K.H.K.i kaebus Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsusele nr TVH/21/005438 ja 28.01.2021 otsusele nr TVT/21/006768 Kaebaja: K.H.K., lepinguline esindaja Keiu Roosimägi Vastustaja: Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle Rebane ja Maarika Nüganen Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta K.H.K.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.10.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.K.H.K. (edaspidi kaebaja) esitas 04.01.2021 Eesti Töötukassale (edaspidi ETK) töövõime hindamise taotluse. ETK 27.01.2021 otsusega nr TVH/21/005438 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kokkuvõtlikult leidis ETK, et kuigi kaebajal esinevad piirangud liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades, ei mõjuta need kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Seetõttu jäeti ETK 28.01.2021 otsusega nr TVT/21/006768 kaebajale töövõimetoetus määramata.
2.Kaebaja esitas 21.02.2021 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles palus tühistada ETK otsused 27.01.2021 nr TVH/21/005438 ja 28.01.2021 nr TVT/21/006768.
3.Kohus võttis 02.03.2021 määrusega kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: 1) tühistada ETK 27.01.2021 otsus nr TVH/21/005438 ja 28.01.2021 otsus nr TVT/21/006768; 2) kohustada ETK-d uuesti kaebaja töövõime hindamise taotlust läbi vaatama. Kohus määras 18.08.2021 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja palub kohtul tühistada ETK 27.01.2021 otsuse nr TVH/21/005438 ning otsuse nr TVT/21/006768 ning kohustada ETK-d kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaatama.
5.Otsusest ei nähtu valdkondade piirangute raskusastmed, samuti pole tuvastatav, kuidas ja miks kaebaja puhul jõuti järeldusele, et töövõime ei ole vähenenud. ETK oleks pidanud otsuses põhjendama, miks kaebajal ei tuvastatud enam osalist töövõimetust, nagu varasemalt. Otsuses ei selgitatud, millele tuginedes kaebaja töövõime täielikult taastus. Seega on ETK rikkunud põhjendamiskohustust.
6.Kuulmislangusega isiku töövõime ulatuse tuvastamisel on jõutud vale otsuseni. ETK on alahinnanud kaebaja terviseseisundit, tema hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid. Arvestades, et kaebaja kuulmine ei taastu, vaid progresseerub, on ETK alandanud kaebaja eneseväärikust ning seadnud ohtu kaebaja majandusliku toimetuleku ja tervise. Kuna kaebaja ei saa enam töövõimetoetust, tekib oht, et ta satub majanduslikesse raskustesse.
7.Arstid on kaebajale selgitanud, et kaebaja ei saa kunagi paremast kõrvast kuuljaks. Vanusega kuulmine eelduslikult halveneb. Kaebaja on alustanud viipekeele õpinguid, et suhelda viipekeeles ning tööd teha.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.ETK vaidleb kaebusele vastu.
9.ETK 27.01.2021 otsuses on põhjendatult märgitud, et kaebajal esinevad kerged tegutsemispiirangud liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades, mille põhjuseks on ühepoolne kuulmislangus. Kaebaja kuuleb parema kõrvaga tavapärasest kehvemini, mistõttu on tänaval liikudes vaja olla tähelepanelikum jäämaks väljapoole ohtu. Vasaku kõrvaga on kuulmine normis. Kaebajal võivad esineda raskused mürarikkas keskkonnas paremalt poolt tekitatava heli kuulmisel. Piirangu põhjuseks on ühepoolne kuulmislangus. Piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonda hinnates. Piiranguid muutustega toimetulekul on arvestatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonda hinnates. Piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) andmetel kinnitust. Piiranguid suhtlemise valdkonnas on arvestatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonda hinnates.
Suhtlemisega seotud muud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust.
10.Kuna kaebaja puhul oli võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa 0, siis hindas eksperdiarvamuse andja kaebaja töövõime mittevähenenuks. TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esinevad piirangud liikumise ja teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, on talle õiguspäraselt jäetud töövõimetoetus määramata.
11.Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Lisaks peavad kaebaja ütlusi kinnitama objektiivsed terviseandmed. Ekspertarsti hinnangul ei sobi kaebajale aktiivset suhtlemist eeldav töö.
12.Hüperakuusiat arvesse võetud, kui on hinnatud piiranguid kuulmisfunktsiooni häirumisest võtmetegevuses ohutu ringiliikumine (hinnatud kerge piirang) ja võtmetegevuses teabe vastuvõtmine (hinnatud kerge piirang). Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Kaebaja terviseseisund mõjutab tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa töövõime vähenemist.
13.Kaebajal ei esine kuulmislangust määral, et esineks otsene vajadus kõne lugemiseks huultelt, kirjalike sõnumite vastuvõtmine on häirumata, kuulmisfunktsiooni langus on ühes kõrvas kõrgete helide juures.
14.Kaebaja töövõime hindamise otsusel on esitatud punktis 4 peamised haldusakti aluseks olevad põhjendused, lisaks on haldusaktis viide haldusakti aluseks olevatele õigusaktidele ja eksperthinnangule. Otsuses on toodud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis www.digilugu.ee ja e-töötukassas. Otsus põhineb viidatud ekspertarvamusele, kus on toodud lisaks otsusele täiendavad põhjendused. Akti põhjendustest on arusaadav selle põhisisu ja lõppjäreldus töövõime ulatuse kohta. ETK möönab, et vaidlustatud töövõime hindamise otsuses on mõningaid põhjendamispuuduseid, st ei selgu otsusest üheselt, kuidas on ETK jõudnud järeldusele, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole. Kuigi ETK-l on töövõime hindamisel kahtlemata teatav hindamisruum, ei ole sellele vaatamata tegemist kaalutlusotsusega, vaid tuvastava haldusaktiga, mille põhjendamisvigadel ei ole samavõrra määravat tähendust (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). Ülal viidatud põhjendamispuudused ei tingi ETK otsuse tühistamist.
15.ETK tugines piirangute ja nende raskusastmete hindamisel töövõime hindamise metoodikale (31.03.2020 korrigeeritud versioon) ja sellele tuginevale TVH ekspertarvamuse andmise juhendile. Meelepuudega (s.t nägemis-, kuulmis- ja kõnefunktsiooni langusega) isikute hindamise ühtlustamise ja selguse eesmärgil on TVH metoodikasse ja juhendisse 31.03.2020 sisse viidud mitmed olulised täpsustused, et vältida ebaühtlust hindamisel, mida eelnevalt oli ette tulnud. 2019. aastal ja 2021. aastal esitatud töövõime hindamise taotluse puhul on tegemist erinevate taotluste ja haldusmenetlustega. Kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust, et uue taotluse esitamisel on isikul esinevad tegutsemispiirangud automaatselt hinnatavad samas ulatuses, mis varasema taotluse alusel. Otsus tehakse vastavalt esitatud uuele taotlusele ja andmetele ning puudub vajadus selles analüüsida eelneva haldusakti põhjendusi. Ühegi taotluse hindamisel ei ole ega saa olla ette kindlaks määratud tulemust.
16.ETK tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel, mille koostamisel lähtutakse taotluses kaebaja enda poolt esitatud enesehinnangulistest tegutsemispiirangutest ja TIS kantud objektiivsetest terviseandmetest. Täpsustamise vajaduse korral saab ekspertarst pöörduda taotlusel nimetatud arstide ning spetsialistide poole. Kaebaja
poolt esitatud tegutsemispiirangud seostatakse TIS-s olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama terviseandmed. Antud juhul olid andmed töövõime hindamiseks olemas ja puudus kahtlus nende objektiivsuses.
17.Kaebaja on toonud välja vaid üldsõnalised etteheited ega ole täpsustanud, millises osas on tema hinnangul tegutsemispiirangud võtmetegevustes valesti hinnatud või millised hindamise aluseks olnud terviseandmed on olnud ebaõiged. Kaebaja ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid.
18.Kaebajal esinevate kuulmispiirangute hindamisel on arvestatud, et kuulmine on enam häiritud mürarikkas keskkonnas ja grupivestluse jälgimisel. Puhtalt kuulmisfunktsiooni langust ei hinnata üheski võtmetegevuses, võtmetegevuste sees hinnatakse mitme teguri koosmõju. Töövõime hindamisel ei võrdsustu hinnang töövõimele hinnanguga isiku terviseseisundile. Käesolevalt ei ole võimalik spekuleerida, kas kaebajal eaga seonduvalt kuulmine progresseeruvalt halveneb või mitte, kuna töövõime hindamise käigus hinnatakse isiku tervisehäiretest tulenevaid funktsionaalseid tegutsemispiiranguid taotluse esitamise seisuga. Ei ole andmeid, et kaebaja kuulmine halveneks. Kaebaja kuulmislangus ei esine määral, et esineks otsene vajadus kasutada teiste inimestega suhtlemiseks viipekeelt.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
19.Pooltel on vaidlus selles, kas ETK leidis põhjendatult, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kohus selgitab, et kohtu pädevuses on üksnes tuvastada, kas ETK on kaebaja töövõime hindamisel eksinud töövõime tuvastamise metoodika osas, on arvesse võtnud ebakohaseid asjaolusid. Samuti saab kohus hinnata, kas ETK on jätnud arvestamata olulisi asjaolusid või andmeid ning kas võimalikud puudused töövõime hindamise protsessis oleksid tinginud teistsuguse otsuse.
20.Töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). ETK tuvastas, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, kuivõrd kaebajal esinevad piirangud ei ole sellise intensiivsusega, mis tema töövõimet tervikuna vähendaksid. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). ETK on kaebaja töövõime hindamisele kaasanud ekspertarsti M. Maripuu (31.03.2021 vastus kaebusele, lisa nr 3), kes on koostanud dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu. Lisaks on kohtumenetluse käigus andnud oma täiendava hinnangu kaebaja töövõimele ekspertarst P. Tommingas (31.03.2021 vastus kaebusele, lisa nr 6).
21.Töövõime hindamist reguleerib lisaks tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39).
Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2) töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Eksperthinnangust (13.01.2021) nähtub, et selle koostamisel on lähtutud nii kaebaja enda hinnangutest oma terviseseisundile (taotlusel olevad andmed) kui ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetest.
22.Kaebaja on ETK-le ette heitnud põhjendamiskohustuse täitmata jätmist. Kohtule nähtub vaidlusalusest otsusest, et kaebajal esinevad „kerged tegutsemispiirangud liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades, mille põhjuseks on ühepoolne kuulmislangus.“/.../„Taotleja kuuleb parema kõrvaga tavapärasest kehvemini, mistõttu on tänaval liikudes vaja olla tähelepanelikum jäämaks väljapoole ohtu. Taotlejal esinevad kuulmislanguse tõttu raskused mürarikkas keskkonnas heli kuulmisel.“ ETK on otsuses kirjeldanud valdkondi, milles piirangud esinevad ning ühtlasi märkinud, et tegemist on kergete tegutsemispiirangutega. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et otsusest ei nähtu valdkondade piirangute raskusastmed. ETK on otsuses kirjeldanud, millise valdkonna hindamisel on kaebaja kirjeldatud piiranguid arvesse võetud ning kas nimetatud piirangud leidsid terviseandmete põhjal kinnitust. Kohus nendib, ning seda on tunnistanud ka ETK, et põhjendused, miks kaebaja puhul konkreetse järelduseni jõuti, on napid, kuid neist selgub otsuse põhisisu ning -järeldused. ETK on kaebajal kergete piirangute tuvastamise põhjusena toonud ühepoolse kuulmislanguse ning samuti on kirjeldatud olukordi, milles piirangud väljenduvad. ETK on otsuses jõudnud järelduseni, et kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kohus ei nõustu seega kaebajaga selles, et ETK ei ole põhjendamiskohustust täitnud. Kohtu hinnangul leevendab olukorda asjaolu, et otsuses sisaldub viide eksperdiarvamusele, mis on olnud töövõime ulatuse tuvastamise aluseks (määruse nr 39 § 8 lg 6 kohaselt tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel). Kuigi otsuse enda põhjendused on pigem lakoonilised, selguvad neist siiski menetluse olulised järeldused. Kuigi haldusorgani suur töökoormus reeglina ei õigusta põhjendamiskohustuse täitmata jätmist, nendib kohus teisalt, et arvestades töövõime hindamise taotluste hulka, ei ole mõeldav, et ETK iga otsuse puhul otsuse kujunemise protsessi detailidena otsusesse lahti kirjutaks. Põhjendamispuuduste korral on oluline tuvastada, kas põhjendamispuudused võisid lõppastmes tingida teistsuguse otsuse. Kohtu hinnangul on koosmõjus ekspertarvamuses toodud hinnangute ning otsuses toodud põhijärelduste ja -põhjendustega otsuse kujunemine jälgitav. Kohus nõustub ETK poolt viidatud asjaoluga, et kaebaja ei ole täpsustanud, milliste valdkondade või võtmetegevuste osas ta ETK järeldustega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud asjaolude ning tõendite pinnalt ei nähtu, et ETK oleks tähelepanuta jätnud mõne olulise asjaolu, mis oleks võinud kaasa tuua teistsuguse otsuse. Kohus mõistab, et kuigi kuulmislangus on nii kaebaja igapäevaelus kui ka tööelus teatud ülesannete täitmisel piiravaks teguriks, tuleb arvestada asjaolu, et ETK hindab isiku töövõimet tööturul tervikuna, mitte üksnes konkreetse ameti või töökoha piires. Lisaks on ETK selgitanud, et hinnang isiku terviseseisundile ei võrdsustu automaatselt hinnanguga isiku töövõimele. ETK ekspertarsti 30.03.2021 arvamusest (31.03.2021 vastus kaebusele, lisa 6) selgub, et kui eelpool nimetatud piirangute põhjustest esineb ühe kõrva kuulmisfunktsiooni langus, võib olla häiritud helisuuna taju ning seetõttu on hinnatud kerge piirang ohutul liikumisel. Piirang võib tavaelus tekkida pigem harva ja üksikutes olukordadest (helisignaali, hoiatuse kuulmine ja taju)./.../ Teabe
vastuvõtmise piiranguid põhjustavad selles võtmetegevuses kuulmis- ja nägemisfunktsioonide häired. Normaalse nägemisfunktsiooniga taotlejal, kellel on märkimisväärne kuulmisfunktsiooni häire, kuid on olemas oskus suult lugeda, võib antud võtmetegevuses olla mõõdukas piirang. Tõsise kuulmisfunktsiooni häirega taotlejal, kellel puudub huultelt lugemise oskus võib aga piirang olla ka raske. Hindamisel tuleb arvestada inimese tegutsemisvõimega nii kodus kui avalikus ruumis, võttes arvesse võimalikke segavaid taustafaktoreid nagu nt mürarikas keskkond, vestlus kahe või enama inimesega ja distants./.../ antud juhul võib kuulmisfunktsiooni langust pidada püsiva üldise töövõime hindamisel ebaoluliseks, kuid heliallika lokaliseerimise võime on häiritud, vaikses kuulmiskeskkonnas võivad esineda häired, kui heliallikas on halvemini kuulva kõrva läheduses. Mürarikkas keskkonnas võib esineda probleeme grupivestluse jälgimisel ja/või selles osalemisel. Eeltoodust nähtub, et piirangute raskuse hindamisel arvestatakse nende avaldumise konteksti ning koosmõju muude funktsioonidega, ühtlasi seda, et ebasobivaid töötingimusi on võimalik (vähemalt teatud ulatuses) vältida.
23.Kaebaja on puudusena välja toonud asjaolu, et varasema otsusega oli kaebajal tuvastatud osaline töövõime (21.02.2021 kaebuse lisa nr 6). Kohus nõustub ETK seisukohaga, mille kohaselt ei saa isik eeldada, et igas töövõime hindamise menetluses jõutakse sama järelduseni. Vastasel juhul puuduks tarvidus kordushindamise järele. Igakordsel hindamisel on tegemist uue ja eelmisest erineva menetlusega. Isiku terviseseisund võib olla muutlik: isiku enda hinnang tervisele võib olla muutunud, samuti võib olla lisandunud terviseandmeid, mis mõjutavad ETK hinnangut isiku töövõimele. Seejuures on oluline rõhutada, et kuigi töövõime hindamisel arvestatakse ka isiku enda hinnangut oma terviseseisundile, siis peavad isiku välja toodud probleemid ning piirangud kajastuma objektiivsel kujul terviseandmetes. Ekspertarstide ülesanne on välja selgitada objektiivne hinnang isiku terviseseisundile, tuvastades vajadusel võimalikud liialdused isiku enda hinnangus või ka tuvastada võimalikud asjaolud, mida isik ei ole ise märkinud, kuid mis võivad töövõime ulatust lõppastmes mõjutada.
24.Kaebaja on välja toonud ka ETK poolse uurimiskohustuse rikkumise. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles see seisneb. Kohtule nähtub, et ETK eksperdiarvamuse aluseks on olnud nii kaebaja taotluses esitatud andmeid kui ka TIS-s olevad kaebaja terviseandmed. Neile tuginedes on nii esmase eksperthinnangu koostanud ekspertarst kui ka kohtumenetluses arvamuse andnud ekspertarst leidnud, et hoolimata teatud kergetest piirangutest ei ole kaebaja töövõime vähenenud. Määruse nr 39 § 5 lg 1 punktis 3 sätestatust tulenevalt tehakse täiendavaid päringuid üksnes konkreetse vajaduse ilmnemisel, kui mingil põhjusel on esitatud andmed puudulikud või vastuolulised. Kaebaja ei ole toonud välja, kas ja milliste andmete osas oli ETK-l alust kahelda andmete täielikkuses ja/või objektiivsuses. Juhul kui kaebajal oli mingeid täiendavaid andmeid, mida taotlusel või TIS-s ei ole kajastatud, tulnuks need kaebajal esitada.
25.Seonduvalt asjaoluga, et kaebaja on alustanud viipekeele õpinguid, kartuses, et vanusega võib kuulmine halveneda, märgib kohus, et ETK koostab töövõime hindamise otsuse konkreetsel hetkel olemasolevate andmete alusel. ETK ei saanud võimalusega, kas kaebajal võib vanusega seonduvalt kuulmine halveneda või mitte, töövõime hindamisel arvestada, sest terviseandmed ei viidanud kuulmislanguse progresseerumisele. Juhul kui kaebaja terviseseisund halveneb ning seda kinnitavad vastavad terviseandmed, on kaebajal võimalik esitada uus taotlus töövõime hindamiseks ning lisandunud andmeid võetakse arvesse tulevaste otsuste tegemisel.
26.Kuivõrd kohtule ei nähtu, et ETK oleks kaebaja töövõime hindamise otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust või uurimiskohustust määral, et see oleks tinginud teistsuguse otsuse tegemise, jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu või rikkunud töövõime hindamise menetlusnorme või metoodikat, on ETK 27.01.2021 otsus õiguspärane. Kuivõrd kaebajal
töövõime vähenemist ei tuvastatud, on õiguspärane ka ETK 28.01.2021 otsus, millega jäeti kaebajale töövõimetoetus määramata (TVTS § 11).
27.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
28.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.