Riigihanked › Riigihanked

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1766

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(12)

3-21-1766 2) VAKO otsuse punktides 12-16 leiab komisjon, et kolmanda isiku pakkumuse vastavuse vaidlustamise osas ei saa vaidlustust rahuldada, kuna vaidlustuses ei ole konkreetselt näidatud, missugustele nõuetele ei vasta projektijuht või alltöövõtjad. Komisjon on haldusorgan ning ei saa ise luua endale menetluse aluseid. Vaidlustaja võimalused kolmanda pakkumuse kontrollimiseks on hankijaga võrreldes piiratud ning kui on esitatud väide otsuse ebaseaduslikkuse kohta, peab komisjon seda sisuliselt kontrollima. Komisjon ei leidnud vaidlustust saades, et vaidlustus ei vasta selles osas nõuetele, seega ei vabane komisjon vaidlustuse sisulise lahendamise kohustusest. Pakkumus ei saa olla vastav ainuüksi põhjusel, et selle on esitanud isik, mis ei täida kvalifikatsiooni tingimusi. 3) Vaidlustaja esitas vaidlustuses väite, et edukaks tunnistatud pakkuja on esitanud alapakkumise. Selle tõendamiseks esitas vaidlustaja tõendi, millest selgus, et vähemalt pakkumuse ühes osas on esitatud pakkumus ebareaalne. Seega tõendas vaidlustaja väidet selle kohta, et tegemist on alapakkumusega. Nagu VAKO otsuses on viidatud, võib hinnakujundus olla pakkuja ärisaladus ning seetõttu on vaidlustaja võimalused alapakkumuse tõendamiseks piiratud. Kui pakkumuse ühe osa kohta on tõendatud, et see on ilmne alapakkumine, siis on see piisav ja kohane põhjus kontrollida kogu pakkumust selles osas, kas tegemist on alapakkumisega. Arvestades hankija esitatud väiteid ja tõendeid, ei tekkinud mingit alust otsustada, et tegemist ei ole alapakkumisega. Hankija ei suutnud tõendada ei seda, et edukaks tunnustatud pakkumus ei ole alapakkumus ega ka seda, et pakkumus ei ole alapakkumus selles osas, milles vaidlustaja on tõendanud, et tegemist on alapakkumusega. Seega pidanuks komisjon leidma, et tegemist on alapakkumusega ja sellel alusel vaidustuse rahuldama. 4) Kolmas isik on kvalifikatsiooninõuetele ilmselt mittevastav. AS Megaron-E ei ole viimase 5 aasta jooksul projekteerinud-ehitanud ühtegi riigihanke alusdokumentides nõutud kuni 3000 m2 suurusega sarnast objekti. Rekonstrueeritav koolihoone Hariduse 13 on aga 5 500 m2 (2 korda suurem kui kvalifitseerimistingimustes ettenähtud), mis esitab veel suuremaid nõudmisi ehitusettevõtjale. Megaron-E AS töö ei puudutanud kogu hoonet vaid osa hoonest ja mitte kvaliftseerimistingimustes nõutud mahus. Arvestades, et AS Megaron-E ilmselgelt ei täida kvalifikatsiooni nõudeid, ei ole ka hanklepingu sõlmimise ja täitmise korral selle ettevõtjaga vallavalituse kantud kulud abikõlblikud ja EL nõuab vallavalitsuselt kogu abisumma tagasimaksmist. AS Megaron-E referentsobjekt (Logistikakeskuse ehitustööd Aasa tee 1, Loo alevik, Jõelähtme vald, Harjumaa) ei kinnita kolmanda isiku vastavust kvalifikatsiooni nõuetele. Selle kohta on esitatud hoone kasutusloa tehnilised näitajad, mis sealhulgas sisaldasid põhimahus 2014. aastal teostatud ehitustöid, mitte aga neid töid, mida sai referentstööna esitada antud hankes. See puudus on tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.8.2021 määruse punktis 19, kus kohus lahendas määruskaebust, kuid andis ka suunise halduskohtule selle asjaoluga arvestamiseks. 5) Vastustaja esitas 31.8.2021 menetlusdokumendi punktides 31, 32 alap 4-5 väite, et edukaks tunnistatud pakkuja projektijuht on teostanud hankedokumentides nõutud töid. Vastustaja ei esitanud tõendeid, kas see väide on õige või mitte, esitatud on paljasõnaline väide. Kohus peab vastustajat vastavalt HMS § 58 kohustama viivitamatult esitama/avaldama kaebuse esitajale ja kohtule viide antud töö tegemist kajastavatele EhR andmetele ja dokumendid, mille alusel on võimalik tuvastada ehitusobjekt ja vastustaja 31.8.2021 menetlusdokumendi punktides 31, 32 alap 4-5 esitatu õigsust kontrollida.

3-21-1766 kuna vastavas osas ei ole nõuet VAKO-le esitatud. Seega on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mis on hankeasjas kaebuse menetlemise vältimatu eeldus (HKMS § 268 lg 1). Praeguse vaidluse esemeks saaks olla üksnes need nõuded, mis esitati tähtaegselt VAKO-le – täpsemalt vastustaja korralduse tühistamise nõue, millega on pakkumus tunnistatud tingimustele vastavaks ja edukaks. VAKO tegi kindlaks, et vaidlustaja loobus sõnaselgelt nõudest AS Megaron-E kui pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavaks tunnistamise osas. Seega ei ole VAKO seda nõuet ka menetlenud ja kohtueelset menetlust selle nõude osas ei ole toimunud. Selline kaebus tulnuks vastavas osas jätta menetlusse võtmata ja HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kui kaebus on juba menetlusse võetud, siis tuleb see jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 järgi. Kuivõrd 09.07.2021 esitatud dokumendis sisalduvaid seisukohti ei ole VAKO menetluses käsitletud nende asjakohatuse tõttu, siis sellega seoses ei oma sisulist tähendust kaebuses esitatud argumentatsioon (vt p 9-11) selle kohta, kuidas tuleb tõlgendada RHS § 104 lg 7. 2) Kaebuses tsiteeritakse RHS § 104 lg-t 7, mille kohaselt on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kõrvaldamise aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt või taotlejalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Antud vaidluses on kaebaja vastav viide asjakohatu, kuna hankijal ei ole tekkinud kahtlust, et kolmas isik ei vastaks hankija seatud kvalifitseerimise tingimustele. Olukord on vastupidine. Hankija on kontrollinud kõiki pakkujaid ja pakkumusi ning jõudis lõppastmes järeldusele, et AS MegaronE kui pakkuja ja tema esitatud pakkumus vastab hankija seatud tingimustele ning tuleb tunnistada edukaks. Hankija on RHS § 104 lg 7 nõudeid järginud, mitte pole neid eiranud. Hankija ei ole kolmanda isiku pakkumust edukaks tunnistades õigusvastaselt käitunud. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ehitustööde hinna ega ka mingis muus osas ei ole põhjendamatult madal. Pakkumuse edukaks tunnistamine oli seega igati õiguspärane. VAKO rõhutas korduvalt ka seda, et vaidlustajate argumendid on sedavõrd abstraktsed ja ebamäärased, et nende pinnalt ei olegi võimalik midagi sisuliselt kontrollida. Kaebaja on lihtsalt esitanud rea lakoonilisi ja täpsustamata etteheiteid stiilis „kolmanda isiku projektijuht ei vasta nõuetele“ või „kolmanda isiku alltöövõtjad ei vasta hanketingimustele. Erinevalt kohtule esitatud kaebuses väidetust on VAKO siiski käsitlenud vaidlustajate väiteid niivõrd, kuivõrd see abstraktse vaidlustuse pinnalt võimalik oli. Vastupidiselt vaidlustajate väidetele on kolmas isik esitanud kõigi tema kasutatavate alltöövõtjate hankepassid, kolmanda isiku esitatud akustikaekspert on korrektselt osalenud viimase kolme aasta jooksul vähemalt ühe ühiskondliku hoone projekteerimisel akustikaeksperdina, kolmas isik on nimetanud kõik nõutavad projekti- ja objektijuhid (st need juhid ei puudu). 3) Kaebajad ei ole kaebuses esile toonud sisulisi põhjuseid, milles nende arvates seisneb pakkumuse mittevastavus hanketingimustele. Asjakohaseid argumente ei esitanud kaebajad ka VAKO menetluses. Edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamist on vaidlustajad põhjendanud ühe lakoonilise väitega: kolmas isik on esitanud „ilmse alapakkumuse“, mistõttu pidanuks hankija kolmanda isiku pakutud hinna põhjendatust kontrollima. Mis asjaoludel täpsemalt on kolmanda isiku pakkumuse maksumus ilmselgelt liiga madal, ei ole vaidlustajad sõnagagi selgitanud. Kaebaja pidi ära näitama, miks hankijal pidanuks tekkima kahtlus pakutud hinna põhjendatuse osas, kuid ei teinud seda. Pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise kontekstis omab tähtsust pakkumuse lõplik kogumaksumus. Vaidlustajad ei saa nõuda kogu hanke tühistamist põhjendusega, et tema arvates on sisustuse ja mööbli maksumus põhjendamatult madal (ehk vaidlustades vaid üht väikest osa pakkumusest, jättes põhilise osa kogumaksusesest kõrvale). Hankijale jääb arusaamatuks, millist tähendust tuleks omistada vaidlustajate poolt vaidlustuse lisana 2 esitatud tõendile, mida vaidlustajad on nimetanud Kalla Mööbel pakkumuseks. Kalla Mööbel ei ole oma pakkumust antud hankes hankijale esitanud. 4(12)

3-21-1766 Antud eelarve päisest nähtuvalt on selle koostanud E-eelarvestus OÜ ja mistahes viited muudele nimedele antud kalkulatsioonis puuduvad. Kui vaidlustajad ise on soovinud oma pakkumust tehes sellele kalkulatsioonile tugineda, siis on see tema valik, kuid puudub vähimgi alus või põhjus arvata, et AS Megaron- E pakkumus oleks seetõttu põhjendamatult madal. Hankijal ei tekkinud kõiki pakkumusi hankelepingu esemega võrreldes kahtlust, nagu oleks tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Kuivõrd vastava kahtluse tekkimine on üldse esmane eeldus, et kontrollimehhanism käivituks, siis juba kahtluse puudumine ise tähendab seda, et täiendavate selgituste küsimine ei ole vajalik. Sellele vaatamata hankija kontrollis pakkumuste maksumusi RHS § 115 lg 2 p 1 toodud kriteeriumite alusel, kuid mingit erakordset kõrvalekallet ei tuvastanud. Riigihankele esitati kokku seitse pakkumust, pakkumuste maksumused ilma reservita ja koos käibemaksuga olid vahemikus 7 132 231,55 kuni 8 072 408,88 eurot (keskmine maksumus 7 528 579,10 eurot). Eduka pakkuja pakkumuse maksumus ilma reservita ja koos käibemaksuga oli 7 137 258,02 eurot. Kõige odavama maksumusega pakkumuse esitanud pakkuja jättis hankija kvalifitseerimata. Paremuselt järgmine oli vaidlustajate pakkumus maksumusega 7 596 486, 14 eurot. Seega eduka pakkuja pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse (vaidlustaja) maksumusest 6,05% madalam. Kõik esitatud pakkumused ületasid hankija enda poolt algselt arvestatud hanke eeldatavat maksumust (5 000 000 eurot koos reservi ja ilma käibemaksuta, ilma reservita ja koos käibemaksuga oli eeldatav maksumus 5 882 353 eurot). Ka selles võrdluses ei pidanud hankijal tekkima mingit kahtlust, nagu oleks tegemist põhjendamatult madala maksumusega. Ükski pakkumus ei jäänud allapoole eeldatavat maksumust. Pakkumuste vahe suurusjärgus 5‒g6 protsenti on selline kõikumine, mis jääb igal juhul alla 10 % järgmisest pakkumusest ja alla 20 % pakkumuste keskmisest. Pakkumuste maksumuse vahe nii omavahelises kui keskmise võrdluses jääb oluliselt allapoole RHS § 115 lg 2 p 1 sätestatud 10 % ja/või 20 % määra. 4) Hankija kontrollis põhjalikult eduka pakkuja meeskonnaliikmete vastavust hankes seatud tingimustele. Meeskonnaliikmete kutsekvalifikatsiooni kontrollis hankija pakkuja enda andmete, SA Kutsekoda kutseregistri ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehe alusel. Meeskonnaliikmete referentsobjektide vastavust kontrollis hankija riigihangete registrist, ehitisregistrist ning küsis tellijate kinnitused. Kontrolli tulemusena leidis hankija, et eduka pakkuja meeskond vastab kõikidele hankes seatud vastavustingimustele. VAKO teostas vastava kontrolli ( otsuse p 15) ja veendus vaidlustaja väidete alusetuses. Hankija esitas vaidlustuskomisjonile eduka pakkuja meeskonnaliikmete kontrolli tõendavad dokumendid, mis sisaldavad eduka pakkuja hinnangul ärisaladust. Seega palus hankija neid mitte avaldada vaidlustajatele.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1766 ei vaidlustanud vaidlustusmenetluses pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele ning hankemenetlusest kõrvale jätmist, mistõttu on kaebajatel kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning AS Megaron-E kvalifitseerimisega seonduv ei saa olla vaidluse all kohtumenetluses (p 16). Halduskohus märgib, et riigihankes eristatakse pakkuja kvalifitseerimist pakkumuse vastavaks tunnistamisest. Tegemist on eraldiseisvate otsustega, mille kohta pakkuja peab tegema eraldiseisvad põhjendatud kirjalikud otsused (vt RHS § 98 lg 5 ja RHS § 114 lg 1). Pakkuja kvalifitseerimise alla kuuluvad sobivus tegeleda kutsetööga (RHS § 99), majanduslik ja finantsseisund (RHS § 100), tehniline ja kutsealane pädevus (RHS § 101). Tehnilise ja kutsealase pädevuse nõudena võib hankija näiteks nõuda nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt (RHS § 101 lg 1 p 1). Samuti võib hankija nõuda ehitustööde hankelepingu korral andmeid ehitustööde tegemise eest vastutavate isikute või tehniliste üksuste kohta (RHS § 101 lg 1 p 3), samuti andmeid pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need on vastavate teenuste osutamiseks või ehitustööde juhtimiseks vajalikud ja neid andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel (RHS § 101 lg 1 p 6).

3-21-1766 öelda, et kaebajad pidid aru saama, et see oli kvalifitseerimistingimus ja seega pidid nad sõnaselgelt vaidlustama kolmanda isiku kvalifitseerimist. Kuna nad seda ei teinud, on VAKO vaidlustuse vastavas osas õiguspäraselt jätnud menetlemata ning kaebus ei ole kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse osas nõuetekohane, kuna VAKO menetlus on läbimata (HKMS § 268 lg 1).

3-21-1766 tellija kinnitus, et P. K. juhtis 2017‒2019 Kadaka tee 3/2, Tallinnas büroo- ja laohoone projekteerimistöid. Ringkonnakohus tõi 12.08.2021 määruse p-s 19 välja, et ühele referentsobjektile on väljastatud kasutusluba 2021. a veebruaris üksnes osaliselt. See vähendab välja ehitamata osa referentsobjekti kasuliku pinna mahtu. Vastustaja selgitas 31.08.2021 menetlusdokumendis, et kohtumääruse p-s 19 käsitletud ehitis, millele väljastati osaliselt kasutusluba veebruaris 2021, puudutab projekteerimistööde projektijuhi referentsobjekti, täpsemalt büroo- ja laohoonet asukohaga Kadaka tee 3/2 Tallinn, ehitisregistri kood 121267214. Nimetatud büroo- ja laohoone kasutusotstarbed ja pinnad on ehitisregistrist nähtuvalt (väljatrükk 31.08.2021 menetlusdokumendi lisas 2) järgmised: büroohoone suletud netopinnaga 2520,7 m2; muu kaubandushoone suletud netopinnaga 1590,5 m2; muu laohoone suletud netopinnaga 2772, 2 m2. Hoone suletud netopind kokku 6883,4 m2. Hoonele on 16.02.2021 väljastatud osaline kasutusluba (31.08.2021 menetlusdokumendi lisa 3), milles sisaldub kommentaar: „Kasutusluba taodeldakse I ehitusetapile, millel on kasulikku pinda 6282,2 m2. Kasutusele ei võeta bürooploki osa (telg 1-6/D-K) 2.korrust, mis on välja ehitamata, mille kasuliku pinna maht on 601,2 m2. Hankija väitel järeldub eelnevast, et kasutusluba on veebruaris 2021 väljastatud hoonele, millest on välja ehitatud 6282,2 m2 ja välja ehitamata 601,2 m2. Hanketingimustes oli nõutud vähemalt 2000 m2 suletud netopinnaga sarnase otstarbega ehitise ehitamise kogemust. Seega on hankija hinnangul tingimus referentsobjekti kohta korrektselt täidetud. Kohus nõustub hankijaga. Kohus nõustub hankijaga ka selles, et hanketingimustest ei tulene, et meeskonnaliikme kogemus peaks pärinema samalt ehitusobjektilt, mida pakkuja näitas pakkumuses nõutud referentsina. Kogemus võib pärineda ka mõnelt muult ehitusobjektilt. ‒ Ehitustööde projektijuht ei oma kaebajate arvates vajalikku kehtivat kvalifikatsiooni. Esitatud pakkumuse dokumentide alusel ei selgu vastavus. Esitatud projektijuht ei ole juhtinud pakkuja poolt esitatud referentsobjektil projekteerimistöid. Seda ei ole kajastatud EHR-is referentsobjekti ehitustööde päevikus ja kaetud tööde aktides. Vastavustingimused sätestasid ehitustööde projektijuhi osas järgmist: 1) ehitustööde projektijuht: a) kutsekvalifikatsioon: diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (EQF 7) (mitte esmane) ; b) kes on hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelnenud 5 aasta jooksul juhtinud vähemalt ühe vähemalt 2000 m2 suletud netopinnaga majutus- ja toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- ja teenindushoone, transpordihoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muu avaliku hoone (majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" loetelu koodid 12100, 12200, 12300, 12400, 12600. AS Megaron- E esitas VAKO-le Vormi 2 kohased andmed koos nõutud kinnitusega. Vormis esitatud andmete kohaselt oli eduka pakkuja poolt esitatud ehitustööde projektijuhi (T. T.) kutsekvalifikatsioon ehitusinsener, tase 7. Referentsobjekti pind (kaubanduskeskus) on 6444,3 m2. Objektile väljastati esmane kasutusluba 29.04.2016 ning lõplik kasutusluba 07.04.2017. VAKO toimikus sisaldub väljatrükk T. T. kehtivast kutsetunnistusest, samuti tellija kinnitus hankijale, et T. T. juhtis referentsobjektil ehitustöid projektijuhina. Seega vastab ehitustööde projektijuht esitatud nõuetele ja omab nõutud kvalifikatsiooni ja kogemust. Ka ehitustööde projektijuhi puhul ei tulene hanketingimustest ega ka seadusest, et meeskonnaliikme kogemus peaks pärinema samalt ehitusobjektilt, mida pakkuja näitas pakkumuses hankija poolt nõutud referentsina. Ringkonnakohus tõi 12.08.2021 määrus p-s 19 välja, et pakkumuse vormilt 2 nähtub, et kolmanda isiku ehitustööde projektijuht teostas töid 2015.a augustist kuni 2016.a aprillini, 8(12)

3-21-1766 mistõttu tuleb halduskohtul hinnata, kas täidetud on hankedokumentides sätestatud nõue, et objektijuht peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäeva eelnenud viie aasta jooksul olema juhtinud referentsobjekti ehitustöid. Hankija selgitas 31.08.2021 menetlusdokumendis, et vastavustingimuses ei ole hankija nõudnud, et ehitustööd, mida projektijuht on juhtinud, peaksid tingimata olema alanud ja lõppenud viimase viie aasta jooksul, vaid tingimuse kohaselt peab projektijuht olema referentsperioodi jooksul omandanud nõutud mahus ehitustööde juhtimise kogemuse. AS Megaron-E pakkumuses oli ehitustööde projektijuhi referentsina esitatud leping, mis algas 08.2015, esmane kasutusluba hoonele väljastati 29.04.2016 ning lõplik 07.04.2017. Hanketeade avaldati 12.04.2021 ehk referentsperioodiks on 12.04.2016 kuni 12.04.2021. Hankija arvates on oluline, et referentsperioodi jooksul oleks vähemalt üks nõuetekohane referentstöö, mis on lepingukohaselt täidetud (mida näitab kasutusloa väljastamine hoonele), lõpetatud. Kohus nõustub hankija tõlgendusega, et kogemuse omandamise sidumine kasutusloa väljastamisega on aktsepteeritav, kuna alles siis saab veenduda, et tehtud töö on olnud nõuetekohane. Kohtu arvates ei ole hankija hanketingimusi meelevaldselt tõlgendanud, kui ei ole nõudnud, et nii töö algus kui ka lõpp peavad mahtuma 5. a perioodi sisse. Kuna nõutava kogemuse omandamist näitab kasutusluba, mille väljastamine jääb 5. eelneva aasta sisse, on ehitustööde projektijuhil kohtu arvates nõuetekohane kogemus. ‒ Kaebaja leiab, et objektijuht puudub või ei vasta nõuetele. Ehitustööde juhid peavad olema erinevad isikud. Esitatud objektijuht ei oma vajalikku kehtivat kvalifikatsiooni ehitustööde valdkonnas. Ehitustööde objektijuht ei ole juhtinud referentsobjekti ehitustöid (ei ole kajastatud referentsobjekti ehitustööde päevikus ja kaetud tööde aktides). Vastavustingimused sätestasid ehitustööde objektijuhi osas järgmist: 2) objektijuht: a) kutsekvalifikatsioon: ehitusjuht, tase 6 (EQF 6) või ehitusinsener, tase 6 (EQF 6) (mitte esmane); b) kes on hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelnenud 5 aasta jooksul juhtinud vähemalt ühe vähemalt 1200 m2 suletud netopinnaga majutus- ja toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- ja teenindushoone, transpordihoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muu avaliku hoone (majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" koodid 12100, 12200, 12300, 12400, 12600. AS Megaron- E esitas Vormi 2 kohased andmed ehitustööde objektijuhi (D. B.) kohta koos nõutud kinnitusega. Vormis esitatud andmete kohaselt oli eduka pakkuja poolt esitatud ehitustööde objektijuhi kutsekvalifikatsioon ehitusinsener, tase 6. Referentsobjekti pind (lasteaed) on 2106, 9 m2, teostamise aeg 2019‒2020. VAKO toimikus sisaldab D. B. kehtiv kutsetunnistus kutsenimetusega ehitusinsener, tase 6. Samuti sisaldub VAKO toimikus tellija kinnitas hankijale, et nimetatud isik juhtis referentsobjektil (Saue lasteaed „Midrimaa“) ehitustöid ehitustööde objektijuhina. Seega vastab objektijuht hankija esitatud nõuetele ja omab nõutud kvalifikatsiooni ja kogemust. Ka nähtub, et ehitustööde objektijuht ja ehitustööde projektijuht on erinevad isikud. ‒ Kaebajad leiavad, et eriosade spetsialistid ei oma vastavat kehtivat kvalifikatsiooni ja ei vasta vastavustingimustele. Akustika ekspert ei ole osalenud viimase 3 aasta jooksul pakkuja poolt esitatud referentsobjektil akustika eksperdina. Referentsina esitatud objekt valmis varem, mitte ettenähtud ajavahemikus. Sarnaselt on AS Megaron- E esitanud hankija nõutud vormil 2 andmed eriosade spetsialistide (tugevvool; tulekahju- ja valvesignalisatsioon; küte, ventilatsioon, jahutus; hoone veevarustus ja kanalisatsioon; välisveevarustus ja -kanalisatsioon; energiatõhususe spetsialist, akustika ekspert) kohta, kelle puhul oli nõutav kutsekvalifikatsiooni olemasolu ning täiendavalt akustika 9(12)

3-21-1766 eksperdil ka vastav töökogemus. Vastavad dokumendid nähtuvad VAKO toimikust. Kõikide isikute puhul oli hanketingimustes nõutud kutsekvalifikatsioon või kutsetunnistus olemas. Samuti oli akustika eksperdil olemas nõutav töökogemus, mida kinnitas hankijale tellija. ‒ Kaebaja leiab, et alltöövõtjad ei vasta hankija esitatud nõuetele. Alltöövõtja hankepassi, mille alusel vastavust tuvastada, ei ole esitatud. Hankija toob välja, et hanketingimused nägid ette, et kui pakkuja kavatseb hankelepingu täitmiseks sõlmida alltöövõtulepingu(id) (olenemata selle õigussuhte vormist) ettevõttega, peab pakkuja esitama Vormil 4 andmed alltöövõtja(te) kohta ja Vormil 5 alltöövõtja(te) kinnituse(d). Kolmas isik esitas koos pakkumusega Vormil 4 andmed alltöövõtjate kohta (6 alltöövõtjat) ja Vormil 5 alltöövõtjate kinnitused. Vastavad andmed nähtuvad VAKO toimikust. Ringkonnakohus märkis 12.08.2021 määruse p-s 18, et pakkumuse vormilt 4 nähtub, et alltöövõtjana soovitakse kasutada akustikaeksperti, kuid vormil 5 nõutav kinnituskiri selles osas puudub. Hankija selgitas 31.08.2021 menetlusdokumendis, et pakkumuse koosseisus ja selle lisade hulgas sisaldus ka vormil 5 nõutav kinnitus alltöövõtja (akustikaekspert) kohta. Kuivõrd pakkumus ja selle lisad tervikuna on äärmiselt mahukad, siis esitas vastustaja Vorm 5 kinnituse 31.08.2021 seisukoha lisana (Lisa 1). Seega on kõigi allhankijate osas nõutavad kinnitused esitatud. Hankija kinnitusel kontrollis ta eduka pakkuja pakkumuses nimetatud alltöövõtjate osas kõrvaldamise aluste puudumist. Kontrolli tulemusena leidis hankija, et eduka pakkuja alltöövõtjad vastavad hankes seatud vastavustingimustele. Kohtule ei nähtu, et hankija oleks hindamisel vigu teinud.

3-21-1766 Seejuures kõik esitatud pakkumused ületasid hankija enda poolt algselt arvestatud hanke eeldatavat maksumust (5 000 000 eurot koos reservi ja ilma käibemaksuta, ilma reservita ja koos käibemaksuga oli eeldatav maksumus 5 882 353 eurot). Kohus nõustub, et selles võrdluses ei pidanud hankijal tekkima mingit kahtlust, nagu oleks kolmanda isiku pakkumuse näol tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Hankija on kontrollinud ka RHS § 115 lg 2 p 2 alusel kolmanda isiku pakkumust. Nimetatud sätte kohaselt peab hankija küsima pakkujalt selgitust, kui pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Edukas pakkuja esitas enda ja pakkumuses nimetatud alltöövõtjate kohta Maksu- ja Tolliameti tõendid (nähtuvad VAKO toimikust). Eduka pakkuja ja pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate töötasu oli võrdlusperioodil (september 2020 – veebruar 2021) 75‒193% sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Hankija selgituse kohaselt oli erandiks üks alltöövõtja, kelle töötasu oli võrdlusperioodil väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Edukas pakkuja esitas alltöövõtja madalama töötasu kohta selgituse, mis oli seotud eelkõige koroonapandeemist tingitud mõjutusega ja vähenenud töömahuga võrdlusperioodil. Pakkumuste maksumust tervikuna antud komponent märkimisväärselt ei mõjuta. Hankija jaoks oli selgitus piisav ja ammendav. Hankija hindas esitatud tõendeid ja leidis lõppastmes, et pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Kohtule ei nähtu, et hankija oleks hindamisel rikkunud RHS norme või põhimõtteid. Kaebaja on oma väidete põhistamisel viidanud vaidlustuse lisana 2 esitatud tõendile, mida vaidlustajad on nimetanud Kalla Mööbel pakkumuseks. VAKO on seda tõendit enda otsuses hinnanud ja leidnud, et sellest hinnapakkumust jääb täiesti selgusetuks, õieti mis dokumendiga on tegemist, mis andmed selles kajastatud on ning kuidas üldse see vaidlusaluse riigihanke ja kolmanda isiku pakkumusega seondub või mida tõendama peaks. Kohus nõustub VAKO-ga, et vaidlustatud dokumendi põhjal ei ole võimalik sedastada kolmanda isiku pakkumuse õigusvastasust ei konkreetse hanke osa ega hanke suhtes tervikuna. Kaebaja väited kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalast hinnast ei ole piisavalt põhjendatud ega konkretiseeritud.

3-21-1766 määruskaebuse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta rahuldamata, ei pea kohus põhjendatuks vastustaja menetluskulusid kaebajalt täies ulatuses välja mõista. Kohus peab haldusasja mahtu ja keerukust arvestades vastustaja põhjendatud õigusabikuluks kokku (koos käibemaksuga) 6000 eurot, millises ulatuses tuleb menetluskulu ühispakkujatelt solidaarselt välja mõista. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.