3-21-2118/2 - Rahvastik - PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

ennast varjama kas Eesti Vabariigis või lahkuda talle sobivasse Euroopa riiki. Schengeni alal ei ole liikmesriikide sisepiiridel piiripunkte, on Schengeni sisene liikumine vaba. Seega esineb ka oht, et kuna isik on PPA usaldust korduvalt kuritarvitanud vabaduses viibides, võib ta lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriigi, et takistada tema väljasaatmist Ukrainasse. PPA järeldab sellisest käitumisest, et ka kehtiva reisidokumendi puudumine ei pruugi tagada lahkumisettekirjutuse eesmärki. Isik on ebausaldusväärne. Võrreldes 12.03.2021 ja 18.09.2021 küsitlusi on näha, et isik muudab pidevalt enda ütlusi, seega PPA järeldab, et isik võib vabaduses viibides kõrvale hoida väljasaatmise täideviimisest. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui haldusorgan järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X kinnitas korduvalt oma käitumisega, et ta ei soovi Eestist lahkuda ning ei hakka oma lahkumist Ukrainasse korraldama. 18.09.2021 küsitluse käigus kinnitas isik, et ei oma piisavaid rahalisi vahendeid, mis võimaldaksid tal Eesti Vabariigist ning Schengeni alalt lahkuda. PPA on seisukohal, et X ei täida kaasaaitamiskohustust. VSS § 264 lg 1 järgi on väljasaadetav kohustatud aitama kaasa enda väljasaatmise korraldamisele, sh andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi (p 1), esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust (p 2), aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele (p 3) ja oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele (p 4). Isikul puudub viibimisõigus ning õigus seaduslikult töötamiseks, seega X ́il puudub Eesti Vabariigis seaduslikult raha teenimise võimalus. X on töötanud Eestis ebaseaduslikult, edastanud PPA-le valeandmed, on peale lahkumisettekirjutuse tegemis asunud ennast varjama (põgenes). Sellest tuleneb ka PPA usaldamatus isiku vastu, kellele on varem antud viibimisõigus, isik aga on oma käitumisega riigi usaldust kuritarvitanud. Käesoleval ajal puudub isikul seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ja töötamiseks, ning olemasolevate rahalistest vahenditest ei piisa majutuskulude katteks. 3.4 Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamise asendamine leebemate järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel, mis antud juhul puudub. PPA on kaalunud välismaalase toimepandud õigusrikkumise laadi ja raskust, asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust ja tagajärgi tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemed Eesti ja päritoluriigiga ning asus seisukohale, et kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Vastavalt VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Ukrainasse.

8.Isiku puhul esineb kohtu arvates aga ka reaalne põgenemisoht (VSS § 15 lg 2 p 1; VSS § 68 p 1 (pole lahkumisettekirjutust tähtaegselt täitnud), p 6 (on käitumisest põhjust järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita). Isik ei vaielnud vastu, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult ega ole lahkumiskohustust täitnud, kuigi talle määrati selleks tähtaeg, mis praguseks on ammu möödunud. Isikut pole tema käitumise põhjal (vt asjaolud PPA taotluses) alust pidada usaldusväärseks. Isik andis vastukäivaid ütlusi 12.03 ja 18.09.2021 küsitlemisel. Esmalt väites, et soovis tulla Eestisse tööle ja hiljem, et tuli sõbrale külla. Vassimist jätkas isik ka kohtuistungil, väites, et aasta alguses tahtis tulla tööle aga pärast ikkagi sõbra juurde ning lõpuks tunnistas, et tegelikult ikka tegi Eestis olles tööd ka (ebaseaduslikult), saades selle eest ka raha. Kuigi sai raha, ei osanud isik mõistlikult selgitada, miks ta selle raha eest ei ostnud lennupiletit Ukrainasse, et vabatahtlikult täita lahkumisettekirjutust. Väited reisidokumendi kaotamisest/varastamisest pole usutavad. Ukraina nn sisepass on isikul alles. Istungil selgitas isik, et tema isa on Eestis tööloaga ning elas samas üürikorteris temaga. Isik peeti kinni 18.09.2021 kui ta oli tööriietes ja viibis aadressil, kus asus ehitusjärgus maja. Isikul puudub Eestis perekond, kes elab Ukrainas. Eestis on isa, kes on siin väidetavalt tööloaga ehk ajutiselt ning väidetavalt elab ka sõber, kelle tema ülalpidamise kohustus puudub. Muid sidemeid Eestiga pole. Kuigi isik on teadlik lahkumiskohustusest pole ta seda täitnud ning tema käitumise põhjal ning istungil väljendatu kohaselt pole kohtul usku sellesse, et ta oleks vabaduses viibides PPA-le kättesaadav. Isik väljendas selgelt, et ei sooviks Eestist lahkuda. Isiku vabaduses viibimine ei täidaks seega väljasaatmise eesmärki. Leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10) kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peaks olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise. Kuna põgenemisoht on piisav kinnipidamiseks, ei pea kohus vajalikuks käsitleda, mil määral isik ei täida kaasaaitamiskohustust (eelkõige tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimisel). Kinnipidamise ebaproportsionaalsusele viitavaid asjaolusid ei nähtu. tagasisaatmine on lubatav ning eelduslikult teostatav hiljemalt 24.09.2021.