Urmas Trossi kaebus Mustvee Vallavolikogu 25.08.2021. a otsuse nr 43 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Urmas Tross Vastustaja – Mustvee vald, seaduslik esindaja Ülle Rosin Kolmas isik – Sihtasutus Voore Aktiviseerimiskeskus, seaduslik esindaja Maarika Kits
Resolutsioon
1.Kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna Sihtasutus Voore Aktiviseerimiskeskus (registrikood 90010918).
2.Tagastada Urmas Trossi kaebus.
3.Jätta Urmas Trossi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 21 lg 3, § 121 lg 4, § 252 lg 7).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Esialgse õiguskaitse määrus jõustub selle teatavaks tegemisel menetlusosalistele (HKMS § 252 lg 3).
1.Saare Vallavolikogu 27.06.2012. a otsusega nr 16 anti Sihtasutusele Saare valla Aktiviseerimiskeskus üle avalik-õiguslike ülesannete täitmine – raamatukoguteenuse osutamine ja kultuuritöö korraldamine Voore piirkonnas, spordi- ja noorsootöö korraldamine, sotsiaalteenuste osutamine ning töötutele isikutele tugiteenuse osutamine. Avalike teenuste osutamine anti üle 01.07.2021. a lepinguga, mille kehtivuseks määrati kuni 31.12.2022. Saare Vallavolikogu 27.06.2012. a otsuse nr 16 alusel sõlmiti Saare Vallavalitsuse ja sihtasutuse vahel 13.12.2012. a tasuta kasutamise leping, millega anti sihtasutuse kasutusse Lossi kinnistu Voore külas Saare vallas Jõgevamaal.
2.Seoses haldusreformiga1 muudeti 2017. a sihtasutuse põhikirja ning Saare Vallavolikogu 27.09.2017. a otsusega nr 33 loeti sihtasutuse uueks nimeks Sihtasutus Voore Aktiviseerimiskeskus.
3.Mustvee Vallavolikogu 25.08.2021 toimunud istungil võeti vastu Mustvee Vallavolikogu otsus nr 43, millega otsustati lõpetada Sihtasutuse Voore Aktiviseerimiskeskuse tegevus ja alustada likvideerimismenetlusega. Volikogu istungil osales 18 volikogu liiget, sealhulgas Urmas Tross.
4.U. Tross esitas Tartu Halduskohtule 24.09.2021 kaebuse, milles nõuab Mustvee Vallavolikogu 25.08.2021. a otsuse nr 43 tühistamist täielikult. Esialgse õiguskaitse korras taotleb kaebaja Mustvee Vallavolikogu 25.08.2021. a otsuse nr 43 täitmise peatamist kuni haldusasjas tehtava otsuse jõustumiseni. Kaebuse kohaselt sõlmisid 2017. aastal Avinurme vald, Kasepää vald, Lohusuu vald, Saare vald ja Mustvee linn, ühinevate omavalitsustena ühinemislepingu, mille alapunkti punkti 7.6.2. järgi esimesel ühinemise järgsel neljal aastal jätkavad tööd kõik kultuurimajad/rahvamajad/vabaajakeskused, sh Voore Seltsimaja (Sihtasutus Saare valla Aktiviseerimiskeskus). Sihtasutus Voore Aktiviseerimiskeskuse rahalised vahendid tegutsemiseks on kinnitatud 2021. aasta valla eelarves kuni 31.12.2021. Ühinemislepingu kehtimise ajal (ca 17.10.2017 kuni 17.10.2021) on vajalik KOKS § 45 lg 6 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu muutmiseks esimese valimisperioodi jooksul pärast haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist volikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus. Arvestades asjaolu, et valdade ühinemisleping kehtib kuni 17.10.2021 ehk uue vallavolikogu valimisteni, on 25.08.2021 volikogu otsusega tekitatud kaos Voore piirkonnas ja lõpetatud ilma igasuguse analüüsita, majanduslike kalkulatsioonideta, kogukonna seisukohta arvestamata valla asutus, kahjustades Mustvee valla Voore piirkonna elanike õigusi.
5.Kohus küsis 24.09.2021. a kohtunõudega vastustajalt ja Sihtasutuselt Voore Aktiviseerimiskeskus seisukohta kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
6.Sihtasutus Voore Aktiviseerimiskeskuse seaduslik esindaja esitas 27.09.2021 seisukoha, nõustudes kaebaja seisukohaga. Sihtasutus Voore Aktiviseerimiskeskus palub rahuldada esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus ja peatada Mustvee Vallavolikogu otsuse nr 43 täitmine kuni käesolevas vaidluses tehtava otsuse jõustumiseni. Sihtasutus Voore Aktiviseerimiskeskus leiab, et otsus nr 43 rikub kohalike elanike õigust kaasa rääkida kohaliku elu korraldamisel. Voore kogukonnakogu esitas 22.07.2021 oma seisukohad ja taotlused volikogule juba eelnõu menetlemise käigus, kuid nendega ei arvestatud. Antud juhul on haldusülesannete täitmiseks ja täitmise lõpetamine jäänud volikogu lahendada, kuid seisukohale lisatud dokumendi alusel on Mustvee vallavanem asunud volitusteta haldusülesannete täitmiseks sõlmitud lepinguid ühepoolselt lõpetama (seisukoha lisa 1 – Mustvee Vallavalitsuse 22.09.2021. a teade nr 12-2/21/2180 lepingute ühepoolsest lõpetamisest alates 25.10.2021). Sihtasutus Voore Aktiviseerimiskeskus esindaja on seisukohal, et Mustvee Vallavolikogu 25.08.2021. a otsusega nr 43 ei antud Mustvee Vallavalitsusele ega vallavanemale volitusi sihtasutusega varasemalt sõlmitud lepingute lõpetamiseks.
1 Vabariigi Valitsuse 26.01.2017. a määruse nr 23 „Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ § 1 lg-tega 1 ja 2 moodustati Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla ühinemise teel uus haldusüksus, mille nimeks määrati Mustvee vald.
7.Mustvee vald esitas 30.09.2021. a vastuse U. Trossi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vastustaja vaidleb kaebusele ja esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu.
8.Kaebaja esitas 30.09.2021 taotluse võtta haldusasja materjalide juurde täiendavate tõenditena Mustvee Vallavalitsuse 29.09.2021. a korraldus nr 632, millega kutsus Mustvee Vallavalitsus tagasi Sihtasutuse Voore Aktiviseerimiskeskus nõukogu täies koosseisus ja nimetas nõukogusse uued liikmed. Kaebaja leiab, et nõukogu liikmete tagasikutsumine ja nõukogu uute liikmete nimetamine ei ole kuidagi põhjendatud, sest likvideerimise menetluses puudub vajadus nõukogu liikmete määramiseks ja uutele liikmetele tasu määramiseks. Teiseks on küll toetutud KOKS § 35 lg 3 sätetele, mis annab õiguse sihtasutuse nõukogu liikmed nimetada, kuid on eiratud kehtivaid sihtasutuse põhikirja sätteid nõukogu liikmete nimetamisel. Kohtu seisukoht
9.Kohus kaasab esmalt (I) haldusasja menetlusse kolmanda isikuna Sihtasutuse Voore Aktiviseerimiskeskus, seejärel II) kaalub, kas U. Trossi kaebuse saab menetlusse võtta ning viimaks (III) lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning jaotab menetluskulud (IV). I
10.Kohus leiab, et haldusasja menetlusse tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 1 alusel kolmanda isikuna kaasata Sihtasutus Voore Aktiviseerimiskeskus, sest kaebusega vaidlustatud otsusega otsustas Mustvee Vallavolikogu lõpetada Sihtasutuse Voore Aktiviseerimiskeskuse tegevuse ja alustada likvideerimismenetlusega. Seetõttu võidakse kohtulahendiga otsustada Sihtasutuse Voore Aktiviseerimiskeskus õiguste ja kohustuste üle.
11.HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kolmandal isikul on menetluses pooltega võrdsed õigused ja kohustused, kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti (HKMS § 20 lg 2). Kolmandal isikul on õigus kohtulahendi peale edasi kaevata.
12.Kohus selgitab, et kolmanda isiku menetlusse kaasamise määruse peale võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse; määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 21 lg 3). II
13.Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus vaidlustada Mustvee Vallavolikogu 25.08.2021. a otsuse nr 43 tühistamist, sest vaidlusalune otsus ei riku ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi.
14.Puudub vaidlus, et kaebaja on Mustvee Vallavolikogu liige kaebuse esitamise seisuga. Kaebaja on kaebuses märkinud, et Voore piirkonna elanike vajaduste ja huvide kaitse on oluliseks ajendiks, miks volikogu liige ja piirkonna elanik esitab kaebuse Tartu Halduskohtule. Vastustaja on märkinud oma seisukohas, et kaebaja ei ole olnud Sihtasutus Voore Aktiviseerimiskeskus teenuste tarbija, kuid see asjaolu ei ole määrava tähtsusega. Kohtu hinnangul saab kaebusest selgelt välja lugeda kaebaja tahte esitada kaebus Mustvee valla kohalike elanike huvides. Kaebaja leiab, et vaidlustatud volikogu otsusega rikutakse otseselt Mustvee piirkonna Voore elanike vajadusi ja õigusi ning kaebaja hinnangul on vastustaja eiranud otsuse vastuvõtmisel vajalike häälte kvoorumi olemasolu. Vallavolikogu otsus võeti vastu 12 häälega aga oleks pidanud olema 14 häält. Vaidlustatud ostus on kaalutlusvigadega ja elanike huve kahjutav.
15.Kaebaja on kohtu poole pöördunud seega kui volikogu liige, kes ei ole rahul, et tema taotlus jätta volikogu istungi päevakorrast välja punkt 2 „Sihtasutuse Voore Aktiviseerimiskeskus tegevuse lõpetamine“ ei leidnud volikogu istungil toetust, vaidlusalune otsus võeti väidetavalt vastu kvoorumita ja sellega said kahjustatud tema kui volikogu liikme õigused osaleda kohaliku omavalitsuse võimu teostamisel ning kaitsta vallaelanike huvisid.
16.Vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kohtule ei ole äratuntav isiklik puutumus vaidlustatud otsusega, vaid üksnes kaebaja rahulolematus, et tema ettepaneku poolt jätta päevakorrast välja Sihtasutuse Voore Aktiviseerimiskeskus tegevuse lõpetamine ei hääletatud.
17.Vastustaja kohtule esitatud selgitustel Sihtasutuse Voore Aktiviseerimiskeskus tegevuse lõpetamine Mustvee Vallavolikogu päevakorras esimest korda 30.06.2021. Eelnõu lõpphääletuse tulemusena oli eelnõu vastuvõtmise poolt 10, vastu 7, jättis hääletamata 2. Mustvee Vallavolikogus on 21 liiget, koosseisu häälteenamuse jaoks oleks otsuse vastuvõtmise poolt pidanud hääletama vähemalt 11 volikogu liiget, seega jäi 30. juunil otsus vastu võtmata. Vastustaja kinnitusel hääletas kaebaja 30. juuni istungil nimetatud otsuse vastuvõtmise poolt.
18.Teistkordselt pandi Mustvee Vallavolikogu istungi päevakorda Sihtasutuse Voore Aktiviseerimiskeskus tegevuse lõpetamine 25.08.2021. Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 12 vallavolikogu liiget, seega oli seadusest tulenev (KOKS § 45 lg 5) nõue täidetud ja otsus võeti vastu koosseisu häälteenamusega.
19.Mustvee Vallavolikogu 25.08.2021. a istungiprotokollist nr 9 nähtuvalt ei taandanud kaebaja end 25.08.2021. a toimunud Mustvee Vallavolikogu istungil, kus otsustati Sihtasutuse Voore Aktiviseerimiskeskus tegevuse lõpetada. Istungil osales 18 volikogu liiget, sealhulgas kaebaja. Kaebaja oli esitanud volikogule taotluse jätta päevakorrast välja punkt 2 „Sihtasutuse Voore Aktiviseerimiskeskus tegevuse lõpetamine“ ja võtta päevakorda 30.06.2021 Mustvee Volikogu istungil arutusel olnud punktide 4 ja 5 tühistamine. Istungi juhataja pani päevakorra hääletusele ning 14 poolthäälega otsustati päevakorda jätta punkt sihtasutuse tegevuse lõpetamise kohta. Mustvee Vallavalitsus tegi 25.08.2021 toimunud istungil ettepaneku sõnastada ümber otsuse nr 43 punkt 1. Parandusettepanek võeti vastu ja eelnõu lõpphääletusel hääletas 12 volikogu liiget Sihtasutuse Voore Aktiviseerimiskeskuse tegevuse lõpetamise ja likvideerimismenetluse alustamise poolt, vastu oli 5 volikogu liiget, sh U. Tross ning 1 liige jäi erapooletuks.
20.Seega arutati kaebaja esitatud taotlust ja tehti selles osas otsus. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud materiaalõiguslikku alust nõuda otsuse nr 43 tühistamist Mustvee valla elanike huvide kaitse eesmärgil. Kohus leiab, et kaebajal volikogu liikmena on võimalik vallaelanike vajadusi ja huvisid kaitsta hääletamise teel volikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamisel (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 17 lg 2, § 45 lg 1). Kaebaja on seda ka teinud, kuid volikogu enamus andis hääle vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise poolt. Kaebaja kasutas võimalust kaitsta vallaelanike huve osaledes ja hääletades volikogu istungil 25.08.2021. Kaebaja kui volikogu liige on saanud realiseerida enda õiguse võtta osa volikogu istungist, esitada seal ettepanekuid ja küsimus ning hääletada. Kaebaja subjektiivseid õigusi vastu võetud otsus ei saanud riivata. Praeguses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta poleks saanud vastuseid oma küsimustele, vaid nähtub erimeelsus, kuidas peaks vald kohaliku omavalitsuse tööd korraldama ja milliseid otsuseid peaks volikogu tegema seoses vallas seni tegutsenud sihtasutusega, mis pakkus elanikele erinevaid avalik-õiguslikke teenuseid ja kasutas vallale kuuluvat kinnistut.
21.Kuigi vallavolikogu 25.08.2021. a vastu võetud otsus, millega Mustvee Vallavolikogu otsustas seni avalik-õiguslikke ülesandeid täitnud Sihtasutuse Voore Aktiviseerimiskeskus tegevuse lõpetada ja alustada sihtasutuse likvideerimismenetlusega, on suunatud väljapoole ning tegemist ei ole haldusesisese aktiga, siis otsuse peale võib esitada vaide või kaebuse isik üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Vastustaja teatel ei ole 29.09.2021 seisuga Mustvee Vallavolikogu otsuste (30.06.2021 nr 28 „Voore seltsimaja ümberkorraldamine“ ja 25.08.2021 nr 43 „Sihtasutuse Voore Aktiviseerimiskeskus tegevuse lõpetamine“) peale ükski kaebeõigust omav isik vaiet ega kaebust esitanud.
22.Õiguskantsler on esitanud 10.05.2019. a kirjas nr 16-4/190677/19023932 Riigikogu põhiseaduskomisjonile seisukoha, paludes kaaluda volikogu liikmele halduskohtusse kaebuse esitamise õiguse andmist. Õiguskantsler sedastas, et nn organitülide tõhusaks lahendamiseks (s.t omavalitsusstruktuuris tekkivate õigusliku iseloomuga vaidluste lahendamiseks) peaks volikogu liikmel teatud juhtudel olema õigus pöörduda halduskohtusse. Õiguskantslerile esitatud volikogude liikmete pöördumised on valdavalt seotud volikogu liikme õigusega kuuluda vähemalt ühte volikogu komisjoni (KOKS § 47 lg 1 teine lause) ja õigusega saada oma kirjalikule küsimusele valla- või linnavalitsuselt või valla või linna ametiasutuselt vastus seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (KOKS § 26 lg 2 esimene lause). Kehtiva õiguse kohaselt aga puudub volikogu liikmel kohalike omavalitsuste volikogude siseste õigusvaidluste algatamiseks kohtulik kaebeõigus (nt Riigikohtu 02.04.2019 määrus nr 3-17-2352, p 9; 02.04.2019 määrus nr 3-17-2890, p 9, 12.03.2019 määrus nr 3-17-2784, p 7). Riigikohus on selgitanud, et kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb. Riigikogu liikmete tarbeks on selline regulatsioon (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-d 16 ja 17) kehtestatud ning seadusandjal on võimalik asjakohane regulatsioon kehtestada ka volikogu liikmetele olulistes sisevaidlustes kaebeõiguse andmiseks (HKMS § 44 lg 2). Seejuures rõhutas aga Riigikohus, et vältida tuleks võimalusi takistada volikogu tööd kaebeõiguse kuritarvitamisega protseduurilistes küsimustes (vt Riigikohtu 12.03.2019 määrus nr 3-17-2784, p 11).
23.Kohtupraktikas on seega leitud, et volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-74-08, p-d 12-13). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist kaebusega, kus volikogu liikmest kaebaja kaebeõigust vallaelanike huvide esindamisel (KOKS § 17 lg 2) ei saa tunnistada.
24.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
25.Kohtu hinnangul kuulub U. Trossi kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel eeltoodud põhjendustel. III
26.Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
27.Kaebajal endal puudub õiguskaitse vajadus. Kolmanda isiku õiguste kaitseks ei näe kohus võimalust esialgset õiguskaitset kohaldada, kuna seadus ei anna volikogu liikmele õigust esitada halduskohtule kaebust muul alusel kui enda õiguste kaitseks ja seetõttu ei saa kohus ka
esialgset õiguskaitset kohaldada kolmanda isiku õiguste kaitseks (HKMS § 249 lg 1 teine lause). Kuna kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda, siis on vaidlusalune otsus kehtiv ja täitmiseks kohustuslik.
28.Vastustaja on omapoolses seisukohas siiski selgitanud, et volikogu eesmärgiks on ühtlustada ühinenud valdade, s.o praeguse Mustvee valla erinevates piirkondades toimuvaid tegevusi, s.h kultuuritööd, viies kultuuritöö korraldamine hallatava asutuse Voore seltsimaja alla, nagu toimub kultuuriasutuste töö mujal valla piirkondades, lõpetades Voore Aktiviseerimiskeskuse tegevuse, mille asutamisel põhikirjajärgseid tegevusi seal suuremas mahus enam ei toimunud. Otsuse nr 43 eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud, millisel moel on edaspidi vallaelanikele kättesaadavad avalikud teenused, mida varasemalt pakkus likvideeritav sihtasutus. Seega valla elanike huvides esialgse õiguskaitse kohaldamine ei näi kohtule seni käesolevas asjas esitatud tõendite põhjal vajalik. IV
29.Tasutud riigilõiv summas 30 eurot ei kuulu tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2) ja jääb kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Kolmanda isiku võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.