HDD Estonia OÜ kaebus kohustada Tartu Vallavalitsust lõpetama 10. juuni 2021. a ettekirjutuse nr 7-5/4-1 alusel sunniraha rakendamine ja sissenõudmise toimingute tegemine, sh kohtutäituri juures täitemenetluse algatamine ja sissenõudmine, ning tuvastada Tartu Vallavalitsuse 11. juuni 2021. a täitekorralduse nr 7-5/4-3 õigusvastasus
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – HDD Estonia OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Reiland Vastustaja –Tartu vald, seaduslik esindaja vallasekretär Eve Kallas Menetluse lõpetamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-21-1577 menetlus.
2.Mõista Tartu vallalt HDD Estonia OÜ kasuks välja menetluskulu viissada (500) eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku § 155 lg 5).
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohus võttis 15. juuli 2021. a määrusega menetlusse HDD Estonia OÜ kaebuse nõuetes keelata Tartu Vallavalitsuse 10. juuni 2021. a ettekirjutuse nr 7-5/4-1 alusel sunniraha rakendamine ja sissenõudmise toimingute tegemine, sh kohtutäituri juures täitemenetluse algatamine ja sissenõudmine, ning tuvastada Tartu Vallavalitsuse 11. juuni 2021. a täitekorralduse nr 7-5/4-3 õigusvastasus.
1.1.Viidatud 10. juuni 2021. a ettekirjutuse resolutsioonis märkis vastustaja: „peatada viivitamatult ehitustegevus kinnistul (katastritunnus 796601:001:1004) aadressiga Stardiraja, Tila küla, Tartu vald, Tartumaa senikauaks kuni kõik ehitise ehitamiseks vajalikud
3-21-1577
dokumendid on korda aetud.“ Samas 10. juuni 2021. a ettekirjutuses tegi Tartu Vallavalitsus ühtlasi ka sunniraha hoiatuse.
1.2.Ettekirjutuses märgiti, et selle täitmisest palutakse Tartu Vallavalitsust informeerida kirjalikult ettekirjutuses nimetatud aadressidel.
1.3.Tartu Vallavalitsus saatis 11. juunil 2021 e-kirjaga kaebajale 11. juuni 2021. a dokumendi nr 7-5/4-3 „Täitekorraldus sunniraha rakendamiseks“, mille resolutsiooni punktis 1 on märgitud: „Rakendada sunnivahendina HDD Estonia OÜ-le sunniraha 12000 (kaksteist tuhat) eurot Tartu vallas Tila külas asuva Lennuvälja tee katastriüksusel (79403:002:1461) ebaseaduslikult teostatud töö tegemise eest.“ Täitekorralduse resolutsiooni p-s 3 määrati sunniraha vabatahtliku tasumise tähtajaks 4. juuli 2021. Resolutsiooni p-s 6 nähti ette, et sunniraha tasumata jätmisel punktis 3 nimetatud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras analoogselt kohtuotsustega tulenevate rahaliste nõuetega.
1.4.Kaebaja oli kaebuses seisukohal, et on 10. juuni 2021. a ettekirjutuse täitnud.
2.Tartu vald vastustajana esitas 12. augustil 2021 vastuse kaebusele, milles leidis, et kuna kaebajale tehtud ettekirjutus tuleb lugeda täidetuks ning seetõttu ei ole vastustajal alust sunniraha sisse nõuda, tuleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märkis, et ei ole koostanud kohtutäiturile sunniraha sissenõudmiseks täitekorraldust.
3.Kohus selgitas 13. augusti 2021. a määruses kujunenud menetluslikku olukorda, sh et kaebajal pole võimalik saavutada oma eesmärki esialgselt esitatud keelamisnõudega. Kohus andis menetlusosalistele tähtajad, et esitada täiendavad tõendid vastavalt määruse põhjenduste p-le 5 ning seisukohad menetluse jätkamise kohta, ning vastuväideteks. Kohus väljendas samas ka oma seisukohta, et vastustaja vastuses esitatut arvestades puudub asja sisulisel arutamisel edasine väljavaade. Kohus selgitas samas ka kaebuse läbi vaatamata jätmise ning menetluse lõpetamise tagajärgi kaebusest loobumise korral ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaldamise võimalust ja tagajärgi.
4.Kaebaja esitas 25. augustil 2021 avalduse kaebuse nõude muutmiseks. Kaebaja palus kohustada Tartu Vallavalitsust teha toiming, millega lõpetada sunniraha nõudmine ja sissenõudmise toimingute tegemine, sealhulgas kohtutäituri juures täitemenetluse algatamine ja sissenõudmine. Kaebaja selgitas, et tema eesmärk kohtumenetluses on olnud välistada toiming, mille alusel nõutakse temalt sisse sunniraha, sh pöördumine kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks ja sunniraha sissenõudmiseks. Kaebaja peab põhjendatuks menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist.
5.Vastustaja esitas kohtule koos 25. augusti 2021. a menetlusdokumendiga Tartu Vallavalitsuse 19. augusti 2021. a korralduse nr 774 „Ettekirjutuse täidetuks lugemine ja sunniraha sissenõudmise lõpetamine“ ning märkis järgmist. Eelnimetatud tõendit arvestades toetab vastustaja kohtu seisukohta, et asja sisulisel arutamisel puudub edasine väljavaade. Olenemata sellest, millisel õiguslikul alusel kohus menetluse lõpetab, puudub vastustaja hinnangul alus nõuda vastustajalt sisse kaebaja kohtukulusid. Sunniraha vabatahtliku tasumise tähtpäev oli 4. juuli 2021 ning võimalus esitada sunniraha sissenõue oli juba alates 5. juulist 2021. Sunniraha ei nõutud sisse põhjusel, et kaebaja täitis ettekirjutuse. Ei ole alust väita, et sunniraha sissenõudmisest loobuti kohtule 12. juulil 2021 esitatud kaebuse tõttu. Kaebajal oleks enne kohtusse pöördumist olnud mõistlik võtta ühendust Tartu Vallavalitsusega. Menetluse jätkamise korral tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtukulud palub vastustaja jätta poolte endi kanda ning märgib, et vastustaja kohtukulude nõuet ei esita.
2(6)
3-21-1577
6.Kohus rahuldas 9. septembri 2021. a määrusega kaebaja taotluse ning nõustus kaebuse nõude muutmisega (keelamisnõude asendamine kohustamisnõudega). Sama määrusega andis kohus täiendavad tähtajad, et esitada seisukoht menetluse lõpetamise osas ning menetluskulude dokumendid, samuti vastuväideteks teise poole esitatule.
7.Vastustaja esitas 16. septembril 2021 kohtule avalduse, milles märgib, et tema eelnevas menetluses esitatud tõendid ja selgitused kinnitavad, et vastustaja peab kaebajale 10. juunil 2021 tehtud ettekirjutust täidetuks. Olenemata sellest, kuidas kohus kvalifitseerib kaebaja nõuet ning milline hinnang antakse Tartu Vallavalitsuse 10. juuni 2021. a tehtud ettekirjutusele nr 75/4-1 ja 11. juunil 2021. a tehtud täitekorraldusele nr 7-5/4-3, leiab vastustaja, et kaebaja menetluskulud tuleks jätta tema enda kanda.
8.Kaebaja esitas 17. septembril 2021 avalduse, milles nõustub kohtuga, et esinevad HKMS § 152 lg 1 p 4 alused menetluse lõpetamiseks. Kaebaja rõhutab, et vastustaja on andnud korralduse, millega luges 10. juuni 2021. a ettekirjutuse täidetuks ja lõpetas sunniraha sissenõudmise. Kaebaja on seisukohal, et see toimus just kaebaja esitatud kaebuse tõttu ning seetõttu on põhjendatud mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. Kuna vastustaja andis
11.juunil 2021 täitekorralduse sunniraha rakendamiseks, oli ta veendunud, et kaebaja on rikkunud 10. juuni 2021. a ettekirjutust. Vastasel juhul poleks sunniraha rakendatud. Ei ole usutav vastustaja väide, et kaebajal piisanuks vaid vastustaja poole pöörduda, et sunniraha rakendamine lõpetada. Kui vastustaja on valmis kogu protsessi peatama vaid kaebaja taotluse alusel, ei saa ta järelikult olla veendunud, et 10. juuni 2021. a ettekirjutust on rikutud. Vastustaja 11. juuni 2021. a korraldus sisaldas konkreetset rahalist nõuet, selle täitmiseks antud tähtaega ning ähvardust, et täitmata jätmise korral pöördutakse kohtutäituri poole. Kaebaja taotleb menetluskuludena vastustajalt välja mõista õigusabikulud 4221,60 eurot ja riigilõivu 15 eurot, st kokku 4236 eurot 60 senti. Taotlusele on lisatud arved õigusabiteenuse osutamise eest.
9.Vastustaja esitas 24. septembril 2021 vastuväited kaebaja menetluskulu taotlusele.
KOHTU SEISUKOHT
10.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
11.Kohus on arvamusel, et praegusel juhul on tegemist HKMS § 152 lg 1 p-s 4 kirjeldatud olukorraga ning esineb selles sätestatud menetluse lõpetamise alus. Kohus on 9. septembri 2021. a kohtumääruses nõustunud kaebuse muutmisega (keelamisnõude asendamine kohustamisnõudega) põhjusel, et kohustamisnõudega kaebaja esitatud sõnastuses on võimalik saavutada kindlus, et vastustaja ei astu sunniraha sissenõudmiseks ja täitemenetluse algatamiseks järgmisi samme. Kuigi vastustaja on esitanud 25. augustil 2021 Tartu Vallavalitsuse 19. augusti 2021. a korralduse nr 774 sunniraha sissenõudmise lõpetamiseks, ei ole kohtumenetluses ilmnenud et see korraldus oleks kaebajale enne kaebuse muutmise taotluse esitamist teatavaks tehtud. Seega pidas kohus kaebuse muutmise tahet taotluse esitamise hetke seisuga kaebaja õiguste kaitse seisukohast vajalikuks. Esitatud tõendite põhjal ei pidanud kohus kaebuse muutmise avaldust põhjendamatuks, kuna pole tõendatud, et kaebaja oleks teadnud, et tema poolt taotletav toiming on juba tehtud. Seega oli tegemist kaebaja õiguste kaitseks kohase nõudega (vt Riigikohtu 22. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-172-14, p 15).
3(6)
3-21-1577
12.Kohus ei pea menetluse lõpetamise aluse sisustamise seisukohast asjakohaseks vastustaja etteheiteid kaebajale, et viimane pöördus kaebusega kohtusse, selle asemel et pöörduda ettekirjutuse täidetuse ja sunniraha nõude küsimuse lahendamiseks vastustaja poole. Kohus möönab, et kohtuvälised lahendused on sageli kiiremad ja odavamad võimalused vaidluse lahendamiseks ja pooli rahuldava lõpptulemuse saavutamiseks. Haldusasja materjalidest ei ilmne tõepoolest, et kaebaja oleks teavitanud vastustajat viivitamatult 10. juuni 2021. a ettekirjutuse täitmisest nagu tal ettekirjutuses (dtl 31) paluti teha. Samas on kaebaja seisukoht, et ettekirjutus on kaebaja hinnangul täidetud, saanud vastustajale teatavaks vähemalt vastustajale kaebuse kätte toimetamisest. Kohus möönab, et kaebajal olnuks olukorra kohtuväliseks lahendamiseks (sundtäitmise lõpetamiseks) ka võimalus pöörduda haldusorgani poole. Samas ei tulenenud kaebajale kehtivast õigusest kohustust seda teha ning ka vaidlusaluses täitekorralduses märgitud vaidlustamisviide võimaldas valida oma õiguste kaitseks nii vaide- kui ka kohtumenetluse. Kohus on ka 15. juuli 2021. a kohtumäärusega kaebust menetlusse võttes pooltele selgitanud võimalust lahendada vaidlus kompromissiga või muul moel kokkuleppega, mis hõlmaks ka kohtuvälist pooli rahuldavat lahendust. Ka vastustajal olnuks alates kohtumääruse kättesaamisest ja kaebusest teadasaamisest (15. juulil 2021) võimalus otsustada ettekirjutuse täidetuks lugemine ja sunniraha sissenõudmise lõpetamine varem kui alles 19. augusti 2021. a korraldusega.
13.Kuna kohtumenetluse ajal on vastustaja teinud kaebaja soovitud toimingu (lõpetanud sunniraha sissenõudmise), esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud menetluse lõpetamise alus.
14.HKMS § 108 lg-st 6 tulenevalt kannab vastustaja menetluskulud juhul, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kaebaja taotletud toimingu on vastustaja teinud põhjusel, et kaebaja on täitekorralduse kohtus vaidlustanud. Asjaolu, et vastustaja ei asunud sunniraha sisse nõudma kohe pärast vabatahtliku täitmise tähtaja saabumist, ei välista sissenõudmise tõenäosust. Kaebajal ei olnud selgust, et vastustaja peab ettekirjutust, mille täitmisel oli sunniraha nõue suunatud, täidetuks või et selle üle ei ole vaidlust.
15.Kaebaja esindaja esitas 17. septembril 2021 vastavalt 9. septembri 2021. a kohtumäärusele kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, millele on kulude kandmise tõendamiseks lisatud kaks arvet: Advokaadibüroo LEXTAL 31. juuli 2021. a arve nr 202107142 ja 31. augusti 2021. a arve nr 202108188 (dtl 95-98) ning neist nähtub ka kulude koosseis. Mõlema arve adressaadiks on märgitud Pro-Solar OÜ. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 5 ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega ei mõjuta menetluskulude väljamõistmist asjaolu, et nende tasumise kohustus ei ole tekkinud kaebajal endal. Halduskohtumenetluse praktika ei ole järjekindlalt nõudnud, et kohtule tuleks esitada kokkulepe vms dokument, millest ilmneks menetlusosalise kohustus kulud neid tasunud isikule hiljem hüvitada (nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-18-403, p 42 Esimeselt arvelt nähtub, et menetluskulude hulka kuulub ka HDD Estonia OÜ kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot tasumine. Seega ilmneb seos käesoleva haldusasjaga ning ka käesoleva haldusasja kronoloogia annab alust arvata, et kulud on tekkinud praeguses haldusasjas.
16.Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja enda kanda, põhistades oma seisukohta järgmiselt.
4(6)
3-21-1577
16.1.Kaebaja kiirustas asjatult kohtu poole pöördumisega selle asemel, et jätkata suhtlemist vallaga. Mitte keegi ei takistanud kaebajal pöörduda valla poole, selgitada asjaolusid ning teatada, et ettekirjutus on täidetud ning taotleda sunniraha sissenõudmisest loobumist. Kaebaja ei ole kasutanud kõiki mõistlikke võimalusi selleks, et vältida kohtusse pöördumist. Sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks anti piisavalt pikk tähtaeg. Peale sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaja möödumist ei alustanud vallavalitsus menetlust sunniraha sissenõudmiseks põhjusel, et ehitustööd olid peatatud.
16.2.Kaebaja menetluskulude väljamõistmine vastustajalt ei ole õiglane põhjusel, et kaebaja poolt ehitustööde tegemise käigus vigastati Juhtimiskeskuse maaüksusel asuva alajaama kaableid, mistõttu tekkis Stardiraja maaüksusel asuval asfalditehasel elektrikatkestus. Selle tõttu jäi 9. juunil 2021 asfalt saamata ning valla teistel objektidel töö seiskus. Kaabli vigastamine oligi otseseks ajendiks tööde peatamise ettekirjutusele ja sellele järgnevale sunniraha nõudele.
16.3.Kohtukulud on ka ilmselt üle paisutatud. Läbitöötamist vajavate materjalide maht ei olnud suur, puudus vajadus vaatlusteks ehitusobjektil ning kogu menetlus toimus kirjalikult. Vaidlused ettekirjutuste ja sunniraha rakendamise üle ei ole Eesti õiguspraktikas uudsed.
17.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, arvestades ka õigluse ja mõistlikkuse nõudega (HKMS § 108 lg 11).
18.Kohus möönis juba eelpool, et kaebajal oli tõenäoline võimalus, et pöördudes vastutaja poole teavitusega ettekirjutuse täitmiseks, lõpetab vastustaja ka sunniraha nõude täitmisele suunatud tegevused, olles eelnevalt väljendanud oma selget seisukohta ettekirjutuse täidetuse kohta. Kui ka kohtusse pöördumine ei olnud ainus ja vältimatu õiguskaitsevahend, ei saa selle kasutamist pidada lubamatuks, kuna puudus selgus, kas 10. juuni 2021. a ettekirjutust sai pidada täidetuks. Kohtueelsete õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine iseenesest ei välista seega menetluskulude väljamõistmist HKMS § 108 lg 6 alusel.
19.Väljamõistetavate menetluskulude suurust ei mõjuta vastustaja kirjeldatud olukord, et kaebaja tegevuse tõttu said takistatud ehitustööd ja tekkis kahju. Tegemist on iseseisva õigussuhtega ning kaebaja poolt vastustaja kirjeldatud kahju tekitamise korral on kannatanul võimalik esitada HDD Estonia OÜ vastu kahju hüvitamise nõue. Sunniraha oli suunatud 10. juuni 2021. a ettekirjutuse täitmisele ning vastustaja on jõudnud kohtumenetluse ajal järeldusele, et ettekirjutus on täidetud ning sunniraha sissenõudmise järele puudub vajadus. See vaidlus ei puuduta väidetavat kahju tekitamist ehitustegevuse käigus.
20.Kohus nõustub vastustajaga aga selles, et kaebaja õigusabikulud on üle paisutatud. Vaidlus praeguses asjas ei toimu sunniraha täitekorralduse andmist tinginud ettekirjutuse õiguspärasuse üle ning piirdub üksnes küsimusega sunniraha sissenõudmise menetluse lõpetamisest. Kohus nõustub vastustajaga, et neis küsimustes on kujunenud arvestatav kohtupraktika, millest juhinduda. Ei kaebuses ega hilisemates menetlusdokumentides pole käsitletud keerukaid ega mitmetahulisi õiguslikke probleeme, mis tinginuks õigusabikulusid taotluses kirjeldatud ulatuses ja summas. Vaidlus käesolevas asjas ei jõudnud asja sisulise arutamise staadiumisse. Kohus peab ülepaisutatuks nii menetlusdokumentide koostamisele kui ka kliendiga suhtlemisele kulunud aega. Kohus peab siinkohal oluliseks ka arvestada, et kaebaja ise on jätnud täitmata ettekirjutuses märgitud kohustuse teavitada vastustajat ettekirjutuse täitmisest ning pole teinud endast olenevat, et õigusabikulusid vältida või vähendada. Kohtu hinnangul ületab ka õigusabiteenuse tunnihind (250 eurot, millele lisandub käibemaks) märkimisväärselt haldusasjade kohtupraktikas aktsepteeritud taset (dtl 98).
5(6)
3-21-1577
21.Eelnevat kokku võttes peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 500 euro ulatuses.