Vladimir Džeželo kaebus PPA 7.10.2020 otsuse nr 4.2.-1/8344-1 tühistamiseks
Asja lävivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja- Vladimir Džeželo Kaebaja esindaja- vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Vastustaja volitatud esindaja – jurist Tiina Prunn
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja taotlus algatada relvaseaduse 43 lg 1 punkti 2 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. oktoober (k.a) 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei-ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 10.09.2018 Vladimir Džeželole relvaloa RL818617 kehtivusega kuni 13.07.2023 järgmiste relvade kandmiseks: 1) püstol Walther-PPQ, kaliiber 9x19, nr FAW8703 - sport ja enesekaitse; 2) püstol Walther-PPS, kaliiber 9x19, nr AL2005 – sport ja enesekaitse.
2.Alates 4.12.2018 on Vladimir Džeželo kahtlustatav 18.05.2018 alustatud kriminaalmenetluses nr 18740000061 karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 tunnusel selles, et 7.05.2018 aadressil Kangelaste 3 Narva, haaras ta kannataja õlgadest, pigistas, ähvardas ning lükkas jõuga vastu radiaatorit, millega tekitas kannatajale füüsilist valu.
3.19.12.2018 otsusega nr 4.2.-1/70237-2 peatati V. Džeželole väljastatud relvaloa RL818617 kehtivus.
4.Kriminaalmenetlus 18740000061 lõpetati 28.02.2019 määrusega ning relvad tagastati kaebajale.
5.Ringkonnaprokuratuur tühistas 30.09.2019 määrusega 28.12.2019 kriminaalmenetluse 18740000061 lõpetamise määruse ja uuendas kriminaalmenetluse.
6.PPA peatas uuesti 7.10.2020 otsusega nr 4.2-1/8344-1 V. Džeželole väljastatud relvaloa RL818617 kehtivuse tulenevalt RelvS § 43 lg 1 p-st 2.
7.V. Džeželo esitas 6.11.2020 lepingulise esindaja kaudu Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles taotles kohtult PPA 7.10.2020 otsuse nr 4.2-1/8344-1 tühistamist ja relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p-i 2 osas põhiseadusliku järelevalve menetluse algatamist.
8.Tartu Halduskohus võttis 14.12.2020 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
9.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 18.01.2021.
10.Tartu Halduskohus otsustas 23.04.2021 määrusega vaadata haldusasja kirjalikus menetluses, teatas menetlusosalistele täiendavate tõendite, seisukohtade ja taotlusete aga samuti vastuväidete esitamise ning kohtuotsuse avalikustamise tähtajad.
11.Kaebaja esitas kohtule 26.06.2021 menetluslikud taotlused, menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavad dokumendid.
12.Vastustaja seisukoht kaebaja menetluskulude osas laekus kohtusse 29.07.2021.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja leiab, et õigusnorm, mis kohustab vastustajat peatama relvaloa kehtivuse ei võimalda arvestada kahtlustuse sisu ega kaebaja isikut. Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi 26.03.2009 otsusega tunnistati RelvS § 43 lg 1 p 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimaldanud vastustajal arvestada kahtlustatava või süüdistatava relvasoetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamisel kahtlustatava või süüdistatava relvasoetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamisel kahtlustatava või süüdistatava isikuga ja
3-20-2179 kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevatele asjaoludega. Seejärel täpsustas seadusandja regulatsiooni ja viis sisse erisused. Varasem absoluutne kohustus asendati täpsema regulatsiooniga, kusjuures seadusandja kitsendas relvaloa peatamise kohustust teatud KarS-s sätestatud kuriteokoosseisudega. Seadusandja ei andnud antud juhul vastustajale pädevust analüüsida kahtlustatava isikut ega kahtlustuse sisu, mistõttu võib relvaloast ilma jääda ka inimene, kes on toime pannud väga väikese delikti (nt bagatelldelikti), mida uurimisasutus otsustab siiski asjaolude välja selgitamiseks tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttest uurima hakata. See riivab relvaluba omava kahtlustatava menetlusseisundi saanud isiku põhiõiguseid ebaproportsionaalselt. Õiguskantsleri hinnangul on küsitav, kas RelvS § 43 lg 1 punkt 2 riivab põhiseaduse (PS) § 19 lg-s 1 sätestatud vaba jahipidamise ja jahispordi õigust ning õigus enesekaitsele proportsionaalselt. Arvestades viidatud Riigikohtu lahendis välja toodud analoogiat, leiab kaebaja, et tema suhtes relvaloa kehtivuse peatamise kriminaalmenetluse ajaks ei ole põhjendatud. Puudub mõistlik objektiivne põhjendus, miks peab relvaloa peatamine olema pelgalt formaalne menetlus. Kaebajal esineb tungiv enese- ja varakaitse vajadus. Kaebaja arvates tema laitmatu taust ja see asjaolu, et üks kord tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus juba lõpetati, tõendab seda, et tegelikult ei ole kaebaja sugugi ohtlik. Kaebaja ei pea ennast süüdlaseks. Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtult tunnistada RelvS § 43 lg 1 p 2 põhiseadusega vastuolus olevaks, algatada põhiseadusliku järelevalve menetlus ja tühistada PPA 7.10.2020 otsus nr 4.2.-1/8344-1.
14.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. RelvS § 43 lg 1 p 2 kohaselt peatab PPA soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omaja on tagasiotsitav, kahtlustatav või süüdistatav elu- või tervisevastases kuriteos, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis pandi toime relva kasutades või sellega ähvardades, või mõnes karistusseadustiku §-des 231-239 või § 241, 244, 246, 251, 255, 256 ja 424 sätestatud kuriteos. Tegemist on imperatiivse sättega, mis ei anna vastustajale kaalutlusõigust, vaid kohustab asjaolude ilmnemisel relvaloa kehtivuse peatama. Seda kinnitab nii sätte sõnastus kui ka kujunemislugu. Vastustaja arvates on RelvS § 43 lg 1 p 2 kooskõlas põhiseadusega. Relvaluba on olemuselt eriõigus, mille isikule andmise üheks põhiliseks aluseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Isikut, kes on talle antud usaldust kuritarvitanud ja suhtunud hoolimatult oma kohustesse, ei pea seadusandja usaldama ning võib sellise isiku põhiseadusest tulenevaid õigusi piirata. Turvalisust saab tagada muude meetmetega (turvateenused, signalisatsioon või turvakaamerad). Riigikohus on samuti öelnud, et turvalisuse tagamine ei eelda alati relva kasutamist. Kaaludes ühelt poolt kaebaja õigust omada relva enese ja vara kaitseks ja teiselt poolt vajadust ennetada ohtu teiste inimete turvalisusele, elule, ja tervisele ning avalikule korrale, leiab vastustaja, et inimeste turvalisuse, elu ja tervise ja avaliku korra kaitse vajadus on kaebaja õigustest kaalukam. Meede on vaid ajutine. Miski ei kinnita, et PPA oleks rikkunud menetlus- või vorminõudeid, mis tingiksid haldusakti tühistamise. Sellest tulenevalt leidis vastustaja, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, proportsionaalne, vastab menetlus- ja vorminõuetele ning kaebuses toodud põhjused ei ole aluseks selle tühistamisel.
KOHTU SEISUKOHT
15.Haldusaja materjalide kohaselt vaidlustab kaebaja vastustaja 7.10.2020 otsuse nr 4.21/8344-1, millega peatati talle 10.09.2018 väljastatud relvaluba RL818617 kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks RelvS § 43 lg 1 p-s 2 sätestatud õiguslikul alusel.
16.Kohus selgitab esmalt, et vastustaja 7.10.2020 otsus nr 4.2-1/8344-1 on haldusakt, kuna vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 51 sätestatud kriteeriumidele. Nimelt sätestab
3-20-2179 RelvS § 44 lg 1, et pärast soetamisloa või paberil relvaloa kehtivuse lõppemist, peatamist või kehtetuks tunnistamist on loa omaja, vastava relva omanik, valdaja või muu isik, kelle valduses on vastav luba, Euroopa tulirelvapass, relv ja selle laskemoon, kohustatud need hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval üle andma politseile. Seega, piirab 7.10.2020 otsus nr 4.2-1/8344-1 kaebaja õigusi.
17.HKMS § 54 lg 1 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
18.Kaebajal puuduvad etteheited vaidlusaluse otsuse formaalse õiguspärasuses osas. Lisaks tunnistab kaebaja ise, et vastustajal ei esinenud teist valikut RelvS § 43 lg 1 p 2 kohaldamisel, kuna seadusandja sellist valikut ei ole vastustajale võimaldanud. Kaebaja ainsaks vastuväiteks 7.10.2020 otsuse nr 4.2-1/8344-1 osas on see, et nimetatud otsuse väljastamise õiguslikuks aluseks olev RelvS § 43 lg 1 p 2 riivab ebaproportsionaalselt tema PS § 19 lg-s 1 sätestatud õigust vabale eneseteostusele, kuna ei võimalda vastustajal relvaloa kehtivuse peatamise üle otsustamisel arvestada kahtlustatava või süüdistatava isikuga ja kahtlustuse või süüdistuse asjaoludega. Sellele põhjusel taotles kaebaja kohtult RelvS § 43 lg 1 p 2 osas põhiseadusliku järelevalve menetluse algatamist. Sellest tulenevalt taandub pooltevaheline vaidlus sellele, kas RelvS § 43 lg 1 p-s 2 sätestatud ajutine piirang riivab kaebaja põhiseaduslikku õigust proportsionaalselt ehk kas RelvS § 43 lg 1 p 2 on põhiseadusega kooskõlas.
19.Haldusakti sisuline õiguspärasus oleneb muu hulgas ka sellest, kas selle väljastamise õiguslik alus on kooskõlas põhiseadusega. Vastuolu esinemisel loetakse, et haldusorgani tegevus (haldusakt) ei ole kooskõlas kõrgemal seisvate normidega (HMS § 54), antud juhul PSga ja on sellel põhjusel õigusvastane. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 4 sätestab, et kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. Järelikult on kohtul olemas volitus jätta seaduse säte kohaldamata, kui see osutub põhiseadusvastaseks.
20.Kohus märgib, et kõigepealt on vaja tuvastada, kas kaebaja poolt viidatud RelvS § 43 lg 1 p 2 on asjassepuutuv säte. Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega.1 Säte on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral.2
21.RelvS § 43 lg 1 p 2 sätestab, et PPA peatab soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omaja on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav elu- või tervisevastases kuriteos, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis pandi toime relva kasutades või sellega ähvardades, või mõnes karistusseadustiku §-des 231–239 või §-des 241, 244, 246, 251, 255, 256 ja 424 sätestatud kuriteos. Järelikult juhul, kui RelvS § 43 lg 1 p 2 ei oleks olnud või kui see oleks sõnastatud teisiti, siis ei oleks vastustajal kaebaja relvaloa RL818617 peatamise imperatiivset kohustust. Eelnevast järeldab kohus, et RelvS § 43 lg 1 p 2 on asjassepuutuv säte.
22.PS § 19 esimese lause sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Riigikohus on leidnud, et õigust vabale eneseteostusele riivab iga negatiivne mõjutus riigivõimu poolt. Riive võib avalduda nii õigusaktis kui ka toimingus (sh toimingust keeldumises). Näiteks on
RLÜK 22.10.2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 10. RKÜK 28.10.2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02 , p 15.
3-20-2179 Riigikohus nentinud, et relvaluba ei ole mitte õigus, vaid piirang ning loa taotlemise kohustus piirab õigust vabale eneseteostusele. Riik võib keelduda relvaloa andmisest üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel, mis peavad olema PS-ga kooskõlas.3 Kohus on seisukohal, et RelvS § 43 lg 1 p-st 2 tulenev piirang omada kehtivat relvaluba kriminaalmenetluse ajal on samuti PS § 19 esimeses lauses kindlaksmääratud õiguse piirang.
23.Riigikohus on leidnud riigivõimu sekkumine vaba eneseteostuse õigusesse ei tähenda automaatselt PS rikkumist. Õigust vabale eneseteostusele nagu teisigi põhiõigusi tohib piirata kooskõlas PS-ga. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (§ 11). Põhiõiguse iga riive peab vastama PS-s sätestatud kõigile normidele, aga samuti olema nii formaalselt kui ka materiaalselt PS-ga kooskõlas.4
24.Kaebaja arvas, et RelvS § 43 lg 1 p 2 on materiaalselt põhiseadusvastane. Sellest tulenevalt ei peatu kohus küsimusel, kas RelvS § 43 lg 1 p 2 on formaalselt PS-ga kooskõlas.
24.1.Materiaalne kooskõla PS-ga tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema PS-ga kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Riive mõõdukuse ehk proportsionaalsuse üle kitsamas tähenduses otsustamiseks kaalub kohus ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.5 Lisaks, eneseteostusvabaduse piirangud peavad olema kooskõlas § 19 lg-st 2 tulenevate tingimustega.
24.2.Legitiimne eesmärk
24.2.1.RelvS § 43 lg 1 punkti 2 osas kehtiv redaktsioon jõustus 01.07.2018. Selle aluseks oleva relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjali seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt RelvS § 43 lg 1 elu- ja tervisevastaste kuritegude lisamisel loetellu on lähtutud Eesti ühiskonna praegusest olukorrast ja probleemidest, mis on paljuski seotud elu- ja tervisevastaste vägivallakuritegudega. Probleeme tekitab lähisuhtevägivalla ja isikuvastaste kuritegude, samuti kehalise väärkohtlemise ning vägivallakuritegude endiselt suur arv. Võrreldes 2013. aastaga on kuritegude arv küll vähenenud, kuid mitte isikuvastaste kuritegude arv, nagu ähvardamine ja vägistamine, ning samuti ei ole vähenenud perekonna ning alaealiste vastaste kuritegude arv. Märgatavalt on suurenenud avaliku korra raskete rikkumiste hulk. Alates 2013. aastast ei ole oluliselt vähenenud ka kehalise väärkohtlemise juhtumite arv. Kuigi on vähenenud tapmiste ja mõrvade hulk, on näha, et aastate jooksul ei ole märkimisväärselt vähenenud muude vägivallakuritegude hulk. Sellest nähtub, et Eesti ühiskonnas ei ole vägivallakuritegude arv vähenemas. Seadusandja muudab seadusi ja seab piiranguid ühiskonnas valitsevaid olusid arvestades. Kuna relv on vahend, millega on võimalik väga lihtsalt inimese elu ja tervist kahjustada, on otstarbekas peatada relvaloa kehtivus elu ja tervise vastu toime pandud kuriteos kahtlustatavatel või süüdistatavatel isikutel. Olles juba kahtlustatav või süüdistatav, võib isik suurema tõenäosusega panna toime järgmise kuriteo ja kui selleks kasutatakse relva, võivad tagajärjed olla raskemad. Kui ühiskonnas valitsev olukord
RKPJKo 26.04.2011, 3-4-1-2-11, p 43 vt nt RKPJKo 20.03.2014, 3-4-1-42-13, p 42; RKÜKo 11.10.2001, 3-4-1-7-01, p-d 12 ja 14.
vt nt RKPJKo 17.12.2019, 5-19-40/36, p 52.
3-20-2179 paraneb ja sellised piirangud osutuvad ebaotstarbekaks või liigselt isiku vabadusi piiravaks, saab seadusandja neid korrigeerida.6
24.2.2.Sellest tulenevalt võib järeldada, et asjassepuutuva sättega põhjustatud riive legitiimne eesmärk on ennetada ohtu inimeste elule ja tervisele. Kohus hindab riive põhiseaduspärasust sellest lähtuvalt.
24.2.3.Seadusandja piirangu kehtestanud legitiimset eesmärki silmas pidades, saab põhiõiguse riivet pidada õigustatuks vaid siis, kui on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet. Riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsus. 7 Sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse kontrollimisel lähtub kohus kaebaja relvaloa omandamise vajadusest.
24.3.Abinõu sobivus
24.3.1.Kohus on seisukohal, et kehtestatud piirang on selle legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv. Isikuvastases kuriteos kahtlustatav või süüdistatav isik võib olla ohtlik ning saab kasutada relva kuritegude toimepanemise jätkamiseks või kriminaalmenetluse takistamiseks. See võib omakorda kujutada ohtu inimeste elule ja tervisele. Relvaloa või soetamisloa kehtivuse peatamine tähendab RelvS § 44 kohaselt, et isik peab loa ja relva andma üle politseiprefektuurile ega saa seetõttu relva kasutades põhjustada ohtu inimeste elule või tervisele. Sellisel juhul saab eeldada relv ei ole enam kuriteos kahtlustatavale või süüdistatavale isikule kätte saadav.
24.4.Abinõu vajalikkus Piirang on eesmärgi saavutamiseks ka vajalik. Kohutu hinnangul ei ole relvaloa kehtivuse peatamisele muud samaväärset alternatiivi, mis tagaks, et kahtlustatav või süüdistatav ei ohusta relvaga teiste isikute elu ja tervist. Kaebaja puhul oleks küll võimalik piirata relva kandmist vaid väljaspool koduterritooriumi, kuid selline meede ei oleks sama tõhus. Selle üle kontrolli teostamine nõuab vastustajat täiendavaid ressursse.
24.5.Abinõu mõõdukus Vastustaja hinnangul loa kehtivuse peatamine ajutise meetmena piirab kaebaja õigusi oluliselt vähemal määral, võrreldes loa kehtetuks tunnistamisega. Kohus nõustub vastustajaga osaliselt. Kohus rõhutab, et kaebaja on kahtlustatav kriminaalmenetluses alates 4.12.2018. Alates 19.12.2018 kuni 4.06.2019 ja alates 7.10.2019 oli relvaloa kehtivus peatatud. Selle suhteliselt pika aja jooksul piiratakse kaebaja õigust vabale eneseteostamisele. Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud, et ei ole erinevas seisukorras isikud,
RKPJK 6.03.2002. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02, punkt 15.
3-20-2179 kellel relvaluba ei ole ja kellele seda ei anta, ja isikud, kellel on relvaluba ja see tunnistatakse kehtetuks või selle kehtivus peatatakse.8 Kohus leiab, kuna kaebajal puudub piirangu kehtivuse ajal relvaga enda, kodu ja perekonnaliikmete turvalisuse tagamise võimalus, on PS § 19 esimeses lauses sätestatud õiguse riive keskmise intensiivsusega. Kuna tegemist on vaid ajutise relvaloa kehtivuse peatamisega, ei ole võimalik asuda seisukohale, et riive intensiivsuse tase on sama suur, kui see oleks relvaloa kehtetuks tunnistamisel. Samas nendib kohus, et asjassepuutuva sättega kaitstakse väga kaalukaid õigushüvesid - inimeste elu ja tervist. Antud juhul ei ole küll tuvastatud, et kaebaja oleks kasutanud 7.05.2018 tekkinud konflikti käigus mingil viisil relva või oleks selle kasutamisega mingil viisil ähvardanud teist isikut jne. Kohus rõhutab, et oluline on aga see, et tegemist on kriminaalmenetlusega, mille esemeks on tervisevastane kuritegu. Kohus arvestab sellega, et ei saa täielikult välistada, et kriminaalmenetluse käigus võib isikute vahel aset leidnud konflikt eskaleeruda sel põhjusel, et konflikti teine pool on pöördunud kuriteoteatega politseisse ja selle konflikti eskaleerimine võiks viia relva kasutamiseni või sellega ähvardamiseni. Oluline on asjaolu, et kaebaja poolt esitatud helisalvestise protokollist on näha, et kaebaja, olles relvaomanik, lubas konflikti teist osapoolt sisuliselt tappa (väljend закoпаю ehk kaevan maa sisse kasutatakse vene keeles teise isiku suhtes ähvardusena isikut tappa ja maha matta, kuid mitte selles tähenduses, nagu selgitas kaebaja). Kohus märgib, et Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahenditest on võimalik aru saada, et kolleegium ei pidanud ebaproportsionaalseks varasemalt kehtinud RelvS § 43 lg 1 punktist 2 tulenevat piirangut, kui kriminaalmenetlus on alustatud KarS § 121 lg-s 1 kindlaksmääratud koosseisu kontrollimisel.9 Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt kaebuses toodud argumendid ei anna alust asuda teisele arvamusele. Kohus arvestab ka sellega, et Eestis sh ka Ida-Viru maakonnas ei ole kriminogeenne olukord selline, et kauplust pidaval isikul esineks tungiv vajadus omada enese- ja vara kaitseks relvi. Kodu saab kaebaja valvata teiste meetmetega. Seega, arvestades konkreetset kaebajat puudutavat olukorda, leiab kohus, et piirang on selle legitiimset eesmärki arvestades mõõdukas ehk kolmandate isikute õigused elule ja tervisele kaaluvad üles kaebaja põhiõiguse riive.
24.6.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole kaebaja õiguse piirang ebaproportsionaalne ehk RelvS § 43 lg 1 p 2, mis ei võimalda vastustajale ei kaalutlusõigust ega võimalust arvestada isikuvastase kuriteo toimepanemise uurimisel isiku omadusi ja kuriteo asjaolusid relvaloa kehtivuse peatamise otsusetamsel, ei ole põhiseadusega vastuolus. Sellel põhjusel jätab kohus kaebaja taotluse algatada RelvS § 43 lg 1 p-i 2 osas põhiseadusliku järelevalve menetlus rahuldamata.
25.Kuna RelvS § 43 lg 1 punkt 2 näeb ette imperatiivse alusena relvaloa kehtivuse peatamist, on vastustaja õigesti peatanud kaebaja relvaloa kehtivuse kriminaalmenetluse ajaks, milles kahtlustatakse kaebajat isikuvastase kuriteo toimepanemises. Kaebaja ei ole vastustajale ette heitnud, et vaidlusalune haldusakt oleks muudel põhjustel õigusvastane. Kohtule ei ole ka sellised alused nähtavad. Seega nõustub kohus vastustajaga, et 7.10.2020 otsus nr 4.2-1/83441 vastab õiguspärase haldusakti tunnustele.
26.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
27.Menetluskulud
RKPJKo 3-4-1-2-11, p 43. RKPJKo 3-4-1-2-11, p 40.
3-20-2179 HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Seega esineb kaebajal menetluskulude kandmise kohustus. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, jätab kohus vastavalt HKMS § 108 lg-le 11 võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.