1.Võtta haldusasja nr 3-21-685 materjalide juurest käesoleva haldusasja materjalide juurde Mark Dorožkovi 28.03.2021. a pöördumine kohtule (kohtus registreeritud 01.04.2021).
2.Tagastada Mark Dorožkovi kaebus.
3.Jätta rahuldamata Mark Dorožkovi taotlus riigi õigusabi saamiseks.
4.Jätta rahuldamata Mark Dorožkovi taotlus saada koopia esitatud kaebusest ja kaebuse täiendustest.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
1.Mark Dorožkov esitas 19.03.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse (digitoimiku lehed (dtl) 1– 6, 11–14; 10 leheküljel) Viru Vangla vastu. Kaebaja palub kohtul tagada tema õiguste täitmine Viru Vangla poolt. Kaebaja märgib, et vangla rikub seaduseid, kodukorda jt Viru Vangla eeskirju. Kaebaja selgitab, et valvurite vale käitumine õhutab vihavaenu. Vanglas viibimise ajal on kaebajat tihti röövitud, temalt on varastatud ning teda on mitmeid kordi rünnatud. Kaebaja lisab, et 21.10.2020 toimus tema kambris läbiotsimine, talle ei anta menüüd ning liha ei asendata teiste toiduainetega. Kaebaja märgib ka, et talle ei anta radikuliidivastast katet; osutab T-särkide vahetamisele; märgib, et temalt võeti ära kingad ja tal ei ole kaussi pesu pesemiseks, niiti ega nõela; samuti väidab ta, et ta ei saa ajalehti, tavapärase pesuvahetuse ajal ei toimunud temal pesuvahetust ja tema kambrikaaslane on ebameeldiv. Kaebaja on korduvalt jäänud ilma lõuna- ja õhtusöögist. Samuti ei saanud ta ravi COVID-19 haiguse vastu. Kambris on halb valgustus ja seal ei saa juua kraanivett. Kaebaja viitab korduvalt sellele, et vangla arst ei reageeri
3-21-632 tema terviseprobleemidele, talle ei väljastata tema nõutud ravimeid, ta ei pääse hambaarsti vastuvõtule jms. Kaebaja on üle aasta oodanud, et talle tagastataks temalt varastatud asjad. Kaebaja prille ei parandatud vanglas. Kaebaja palub teda suunata, mida ta peab veel kirjutama.
2.Tartu Halduskohus jättis 29.03.2021. a määrusega kaebuse käiguta, sest kohtu hinnangul ei olnud võimalik kaebust esitatud kujul menetlusse võtta. Kohus andis kaebajale tähtaja kaebuse täpsustamiseks. Kaebajal tuli kohtule esitada kaebuse nõue ja nõude põhjendused, teatada millises menetlusvormis ta asja läbivaatamist taotleb ja tasuda kaebuselt riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus. Kohus rõhutas, et kaebajal tuleb kohtule esitada kaebus, milles on nõue, mis on selge ja arusaadav, ilma kordusteta ja asjasse puutumatute väideteta ning mis on üheselt mõistetav. Kohus pidas vajalikuks määrata kaebajale lehekülgede piiranguna neli A4 lehekülge, millele tema kaebuse täpsustus peab mahtuma. Kaebajal tuli puudused kõrvaldada 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaebaja sai määruse kätte 30.03.2021.
3.Kaebaja esitas 28.03.2021 kohtule pöördumise (ümbrikul märgitud vanglale üleandmise aegadeks 26.03.21 ja 28.03.21), mis registreeriti 01.04.2021 haldusasjas nr 3-21-685.
4.Kaebaja esitas kohtule 11.04.2021 pöördumise, mis jäi kohtule arusaadavalt viimasel leheküljel poolikuks (ümbrikul märgitud üleandmise aegadeks 09.04.21 ja 11.04.21; kohtus registreeritud 14.04.2021; dtl 23–26; 4 leheküljel). Kaebaja märgib, et 10 päeva kohtule vastamiseks on liiga vähe, kuna ta sai pastaka 08.04.21 ja paberi 09.04.21. Kaebaja palub anda talle 15 päeva juurde, kui tingimused lubavad, sest kohtule vastuste esitamiseks tuleb tal läbi töötada üle 2000 kirjalehe. Kaebajal on tarvis vandeadvokaati, kes saaks tema tekste lihvida. Täiendavalt väljendab kaebaja üleüldist pahameelt vangla tegevuse osas ning märgib, et neli lehekülge ei ole rikkumiste kirjeldamiseks piisav. Kaebaja palub anda talle 80 000 eurot kahjuhüvitist ning seejärel ta kirjutab kohtule selle raha eest. Kaebaja arvates ei peaks kohus vanglalt vastuseid küsima, kuna vangla ei anna niikuinii vastuseid, vaid üksnes ettekäändeid. Vangla vastus ei aita lahendada mitmeaastast probleemi. Kaebaja kambrisse paigutati teine kinnipeetav ilma kaebaja nõusolekuta.
5.Kaebaja esitas 20.04.2021 kohtule pöördumise (dtl 29–30; 2 leheküljel), milles palus täiendavalt kohtul muuta vastamise tähtaega ning anda talle selleks 15 päeva. Kaebaja märkis, et ta ei saa aru, miks tema 26.03.2021. a pöördumist ei registreeritud käesolevas asjas. Kaebaja palub saata talle koopia tema pöördumisest.
6.Kaebaja esitas 26.04.2021 kohtule pöördumise, mis oli kohtule arusaadavalt järg 14.04.2021 kohtus registreeritud kaebaja avaldusele (dtl 33–46; 14 leheküljel). Kaebaja selgitab, et vanglas on rikutud üle 82 punkti. Läbivaatusel saadetakse kambrielanikud kambrist välja, et ametnikud saaksid varastada kinnipeetavate isiklikke asju. Ajalehti ei anta, 8 kuud ei ole riideid pestud, menüüd ei väljastata ja liha ei asendata. Kaebaja palub teatada, kas kohus karistab rahaliste trahvidega röövleid, kes on vangla valvurid ning kas kaebusel on perspektiivi. Kaebaja märgib, et kukkus 19.02.2021 ning sellest valutavad tal põlved ja käsi. Kaebaja väljendab endiselt rahulolematust selle üle, et 10 päeva kohtule vastamiseks on liiga vähe ja isegi 15 päeva on liiga lühike aeg. Kaebajal puuduvad vangla vastused, videosalvestised ja nende saamiseks läheb aega mitu kuud. Vangla valetab, et vaba pind 3 m2 kambrites on piisav. Vaba pinda peab olema 4 m2 ja see maksab 160 000 eurot. Vanglas on üksnes tehniline vesi, mitte joogivesi. Vangla valgustus ei ole korras. Kaebaja vajab vandeadvokaati, kes oskaks kohtule kirjutada vajaliku kaebuse kiiremini ning öelda, kui suurt hüvitist peaks kaebaja taotlema. Kaebaja soovib, et kohus karistaks temalt varastanud röövleid, kes peaksid talle maksma 50 000 eurot. On loomulik, et kaebaja soovib saavutada kooskõlas karistusseadustikuga rikkujate karistamise trahvi määramisega 400 kuni 160 000 eurot. Kaebus on esitatud vangla tegevuse/tegevusetuse vastu, kuid see ei mahu 4 leheküljele ja isegi mitte 20 leheküljele. Kaebaja leiab, et vangla maksab talle kahju tekitamise eest hüvitist
3-21-632 20 000–160 000 eurot, kuid täpse summa peaks soovitama advokaat, et vangla ei julgeks enam kaebajat mõnitada, alandada, lollitada ja ei rööviks teda. Kaebaja soovib teada, kas kohus kavatseb määrata vanglale rahalist karistust või täidetakse üksnes formaalselt pabereid. Iga ametnikku, kes tahtlikult varastab jne, tuleb karistada minimaalselt 300 trahviühikuga ning samuti trahvida, kuna nad teadlikult õhutavad vihavaenu ründamisega. Meditsiiniosakond ei täida kaebaja tervise osas enda žurnaali, mis on kelmus. Kaebaja hoidmine vanglas on samuti kuritegu. Kaebaja on 2019. aastal koostanud kohtule sarnase kaebuse (kohtuasi nr 3-19-1153), kuid kaebaja ei tea, millega kohtumenetlus lõppes. Kaebajale teadaolevalt ei ole kedagi karistatud ja ta ei ole saanud raha. Kaebaja selgitab, et ta on pöördunud vangla poole vaidega, kuid vangla on selle tagastanud ja nõuab, et kaebaja täpsustaks, mida ta vaides soovib. Kaebaja hinnangul on vangla vastused vigu täis ja nende seletamine võib võtta 10 lehekülge. Kaebaja arvates on vaja sõlmida leping kavatsustest, millist rahalist karistust vanglale seoses eelnevalt väljatooduga määrata. Kaebaja soovib asja menetlemist kirjalikus menetluses. Kaebaja palub kaebusest koopiat. Kaebaja selgitab, et vastab kohtu määruse punktidele 3–9 hiljem, kui on kohtult saanud suuniseid. Kaebaja palub teatada, millega lõppes tema kohtuasi nr 3-19-1153.
7.Tartu Halduskohus jättis 29.04.2021. a määrusega kaebuse teist korda käiguta. Kaebajal tuli kohtule esitada kaebuse nõue, põhjendused ja tasuda kaebuselt riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus. Kohus selgitas veelkord kaebajale, milliseid nõudeid on võimalik halduskohtule esitada. Kaebajal tuli seega kohtule esitada kaebus, milles on vastavalt HKMS § 37 lg-le 2 kaebuse nõue, mis on selge ja arusaadav, ilma kordusteta ja asjasse puutumatute väideteta ning mis on üheselt mõistetav. Kaebuse täpsustus tuli koostada mitte enam kui kahel A4 leheküljel ning see tuli esitada seitsme päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kohus selgitas veel, et puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaega kohus täiendavalt ei pikenda. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 05.05.2021 ning seega tuli kaebuses esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt 12.05.2021.
8.Kaebaja esitas 12.05.2021 kohtule pöördumise (dtl 54–65; 12 leheküljel). Kaebaja selgitab, et tema eesmärk on teha lõpp Viru Vangla valetamisele ja tuua muutusi seadustesse või teistesse haldusaktidesse. Kaebaja soovib teada, kes paneb vanglasse õige valgustuse, mis oleks 500 luksi lauapinnal, ning miks vangla ei anna veekeetjat, nagu oli Harku Vanglas. Kaebaja peab liha asemel saama õunu ja hapupiima, nagu see oli Harku Vanglas. Vanglas toimuvad seaduste rikkumised, kuid midagi ei muutu. Kaebaja märgib, et ta ei pea asendama advokaati, kes teab, et vangla ei hakka halduskohtu otsust täitma. Kaebaja palub luua vanglasse kord, tagastada kõik varastatud ja röövitud asjad ning maksta välja hüvitis. Kaebaja hinnangul peab riik oma seadustega teda kaitsma. Kaebaja palub täpsustada, millist punkti ta peab kasutama, kui valvur ei väljasta talle taimetoidu normi. Kaebaja hinnangul on valvuri kohustus anda toitu ja valvur ei tohi solvata ning peab vastutama oma sõnade ja valekäitumise eest rahalise trahviga. Samuti peab valvur läbima täiendkursused. Kaebaja hinnangul sobivad kõik punktid (1–6) kaebuse esitamiseks. Kui kohus väidab, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkretiseeritud nõuet, siis las advokaat valib, millised nõuded on võimalik esitada. Kaebajale on tähtis, et vangla hakkaks koheselt käituma kooskõlas seadustega. Kohus on saanud kõik vastused taotlusele, milles kaebaja kaebab vastustes avaldatud probleemide üle. Kaebaja esitab osaliselt vangla vastuste nimekirja tema taotlustele. Kaebaja selgitab, et tal ei ole vastuste koopiaid, kuna vangla saboteerib teda ega tee koopiaid. Vangla valetab enda vastustes seoses ülevaatuse käigus asjade äraviimisega. Vastus tuleb tühistada ja asjad tagasi tuua, hüvitada kahju ning saata valvurid täiendkursustele. Kaebaja märgib, et sai toidumenüü kaks nädalat hiljem pärast selle küsimist
3-21-632 ning kolm uut T-särki sai ta kätte pärast pikaajalist skandaali. Kaebaja tahab tagasi saada radikuliidikatet ning selgitab veel, et vangla toidu tõttu on ta kaotanud kehakaalust 12 kg. Samuti ei taha kaebaja juua tehnilist vett, mis ei ole joogivesi. Selle eest tuleb vanglat rahaliselt trahvida. Kaebaja soovib, et Viru Vanglas oleks sarnaselt Harku Vanglale igas sektoris 2 veekeetjat, lihatoit tuleb asendada õuntega ja anda talle 100 g šokolaadi päevas. Kaebaja eesmärk on saada kõik varastatud, röövitud asjad tagasi, karistada vangla ametnikke, luua talle tööruum Viru Vanglas koos korraliku töölaua ja valgustusega ning arvuti ja veekeetjaga. Kaebaja hinnangul on 7 päeva puuduste kõrvaldamiseks liiga vähe. Kaebaja esitas kohtule korralageduse tagajärjed, mis ei mahu 4 leheküljele. Kaebaja selgitab veel, et Riigikohus ei võta vastu tema teistmisavaldust, mis on omavoli. Kaebaja süüdimõistev otsus on tehtud valedel andmetel, lavastatud ja laimu täis. Kaebaja palub teatada, kas halduskohus saab parandada seadusvastast kohtuotsust. Kaebaja palub saata talle koopiad kohtule esitatud pöördumistest.
9.Kaebaja esitas 11.06.2021 kohtule kaebuse ja avaldusena pealkirjastatud pöördumise (dtl 68–73; 6 leheküljel). Kaebaja pöördumisele oli lisatud Viru Vangla 28.05.2021. a otsus nr 6-16/58-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja märgib, et oma vastusega avaldab vangla sabotaaži ning on Eesti Vabariigi vastu ebalojaalne. Kaebaja on kohtule varasemalt avaldanud palju vigu, mida vangla on teinud. Kaebaja on esitanud pikad avaldused, kaebused jne 6, 7, 20 ja 30 leheküljel, kus ta avaldab korralagedust. Kohtul on kõik võimalused täita oma kohustusi, kuid kaebajal sellist võimalust ei ole. Kaebaja selgitab, et tema avaldustes on välja toodud palju rikkumisi, millega rikutakse erinevaid seadusi ning neid ei saa jätta märkamata. Kohus võib ise vanglalt välja nõuda vajalikud vastuste koopiad. Vangla ei hoolitse talviti kinnipeetavate jalutusplatside eest ning need on libedad. Platside eest ei või hoolitseda ka kinnipeetavad ise. Kinnipeetavate tervisekaart ei ole meditsiiniosakonna poolt korralikult täidetud. Kaebaja ei saa lubada endale tema solvamist ja alandamist. Kaebaja palub saata talle tema esitatud pöördumised ning kohus võib endale neist koopiad teha.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus annab esmalt hinnangu kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (I) ning seejärel lahendab kaebaja taotluse advokaadi määramiseks (II). I
11.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebuse tagastamise aluste esinemise kontrollimiseks võtab kohus haldusasja nr 3-21-685 materjalide juurest praeguse asja materjalide juurde kaebaja pöördumise, mille kohus on ekslikult registreerinud eraldi haldusasjana, kuid mille kaebaja on soovinud esitada praeguses asjas.
12.Kohus leiab, et kaebus tuleb alljärgnevatel põhjustel tagastada.
12.1.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
12.2.Kohus andis 29.03.2021. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.t tuua välja kaebuse nõue, põhjendused ja tasuda kaebuselt riigilõiv. Kohus selgitas kaebajale, et kui nõuded on omavahel sisuliselt seotud, võib esitada kohtule ka mitu nõuet. Kuigi kaebaja vastas kohtu määrusele 20 leheküljel, ei kõrvaldanud ta kohtu hinnangul kaebuses esinenud puuduseid, mistõttu jättis kohus 29.04.2021. a määrusega kaebuse teist korda käiguta. Kaebajal tuli kohtule esitada kaebus, milles on vastavalt HKMS § 37 lg-le 2 toodud kaebuse nõue, mis on selge ja arusaadav, ilma kordusteta ja asjasse puutumatute väideteta ning mis on üheselt mõistetav. Kaebajal tuli ka tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kaebuse täpsustus tuli koostada
3-21-632 mitte enam kui kahel A4 leheküljel. Kaebaja esitas kohtule 12.05.2021 ja 11.06.2021 pöördumised, kuid ei kõrvaldanud neis endiselt kohtu märgitud kaebuse puuduseid.
12.3.Kohus on seisukohal, et kaebuse esitamisel nii, nagu kaebaja on seda praeguses kohtuasjas teinud, on kaebaja rikkunud tal kui halduskohtumenetluses osalejal lasuvat kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt (HKMS § 28 lg 1). Kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (HKMS § 28 lg 2). Kohus ei saa sisustada isiku eest tema kaebust ega anda kaebajale lõputult täiendavaid tähtaegu kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus on veendunud, et kaebaja on võimeline ennast arusaadavalt väljendama ja kirjeldama probleemi, mille tõttu ta kohtusse pöördub. Sealjuures puudub kohtul alus arvata, et kaebaja ei oleks võimeline tooma välja erinevaid probleeme ja nendega seotud nõudeid selliselt, et erinevad asjaolud ja nendega seotud konkreetsed taotlused oleksid üksteisest selgelt eristatavad. Eeltoodut arvestades ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale veel ühte võimalust nõuete korrektseks esitamiseks.
12.4.HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuigi kaebaja esitas kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse (mille osas ei ole ta küll kinni pidanud kohtu määratud lehekülgede piirarvust), ei ole ta selles selgelt märkinud, milliste konkreetsete asjaoludega seoses ta millised HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõuded kohtule esitab. Nii esialgne kaebus kui ka hilisemad kaebuse täpsustused on üldsõnalised, sisaldavad asjassepuutumatuid selgitusi ning väljendavad eelkõige üldist rahulolematust vangla erinevate tegevuste osas.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kaebust selgelt ja arusaadavalt põhjendanud (HKMS § 38 lg 1 p-d 6 ja 7) ning sellest ei ole arusaadav, milliste asjaoludega seonduvalt ta millise nõude esitada soovib. Näiteks on kaebaja mitmel korral oma avaldustes viidanud küll kahju hüvitamise soovile ja ka taotletava kahjuhüvitise suurusele, kuid seda, millise konkreetse vangla tegevuse või tegevustega seoses ta seda hüvitist taotleb, ei ole ta selgelt ja arusaadavalt märkinud ning see ei ole ka tema avalduste pinnalt selgelt järeldatav. Kuigi kohtule on lubatud esitada mitme nõudega liitkaebust (HKMS § 37 lg 3), peavad selles esitatud nõuded siiski olema sisuliselt seotud ning üksteisest selgelt eristatavad. See, et kaebajal on vanglaga mitmeid vaidlusi, ei õigusta kohtule nendega seotud nõuete esitamist ja asjaolude kirjeldamist läbisegi. Praegusel juhul ongi kaebaja viidanud kaebuses sündmustele läbisegi ega ole neid konkreetselt ja selgelt esile toonud. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul ka võimalik kõigi nende sündmuste ja etteheidete osas kontrollida, kas kaebajal on võimalike nõuete osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse § 11 lg-d 5 ja 8). Samuti ei saa kohus oletada kaebaja võimalikke nõudeid ja sisustada kaebust üksnes haldusmenetluse dokumentide põhjal. Oma nõude kohtule peab kaebaja esitama ise. Kuna kaebaja ei ole kohtule kaebuse konkreetseid nõudeid selgelt täpsustanud, ei ole kaebuse edasine menetlemine võimalik.Asja läbivaatamist takistavaks puuduseks on ka asjaolu, et kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ega esitanud kohtule taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2), välja arvatud osas, milles kaebuselt seaduse kohaselt riigilõivu ei võeta (nt kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamine, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12).Arvestades kaebuses kirjeldatut, ei ole kohtul võimalik selgelt järeldada kaebaja eesmärke kohtusse pöördumisel. Kohus ei saa menetleda kaebust, milles puuduvad konkreetsed nõuded, nende nõuete aluseks olevad ja nõuetega konkreetselt seostatud asjaolud ning kui tasutud pole riigilõivu ega antud menetlusabi.
3-21-632
12.7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kaebaja taotleb edastada talle koopiad või originaalid kõigist tema kohtule esitatud pöördumistest käesolevas asjas. Kohtu arvates puudub kaebajal vajadus kohtule esitatud pöördumistest koopiate saamiseks, sest tegemist on tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidega ning nende sisu on talle teada. Ka kohtu 29.03.2021. a ja 29.04.2021. a määrustest ja käesolevast määrusest on üldjoontes näha kaebaja pöördumiste sisu kirjeldus. Nendel põhjustel jätab kohus kaebaja taotluse tema esitatud pöördumistest koopiate saamiseks rahuldamata.
14.Kohus selgitab kaebajale, et tema kaebuse menetlus haldusasjas nr 3-19-1153 on lõppenud. Nimetatud asjas tegi halduskohus 07.05.2020 määruse, millega lõpetas asja menetluse Viru Vangla 04.04.2019. a käskkirja nr 6-4/92-1 tühistamise nõudes ning tagastas kaebuse ülejäänud osas. Tartu Ringkonnakohus jättis 11.06.2020. a määrusega nr 3-19-1153 kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.05.2020. a määrusele rahuldamata ning Riigikohus jättis 15.09.2020. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2020. a määrusele menetlusse võtmata. II
15.Kaebuse täiendustes märgib kaebaja, et tal on tarvis vandeadvokaati, kes saaks tema tekste lihvida ning kes oskaks kohtule kirjutada vajaliku kaebuse kiiremini ja öelda, kui suurt hüvitist peaks kaebaja taotlema. Lisaks märgib kaebaja, et kui kohus väidab, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkretiseeritud nõuet, siis las advokaat valib, millised nõuded on võimalik esitada, kuigi vangla ei hakka järgima kohtu otsust. Kohus mõistab eeltoodut selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks praeguse haldusasja menetluses ehk halduskohtumenetluses.
15.1.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning selle kohaselt ei anta isikule riigi õigusabi muu hulgas juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (p 1).
15.2.Kaebaja on kohtu hinnangul suuteline ise enda õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohus selgitab esmalt, et riigi õigusabi korras esindaja määramine ei ole põhjendatud eesmärgil, et võimalik kaebus või kaebuse täpsustus saaks kohtule esitatud kiiremini või et advokaat lihviks kaebaja teksti. Esindaja määramine on põhjendatud eelkõige olukorras, kus kaebaja pole ise võimeline kaebust koostama, sest tegemist on keeruka vaidlusega ning tal pole selleks piisavalt teadmisi. Kohus leiab, et antud juhul ei ole ühegi kaebuses kirjeldatud probleemi näol tegemist sellise vaidlusega, mis eeldaks kaebajal õigusalaste teadmiste olemasolu.
15.3.Kuigi kohus tagastab kaebuse (vt määruse osa I) põhjusel, et kaebus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei anna see alust kaebajale esindaja määramiseks. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja iseseisvalt toime kaebuse esitamisega. Kaebusest nähtub, et kaebaja on võimeline enda probleemi kirjeldama, kuid kaebuse tagastamise on tinginud ennekõike see, et kaebaja ei väljendanud kohtule oma soove ja kaebuse eesmärke selgelt ja eristavalt, vaid kirjeldas erinevaid vangla tegevusi läbisegi, mistõttu on kaebus raskesti mõistetav. Samuti ei tasunud kaebaja kaebuselt riigilõivu ega esitanud kohtule menetlusabi taotlust.
15.4.Kohus selgitab, et halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste
3-21-632 teadmise puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Seega tuleb kaebajal korrektse kaebuse esitamiseks kohtule esitada üksnes kaebuse nõue vastavalt HKMS § 37 lg-le 2 ning lühidalt põhjendused selle kohta, miks ta leiab, et vangla on tema õigusi rikkunud (seostades selgelt nõuet ja konkreetseid asjaolusid). Näiteks olukorras, kus vangla jätab mõne kaebaja poolt vanglale esitatud konkreetse taotluse rahuldamata ja kaebaja esitab sellele vaide, kuid vangla jätab ka tema vaide rahuldamata, on kaebajal õigus esitada kohtule vangla otsuse tühistamise nõue ja/või vangla kohustamise nõue taotlust uuesti läbi vaatama või konkreetset toimingut sooritama (nt läbiotsimise käigus äravõetud esemete tagastamiseks). Kui kaebaja leiab, et vangla on enda tegevusega tekitanud talle kahju, on tal õigus esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ning pärast vanglalt vastuse saamist kaebus halduskohtule. Kohus on veendunud, et kaebaja on võimeline seda iseseisvalt tegema. Kaebajal tuleb silmas pidada üksnes seda, et kaebus ei oleks laialivalguv ning selles oleks esitatud konkreetne nõue. Mitme nõude ühes kaebuses esitamisel tuleb silmas pidada, et nõuded oleksid omavahel seotud.
15.5.Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus arvata, et kaebaja halduskohtumenetluses menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda.
16.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
ei
suuda
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.