Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks rakendada COVID-19 haiguse leviku tõkestamise meetmeid
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Vjatšeslav Koguti vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 26. mai 2021 kuni 25. september 2021 kohta.
2.Vabastada Vjatšeslav Kogut esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest.
3.Jätta Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
Tartu Vangla direktor otsustas 13. augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/104 kohaldada alates
16.augustist 2021 nakkusohutuse tagamiseks ning selle kontrolli võimaldamiseks vangistusseaduse § 72 lg 11 alusel vanglas viibimise keeldu vangidega lühi- ja pikaajalistele kokkusaamisele tulijatele (külastajatele) ja kehtestada tingimused, mille täitmisel külastaja vanglasse lubatakse.
2.Vjatšeslav Kogut (taotleja) esitas 27. septembril 2021 Tartu Vanglale vaide, milles väljendab rahulolematust uute COVID-19 haiguse vastaste piirangute osas. Taotleja märgib, et vanglasse tulevad õpetajad, arstid, valvurid ja teised isikud, kes ei testi COVID-19 haiguse vastu ja ei kanna maski. Samas vangla ise kirjeldab 13. augusti 2021. a käskkirjas nr 1-1/104 COVID-19 haigusega seonduva situatsiooni ohtu isikute elule ja tervisele. Taotleja palub teha käskkiri, mis kohustaks kõiki vanglasse tulijaid tegema COVID-19 testi ja kandma maski.
3.Taotleja esitas 26. septembril 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kohustamiseks rakendada COVID-19 haiguse leviku tõkestamise meetmeid. Taotleja palub kohustada vanglaametnikke hoidma kinnipeetavatega vahemaad 1,5 kuni 2 meetrit ning
3-21-2193 kandma maske nii kinnipeetavate kui ka vanglateenistujatega suheldes. Lisaks leiab taotleja, et COVID-19 teste tuleb teha nii kinnipeetavatel, ametnikel, arstidel kui ka õpetajatel. Taotleja põhjendab, et vangla võttis 13. augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/104 (taotleja märgib ekslikult käskkirja kuupäevaks 13. septembri 2021) vastu meetmed, mis puudutavad ainult kinnipeetavaid ja vangla külastajaid. Teisi isikuid, s.o vanglaametnikke, arste, õpetajaid jne, käskkiri ei puuduta, kuigi ka nemad liiguvad vanglas ilma maskita ja kontakteeruvad kinnipeetavatega igapäevaselt. Samas on eelnimetatud isikutel vabaduses arvukalt teisi kontakte. Käesoleval ajal ei saa olla kindel, kes võib olla COVID-19 viiruse edasikandja. Vangla peab rakendama meetmeid epideemia vältimiseks ning kinnipeetavate, vangla külastajate ja ka vanglateenistujate enda elu ja tervise kaitseks. Taotluses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
4.Tartu Vangla esitas 28. septembril 2021 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ning taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tartu Vanglas on kohaldatud ka ametnike suhtes erinevaid meetmed, et vältida COVID-19 viiruse levikut. Nii tuleb vaktsineeritud ametnikul kanda maski, kui tal on teadvalt olnud kokkupuude COVID-19 viiruse kandjaga, vaktsineerimata ametnik suunatakse eneseisolatsiooni. Maski kandmise kohustus on kokkupuutest alates 10 päeva, sama pikk on ka eneseisolatsiooni aeg. Samuti teostatakse jätkuvalt juhutestimisi nendele ametnikele, kes on hetkel veel vaktsineerimata. Vahemaa hoidmine kinnipeetavaga teatud juhtudel on põhjendatud ja vajalik, kuid alati ei ole distantsi hoidmine võimalik. Ühtlasi esitas vangla kohtule esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
5.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 26. mai 2021 kuni 25. september 2021 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka menetlusökonoomia põhimõttega, vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
7.Kuivõrd taotleja on esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt lubatav. Kuigi taotleja ei ole vaides eraldiseisvalt nimetatud COVID-19 haiguse leviku tõkestamise meetmena esialgse õiguskaitse taotluses nimetatud 1,5 kuni 2 meetrise vahemaa hoidmist, on arusaadav, et taotleja soovib vaides üleüldiselt erinevate haigust ennetavate meetmete rakendamist. Seega loeb kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse terves ulatuses lubatavaks.
3-21-2193
8.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul ei ähvarda taotlejat sellised tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohus nõustub taotlejaga selles, et Eesti Vabariigis levib endiselt COVID-19 haigus, mis ohustab kõikide isikute elu ja tervist, ning et vangla peab rakendama meetmeid haiguse leviku tõkestamiseks ja vanglas viibivatele isikutele nakkusohutute tingimuste tagamiseks, kuid vajalikuks ei saa pidada esialgse õiguskaitse korras vastavalt taotleja soovidele vanglateenistujatele täiendavate piirangute seadmist. Vangla on juba rakendanud erinevaid meetmeid, et viiruse levikut vältida (vt nt Tartu Vangla direktori 13. augusti 2021. a käskkiri nr 1-1/104 ja vangla 28. septembri 2021. a seisukohta) ning on üldteada, et nii kinnipeetavaid kui ka vanglateenistujaid on aktiivselt haiguse vastu vaktsineeritud. Kohtule teadaolevalt ei esine Tartu Vanglas käesoleval hetkel sellist ohtu COVID-19 haiguse levikuks, mis seaks taotleja reaalsesse haigestumise ohtu, tooks kaasa taotleja vältimatu haigestumise ja mis kiiremas korras lisapiirangute seadmist õigustaksid. Ka taotleja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. Taotleja kirjeldab üksnes abstraktselt, et meetmed on vajalikud epideemia vältimiseks ning vanglas viibivate isikute elu ja tervise kaitseks. Kohus nendib, et COVID-19 haiguse leviku oht vanglas ei ole täies ulatuses maandatud, arvestades ka, et haiguste leviku puhul ei ole sellist eesmärki võimalik suure tõenäosusega ka saavutada, kuid vastav oht ei oleks täielikult maandatud ka lisapiirangute seadmisel.
9.Samuti ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhivaidluse vähest perspektiivi arvestades põhjendatud. Õigusaktid ei näe kinnipeetavale ette õigust nõuda vanglas töö teatud viisil korraldamist, selleks erinevate käskkirjade kehtestamist ja piirangute rakendamist. Taotlejal puudub seega subjektiivne õigus nõuda vaidemenetluses või hiljem kohtumenetluses COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kindlate meetmete kohaldamist (haldusmenetluse seaduse § 71 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1). Vastav otsustusõigus on vanglal endal ning selles osas võivad ettekirjutusi teha haldusorgani üle järelevalvet teostavad asutused. Kui taotlejal on vangla töökorraldusele etteheited ning sellest tulenevalt ettepanekuid, kuidas tööd paremini korraldada ning nt COVID-19 haiguse levikut efektiivsemalt tõkestada, siis on tal võimalik esitada vanglale sellekohane märgukiri (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p 1). Vangla saab seejärel hinnata, kas ettepanekuid arvestada või mitte, kuid haldusorganil puudub kohustus nendest juhindudes tegutseda.
10.Eelnevat arvestades jätab kohus Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.