Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
22.09.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1212
Haldusasi
BRP Haldus OÜ ja X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale, millega keelatakse X-l viibida Politsei- ja Piirivalveameti objektidel
Menetlusosalised
Kaebajad BRP Haldus OÜ ja X, esindaja v.adv Margus Reiland Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ursula Tropp
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.07.2021 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.07.2021 määrus muutmata.
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt välja solidaarselt X (ik XXXXXXXXX) ja BRP Haldus OÜ (rg-k 10906871) kasuks 480 eurot määruskaebe-menetluse kulude katteks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 155 lõige 5, § 235 lõiked 1 ja 3).
1.BRP Haldus OÜ ja X esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsuse, millega keelati X-l viibida PPA objektidel, tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata X taustakontrolli taotlus uuesti läbi.
2.PPA esitas 21.06.2021 halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, sest PPA on andnud X-le loa viibida PPA objektidel.
3-21-1212
3.Kaebajad nõustusid haldusasja menetluse lõpetamisega ja taotlesid 7300,80 euro suuruse menetluskulu väljamõistmist.
4.Tallinna Halduskohus lõpetas 01.07.2021 määrusega menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, mõistis PPA-lt välja BRP Haldus OÜ ning X kasuks menetluskulu katteks 5000 eurot ja tagastas riigilõivu. Menetluskulu väljamõistmist põhjendas kohus järgmiselt. Kaebaja on esitanud advokaadibüroo LEXTAL OÜ 31.05.2021 arve nr 202105119 summas 5097,60 eurot ja 30.06.2021 arve nr 202106045 summas 2233,20 eurot. Viimane sisaldab ka riigilõivu 30 eurot. Arvetel näidatud summad (v.a riigilõiv) on käibemaksuga. Kuluks on õigusabiteenuse osutamine kaebajatele (nõupidamine kaebajaga, materjalide analüüs, kaebuse koostamine). Kaebus on mahukas ja põhiseaduspärasust käsitlev temaatika keerukas. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 759 lõiget 4 pole seni kohtupraktikas käsitletud ega selle põhiseaduspärasust hinnatud. Samuti võib menetluskulude suurust mõningal määral mõjutada asjaolu, et kaebus on koostatud kahe kaebaja õigusi ja huve silmas pidades, mis tõstab advokaadi töömahtu ja põhjendamise vajadust. Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et menetlus oli alles algusjärgus – kaebus oli võetud menetlusse ja küsitud vastustajalt sellele vastust. Vastustaja ei ole vastust esitanud ja kaebaja esindaja ei ole teinud muid menetlustoiminguid kui kaebuse esitamine ja seisukoha esitamine menetluse lõpetamise taotluse kohta. Seetõttu peab kohus põhjendatud kuluks 5000 eurot.
5.Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 01.07.2021 määrus menetluskulu väljamõistmist puudutavas osas ja teha uus määrus, millega mõista menetluskulu katteks välja 252 eurot. Halduskohus jättis menetluskulu väljamõistmisel kaalutlusõiguse nõuetekohaselt teostamata. Kulude vajalikkust ja põhjendatust tuleb hoolikalt hinnata. Keeldumise alus taustakontrollile allutatud isiku objektile lubamiseks tuleneb PPVS § 759 lõike 3 punktist 1, mille kohaselt sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud võivad olla PPA-le aluseks, et keelduda taustakontrollile allutatud isiku objektile lubamisest. PPVS § 759 lõike 4 kohaselt objektidele lubamisest keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. Praeguses asjas ei ole vaidlust loa andmisest keeldumise tinginud asjaolu üle, seega PPVS § 759 lg 4 ei ole asja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk asjassepuutuv norm. Kaebajal oli võimalik kohtukaebeõigust realiseerida ja loa andmisest keeldumist vaidlustada ka ilma keeldumise aluseks olevaid asjaolusid teadmata. Kohtul omakorda on võimalik kaalutlusõiguse nõuetekohast teostamist kontrollida, sest nimetatud asjaolud avaldatakse kohtule. Kaebuse sisuline osa on 1,5 leheküljel, kaebuse ülejäänud osa koosneb PPVS § 759 lõike 4 õiguslikust analüüsist, BRP Haldus OÜ tutvustusest, varasematelt tehtud tööde ning kaebajale omistatud kutsetunnistuste ja kvalifikatsioonide loetelust. Kaebuse mahtu paisutab tarbetult PPVS § 759 lõike 4 kui asjassepuutumatu normi põhiseaduspärasuse õiguslik analüüs, mille koostamiseks puudus põhjendatud vajadus. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, mille kohaselt ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega isikul kuluda aega umbes 45 minutit kuni 1 tund, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Kaebuse koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi, millele lisandub menetluse lõpetamise taotluse kohta seisukoha koostamise ajakulu kuni 0,25 tundi, seega kokku oleks mõistlik ja põhjendatud ajakulu 1,75 tundi. Kaebaja esindaja tunnihind õigusabi osutamisel 240 eurot on ebamõistlikult kõrge, arvestades senist kohtupraktikat. Vaidlus ei ole õiguslikult keskmisest keerukam, märkimisväärselt ajakriitilisem ega tavapärasest kiiremat töötempot nõudvam, arvestades vaidluse senist käiku (asja sisulise lahendamiseni ei jõutud). Kvaliteetset õigusabi teenust on võimalik saada ka 2(5)
3-21-1212 oluliselt soodsama hinnaga, kõrgema tunnitasuga õigusabi teenuse kasutamine on kaebaja enda teadlik valik ja risk. Mõistlik ja põhjendatud tunnitasu on mitte enam kui 120 eurot (koos käibemaksuga 144 eurot). Halduskohtu määrusest ei nähtu, milliseid toiminguid, millises mahus ja millise tunnitasu alusel on kohus pidanud vajalikuks ja põhjendatuks. Ehkki kohus on märkinud vastupidist, pole kohus arvestanud asjaoluga, et asjas oli menetlus algstaadiumis ega nõudnud kaebajalt pidevate või suuremahuliste toimingute tegemist.
BRP Haldus OÜ ja X paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
Vaidlus oli kaebajate jaoks olulise tähtsusega. BRP Haldus OÜ üheks põhiliseks tegevusalaks on kinnisvara haldus-, avarii-, tehnohooldus- ja hooldusteenuste pakkumine riigiasutustele, mis eeldab hangetel osalemist. X on BRP Haldus OÜ võtmetöötaja, tööde juht ja ühtlasi juhatuse liige. BRP Haldus OÜ kvaliteedieelis teiste samas valdkonnas tegutsevate ettevõtete ees seisneb asjaolus, et X on isiklikult tööde juures, olles objektil kõige kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialist. Vaidlustatud PPA haldusakti tulemusel oleks sisuliselt BRP Haldus OÜ ca 20 aasta pikkune äritegevus sellisel kujul pidanud lõppema. Varasematel aastatel on X saanud ligipääsu kõikidele PPA objektidele, mistõttu pöördusid kaebajad PPA poole selgituste saamiseks. Seega oli PPA-l võimalus tekkinud probleem ise kohtuväliselt lahendada, mida PPA aga ei teinud. Just kohtuvaidluse tulemusel saavutasid kaebajad oma põhieesmärgi. PPVS § 759 lõige 4 annab haldusorganile seadusliku aluse kaebajate põhiõiguste rikkumiseks, kuid see norm on vastuolus PS-ga. Sedasi oli taustakontrolli regulatsiooni põhiseaduslikkuse analüüs kohtuvaidluses põhiline sisuline argument ja PPVS § 759 lg 4 asjassepuutuv norm. Eeltoodust lähtudes oli taustakontrolli normistiku hoolikas, täpne ja põhjalik analüüs kaebuse esitamise ja kaebajate õiguste kaitseks vältimatult vajalik. Analüüsi pidi tegema kahe kaebaja õiguste suhtes (füüsilise isiku ja ühingu põhiõiguste alused ja riived on erinevad). Seejuures tuli analüüsida ka haldusmenetluse põhimõtteid, taustakontrolli kujunemise ajalugu, eelnõusid ja seletuskirju, isikuandmete kaitse alaseid regulatsioone, sh Euroopa Liidu õigust ja Euroopa Kohtu praktikat ning Euroopa inimõiguste konventsiooni põhimõtete järgimist. Läbitöötamist vajavate faktiliste asjaolude maht oli suur, sh põhjusel, et faktilisi asjaolusid pidi tuvastama kahe kaebaja suhtes. Eraldi tuvastamist vajasid haldusmenetluse asjaolud ja üksikasjad. PPA keeldumise protsess oli ja on loodud selliselt, et keeruline on aru saada haldusmenetluse algusest, kulgemisest ja lõppemisest. Vastavalt kohtupraktikale ei tohi õigusabikulude väljamõistmine liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Vastustaja soov, et välja mõistetaks 3% kaebajate menetluskulust, on põhjendamatu. Kohtukulude kandmise risk ei tohi olla nii suur, et see sunniks ka tegelikult oma õigustes või vabadustest kahjustatud isikut loobuma kohtusse pöördumisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kaevatav halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
8.Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on teinud kaalumisel vea (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 30). Ringkonnakohtu arvates on halduskohus tuvastanud asjaolud õigesti ning on asjakohaselt põhjendanud oma seisukohti, ületamata kaalutlusõiguse piire ja tegemata muid kaalutlusvigu. Vastuseks PPA määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 3(5)
3-21-1212
9.Asjaolu, et halduskohus ei ole määruses välja toonud oma hinnangut advokaadibüroo arvetel kajastatud esindaja tööde nimekirja iga kulurea kohta, ei tähenda, et kohus pole hinnanud esindajakulu vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt ja hoolikalt. Halduskohtu määruses on kirjeldatud esindaja tehtud töid – nõupidamine kaebajaga, materjalide analüüs, kaebuse koostamine. Tuleb nõustuda, et kõik need advokaadi toimingud on vajalikud, et koostada halduskohtule eduväljavaadetega kaebus. Halduskohus selgitas õigesti, et asi on mahukas ja asjassepuutuva normi põhiseadusele vastavuse aspektist ka keerukas. Kohus võttis arvesse ka asjaolu, et kaebus on koostatud kahe erineva isiku huvide kaitseks. Ligi 7300 euro asemel 5000 euro vajalikuks ja põhjendatuks tunnistamisel lähtus halduskohus sellest, et vaidlus oli veel algstaadiumis. Selles, et haldusasjas on advokaadil õigusabi osutamise põhimaht kulunud vaidluse asjaolude analüüsimisele ja kaebuse koostamisele, pole midagi eripärast. Seega on halduskohus andnud tervikliku hinnangu esindajakulude vajalikkusele ja põhjendatusele ning võtnud kaalumisel arvesse asjakohaseid argumente.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, mille kohaselt võiks menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamisele kuluda professionaalsete õigusteadmistega isikul aega umbes 45 minutit kuni 1 tund, sh ka aeg, mis kulub dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Säärast reeglit või väljakujunenud seisukohta vähemalt halduskohtumenetluses ei eksisteeri. Selline seisukoht oleks ka meelevaldne. Menetlusdokumendi pikkus ja selle koostamisele kulunud aeg ei ole sageli üksüheses korrelatsioonis. Hästi läbimõeldud, kontsentreeritud ja põhjendatud õiguslik väide võib olla kirja pandud lühidalt (kohtu veenmise mõttes on see ehk mõjusamgi), kuid selle koostamine võib olla ajamahukam kui sisutühja, kuid rohkesõnalise, kordustega, kopeeri-kleebi meetodil jne kirjapandud menetlusdokumendi koostamine. Seetõttu peab ringkonnakohus ebaõigeks lähtuda esindajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel kaebuse lehekülgede arvust.
11.Halduskohtu määruses ei ole otsesõnu analüüsitud advokaaditeenuse tunnihinna kohasust. See pole tingimata ka nõutav, kuna halduskohus annab kulude vajalikkusele ja põhjendatusele tervikliku hinnangu, võttes seejuures arvesse, et tunnitasu ei tohi olla ilmselgelt ülemäärane ning lõpptulemus peab kohtu kogemuse ja vaidluse asjaolude, mahu ja keerukuse pinnalt olema aktsepteeritavas suuruses.
12.Seoses vastustaja väitega, et kaebuse koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks oli 1,5 tundi, märgib ringkonnakohus järgmist. See väide näib lähtuvat eeldusest, et haldusakti andmise kaalutlusi mitteteadval kaebajal piisab halduskohtusse pöördumiseks üksnes lühikese kaebuse kirjutamisest, et halduskohus asuks seejärel ise haldusakti andmise asjaolusid uurima ja kaebaja õiguste rikkumist välja selgitama. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus kehtiva seaduse kohaselt taustakontrolli tulemusel loa andmisest keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata (PPVS § 759 lõige 4), on see kaebaja jaoks üks võimalik toimimisviis. Samas ei olnud kaebajal mistahes piiranguid kasutada põhiseaduse § 15 lõike 1 teisest lausest tulenevat põhiõigust, s.o nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel asjassepuutuva seaduse põhiseadusevastaseks tunnistamist. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse koostamine on sageli ajamahukas ning halduskohus tuvastas, et ka siinses asjas oli see nii. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Kuna menetlus lõppes vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisega ja asjas sisulist kohtuotsust seetõttu ei tehta, ei ole võimalik väita, et põhiseaduslikkuse küsimus ei olnud asja lahendamisel määrav ja vaidluse saanuks lahendada ainuüksi kehtiva seaduse pinnalt, põhiseaduslikkuse küsimust puudutamata. Kaebaja esindaja pole käitunud ebaotstarbekalt, selgitades välja vaidluse asjaolud ning üritades vaidlustada põhjendusteta haldusakti kõikidest võimalikest aspektidest.
13.Kaebaja taotlus määruskaebusmenetluses kantud esindajakulu 480 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu HKMS § 108 lõike 1 alusel 4(5)
3-21-1212 rahuldada. 2 tundi määruskaebusele vastuse koostamiseks on mõistlik. Võrdluseks võib tuua, et menetluskulude üle peetavas määruskaebemenetluses kantud õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatud suuruseks on Riigikohus hiljutises kohtuasjas pidanud 500 eurot (17.06.2021 määrus asjas nr 3-19-1408, p 29). Kaebaja taotletud kulud on samas suurusjärgus.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.