Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 03.03.2022, Tartu 3-21-2921 M.M. kaebus Viru Vangla 06.09.2021. a käskkirja nr 63/737-1, 08.09.2021. a käskkirja nr 6-3/7471, 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkirja nr 6-3/779-1, 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/7871 ning 12.11.2021. a vaideotsuste nr 6-12/370-2 ja nr 6-12/385-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 04.02.2022. a määruse resolutsiooni punktid 9 ja 10 M.M. määruskaebus ja taotlus menetluse peatamiseks Kaebaja/määruskaebuse esitaja - M.M.
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja nr 3-21-1557 materjalide juurest käesoleva asja materjalide juurde M.M. 22.02.2022. a määruskaebus Riigikohtule.
3.Jätta M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.02.2022. a määruse resolutsiooni punkti 9 peale rahuldamata.
4.Jätta M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.02.2022. a määruse resolutsiooni punkti 10 peale rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 ei ole edasikaevatavad. Ülejäänud osas võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Tartu Halduskohus jättis 04.02.2022. a määruse resolutsiooni p-ga 9 M.M. esitatud riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus märkis, et RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi
saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus leidis, et kaebaja suudab ise kaitsta oma õigusi halduskohtumenetluses. Halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebaja võib oma sõnadega selgitada, miks ta vangla toimingu või haldusaktiga ei nõustu. Käesolevas asjas on kaebaja seda teinud ning esitanud halduskohtule arusaadava kaebuse. Kohus võttis kaebuse menetlusse ning ei leia, et kaebuse menetlemisel vajaks kaebaja täiendavat õiguslikku nõustamist. Seoses kaebaja sooviga saada psühhoterapeudi vastuvõtule märkis halduskohus, et kaebajal on võimalik tervisega seotud probleeme lahendada läbi vangla meditsiiniosakonna, kus vajaduse korral suunatakse kaebaja edasi vastava spetsialisti juurde (VangS § 53 lg 2). Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 9 lg 2 täpsustab, et kinnipeetava suunamine eriarstiabi osutaja juurde toimub arsti saatekirja alusel. RÕS ei sätesta, et isikule tuleks anda riigi õigusabi tulenevalt tema väidetavalt kehvast tervislikust seisundist.
1.1.Sama määruse resolutsiooni p-ga 10 jättis halduskohus rahuldamata ka M.M. taotluse peatada haldusasja menetlus seniks, kuni ta saab õigusabi ja psühhoterapeudi vastuvõtule. HKMS § 91 lg 2 kohaselt võib kohus menetluse määrusega peatada HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel. Menetluse peatamist reguleerivad HKMS §-d 94 ja 95. HKMS § 94 annab aluse menetluse peatamiseks poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel kuni põhjuse äralangemiseni. Poole või kolmanda isiku raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Nimetatud alus on ette nähtud olukordadeks, kui menetlusosalisel pole võimalik mõjuvatel põhjustel kohtumenetluses osaleda. Käesolevas asjas ei ole kaebaja toonud välja ega tõendanud selliste temaga seotud mõjuvate põhjuste või raske tervisliku seisundi esinemist, mis annaksid alust menetluse peatamiseks. Üksnes soov saada vanglas psühhiaatrilist abi ei ole kohtu hinnangul käsitatav mõjuva põhjusena, mis tingiks vajaduse menetluse peatamiseks. HKMS § 95 sätestab menetluse peatamise alused teise menetluse tõttu. Kohus leidis, et ei esine ka seda menetluse peatamist tingivat asjaolu. RÕS § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Halduskohus lahendas sama määrusega M.M. riigi õigusabi taotluse, jättes selle rahuldamata. Isegi juhul, kui kaebajal on riigi õigusabi taotluse menetlus veel toimumas mõnes teises kohtuasjas, ei ole riigi õigusabi taotluse menetlemine siiski käesolevas asjas menetluse peatamise aluseks, sest praeguses asjas esitatud kaebuse lahendus ei sõltu sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis tuvastatakse riigi õigusabi taotluse lahendamisel (HKMS § 95 lg 1). HKMS ei sätesta seega menetluse peatamise võimalust riigi õigusabi taotluse esitamisel ja selle lahendamise ajaks.
2.M.M. esitas 23.02.2022 ehk tähtaegselt (sai halduskohtu vaidlusaluse määruse kätte 08.02.2022) Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.02.2022. a määrusele, milles palus peatada kõnealuse haldusasja menetluse kuni ta saab psühhiaatrilist abi ning on võimeline menetluses sisuliselt osalema. M.M. väidab, et ta esitas 22.02.2022 haldusasjas nr 3-21-1557 need asjaolud, mis seonduvad tema tervisega ja palub esitatu võtta ka käesoleva asja materjalide juurde. Lisaks sellele andis ta teada, et pole umbes 4 aastat kambrist väljas käinud (v.a helistamas, riideid pesemas jne) ja ei ole käinud ka jalutamas, kuna ei talu võõraste puudutusi. See koos asjas nr 3-21-1557 öelduga peaks määruskaebuse esitaja arvates tõendama seda, et tema vaimse tervisega on midagi lahti ja ta ei ole abi saanud. Veel väitis M.M., et kuna ta ei saa halduskohtu määrusest aru, siis ei saa ta ka taotlusi esitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3.M.M. väidab, et ta esitas 22.02.2022 haldusasjas nr 3-21-1557 need asjaolud, mis seonduvad tema vaimse tervisega ja seostab neid ka käesolevas asjas esitatud menetluse peatamise taotlusega. KIS-ist nähtuvalt on asjas nr 3-21-1557 M.M. 22.02.2022 esitanud (koostanud) määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 02.02.2022. a määruse peale ja esitanud selle Riigikohtule, paludes samuti asja nr 3-21-1557 menetluse peatada, kuni ta on saanud vajalikku ravi. Ringkonnakohus rahuldab uurimisprintsiibist lähtuvalt M.M. taotluse ja võtab käesoleva asja materjalide juurde tema 22.02.2022. a määruskaebuse asjas nr 3-21-1557, käsitledes ka selles toodud põhjendusi käesolevas asjas esitatud menetluse peatamise taotluse põhjendustena.
4.Kuivõrd menetluse peatamise taotlus esitati määruskaebuses halduskohtu 04.02.2022. a määrusele ning määruskaebuse nappidest põhjendustest võib siiski välja lugeda, et M.M. soovib menetluse peatamist, sest ta ei ole ilma vanglas psühhiaatrilist abi saamata võimeline määruskaebemenetluses osalema, käsitleb ringkonnakohus seda kui määruskaebemenetluse peatamise taotlust.
4.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 91 lg 2 kohaselt võib kohus menetluse määrusega peatada HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel. Menetluse peatamist reguleerivad HKMS §-d 94 ja 95. HKMS § 94 annab aluse menetluse peatamiseks poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel kuni põhjuse äralangemiseni. Poole või kolmanda isiku raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Nimetatud alus on ette nähtud olukordadeks, kui menetlusosalisel pole võimalik mõjuvatel põhjustel kohtumenetluses osaleda. Ringkonnakohus on seisukohal, et M.M. poolt käesolevas asjas välja toodud asjaolud (pole umbes 4 aastat kambrist väljas käinud ja ei ole käinud ka jalutamas, kuna ei talu võõraste puudutusi) ega ka haldusasjas nr 3-21-1557 Riigikohtule esitatud määruskaebuses kirjeldatu (esineb vaimne puue ja raske depressioon; 2021. a sain psühhiaatri vastuvõtule, kuid visiit ebaõnnestus, sest vangla viis mind võõra inimese juurde; vahepeal jäid kaks vastuvõttu ära; 2021. a novembris sain vastuvõtule ja psühhiaatriga rääkida; 2021. a lõpus sai M.M. enda arvates närvišoki, kuigi suhtlemise ajal suudab ta ennast talitseda; mõnel päeval värisevad käed ja ei saa üldse kirjutada; kõik see on otseselt seotud töö tegemisega, s.o kui proovin midagi teha, hakkan väänlema ja see möödub alles mõne tunni pärast; ei suuda keskenduda ega sisutihedat teksti lugeda, rääkimata neile dokumentidele vastamisest) ei tõenda tegelikkuses kuidagi selliste temaga seotud mõjuvate põhjuste või raske tervisliku seisundi esinemist, mis annaksid alust määruskaebemenetluse peatamiseks käesolevas asjas HKMS § 94 alusel. Üksnes soov saada vanglas psühhiaatrilist abi ei ole ringkonnakohtu hinnangul käsitletav mõjuva põhjusena, mis tingiks vajaduse menetluse peatamiseks. Ja nagu Riigikohtule 22.02.2022 esitatud määruskaebuse põhjendusest nähtub, on talle vanglas ka psühhiaatri vastuvõtte võimaldatud. Vaatamata väidetele psühhiaatrilise abi vajadusest ja oma tervislikust seisundist, mis väidetavalt ei võimalda M.M.l haldusasjade menetlustes sisuliselt osaleda, on M.M. siiski näiteks käesolevas asjas ise esitanud 13.12.2021 käsikirjalise 4-lehekülje pikkuse kaebuse mitmete Viru Vangla käskkirjade ja vaideotsuste peale, esitades selles halduskohtule ka menetluslikke taotlusi (asjade liitmine, tunnistajate ülekuulamine, toimikuga tutvumine jne). See ja ka Riigikohtule 22.02.2022 esitatud määruskaebuse põhjendus ei näita, et määruskaebuse esitajal oleks tegelikult probleeme oma mõtete koondamise ning tahte väljendamisega kohtumenetluses. KIS-ist nähtuvalt on M.M. esitanud 2011. a septembrist alates haldusasjades kohtutele üle 400 kaebuse, edasikaebuse ja taotluse ning neist 77 on esitatud 2021. a algusest kuni siiani, s.o perioodi jooksul, mille osas määruskaebuse esitaja väidab endal selliste vaimse tervise probleemide esinemist, mis ei võimalda tal kirjutada, sisutihedat teksti lugeda ega neist aru saada, dokumentidele vastata, sisulisi edasikaebusi ja taotlusi esitada jne. Ka eeltoodu ei anna ringkonnakohtule mingit põhjust asuda seisukohale, et käesoleval juhul esineks alus määruskaebemenetluse peatamiseks HKMS § 94 alusel. Ringkonnakohus märgib veel, et taotlusi peatada menetlus kuni ta saab psühhiaatrilist abi, sest ta ei ole vaimse seisukorra tõttu võimeline asja sisuliselt arutama, on
M.M. ringkonnakohtule esitanud ka varem ning asjades nr 3-19-1634 ja 3-20-292 tehtud määrustes jättis ringkonnakohus taotlused rahuldamata ja need määrused on ka jõustunud. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse määruskaebemenetluse peatamiseks asjas nr 3-21-2921 rahuldamata.
5.Kuigi M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.02.2022. a määrusele ei vasta esitatud kujul kõigile HKMS §-s 205 toodud määruskaebuse nõuetele, ei pea ringkonnakohus siiski käesoleval juhul vajalikuks jätta määruskaebust käiguta, arvestades eriti seda, millised osad halduskohtu määrusest üldse edasikaevatavad on – resolutsiooni punktid 9 ja 10, millega jäeti rahuldamata M.M. esitatud riigi õigusabi taotlus ja määruskaebuses esitatuga samasisuline taotlus peatada haldusasja menetlus seniks, kuni M.M. saab vanglas psühhiaatrilist abi. Samuti leiab ringkonnakohus, et arvestades käesoleva määruse p-s 4.1. kirjeldatud asjaolusid ja väljatoodud põhjendusi, ei ole tõsiseltvõetavad M.M. määruskaebuses välja toodud väited, et määruskaebust esitades ta tegelikult ei tea, kuidas ta peaks käesoleva avalduse vormistama ja kellele adresseerima ning kuna ta ei saa halduskohtu määrusest aru, siis ei saa ta ka taotlusi esitada. Ringkonnakohtu hinnangul on pigem tegemist sooviga haldusasja menetlust venitada, mistõttu ei pea ringkonnakohus ka menetlusökonoomia põhimõtet arvestades vajalikuks esitatud määruskaebust käiguta jätta. M.M. 23.02.2022 esitatud määruskaebusest nähtub, et ta vaidlustab Tartu Halduskohtu 04.02.2022. a määrust ja kuna nimetatud määrus oli edasi kaevatav üksnes selle resolutsiooni p-de 9 ja 10 osas, siis tõlgendab ringkonnakohus esitatud määruskaebust nii, et selles vaidlustatakse halduskohtu 04.02.2022. a määruse resolutsiooni punkte 9 ja 10. Halduskohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p 9 õiguspärasuse hindamisel saab lähtuda M.M. riigi õigusabi taotluse põhjendustest (viitab samuti oma tervislikule seisundile) ja resolutsiooni p 10 õiguspärasuse hindamisel käesolevas määruskaebuses ja 22.02.2022 asjas nr 3-21-1557 Riigikohtule esitatud määruskaebuses välja toodud asjaoludest ja põhjendustest.
6.Rahuldamata jääb M.M. määruskaebus tervikuna. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja suudab ise kaitsta oma õigusi halduskohtumenetluses ning käesolevas haldusasjas on ta seda ka teinud, esitades halduskohtule arusaadava kaebuse, mis võeti menetlusse. Kuna kaebus võeti menetlusse ning ei ole veel määratud, mis vormis seda lõpuks läbi vaatama hakatakse, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et antud olukorras pole alust asuda seisukohale, et kaebaja vajaks veel täiendavat õiguslikku nõustamist riigi kulul. Lähtudes halduskohtu 04.02.2022. a määruse p-des 26-27 välja toodud põhjendustest ja käesoleva määruse p-s 4.1. kirjeldatud asjaoludest ja välja toodud põhjendustest, nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ka selles osas, et puudus alus peatada haldusasja nr 3-21-2921 menetlus seniks, kuni kaebaja saab õigusabi ja vanglas psühhoterapeudi vastuvõtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.