lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2041/7

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 20.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2041/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1245
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Muud selgitused

3-21-2041 20.09.2021 Reelika Kitsing M.M. esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks juuksuriteenuse osutamiseks või alternatiivselt vangla kohustamiseks juuksuriteenuse osutamiseks väljaspool vanglat Taotleja – M.M. Vastustaja – Viru Vangla

1.Jätta M.M. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Asendada määruse avaldamisel M.M. nimi initsiaalidega. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte taotlejale ning edastatakse teadmiseks Viru Vanglale. Taotlejale edastatakse ka Tartu Halduskohtu 08.09.2021. a kohtunõue Viru Vanglale ning Viru Vangla 13.09.2021. a ja 20.09.2021. a vastused koos lisadega.

ASJAOLUD

1.M.M. esitas 06.09.2021 Viru Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles ta märgib, et vaidlustab vangla tegevuse talle juuksuriteenuse mittevõimaldamise osas (vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 3). M.M. selgitas, et vangla võimaldas talle juuksuriteenust viimati 03.10.2020 ning hetkel ei ole teada, millal seda uuesti võimaldatakse. 01.06.2021 lõpetati vanglas koroonaviirusega seotud piirangud, kuid vaide esitamiseni ei ole talle juuksuriteenust võimaldatud. M.M. palub viivitamatult võimaldada juuksuriteenus (koos juuksuriga, sest juukselõikusmasina andmine, et ta saaks ise endal juukseid lõigata, ei ole teenuse osutamine) või alternatiivselt viia ta juuksurisalongi väljaspool vanglat.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.M.M. esitas 06.09.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks juuksuriteenuse viivitamatuks võimaldamiseks. Taotleja on seisukohal, et juukselõikusmasina laenamine, et ta saaks ise endal juukseid lõigata, ei ole juuksuriteenus. Samuti ei oska taotleja endal ise juukseid lõigata. M.M. taotleb alternatiivselt enda viimist vanglast välja juuksurisalongi juhul, kui vangla ei võimalda talle juuksuriteenust.
3.Viru Vangla leiab 13.09.2021. a vastuses, et M.M. 06.09.2021 vanglale esitatud vaidena pealkirjastatud pöördumine on sisult taotlus juuksuriteenuse saamiseks, mistõttu ei ole tema kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg 2 järgi formaalselt lubatav ja vastustaja palub jätta taotluse läbi vaatamata. Samas leiab vastustaja, et M.M.l puudub ka

3-21-2041 esialgse õiguskaitse vajadus. Tulenevalt VangS § 50 lg-st 3 peab vangla tagama soovi korral meestele elementaarse juukselõikuse. Koroonaviiruse leviku ajal oli vanglas viiruse leviku vältimiseks isikuteenuste (juuksuriteenus liigitub nende alla) osutamine oluliselt takistatud. Seetõttu tagas vangla soovijatele üksnes juukselõikusmasina kasutamise võimaluse ning kinnipeetavatel oli soovi korral võimalik enda juukseid ise korrigeerida. VangS § 50 lg 3 ei sätesta, et vangla peaks tagama juuksuriteenuse n-ö ootetööna elavas järjekorras. Taotleja 04.08.2021. a pöördumine (tema nr T-21/53) oli sedavõrd umbmäärane, et vangla ei käsitanud seda taotlusena juuksuriteenuse saamiseks. Kuna M.M. 06.09.2021. a pöördumine oli konkreetselt suunatud juuksuriteenuse saamiseks, siis vangla ka käsitab seda sellesisulise taotlusena. Arvestades, et taotleja paikneb tugevdatud järelevalvega üksuses ning ka tema enda osas tuleb arvestada oluliste julgeolekuriskidega, võtab juuksuriteenuse osutaja leidmine, kes vastab kõikidele julgeoleku tagamise nõuetele, paratamatult mõningase aja. Juuksuriteenuse osutamine ei ole samas ka sedavõrd ajakriitiline, et seda teenust tuleks osutada viivitamatult. Vastustaja selgitab, et asus peale M.M. 06.09.2021. a pöördumist koheselt otsima taotlejale juuksuriteenuse osutajat ning hetkel toimub kooskõlastusprotsess. Seega on tõenäoline, et taotlejale võimaldatakse juuksuriteenus lähipäevil. Taotlejal tuleb sel juhul alluda juuksuri juurde viimisel saatekorraldustele ning tema taotlus saab rahuldatud.

4.Viru Vangla märkis 20.09.2021 kohtule edastatud täiendavas vastuses järgmist. Vangla tegi 17.09.2021 taotlejale võimalikuks juuksuriteenuse saamise (17.09.2021. a ettekanne nr 3-21-7105). Taotlejale ei sobinud pakutav teenus, sest tema arvates olid juuksuril kaasas olnud juukselõikusmasina tallad liiga madalad ja ta loobus juukselõikusest. Samal päeval kasutas võimalust juuksuriteenuse saamiseks n-ö elavas järjekorras 11 teise üksuse kinnipeetavat. Kuna soovijaid jäi veel, oli juuksur uuesti üksuses 19.09.2021 ning ta oli kaasa võtnud ka eelmisel korral kaasasolnutest kõrgemad tallad. Taotlejale pakuti veelkord võimalust juukseid lõigata, kuid ka seekord loobus ta juukselõikusest (19.09.2021. a ettekanne nr 3-21-7151). Üksuses kasutasid sel päeval võimalust oma juukseid lõigata 9 kinnipeetavat. Seega pakuti taotlejale võimalust saada VangS § 50 lg-s 3 sätestatud juuksuriteenust. Ka masinat kasutades saab lõigata keskmisel tasemel meeste soengut ja see, et vangla juuksur ei kasutanud lõikuseks kääre, ei olnud õigusvastane. Kaudselt kinnitab juuksuri oskusi ja lõikuse kvaliteeti seegi, et teise üksuse kinnipeetavatest 20 lasid neil kahel päeval oma juukseid lõigata – ilmselgelt nad nägid, kuidas juuksur teistel kinnipeetavatel juukseid lõikas. Sellest, et taotleja endal juukseid lõigata ei lasknud, saab järeldada, et tal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgset õiguskaitset võib halduskohtult taotleda ka pärast vaide esitamist (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).
6.Taotleja esitas 06.09.2021 vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega samasisulise vaide (digitoimiku lehed (dtl) 10–11). Taotleja märkis vaides, et vaidlustab vangla tegevuse juuksuriteenuse võimaldamata jätmise osas ja palub viivitamatult võimaldada talle juuksuriteenus või alternatiivselt viia teda juuksurisalongi vanglast välja. Vastustaja on seisukohal, et taotleja esitatud vaie on sisuliselt taotlus juuksuriteenuse võimaldamiseks, mistõttu ei ole kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus formaalselt lubatav. Samas märkis vastustaja 13.09.2021. a vastuses, et rahuldab M.M. taotluse ning talle võimaldatakse vanglas juuksuriteenus lähipäevil.
7.Kohus on seisukohal, et kuigi taotleja 06.09.2021. a avalduse olemust ei saa pidada ilma täiendavate asjaolude väljaselgitamiseta kahtlusteta selgeks, tuleb antud esialgse õiguskaitse

3-21-2041 taotluse menetluses lugeda vaidemenetlus M.M. 06.09.2021 vanglale esitatud pöördumise alusel siiski algatatuks. Haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p-s 3 sätestatakse, et vaidemenetluse korras võib nõuda toimingu sooritamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-test 1 ja 3 ei tulene, et haldusorganile taotluse esitamine on alati vaide- või kohtumenetluses kohustamisnõude rahuldamise või koguni esitamise eelduseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus, mis võib omakorda sõltuda sellest, kas isik on esitanud haldusorganit tegutsema kohustava taotluse. See võib olla nii juhul, kui mõni õigusakt näeb ette taotluse esitamise kohustuse. Vajaliku taotluse esitamata jätmine võib anda aluse jätta vaie rahuldamata, mitte aga tagastada läbivaatamatult. (Vt Riigikohtu 07.06.2018. a määrus nr 3-17-2610, p 13.2) VangS § 50 lg 3 kohaselt kindlustatakse kinnipeetav juuste eest hoolitsemiseks juuksuriteenusega. Viru Vangla kodukorra p 5.6 kohaselt kasutatakse raamatukogu, spordisaali ja duširuumi ning S-hoone juuksuriteenust graafiku alusel osakondade kaupa. Eeltoodust ei tulene, et kinnipeetav peaks tingimata esitama vanglale juuksuriteenuse saamiseks vastava taotluse. Seega tuleb lugeda vaidemenetlus algatatuks ning kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus lubatavaks.

8.Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul oleks taotleja õiguste kaitse raskendatud, kui mitte võimatu. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Esialgse õiguskaitse vajadus puudub ka siis, kui on ilmselge, et haldusorgan taotleja poolt kardetud viisil ei tegutse.
9.Kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Viru Vangla selgitas kohtule 13.09.2021 esitatud vastuses, et käsitas taotleja 06.09.2021 vanglale esitatud vaidena pealkirjastatud pöördumist juuksuriteenuse võimaldamise taotlusena ning rahuldab taotluse. Vangla selgitas, et kuna taotleja paikneb tugevdatud järelevalvega üksuses ning ka tema enda osas tuleb arvestada oluliste julgeolekuriskidega, võtab juuksuriteenuse osutamine mõningase aja, kuid taotlejale võimaldatakse see teenus lähipäevil. Vangla 20.09.2021. a täiendavast vastusest selgub, et taotlejale on kooskõlas vangla antud selgitustega juuksuriteenust pakutud (17.09.2021. a ja 19.09.2021. a ettekanded; dtl 24, 25), kuid taotleja on erinevatel põhjustel sellest keeldunud. Kohus nõustub vanglaga, et taotleja keeldumine talle juukselõikusmasinaga lõikuse tegemisest viitab sellele, et taotlejale ei saa tema juuste lõikamata jätmisega tekkida selliseid kahjulikke tagajärgi, mida tuleks tingimata esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältida. Teenusest keeldumist arvestades ei ole võimalik asuda vastupidisele seisukohale ka esialgse õiguskaitse taotluses toodud väidetest tulenevalt (pea sügelemine; juuste sattumine suhu, silma, ninna ja kõrva; vaate ja söömise takistamine).
10.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Seetõttu ei hinda kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise teisi eeldusi ning jätab taotluse rahuldamata.
11.Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis tema nime initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja