Xu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 1. juuni 2020. a otsuse nr 4.2-1/3877-2 tühistamisega endise olukorra taastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Triin Randoja ja Hillar Leet
Asja läbivaatamine
2. juuni 2021. a kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 1. juuni 2020. a otsus nr 4.2-1/3877-2.
3.Välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Xu kasuks 15 eurot menetluskulu.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 1. novembrini 2021. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on kaebaja Xule väljastanud relvaloa nr DL001150 kehtivusega kuni 07.03.2024. a õigusega hoida ja kanda sileraudset püssi CZ-USA-Mallard kaliiber 12 nr 13S7487 ning vintraudseid püsse Remington-770 kaliiber 308 Win nr M71770154 ja Ruger-American-Rifle kaliiber 22WMR nr 83292247 jahipidamise ning enese ja vara kaitse otstarbel. PPA peatas 04.05.2020. a otsusega nr 4.2-1/3157-4 (tl 44–45) kaebajale väljastatud relvaloa nr DL001150 kehtivuse.
Kaebaja esitas PPA-le 12.05.2020. a vaide PPA 04.05.2020. a relvaloa kehtivuse peatamise otsuse nr 4.2-1/3157-4 kehtetuks tunnistamiseks ja endise olukorra taastamiseks. PPA rahuldas 17.05.2020. a vaideotsusega nr 4.2-1/3157-7 (tl 48–50) vaide ja tunnistas PPA Lõuna prefektuuri 04.05.2020 otsuse nr 4.2-1/3157-4 kehtetuks ja kohustas PPA Lõuna prefektuuri tegema uue otsuse.
2.PPA 01.06.2020. a otsusega nr 4.2-1/3877-2 (tl 7–8) tunnistati kehtetuks kaebajale välja antud relvaluba DL001150 (otsuse resolutsiooni p 1). Kaebajat kohustati (otsuse resolutsiooni p 2) võõrandama tema nimele registreeritud sileraudne püss CZ-USA-Mallard kaliiber 12 nr 13S7487 ning vintraudsed püssid Remington-770 kaliiber 308 Win nr M71770154 ja RugerAmerican-Rifle kaliiber 22WMR nr 83292247 kolme kuu jooksul otsuse jõustumisest alates. Otsus jõustus kaebaja poolt kättesaamise kuupäevast (otsuse resolutsiooni p 3). Otsuse motiividel on piirkonnapolitseiniku 13.03.2020. a ettekande kohaselt kaebaja politseid teavitanud eluliselt mitteusutavatest aset leidnud sündmustest, kus väidetavalt kaks tundmatut isikut on käinud korduvalt tema valdustes, murdnud kuuri ja piserdanud sõidukile mürgist ainet. Järelevalvekontrolli ja kaalutluse tulemusena on piisavalt alust asuda seisukohale, et kaebaja on isik, kes võib käituda ettearvamatult. Loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama (RelvS § 43 lg-le 31). Relvad on võetud politseisse hoiule ( RelvS § 43 lg 31 ja lg 5, § 44 lg 6).
3.X esitas 14.06.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2–4) PPA 01.06.2020. a otsuse nr 4.2-1/3877-2 tühistamiseks ja endise olukorra taastamiseks.
4.Tartu Halduskohus jättis 21.05.2021. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (tl 80) ja arutas haldusasja 02.06.2021. a kohtuistungil (tl 89–92), kus PPA esitas 10.06.2021. a kirjalikult täpsustatuna taotluse kaebajale psühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks (tl 96–98), mille Taru Halduskohus jättis 15.07.2021. a määrusega (tl 105–106) rahuldamata, otsustades ühtlasi jätkata haldusasja menetlemist kirjalikus menetluses. Menetlusosaliste seisukohad
5.Kaebaja taotleb, et kohus rahuldaks kaebuse ja tühistaks PPA otsuse ning taastuks endine olukord kaebaja suhtes (haldusakti tagasitäitmine), mis seisneb selles, et politsei peab tagastama hoiule võetud relvad.
6.Kaebaja leiab, et PPA on teinud otsuse relvaloa kehtetuks tunnistamise kohta oletuslikult ja põhjendamatult. Kaebaja märgib, et vaidlustatud otsus ei ole õiguspärane. PPA-l puudub alus kahtluse seadmiseks, et loa omaja võiks ohtu seada enda ning kellegi teise isiku tervise või elu, kui ta relvi omab ja hoiab. Otsus on tehtud ennatlikult ning haldusaktiga on rikutud kaebaja õigusi ja piiratud tema vabadusi omada relvaluba ja hoida relvi.
7.Kaebaja märgib, et pole olnud nõus sellega, et võib ohtu seada oma käitumisega enda või kellegi teise inimese turvalisuse. Tegemist on tõsise kahtlustusega, mida politsei ei ole piisavalt kontrollinud. Ainuüksi selle põhjal, et kaebaja on kurtnud, et naabermaja kinnistul elavad kaks kahtlast meest, kes öösiti ringi liiguvad ja on käinud ka kaebaja kinnistul, ei anna alust kaebaja suhtes relvaloa kehtetuks tunnistamist kohaldada ega anna põhjust kahelda, et kaebaja võib käituda enda või kellegi teise suhtes mitteturvaliselt. Kuna kaebajale on naaberkinnistul olevate
isikute poolt ka väidetavat kahju tekitatud, on kaebaja selle pärast mures, mistõttu on ta politsei poole pöördunud, et kaitset saada.
8.Kaebaja leiab, et politsei poolt viidatud 1995. aastal psühhiaatriakliinikus viibimist ei saa kuidagi seostada 2020. aastal toimunuga, sündmuste vahe on peaaegu 25 aastat ning selle kohta ei saa öelda, et utoopilist ülevalpidamist kaebaja poolt on dokumenteeritud ka varasemalt. Politsei on meelevaldselt seostanud tollal märgitud diagnoosiga , et sama diagnoos on kaudselt seostatav ühtlasi ka märtsis 2020 politseile esitatud teatega, kus kaebaja leidis, et hingamisraskused tekkisid garaažis olnud sõidukile tundmatute isikute poolt mürgise aine piserdamise tõttu.
9.Samuti on asjakohatu võtta mingi vana juhtumi kohta seletus Jahiühingult Mäger.
10.Kaebaja kohta on hinnangu andnud Kaitseliidu Tartu Malev, et kaebaja käitumises ei ole täheldatud murettekitavaid ilminguid ning et kaebaja on aktiivselt osalenud seltskondlikus ja väljaõppetegevuses. Kaebaja on olnud Kaitseliidu liige alates 1992. aastast.
11.Relvaloa kehtetuks tunnistamine on põhjendamatu ja õigusvastane, kuna kaebaja ei seadnud ohtu oma tegevusega avalikku korda, ei ole seadnud ohtu enda ega kellegi elu ega tervist. Riik ei saa sekkuda ilma õigusliku aluseta ja piirata kellegi õigusi ilma mõistlike põhjendusteta. Kaebajale on antud relvaluba jahipidamise ning enese ja vara kaitse otstarbel ning relvaloa andmisel on kaebaja käitumist kontrollitud. Kaebaja märgib, et on igati seadusekuulekas ning pole olnud mingeid õiguserikkumisi, pole toime pannud väärtegusid ega karistatud kriminaalkorras.
12.06.08.2020. a täiendavas seisukohas leiab kaebaja, et politsei soov on näha teda kui põhjendamatut pöördujat politsei poole ja isikut, kellele ei või relvaluba anda. Politsei on eiranud tema pöördumisi selles, et olen teinud avalduse kahe tundmatu isiku viibimise kohta naabermajas Nina külas , kus kedagi ei peaks elama. Kaebaja on kutsunud politsei vaatama enda garaaži, kus on näha selgesti, et seal on käinud inimesed järgi tehtud võtmetega sees, kuid politsei tuli alles teisel päeval ja keeldus seda tuvastamast. Politsei ei pea usutavaks, et naabermajas elavad kaks meest ning ei pea seda vajalikuks kontrollida, viidates sellele, et kaebaja on selle välja mõelnud. Kaebaja arvates on olukorra lahendamata jätmine politsei tegemata töö ning asjaolu, et politsei ei ole tabanud naaberkinnistul olevat kahte meest, ei tähenda, et neid pole. Garaaži ukse serval on näha selgesti lahtimuukimise jälgi ning näha on värava ees käimise jälgi, on selgelt näha, et jäljed pärinevad vastasmaja elanikelt. Kaamerad on suletud ning koerad, kes on õuel, on kahjutuks tehtud. Kaebaja leiab, et Kaupo Sireli ettekande ja ärakuulamisprotokolli põhjal ei saa otsust teha relvaloa kehtetuks tunnistamiseks. Vaidluse all on hoopis see, kas politsei teeb oma tööd korralikult või püüab oma tegemata tööks otsida põhjusi. Põhjendamatult on politsei viidanud sellele, et kaebaja on isik, kes võib käituda ettearvamatult ning võib talle antud relva põhjendamatult kasutada.
13.19.04.2021. a esitas kaebaja kohtule täiendavad tõendid – psühhiaater Karin Alavere 13.04.2021. a otsuse, mille kohaselt psüühilise seisundi tõttu vastunäidustusi ei ole, ning 19.04.2021. a soetamisloa või relvaloa taotleja tervisetõendi nr 116, mille on väljastanud perearst Liia Korjus ja mille kohaselt on tervisekontrolli tulemusena tuvastatud, et kaebajal ei esine soetamisloa või relvaloa saamist välistavaid tervisehäireid.
14.Vastustaja ei nõustu kaebuse ja selles põhjendamatuteks ning vaidleb kaebusele vastu.
esitatud
seisukohtadega,
peab
neid
15.PPA juhib tähelepanu, et kaebaja relvaluba ei tunnistatud kehtetuks üksnes kaebuses märgitud asjaolu tõttu. PPA alustas esmalt kaebaja relvaloa kehtivuse peatamise menetlust ja hiljem kehtetuks tunnistamise menetlust piirkonnapolitseiniku 13.03.2020 ettekande alusel, mille kohaselt on X teavitanud politseid eluliselt mitteusutavatest sündmustest, kus väidetavalt kaks tundmatut isikut on käinud korduvalt tema valdustes, murdnud kuuri ja piserdanud sõidukile mürgist ainet.
16.Tartu politseijaoskonna piirkonnapolitseiniku Kaupo Sireli 13.03.2020 ettekandest nähtuvalt on X viimase nädala jooksul pöördunud korduvalt politsei poole kaebusega, et kaks tundmatut isikut käivad naabermajas, kus kedagi ei peaks elama. Samad isikud on käinud kaebaja garaažis. Piirkonnapolitseinik on koos valla korrakaitseametnikuga kontrollinud infot naabermaja kohta, nende kontrollkäigu ajal seal kedagi ei olnud. 13.03.2020 käis piirkonnapolitseinik koos valla korrakaitseametniku Sergei Täpsiga kontrollimas infot kaebaja garaaži kohta. Kontrollimisel selgus, et X on jahimees ja kaitseliitlane. Tal on aias kolm koera, kes haukusid terve aja, kui Kaupo Sirel ja Sergei Täpsi aias olid. Selleks, et garaaži juurde pääseda, peab kindlasti koertest või koerast mööduma. Garaaži ukse ees on liivariba, mida X silub rehaga, et näha, kas keegi on öösel seal sees käinud. Uksel on suur metallist riiv ees. Uksel on tugev metallist siselukk. Uks on suurte haakidega kinni. Maja küljes on vähemalt kaks kaamerat, mis on suunatud garaažile. Garaažis oli kaebaja sõiduauto, mille tihendeid ja aknaid oli väidetavalt mürgiga pritsitud. X näitas ka kunagisi kangijälgi uksel. Kaupo Sireli hinnangul on tegelikult tegemist saekaatris puidu töötlemise jälgedega. Xu väitel käivad tema jaoks tundmatud mehed garaažis nii, et koerad haukuma ei hakka; videopilti keegi ei jää; liivaribale jälgi ei jää („tõenäoliselt on pättidel oma reha kaasas“). „Pättidel“ on kaebaja arvates tehtud ka võtmed riivi ja siseluku avamiseks.
17.Kuna selgus, et Xul on jahirelvad ja Kaitseliidu relvad, siis palus Kaupo Sirel need ette näidata. Kuna Kaupo Sirelile ega Sergei Täpsile ei tundunud Xu jutt adekvaatne ega usutav, leidis Kaupo Sirel, et on ohtlik, kui sellise isiku valduses on relvad. Kaupo Sireli hinnangul seisneb oht selles, et X näeb isikuid seal, kus kedagi ei ole, ning peab võimalikuks, et olukordade eskaleerumisel võib isik kasutada tema valduses olevaid relvi seadusega mitte kooskõlas oleval viisil. Selle ohu vältimiseks palus Kaupo Sirel Xul relvad ja laskemoona hoiule anda. X nõustus sellega ning andis vabatahtlikult üle kolm jahirelva ja kaks Kaitseliidu relva koos laskemoonaga.
18.PPA alustas kirjeldatud teabe põhjal menetlust kaalumaks, kas X on sobiv isik relvaluba omama, kuid ei teinud otsust relvaluba kehtetuks tunnistada üksnes selle põhjal. Relvaloa kehtetuks tunnistamise otsusest nähtuvalt on lisaks arvesse võetud: - 04.05.2020 ärakuulamisel ja 27.05.2020 ärakuulamisel kaebaja poolt avaldatud teave; - 30.04.2020 vastuskirjas Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku poolt avaldatud teave Xu pöördumiste ja ravi kohta, eelkõige asjaolu, et kaebaja on viibinud ravil hüpohondrilise sündroomi tõttu ja selle võimalik seos kaebajal väidetavalt tema autole piserdatud mürgisest ainest tekkinud hingamisraskustega; - 20.05.2020 telefoni teel Jahiühingu Mäger Alatskivi sektsiooni esimehelt saadud teave, eelkõige info, et umbes kümme aastat tagasi, mil Nina külas asus piirivalve staap, läks kaebaja kordonisse ning teatas, et tema naine ja lapsed on keldrikorrusel kinni ning kohe ründab Venemaa ja palus saata abiväge piirile;
- Kaitseliidu Tartu Malevalt saadud teave ja arvamus, sealhulgas, et PPA-lt saadud infole tuginedes, ei toeta Kaitseliidu peastaap kaebaja relvakandmisloa pikendamist ja temale relvade taasväljastamist; - 06.05.2020 telefoni teel poeg G. S., abikaasa V. S.lt ja naaber V. T.lt saadud teave.
19.PPA ei nõustu kaebaja väitega, et tema relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus on põhjendamatu ja ennatlik ning põhineb oletustel. PPA 01.06.2020 otsusest nähtuvalt on kogutud teavet hinnatud kogumis ning selle põhjal on leitud, et kaebaja on isik, kes võib käituda ettearvamatult. Ettearvamatu käitumine võib tekkida ebareaalse olukorra tõelisena kujutlemisest. Haldusmenetluse käigus kogutud info põhjal saab väita, et kaebaja ei taju tegelikke sündmusi ja olukordi alati realistlikult. Otsuses on õigesti leitud, et ilmselgelt ei suuda isik kujuteldavas situatsioonis käituda alati adekvaatselt. Võimatu ei ole sellise kujuteldava situatsiooni (negatiivsel) kulmineerumisel põhjendamatu relva kasutamine. Sellest johtuvalt võib kaebaja panna ohtu enda ja teiste isikute elu ja tervise. Mõeldamatu on võimaldada eriõigus – õigus hoida ja kanda tulirelva – isikule, kelle kinnismõtteks võivad saada situatsioonid, mida faktiliselt ei eksisteeri. Ilmselgelt peab tulirelvi kandev ja enda juures hoidev isik suutma tajuda ümbritsevat adekvaatselt.
20.Otsuse kohaselt on relvaloa kehtetuks tunnistamise eesmärk avaliku korra kaitse ning võimaliku ohu teiste isikute elule ja tervisele ennetamine. Riik ei saa lubada tekkida olukorral, kus tulirelva kandmise õigus võimaldatakse isikule, kelle usaldusväärsuses on alust kahelda, kuna niisugune isik kujutab endast potentsiaalset ohtu teiste isikute ning iseenda elule ja tervisele ning avalikule korrale. Sellele, et otsus on igakülgselt kaalutletud, viitab muuhulgas otsuses märgitu, et arvesse on võetud ka kaebajale antud üldjoontes tunnustavaid iseloomustusi. Samas on õigesti leitud, et see ei tee olematuks kaebajal esinevaid meelepetteid, milles isik ei taju olukorda tegelikkusele vastavalt ning millega võib kaasneda ettearvamatu käitumine. Samuti on võetud arvesse, et kaebajale on väljastatud relvaluba muuhulgas jahipidamise otstarbel ning tema soovi olla jahimees, kuid vajadus tagada isiku enda ja teiste isikute turvalisus ning avalik kord kaalub üles kaebaja õiguse pidada jahti tulirelvaga.
21.PPA ei nõustu kaebaja väitega, et 1995. aastal psühhiaatriakliinikus viibimist ei saa seostada 2020. aastal toimunuga, sest sündmuste vahe on 25 aastat. Ka 25 aastat tagasi juhtunu iseloomustab inimest ning on isikust tervikpildi loomisel oluline. Sama kehtib Jahiühingult Mäger saadud teabe kohta. PPA ei nõustu kaebaja hinnanguga, et Jahiühingult Mäger „mingi vana juhtumi“ kohta võetud seletus on asjakohatu. Relvaloa kehtetuks tunnistamise menetlustes on tavapärane, et juhul, kui isik omab relvaluba jahipidamiseks, siis küsib PPA iseloomustust ka jahiühingult, kuhu isik kuulub. Käesoleval juhul pidas Jahiühingu Mäger Alatskivi sektsiooni esimees vajalikuks välja tuua, et kaebaja umbes kümme aastat tagasi läks Nina külas asunud piirivalve kordonisse ning teatas, et tema naine ja lapsed on keldrikorrusel kinni ning kohe ründab Venemaa ja palus saata abiväge piirile. Ilmselgelt ei saa PPA jätta seda teavet arvestamata hinnates kaebaja võimet realiseerida õigust omada relvaluba ja tulirelvi ühiskonnas aktsepteeritaval viisil. On kahetsusväärne, kui niisugune teave isiku kohta ei selgu juba relvaloa taotlemise menetluses, kuid see ei tähenda, et see tuleb relvaloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus PPA-le teatavaks saades kõrvale jätta.
22.Kokkuvõtlikult leiab PPA, et kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus on piisavalt kaalutud ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
Kohtu seisukoht
23.Kaebaja eesmärgiks käesolevas asjas on taastada PPA poolt kaebajale väljastanud relvaloast (nr DL001150 kehtivusega kuni 07.03.2024. a) tulenev õigus hoida ja kanda relvaloas nimetatud püsse jahipidamise ning enese ja vara kaitse otstarbel.
24.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele.
25.Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 1). Vastustaja kaebusele esitatud vastuväidete kohaselt on kaebajale väljastatud relvaloa kehtetuks tunnistamise eesmärgiks avaliku korra kaitse ning teiste isikute elule ja tervisele kaebajast lähtuva võimaliku ohu ennetamine. Tulirelva kandmise õigust ei saa võimaldada isikule, kelle usaldusväärsuses on alust kahelda. Niisugune isik kujutab endast potentsiaalset ohtu teiste isikute ning iseenda elule ja tervisele ning avalikule korrale. Kaebajal mõningate positiivsete asjaolude esinemine ei tee olematuks kaebajal esinevaid meelepetteid, milles isik ei taju olukorda tegelikkusele vastavalt ning millega võib kaasneda ettearvamatu käitumine.
26.Isik võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (riigivastutuse seaduse § 3 lg 1). Kaebaja heidab kohtule esitatud menetlusdokumentides vastustajale ette politsei soovi näidata kaebajat kui põhjendamatut pöördujat politsei poole ja isikut, kellele ei või relvaluba anda. Kaebaja arvates on politsei eiranud tema pöördumisi selles, et kaebaja tegi politseile avalduse kahe tundmatu isiku viibimise kohta naabermajas, kus kedagi ei peaks elama. Kaebaja leiab, et piirkonnapolitseiniku ettekande ja kaebaja kui menetlusosalise ärakuulamise protokolli põhjal ei saa teha otsust relvaloa kehtetuks tunnistamiseks. Vaidluse all on hoopis see, kas politsei teeb oma tööd korralikult või püüab oma tegemata tööks otsida põhjusi. Politsei on põhjendamatult viidanud sellele, et kaebaja on isik, kes võib käituda ettearvamatult ning võib talle antud relva põhjendamatult kasutada.
27.Kaebaja on enne halduskohtusse pöördumist läbinud kohtueelse vaidemenetluse. PPA 17.05.2020. a vaideotsuse (tl 48–50 ) kohaselt kaebaja vaie rahuldati ja kaebaja relvaloa kehtivuse peatamise otsus (tl 44–45) tunnistati kehtetuks. Vaideotsuse kohaselt pidi vastustaja asja uuel arutamisel välja selgitama, kas kaebaja vastab endiselt relvaseadusega kehtestatud nõuetele või esineb tema suhtes RelvS § 36 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud relvaloa andmist välistav asjaolu. Relva soetamisloa ja relvaloa andmine on välistatud füüsilisele isikule, kes on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega või on raskekujulise psüühikahäirega ( RelvS § 36 lg 1 p-d 1 ja 2).
28.Kohtu hinnangul on vastustaja poolt kohtueelses menetluses kaebaja vaide rahuldanud vaideotsuse suuniste järgimata jätmine - otsustamaks, kas kaebaja puhul esineb RelvS § 43 lg 3 p 2 kohane absoluutne relvaloa kehtetuks tunnistamise alus, viinud vastustaja käesoleval
juhul kaebaja õigusi rikkuva kaalutlusõiguse teostamisele ja seeläbi kaebaja relvaloa alusetult kehtetuks tunnistamisele (HMS § 4).
29.HMS § 85 sätestab haldusorgani volitused vaide läbivaatamisel. Vaiet sisuliselt lahendades on haldusorganil õigus vaideotsusega rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed (p 1), teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks (p 2). Õiguslikku vaidlust ei saa olla selle, et vaideotsus on haldusaktiks. Kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik igaühele, sh haldus- ja riigiorganitele (HMS § 60), s.o käesoleva kohtuasja vastustajale. Ka kohtumenetluses kehtiva põhimõtte kohaselt on samas asjas tehtud otsused asja uuesti läbivaatavale alama astme kohtule kohustuslikud (HKMS § 202 lg 2, § 233). Kohtule ei ole esitatud tõendeid vaideotsuse õigusjõu murdmisest. Kohtule esitatud tõendite alusel saab järeldada, et vastustaja on vaidlustatud haldusmenetluses järginud vaideotsust üksnes kaebajale ärakuulamisõiguse (HMS § 40) tagamise osas, kuid on kohtu hinnangul jätnud välja selgitamata olulise tähendusega asjaolud ning kogumata tõendid (HMS § 6). Seda olukorras, kus vaideotsuses kohustati vastustajat kontrollima, kas kaebaja vastab endiselt relvaseaduses kehtestatud nõuetele või esineb alus RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaldamiseks.
30.Vaideotsuse juhtnööride täitmise asemel tugines vastustaja vaidlustatud otsust andes RelvS § 43 lg-le 31, mille kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.
31.Kohtupraktika kohaselt on PPA kaalutletult otsustanud RelvS § 43 lg 31 alusel relvalubade kehtetuks tunnistamise olukordades, kus relvaloa omanikud ei ole turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobilikud relva omamiseks. Näiteks, Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olnud kohtuasjas nr 3-20-107 demonstreeris relvaloa omanik relva olukorras, kus selleks puudus reaalne vajadus {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=283386502, 29.09.2021}, Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olnud kohtuasjas nr 3-17-2282 ähvardas relvaloa omanik kiirabi töötajad maha lasta olles kiirabi töötajat eelnevalt rünnanud {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=256615638, 29.09.2021}.
32.Käesolevas asjas vaidluse all olev PPA 01.06.2020. a otsus nr 4.2-1/3877-2 (tl 7–8) on RelvS § 43 lg 31 alusel antud järgmistel faktilistel asjaoludel. Otsuse motiivide kohaselt tuvastas otsuse tegija, et kaebajast relvaloa omaniku kohta on piirkonnapolitseinik 13.03.2020. a esitanud ettekande, mille kohaselt on kaebaja politseid teavitanud eluliselt mitteusutavatest aset leidnud sündmustest, kus väidetavalt kaks tundmatut isikut on käinud korduvalt tema valdustes, murdnud kuuri ja piserdanud sõidukile mürgist ainet. Politsei ühtsest andmebaasist tehtud väljavõtte kohaselt helistas kaebaja 06.03.2020. a häirekeskusesse ning teavitas, et kevadest saadik elavad majas kaks kahtlast meest, kes liiguvad ainult öösiti. Mitu korda on nad käinud kaebaja garaažis, pihustanud autosse mingit ainet, millest tekkis hingamisraskus. Kaebaja deklareeris, et mehed on käinud ka toas, pildistanud uksevõtit ja teinud sellest koopia. Kaebaja ei soovinud häirekeskusele oma nime ja aadressi öelda. Tema isik tuvastati häirekeskuses telefoninumbri järgi. Järelevalvekontrolli ja kaalutluse tulemusena on piisavalt alust asuda seisukohale, et kaebaja on isik, kes võib käituda ettearvamatult. Kaebaja on 1995. aastal viibinud statsionaarsel ravil TÜ Kliinikumi
psühhiaatriakliinikus psüühikahäirega, mis on kaudselt seostatav 2020. a märtsis politseile esitatud teatega. Samuti on kaebajal esinenud meelepetted ca kümme aastat tagasi, mille tõttu ei ole lõppkokkuvõttes välistatud kujutletava situatsiooni kulmineerumisel põhjendamatu relva kasutamine.
33.Seega on elusündmuseks, mis tingis käesoleval juhul vaidlustatud haldusakti andmise, kaebaja poolt 2020. a märtsis politsei teavitamine, mis ei saa olla taunitavaks tegevuseks RelvS § 43 lg 31 mõttes, seoses relvaloa omaniku üldist turvalisust ohustava eluviisi või käitumisega.
34.Seetõttu on vastustaja sisuliselt otsustanud kaebaja kui relvaloa omaniku terviseseisundi üle 2020. a märtsis politsei teavituse menetlemise käigus tuvastatud asjaolude pinnalt. Nimelt peab vastustaja sisuliselt kaebaja pöördumisi ja meetmeid enese ja vara kaitse kindlustamisel kohatuteks, mistõttu ei ole kaebaja tema terviseseisundi tõttu vaidlustatud otsuse kohaselt enam sobilik relvaloa omamiseks.
35.Halduskohus jagab vaideotsuse seisukohta, et isiku terviseseisundi suhtes tuvastavad faktilised asjaolud ei anna alust relvaloa kehtetuks tunnistamiseks vastustaja kohaldatud RelvS § 43 lg 31 alusel. Analoogset õigussuhet seoses mootorsõidukijuhi kohustuslikele terviseseisundi nõuetele vastamisega käsitledes, on Riigikohtu halduskolleegium 4. detsembri 2019. a määruses nr 318-1273 (p 13) sedastanud, et riigiorganil puudub pädevus isiku tervisenõuetele vastavusega seotud asjaolude üle otsustada. Halduskohtu hinnangul on Riigikohtu seisukohad kohaldatavad ka käesolevale vaidlusele seoses relvaloa kehtetuks tunnistamise õiguspärasuse haindamisega.
36.Kaebajal pidi PPA poolt relvaloa nr DL001150 kehtivusega kuni 07.03.2024. a väljastamisel olema kehtiv tervisetõend, vastasel juhul ei oleks talle relvaluba saanud väljastada (RelvS § 34 lg 7 ls 2). Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku 30.04.2020. a vastuskirja (tl 46) kohaselt soovis kaebaja 2014. a teatist perearstile. Psüühilise seisundi poolest vastunäidustusi relvaloa pikendamiseks ei ole. Diagnoos: Z02.7 meditsiinitõendi väljaandmine tõendamaks kõlblikkust. OÜ Alatskivi Perearst on PPA-le 09.06.2020. a väljastanud tõendi (tl 43), mille kohaselt kaebajal 18.02.2019. a seisuga, mil psühhiaater tegi vastava otsustuse, psüühilise seisundi poolest vastunäidustusi relvaloa pikendamiseks ei ole. Seega on perearst sisuliselt samaaegselt vaidlustatud otsuse tegemisega kinnitanud kaebaja tervisetõendi kehtivust. Tervisetõendiga tehakse kindlaks asjaolu, kas isiku terviseseisund vastab kehtestatud tervisenõuetele. See asjaolu on riigiorgani jaoks siduva tähendusega (vt RKHKm 3-18-1273, p-d 11 ja 13).
37.Halduskohus märgib seetõttu vahemärkusena vastuseks vastustajale, et lisaks otsuse ebaõigele õiguslikule alusele, ei saa PPA-l ka relvaloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel olla isiku terviseseisundi hindamise osas kaalutlusõigust ja ta peab lähtuma erialaspetsialistide vastavatest arstiteadusel põhinevatest otsustustest.
38.Halduskohus on seisukohal, et vastustaja poolt haldusmenetluses kogutud ja kohtule esitatud tõendid: menetlusosalise ärakuulamise protokollid (tl 14, 15), piirkonnapolitseinik Kaupo Sireli ettekanded (tl 16, 68–69), Kaitseliidu Tartu maleva vastus nõudekirjale (tl 17– 18), fotod (tl 22–39), Hillar Leedi õiendid (tl 41, 42) OÜ Alatskivi Perearst Tõend (tl 43), TÜ Kliinikuni Psühhiaatriakliiniku vastuskiri (tl 46–47), väljavõte politsei andmebaasist (tl 52, 53), psühhiaatri 2021. a otsus (tl 62), 2021. a soetamisloa või relvaloa taotleja tervisetõend (tl 63), vastustaja volitatud esindaja Triin Randoja 2021. a e-kiri ja infopäring (tl 70, 71–72), TÜ Kliinikuni Psühhiaatriakliiniku vastuskiri vastustaja volitatud esindajale (tl 46–47, 88) ja PPA CD plaadile salvestatud videosalvestis (tl 87), ei anna alust kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamiseks RelvS § 43 lg 31 alusel. Selleks ei anna alust ka kaebaja poolt kohtuistungil esitatud fotod (tl 86), kaebaja kohtuistungil antud seletus ja G. S.u kohtuistungil tunnistajana antud ütlused ning psühhiaater Karin Alavere vastus kohtunõudele (tl 103–104).
39.Puutuvalt vaidlustatud otsuse teinud politseiametniku ja piirkonnapolitseiniku koostatud kirjalike tõenditega märgib kohus, et kuulanud ära kaebaja seletused kohtuistungil ja vaadanud vastustaja esitatud kaebaja koduõue videosalvestist, siis põhinevad nimetatud kirjalikud tõendid politseiametnike subjektiivsetel hinnangutel, millega kohus ei pea võimalikuks nõustuda. Videosalvestise ja kaebaja kohtuistungil antud seletuse alusel ei pea kohus võimalikuks kahtluse alla seada kaebaja poolt oma kodu ja vara kaitseks rakendatud meetmete asjakohasust rääkimata nende naeruvääristamisest. Kaitseliidu Tartu maleva vastus politsei nõudekirjale on lähtunud ilmselgelt politsei hinnangutest kaebaja käitumisele, sest kaebaja varasem tegevus malevas ei ole kahtlusi kaebaja terviseseisundis vastuse andjas vastuse kohaselt tekitanud. RelvS § 34 lg 7 kohaselt antakse relvaluba kuni viieks aastaks. Seega pidi kaebaja aastate ja aastakümnete tagune terviseseisund PPA-le olema teada juba kehtetuks tunnistatud relvaloa kaebajale väljastamisel. Kahtlemata on sellega arvestatud ka vaidlustatud otsusega kehtetuks tunnistatud relvaloa aluseks oleva tervisetõendi väljastamisel ja 2021. aastal, mil kaebaja ja kohus pöördusid vastava pädevusega arstide poole ning kaebajale väljastati uus tervisetõend. Kohus ei saa nõustuda vastustajaga ka selles, et kaebajale rahustite määramine 29.01.2020. a ja 19.03.2020. a annaks PPA-le aluse kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamiseks, sest vastava arstliku otsustuse saab teha ainult arst mitte PPA. Ükski haldus- ja halduskohtumenetluses kogutud arstlik tõend ei tõenda, et kaebaja tervisesesund ei vastanud 2020. a märtsist kuni juunini (mil kaebaja pöördus politsei poole ja vastustaja otsustas kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise) relvaloa omanikule kehtestatud tervisenõuetele. Samuti seda, et kaebaja oleks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega või on raskekujulise psüühikahäirega.
40.Nagu eelnevalt sedastatud, on kaebaja eesmärgiks käesolevas asjas taastada PPA poolt kaebajale väljastatud relvaloast tulenev õigus hoida ja kanda relvaloas nimetatud püsse jahipidamise ning enese ja vara kaitse otstarbel.
41.Eelpool toodud asjaoludel ei olnud vaidlustatud otsus selle andmise ajal õiguspärane (HMS § 54 ja HKMS § 158 lg 2 ls 2), sest otsus on tehtud ebaõigel õiguslikul alusel, mis tingib otsuse tühistamise. Vastustaja väljus ka kaalutlusõiguse piiridest (HKMS § 158 lg 3 ls 1). Otsus rikub kaebaja õigusi ja kuulub tühistamisele.
42.RelvS § 44 lg 7 kohaselt, juhul kui soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse peale esitati kaebus kohtule või vaie Politsei- ja Piirivalveametile ja kohus või Politsei- ja Piirivalveamet tunnistas loa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on politsei kohustatud selle pärast loa kehtivuse peatamise lõpetamist või kohtuotsuse jõustumist viivitamata tagastama omanikule või valdajale. HKMS § 158 lg 2 ls 1 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. OÜ Alatskivi Perearst on 19.04.2021. a soetamisloa või relvaloa taotleja tervisetõendi nr 116 (tl 63) kohaselt otsustanud, et tervisekontrolli tulemusena on tuvastatud, et soetamisloa või relvaloa saamist välistavaid tervisehäireid kaebajal ei esine. Tervisetõend kehtib kuni 19.04.2026. a. Relvaloa taotleja tervisekontrolli korraldamine ja tervisetõendi väljastamine on seadusega antud perearstile (RelvS § 351 lg 2). Vastustaja arvates ei ole kaebaja piisavalt usaldusväärne, et omada relva. Vastustaja arvates esinevad ilmingud, mis annavad ka eriteadmisteta isikule teatava indikatsiooni, et kaebaja psüühikas võivad esinevad kõrvalekalded, mis võivad välistada relvaloa omamise. Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et kaebaja suhtes ei ole teostatud tervisekontrolli RelvS §-s 351 ja Vabariigi Valitsuse 21.06.2007. a määruses nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ sätestatud tingimustel. Psühhiaater Karin Alavere on vastuseks kohtunõudele 12.07.2021. a kinnitanud (tl 103–104), et teostades 13.04.2021. a kaebajale psüühilise seisundi kontrolli ning sel päeval olemasolevate andmete põhjal ei olnud vastunäidustusi psüühilise seisundi tõttu relvaloa väljastamiseks.
43.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vaidlustatud otsuse koos sellest tulenevate õiguslike järelmitega.
44.HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab poolte menetluskulud kandma vastustaja, sest kaebus kuulub rahuldamisele. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud 15 eurot riigilõivu (tl 5), mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks seoses kaebuse rahuldamisega välja mõista.
45.HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi asendada tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.