta seega määruskaebemenetluse peatamise võimalust riigi õigusabi taotluse esitamisel ja selle lahendamise ajaks. Haldusasjas nr 3-21-451 jõustus 25. märtsil 2021. a Tartu Ringkonnakohtu määrus osas, millega tagastati M. Mallene määruskaebus halduskohtu 3. märtsi 2021. a määruse peale, milles jäeti tema taotlus riigi kulul esindaja saamiseks rahuldamata. Tsiviilasjas nr 2-21-1869 anti määruskaebuse esitajale riigi õigusabi õigusnõustamise ja muu esindamisena juba 15. veebruari 2021. a määrusega ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt võttis advokaat selles asjas tellimuse vastu 2. märtsil 2021, s. o oluliselt varem, kui esitati määruskaebus praeguses asjas ja taotlus määruskaebemenetluse peatamiseks seniks, kui määruskaebuse esitaja saab õigusabi.

Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.

5.Rahuldamata jääb määruskaebus tervikuna. Halduskohus on õigesti juhindunud HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja jätnud HKMS § 121 lg p 1 alusel kaebuse tuvastamisnõude osas läbi vaatamata. Olukorras, kus vangla on isiku ees vabandanud, puudub vajadus vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, sest poolte vahel puudub vaidlus rikkumise toimumise üle. Kujunenud oli õiguslikult selge olukord. Õiguslikult selges olukorras ei annaks toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust eelist, sest vaidlust pole selles, et rikkumine toimus. See annaks kaebajale ilmselt küll moraalse rahulduse, kuid ei loo piisavat põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu 17. detsembri 2010. a otsus nr 3-3-1-4-10, p 14).
6.Ringkonnakohus peab seoses preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamisega vajalikuks rõhutada enda varasemat seisukohta, mille avaldas 1. märtsi 2013. a otsuses asjas nr 3-10-1551, p-s 15, et kohtumenetlus on piiratud ressurss, millele juurdepääsuks on kehtestatud nii mõnedki piirangud. Üks neist piirangutest on halduskohtumenetluse puhul ka kaebeõiguse piiramine. Sarnaselt riigilõivu tasumise nõudega on see kohtusse pöördumise õiguse piirang vajalik kohtute ülekoormamise vältimiseks. Ei ole mõistlik raisata kohturessurssi vaidluste lahendamisega, kus kaebajad kaebuse rahuldamisest mingit reaalset eelist ei saaks. Lisaks riikliku ressursi kulule võib see tänu kohtusüsteemi ülekoormamisele takistada ka reaalselt õiguskaitset vajavatel isikutel tõhusa õiguskaitse saamist.
7.Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist 2018. a riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja sellesisulise taotluse läbi vaatamata. Seetõttu tagastab ringkonnakohus ka määruskaebuse lisana esitatud vabakasutuskonto väljavõtte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium