X kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks – lubada kasutada velotrenažööri mõistlikul ajal ja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses pöördumistele vastuste esitamise viivitamisega
Resolutsioon
1.Jätta kaebus tuvastamisnõude osas läbi vaatamata.
2.Võtta kaebus kohustamisnõude osas menetlusse.
3.Tunnistada vastustajaks Viru Vangla.
4.Kohustada vastustajat esitama Tartu Halduskohtule kirjalik vastus kaebusele 21 päeva jooksul alates selle kättesaamisest.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määrus toimetatakse kaebajale ja vastustajale kätte.
X esitas 25.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus esmase õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat täitma arsti 26.02.2018 ettekirjutust ja võimaldama kaebajale veloergomeetri (velotrenažööri) kasutamist 15-30 minutit päevas. Kaebaja esitas kaebuses ka samasisulise kohustamisnõude ning palus lisaks tuvastada, et vangla ületas õigusvastaselt tema 15.10.2018, 07.03.2019, 15.05.2019 taotlustele ja 27.06.2019 vaidele vastamisel menetlustähtaegu.
3-19-1634
2.Tartu Halduskohus rahuldas 26.09.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustas Viru Vanglat täitma halduskohtumenetluse ajal arsti ettekirjutust ja võimaldama kaebajal velotrenažööri kasutamist 15-30 minutit päevas. Määrus jõustus 22.10.2019.
3.Kaebaja esitas 20.11.2019 Tartu Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks võimaldada tal kasutada veloergomeetrit teisel ajal. Taotluse kohaselt lubati kaebajal kasutada veloergomeetrit hommikul alates 8.30 ehk ajal, millal taotleja seda kasutada ei saa, kuna viibib tugevate ravimite mõju all. Samuti jääb kaebaja sel kellaajal treeningseadet kasutades ilma võimalusest minna jalutuskäigule, mis toimub kell 8.35-9.35.
4.Tartu Halduskohus jättis 16.12.2019 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (määrus jõustus selles osas 28.01.2020). Sama määrusega jättis halduskohus kaebuse kohustamisnõude osas käiguta ja tegi kaebajale ettepaneku üle minna kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele.
5.Kaebaja teatas 31.12.2019 vastuses halduskohtu ettepanekule, et ta ei soovi üle minna tuvastamiskaebusele, sest see ei täida tema soovitud eesmärki. Kaebaja kinnitas, et soovib kohustamiskaebuse menetlemist.
6.Tartu Halduskohtusse saabus 10.02.2020 kolmas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja palus selles kohustada Viru Vanglat võimaldada tal kasutada veloergomeetrit pärast kella kümmet päeval.
7.Tartu Halduskohus jättis 11.02.2020 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), lõpetas menetluse kohustamisnõude osas seda menetlusse võtmata (resolutsiooni p 2) ja võttis kaebuse tuvastamisnõude osas menetlusse (resolutsiooni p 3).
8.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.02.2020 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2.
9.Tartu Ringkonnakohus 24.03.2020 määruses jättis X määruskaebuse esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osas rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja rahuldas määruskaebuse osaliselt, tühistades Tartu Halduskohtu 11.02.2020 määruse osas, millega halduskohus lõpetas asja menetluse kohustamise nõudes ja otsustas saata asi nimetatud osas Tartu Halduskohtule tagasi kohustamiskaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis (resolutsiooni p 2).
10.Viru Vangla teatas 01.06.2020 vastuses kohtunõudele, et alates 25.05.2020 asub velotrenažöör samas osakonnas, kus paikne. Kuivõrd kaebajal on oma osakonnas liikumiseks ette nähtud vaba aega neli tundi, saab ta selle aja jooksul ise endale velotrenažööri kasutamiseks sobivaima kellaaja valida.
11.X esitas 11.08.2020 Tartu Halduskohtule avalduse kaebusele täiendava nõude lisamiseks. Kaebaja palub kohtult kohustada Viru Vangla meditsiiniosakonda väljastama kaebajale tõend tema tervisliku seisundi kohta.
12.Tartu Halduskohus esitas 16.12.2020X X kohtunõude, milles palus täpsustada kohustamisnõuet.
13.X vastas 28.12.2020 kohtunõudele ja teatas, et nõustub kohtu poolt pakutud kohustamisnõude sõnastusega.
3-19-1634
Kohtu seisukoht
14.Kohus selgitab, et hindab veel kord kaebuse lubatavust tuvastamisnõude osas, mis oli võetud menetlusse 11.02.2020 määrusega (I), seejärel vaatab läbi kohustamisnõude muutmise/täiendamise taotluse (II), hindab kohustamisnõude esitamise lubatavust ja otsustab selle nõude menetlusse võtmise üle (III), viimasena tõlgendab kohus 11.08.2020 esitatud kohustamisnõuet (IV). I
15.Tartu Halduskohus võttis 11.02.2020 määrusega menetlusse kaebuse osas, milles kaebaja taotles Viru Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks preventiivsel eesmärgil seonduvalt 15.10.2018, 07.03.2019, 15.05.2019 edastatud taotlustele ja 27.06.2019 vaidele vastuste esitamise viivitamisega, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele. Vastuses kaebusele teatas vastustaja kohtule, et vastustaja tunnistab, et kaebaja poolt märgitud pöördumisele vastamine viibis. Vastused anti vastavalt 19.11.2018 (610/40284-2), 15.04.2019 (6-10/9528-2), 09.07.2019 (6-14/19200-2) ja 24.07.2019 (6-12/2222). Vastustes 6-10/40284-2, 6-10/9528-2 ja 6-14/19200-2 on sõnaselgelt kinnipeetava ees vabandatud, samuti sisaldab vabandust, ehk küll ebakonkreetsemalt, 24.07.2019 vaideotsus. Vastustaja jääb esitatud vabanduste juurde.
16.Kohtupraktikas on leidnud, et juhul, kui vastustaja vabandab vastuste esitamise viivituste eest, puudub kaebajal edaspidi põhjendatud huvi nõuda tuvastamisnõude sisulist läbivaatamist. Nimelt on Riigikohus leidnud, et vangla vabandamine näitab, et vangla tunnistab viivitust kaebajale vastamisel. Vangla on PS §-st 3 tulenevalt kohustatud oma tegevuse korraldama õiguspäraselt, sõltumata tema tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust tuvastavast kohtulahendist. Seega täidetud ei oleks tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi.1 Preventiivse eesmärgi (põhjendatud huvi) puudumise korral ei esine kaebajal tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 kaebeõigust.2
17.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja HKMS § 121 lg 2 p-st 1, jätab kohus kaebaja tuvastamisnõude osas läbivaatamata. II
18.Haldusasja materjalide kohaselt pöördus kaebaja esmalt kohtusse kohustamisnõudega, milles taotles Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist võimaldama veloergomeetri kasutamist 15-30 minutit päevas. Kohus leidis 26.09.2019 määruse punktides 12.3-12.4, et Viru Vangla tagastas otsusega nr 6-12/222-2 kaebaja vaide, muu hulgas osas, milles kaebaja taotles võimaldada veloergomeetri kasutamist vastavalt arsti ettekirjutusele õigusvastaselt ning luges sellel põhjusel kaebajal kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks. Kaebaja teatas 28.12.2020 kohtule, et nõustub kohtu poolt 16.12.2020 kohtunõudes pakutud kohustamisnõude sõnastusega ehk soovib Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemisest – lubada kasutada velotrenažööri mõistlikul ajal, mis ei sunni kaebajat loobuma muudest talle VangS-s, VSkE-s, või vangla kodukorras ette nähtud õigusest. Eelnevalt arvestades soovis kaebaja 28.12.2020 muuta/täpsustada kohustamisnõuet, kuna halduskohtumenetluse käigus
RKHKm 3-19-822, p 23. RKHKo 3-3-1-24-10, p 20.
3-19-1634 muutud faktiliste asjaolude tõttu on hetkel vaidluse all vaid velotrenažööri kasutamise aeg, kuid mitte kasutamise võimalus. HKMS § 49 lg lg 3 p 3 sätestab, et kaebuse muutmiseks ei loeta esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohaldatav HKMS § 49 lg lg 3 p 3. Sellest tulenevalt ei käsitle kohus kaebaja 28.12.2020 avaldust kohustamisnõude muutmise taotlusena vaid otseses mõttes kohutamisnõuet täpsustava avaldusena ning ei hinda eraldi kohustamisnõude muutmise lubatavust. Seda enam põhjusel, et kohustamisnõue ei ole veel menetlusse võetud. Seonduvalt kohustamisnõude muutmise/täiendamisega on Riigikohus ka öelnud, et üksnes juhul, kui nõue on tekkinud kohtumenetluse käigus muutunud asjaolude tõttu, ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmine takistuseks nõude lahendamisele halduskohtus.3 Eelnevat arvestades loeb kohus kohustamisnõuet lõppkokkuvõttes sõnastatuks niiviisil - lubada kasutada velotrenažööri mõistlikul ajal, mis ei sunni kaebajat loobuma muudest talle VangS-s, VSkE-s, või vangla kodukorras ette nähtud õigusest ja lubatavaks HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud tähenduses. III
19.Kaebaja taotles kohtult vangla kohustamist võimaldada kasutada tulevikus velotrenažööri ajal, mis on vastuvõetav mõlemale menetlusosalisele ja ei sunni kaebajat loobuma muudest talle ette nähtud õigustest. Kohtu hinnangul on kaebus lubatud. Kaebus on esitatud pädevale kohtule ja õigele kohtumajale ning esmakordselt ja tähtaegselt. Kaebajal esineb subjektiivsete õiguste riive. Kaebus vastab HKMS §-des 37‒39 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab kaebuse menetlusse võtta. Riigilõiv on tasutud. Vaatamata sellele, et vangla on kinnitanud 01.06.2020 vastuses kohtu nõudele, et alates 25.05.2020 asub velotrenažöör samas osakonnas, kus paikneb X , mistõttu saab ta seda kasutada talle sobival ajal, andis kaebaja 11.08.2020 avalduses kohtule teada, et faktilised asjaolud on jätkuvalt sellised, kus ta peab valima velotrenažööri kasutamise ja muude lubatud tegevuste vahel ning jäi 28.12.2020 kohustamisnõude juurde. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus HKMS § 120 lg 2 alusel kaebuse eelpoolnimetatud kohustamisnõude osas menetlusse. Tulenevalt HKMS § 17 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1, tunnistab kohus käesolevas haldusasjas vastustajaks Viru Vangla.
20.Juhindudes HKMS § 122 lg 2 p-st 4, kohustab kohus vastustajat esitama kohtule vastuse kaebusele 21 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Kohus palub vastustajat mitte esitada kohtule kaebust puudutavaid dokumente, mis on juba olemas haldusasja materjalide hulgas. Vastus kaebusele tuleb esitada, lähtudes HKMS §-s 123 sätestatust, avaliku e-toimiku (AET) infosüsteemi kaudu (www.e-toimik.ee) või mõjuval põhjusel elektrooniliselt aadressile [email protected]. Haldusasja materjalidega on vastustajal võimalik tutvuda AET-infosüsteemi kaudu. Kohus selgitab täiendavalt, et vastavalt HKMS § 59 lg-le 1 menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kohus hindab veel kord kohustamisnõude lubatavust peale vastustaja vastust kaebusele. Kohus juhib vastustaja tähelepanu HKMS § 154 lg-le 1, mille kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. IV
RKHKm 3-3-1-92-16, p 24.
3-19-1634
21.Kaebaja taotles kohtult 11.08.2020 pöördumises Viru Vangla meditsiiniosakonda kohustamist väljastada tõend tema tervisliku seisundi kohta. Kuna nähtuvalt haldusasja asjaoludest on nõutav tõend kaebajale vajalik selleks, et kinnitada kohtule enda väiteid velotrenažööri kasutamise osas, on kohus seisukohal, et tegemist ei ole iseseisva nõudega HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud tähenduses, vaid menetlusliku taotlusega haldusasja lahendamiseks täiendava tõendi kogumiseks. Juhul, kui kohus valesti tõlgendas kaebaja nõuet, tuleb tal viivitamatult teavitada sellest kohut. Kohus selgitab, et vaatab läbi kaebaja taotluse täiendava tõendi kogumiseks peale seda, kui kohtusse laekub vastustaja vastus kaebusele.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.