3-21-1766 Tesman Ehitus OÜ ja AS Level kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 22. juuli 2021. a otsuse nr 19921/233705 tühistamiseks ja Saaremaa Vallavalitsuse 15. juuni 2021. a korralduse nr 2-3/1082 osaliseks tühistamiseks
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – ühispakkujad Tesman Ehitus OÜ ja AS Level, esindaja vandeadvokaat Alar Urm Vastustaja (hankija) – Saaremaa vald, esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kolmas isik – AS Megaron-E
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. augusti 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Saaremaa valla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja toimikusse Saaremaa valla määruskaebusele lisatud tõendid.
2.Jätta Saaremaa valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. augusti 2021. a määruse resolutsiooni punkt 6 asjas nr 3-21-1766 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 280 lg 4 ja § 235 lg 1).
Saaremaa Vallavalitsus (hankija) alustas 12.04.2021 avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Kuressaare Hariduse 13 koolihoone rekonstrueerimine“ (viitenumber 233705).
2.Pakkumuse esitasid seitse pakkujat, sh ühispakkujad Tesman Ehitus OÜ ja AS Level ning AS Megaron-E.
3.Saaremaa Vallavalitsuse 15.06.2021 korraldusega nr 2-3/1082 tunnistati teiste hulgas AS Megaron-E ning ühispakkujate Tesman Ehitus OÜ ja AS Level pakkumused vastavaks (p 1),
3-21-1766 tunnistati edukaks AS Megaron-E pakkumus (p 4), kvalifitseeriti AS Megaron-E kui edukas pakkuja ja jäeti ta hankemenetlusest kõrvaldamata (p 5).
4.Ühispakkujad Tesman Ehitus OÜ ja AS Level esitasid 28.06.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija 15.06.2021 korralduse p 1 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati AS Megaron-E pakkumus vastavaks, ning korralduse p 4 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati AS Megaron-E pakkumus edukaks.
5.Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 22.07.2021 otsusega nr 199-21/233705 vaidlustuse rahuldamata. Vaidlustajad ei ole selgitanud, miks ei vasta kolmanda isiku pakkumus hanketingimustele. Nagu vaidlustuskomisjon on varem leidnud (nt otsus asjas nr 146-17/186866, p 10), peab vaidlustuses olema selgelt näidatud, miks on hankija tegevus õigusvastane. Vaidlustuskomisjon ei saa hakata ise pakkumusest vigu otsima (vt riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 140-18/197708, p 16). Vaidlustajad ei täpsustanud, millistele konkreetsetele tingimustele ei vasta kolmanda isiku alltöövõtjad. Kolmas isik esitas kõigi alltöövõtjate hankepassid. Akustikaekspert on osalenud viimase kolme aasta jooksul vähemalt ühe ühiskondliku hoone projekteerimisel akustikaeksperdina. Kolmas isik on nimetanud kõik nõutavad projekti- ja objektijuhid. Puuduvad põhjendused, miks on kolmanda isiku pakkumus vaidlustajate hinnangul liiga madal. Alapakkumuse vaidlustes lasub tõendamiskoormus vaidlustajatel (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-87-10, p-d 19–20; otsus asjas nr 3-20-924, p 29). Vaidlustajad peavad ära näitama, et hankijal pidanuks tekkima kahtlus pakutud hinna põhjendatuse osas. Ärisaladuse kaitse tõttu ei pruugi vaidlustajatele olla pakkumuse detailid teada, mistõttu ei saa hankija ja ettevõtja, kelle pakkumus vaidluse all on, jääda alapakkumuse vaidluses passiivseks. Samuti peab asja läbivaatav organ olema sellevõrra aktiivsem (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-924, p 29; riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 136-20/220835, p 14). See ei väära üldist põhimõtet, et vaidlustajad peavad oma väiteid tõendama. Vaidlustajad ei ole seda teinud. Hankija on veenvalt selgitanud, et tal ei pidanud tekkima kahtlust kolmanda isiku pakutud hinna põhjendatuses. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ületab hankelepingu eeldatavat maksumust ning selle erinevus võrreldes mitmesuguste referentsnäitajatega on sedavõrd väike (5–6%), et ei tekita kahtlust, et pakutud hind ei ole tõsiseltvõetav. Pakkumuse maksumust tuleb vaadelda tervikuna (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-17-2544, p 12; otsus asjas nr 3-18-1116, p 18). Vaidlustusele lisatud E-eelarvestus OÜ hinnapakkumus ei ole asjakohane.
6.Ühispakkujad Tesman Ehitus OÜ ja AS Level esitasid 02.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus ning tunnistada kehtetuks hankija 15.06.2021 otsus AS Megaron-E pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning AS Megaron-E kvalifitseerimise kohta. Vaidlustajad vaidlustasid eduka pakkuja kvalifikatsiooni. Riigihangete seaduse (RHS) § 191 lg 1 kohaselt võib vaidlustaja vaidlustuse nõuet või alust muuta või täiendada. Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavad dokumendid peavad olema vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumiseks määratud päeva või kirjalikus menetluses vaidlustuskomisjoni määratud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäeva. Tegemist ei olnud uute nõuete esitamisega. Vaidlustajad esitasid need nõuded vaidlustuses.
2(8)
3-21-1766 Olukorras, kus vaidlustusmenetluse käigus esitatakse seisukoht ja põhjendused pakkuja hankest kõrvaldamise aluse esinemise või kvalifikatsiooni puudumise kohta, tuleb riigihangete vaidlustuskomisjonil selle väite õigsust kontrollida (RHS § 104 lg 7). Hankija ei saa vaidlustusmenetluse ajal võtta vastu uusi hankemenetluse otsuseid, mistõttu tuleb neid asjaolusid kontrollida riigihangete vaidlustuskomisjonil (RHS § 201 lg 1). RHS § 104 lg-s 7 on sätestatud, et tegemist on hankija õigusega. Vastavalt RHS-le, kui pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele, tuleb pakkuja kõrvaldada või jätta kvalifitseerimata. Vaidlustajad tõendasid, et edukaks tunnistatud pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele. Vaidlustajate võimalused kolmanda isiku pakkumuse kontrollimiseks on hankijaga võrreldes piiratud. Riigihangete vaidlustuskomisjon ei leidnud vaidlustust saades, et vaidlustus ei vasta selles osas nõuetele. Vaidlustusmenetlus on uuriv menetlus. Pakkumus ei ole vastav, kuna selle on esitanud isik, kes ei vasta kvalifikatsioonitingimustele. Edukaks tunnistatud pakkuja on esitanud alapakkumise. Selle tõendamiseks esitasid vaidlustajad tõendi, et vähemalt pakkumuse ühes osas on esitatud pakkumus ebareaalne. Nagu riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuses on viidatud, võib hinnakujundus olla pakkuja ärisaladus ning seetõttu on vaidlustajate võimalused alapakkumuse tõendamiseks piiratud. Kui pakkumuse ühe osa kohta on tõendatud, et see on alapakkumine, on see piisav põhjus kontrollida kogu pakkumust selles osas. Hankija ei suutnud tõendada, et edukaks tunnistatud pakkumus ei ole alapakkumus.
7.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus keelata vastustajal ja edukaks tunnistatud pakkujal hankelepingu sõlmimine ja täitmine kuni kohtuasjas sisulise lahendi jõustumiseni. Kaebajate eesmärk on sõlmida hankeleping. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, sest vastasel juhul ei ole kaebajatel võimalik kaebuse rahuldamisel soovitud eesmärki saavutada.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.08.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas Saaremaa vallal riigihankes „Kuressaare Hariduse 13 koolihoone rekonstrueerimine“ (viitenumber 233705) hankelepingu sõlmimise (resolutsiooni p 6). Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajate eesmärk on sõlmida hankeleping. Kui hankija sõlmib hankelepingu kolmanda isikuga, kaotavad kaebajad selle võimaluse ning kaebuse eesmärgi saavutamine muutub võimatuks. Kahjuhüvitise nõudmine on raskesti realiseeritav ega õigusta esialgse õigusekaitse kohaldamata jätmist. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Hankemenetluse eset arvestades ei ole hankija ja kolmanda isiku huvi hankelepingu kiire sõlmimise vastu, samuti avalik huvi hankelepingu esemeks olevate tööde kiire teostamise vastu selgelt kaalukam kaebajate huvist. Üldjuhul peavad hankijad hanke planeerima arvestusega, et hankeotsuseid võidakse vaidlustada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Saaremaa vald esitas 05.08.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 03.08.2021 määruse resolutsiooni p 6 ning teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Hankija asus planeerima hanget 2019. a-l. Ehitustegevus on seotud struktuurifondi rahastamisotsuse, sellele järgnenud projekteerimishanke ning mitme teise koolihoone ehitamise 3(8)
3-21-1766 ja renoveerimisega. Sihtasutus Innove rahuldas 14.01.2019 otsusega nr 3-3.1/21 vastustaja taotluse projekti elluviimiseks. Toetuse andmise otsuse kohaselt on projekti kogumaksumus 5 338 732,61 eurot, millest struktuuritoetuse osa moodustab 85% ja omafinantseering 15%. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev on 31.08.2022. Projekti elluviimine on seotud riigi rajatava Saaremaa Gümnaasiumiga (riigigümnaasium). Koolivõrgu korrastamise käigus muudeti senine Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare Hariduse kooliks, mis jätkab tegutsemist alates 01.09.2021 põhikoolina. Riigigümnaasium alustab tööd 01.09.2021. Kuna Saaremaal puuduvad asenduspinnad, mis võimaldaksid mahutada ära kogu senise Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaskonna (ca 800 õpilast), on Hariduse 13 koolihoone rekonstrueerimistöödega võimalik alustada siis, kui on alustanud tööd riigigümnaasium. Seetõttu planeeriti Hariduse 13 koolihoone rekonstrueerimistööd 2021/2022. õppeaastale. Hariduse 13 koolihoone sisearhitektuuri ja arhitektuuri ideekonkurss kuulutati välja 18.06.2019, konkursi tulemused kinnitati 29.10.2019. Hanketulemused koolihoone ja hooviala projekteerimiseks kinnitati 07.01.2020. Korrigeeritud pakkumuse esitas hanke võitja 07.01.2021. Vastustaja kuulutas 12.01.2021 esimest korda välja riigihanke koolihoone rekonstrueerimiseks. Vastustaja korralduse kohaselt oli hanke eeldatav maksumus koos tellija reservi ja käibemaksuga 6 miljonit eurot. Hankemenetlus lõpetati vastustaja 02.03.2021 korraldusega kõigi pakkumuste tagasilükkamisega, kuna nende maksumused ületasid hankelepingu eeldatavat maksumust. Uue riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg oli 25.05.2021. Pakkumused ületasid hanke eeldatavat maksumust. Täiendavate katteallikate leidmise vajaduse tõttu kinnitas vastustaja riigihanke tulemused 15.06.2021. Seega ei ole vastustaja viivitanud hankemenetluse planeerimisega. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel lükkuks ajakriitiliste ehitustööde algus määramata ajaks edasi. Koolihoone praeguse ehitustehnilise seisukorra tõttu võivad ohtu sattuda laste, õpetajate ja teiste koolitöötajate elu ja tervis (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-51-09, p 14). Tegemist on ülekaaluka avaliku huviga. Ehitusprojekt on kogukonnale olulise ja emotsionaalse väärtusega. Projekti rahastuse tähtajad ei sõltu vastustajast. Pärast vaidlusaluse koolihoone rekonstrueerimistööde lõppu on vastustaja planeerinud alustada 01.09.2022 Kuressaare Vanalinna Kooli rekonstrueerimisega ning kasutada koolitöö korraldamiseks asenduspinda. Olukorras, kus Hariduse 13 koolihoone rekonstrueerimistööd viibivad, pikeneb aeg, mil Kuressaare Hariduse kool vajab asenduspindu. Seega ei ole võimalik alustada Kuressaare Vanalinna Kooli rekonstrueerimisega planeeritud ajal. Mõlema kooli kolimine toimub ajal, mil käib õppetöö. Vastustajale kaasneb sellega varaline kahju. Kavandatavad muudatused puudutavad ca 980 õpilast. Sellises mahus on õppetöö ümberkorraldamine seni kavandatust pikemaks perioodiks probleemne ja kulukas. Kaebus on perspektiivitu. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.07.2021 otsusest ja 13.07.2021 e-kirjast nähtub, et kaebaja ei vaidlustanud vastustaja otsust kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta. Järelikult on kaebajal vähemalt osaliselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajad esitasid halduskohtule uuesti samad tõendid, mida riigihangete vaidlustuskomisjon vastu ei võtnud ega hinnanud. Kaebusest ei selgu, mida soovib kaebaja riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamisega saavutada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 2 kohaselt saab riigihangete vaidlustuskomisjoni otsust eraldi vaidlustada, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata kaebuse esemest. Sellised põhjendused kaebuses puuduvad. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks on nende arvates ebaõige hankija otsus AS Megaron-E pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Kaebajate argumendid põhjendamatult madala maksumuse kohta on alusetud. Hankijal ei tekkinud kahtlust, et eduka pakkuja pakkumuse 4(8)
3-21-1766 maksumus on põhjendamatult madal. Hankija võrdles kõiki pakkumusi nii omavahel kui ka pakkumuste keskmistega, mille tulemusena selgus, et pakkumuste maksumus erineb 5–6%, mis on oluliselt madalam kõikumine kui RHS § 115 lg 2 p-s 1 loetletud määrad. Koolimööbli hinnapakkumine 344 461 eurot ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale, sest puudutab vaid ühte hanke komponenti. Võrrelda tuleb rekonstrueerimise projekteerimise ja ehitustööde maksumusi tervikuna. Samuti on põhjendamatud etteheited eduka pakkuja referentside või meeskonnaliikmete kvalifikatsiooninõuete puudumise kohta. Hankija kontrollis kõiki esitatud andmeid ja leidis, et need vastavad hanke tingimustele. Hankijal ei ole võimalik sõlmida hankelepingut kaebajatega põhjusel, et nende pakkumus ületab ca 459 000 euro võrra hankija rahalisi vahendeid. Kuigi ka eduka pakkumuse maksumus ületas kavandatud maksumust, eraldas Saaremaa Vallavolikogu lisaeelarvega vahendeid hankelepingu sõlmimiseks, kuid üksnes nimetatud pakkumuse piires. Seega tooks hankija 15.06.2021 otsuse tühistamine kaasa selle, et hankija peab hankemenetluse tervikuna tühistama.
10.Ühispakkujad Tesman Ehitus OÜ ja AS Level palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Koolimaja ehitamine ja remont ei ole seotud suurema avaliku huviga kui muud hooned. Avalik huvi on seotud sellega, et koolimaja remont oleks hästi kavandatud ja selle viiks läbi parimate oskustega ettevõte. Vaidlus ei ole mahuks, mistõttu on põhjendatud eeldada, et halduskohus teeb otsuse hiljemalt 20.08.2021. Seega jõuab vastustaja sõlmida hankelepingu augusti lõpus või septembri alguses. Objekti rekonstrueerimistööd on võimalik teostada ca 10 kuuga. Avalikes huvides on, et vastustaja sõlmiks lepingu ettevõtjaga, kes omab vajalikku kvalifikatsiooni. Vastustaja tunnistas edukaks pakkuja, kelle kvalifikatsioon ei ole nõuetekohane ning pakkumus vastav. Seega ei saa pakkuja olla edukas. Edukaks tunnistatud pakkuja ei vasta riigihanke tingimustes ettenähtud kogemusele. Vastustaja ei põhjendanud, kuidas vastab edukaks tunnistatud pakkuja kvalifikatsioonitingimustele (RHS § 104 lg 7). Vaidlustajad loobusid üksnes AS Megaron-E kõrvaldamata jätmise vaidlustamisest. See, et riigihangete vaidlustuskomisjon ei menetlenud vaidlustust kvalifitseerimise osas, on põhjendamatu ega vabasta hankijat kohustusest kontrollida eduka pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele. AS Megaron-E ei ole viimase viie aasta jooksul projekteerinud ega ehitanud ühtegi riigihanke alusdokumentides nõutud kuni 3000 m2 suurusega sarnast objekti. Rekonstrueeritava koolihoone suurus on 5500 m2. Kaheldav on AS Megaron-E võimekus teostada töö kvaliteetselt ja tähtaegselt. AS Megaron-E pakkumus ei olnud majanduslikult soodsaim. AS Megaron-E referentslepingu objekt ei vasta kvalifitseerimistingimustele, kuna töö ei puudutanud kogu hoonet, vaid osa hoonest ning tööd ei teostatud kvaliftseerimistingimustes nõutud mahus. Hankija ei ole sisuliselt põhjendanud AS Megaron-E vastavust kvalifitseerimistingimustele. Puudub hinnang AS Megaron-E referentsobjektile (Logistikakeskuse ehitustööd). Esitatud on üksnes hoone kasutusloa tehnilised näitajad, mis mh sisaldasid põhimahus 2014. a-l teostatud ehitustöid. Vallavolikogu 02.07.2021 erakorralisel istungil selgitas abivallavanem, et kui Tesman Ehitus OÜ ja Level AS vaie osutub edukaks, on võimalik leida lisavahendid objekti rahastamiseks. Projekti abikõlbulikkuse lõppkuupäev ei ole probleem, kuna pakkumuses nimetatud rekonstrueerimistööd on võimalik teostada kiiremini kui ühe aasta jooksul. AS Megaron-E ei täida kvalifikatsiooninõudeid, mistõttu ei ole hanklepingu sõlmimise ja täitmise korral vallavalitsuse kulud abikõlblikud. Vallavalitsusel on võimalik taotleda pikendust projekti lõppkuupäeva osas, kui hanke korraldamine venib planeeritust pikemaks. Hankeasjades ei saa 5(8)
3-21-1766 riigihanke korraldamiseks liiga lühikese aja planeerimine olla alus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisele.
11.AS Megaron-E määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Määruskaebuse esitaja lisas määruskaebusele 12 lisa. Need tõendid tuleb võtta haldusasja toimikusse. Tõenditega soovib vastustaja eelkõige tõendada kaaluka avaliku huvi olemasolu ning kaebuse perspektiivitust esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Tõendid on asjassepuutuvad.
13.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
14.Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajate seisukohtadest nähtub soov sõlmida vaidlusaluses hankemenetluses hankeleping. Esialgset õiguskaitset kohaldamata ei oleks selle eesmärgi saavutamine ka kaebuse rahuldamise korral võimalik. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista ebaselgus selles, kas kaebuse rahuldamise korral on hankijal piisavalt raha kaebajatega hankelepingu sõlmimiseks. Olukord, kus hankemenetlus sellisel juhul lõpetatakse uut hanget korraldamata, ei ole kindel. Kui hankeleping sõlmitakse kohtumenetluse ajal kolmanda isikuga, on kaebuse eesmärgi saavutamine välistatud.
15.Menetlusosaliste vahel on vaidlus küsimuses, millises osas on kaebajad läbinud riigihangete vaidlustuskomisjonis vaidlustusmenetluse. Riigihangete vaidlustuskomisjonile 28.06.2021 esitatud vaidlustusest nähtub, et kaebajad vaidlustasid hankija 15.06.2021 otsuse p-d 1, 4 ja 5. Punktiga 1 tunnistati AS Megaron-E pakkumus hanketingimustele vastavaks; punktiga 4 tunnistati edukaks pakkuja AS Megaron-E pakkumus ning punktiga 5 jäeti AS Megaron-E hankemenetlusest kõrvaldamata ja ta kvalifitseeriti. Vaidlustuse põhjendustes on välja toodud pakkumuse puudused: tegemist on alapakkumisega (p-d 3 ja 4); pakkuja referentsid ei vasta hanketingimustele (p-d 5–9); projekteerimistööde projektijuhil puudub vastav kvalifikatsioon (p-d 9–12); ehitustööde projektijuht ei vasta nõuetele (p-d 13–16); objektijuht ei vasta nõuetele (p-d 17–21); eriosade spetsialistid ei vasta nõuetele (p-d 22–24); akustika ekspert ei vasta nõuetele (p-d 25–28) ning alltöövõtjad ei vasta tingimustele (p-d 29–31). 30.06.2021 avalduses nõustusid vaidlustajad riigihangete vaidlustuskomisjoni kriitikaga osas, mis puudutas edukaks tunnistatud pakkuja kõrvaldamata jätmist (avalduse p 4). Korrigeeritud taotluses on märgitud, et vaidlustajad soovivad 15.06.2021 hankija otsuse kehtetuks tunnistamist AS Megaron-E pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas (vt ka riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.06.2021 e-kiri).
16.Ringkonnakohtu hinnangul on riigihangete vaidlustuskomisjon eelneva pinnalt õigesti järeldanud, et vaidlustajad ei vaidlustanud vaidlustusmenetluses pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele ning pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmist. Kaebajad märkisid korrigeeritud taotluses selgelt, et soovivad hankija 15.06.2021 otsuse vaidlustada üksnes pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas ega vaidlusta edukaks tunnistatud pakkuja kõrvaldamata jätmist. Kuigi puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole esitatud selgitusi 6(8)
3-21-1766 pakkuja kvalifitseerimise vaidlustamise kohta, on ka esialgses vaidlustuses esitatud üksnes nõue pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise, mitte kvalifitseerimise otsuse vaidlustamise kohta. Riigihangete vaidlustuskomisjon selgitas 29.06.2021 kirjas AS MegaronE kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuse vaidlustamise võimalusi ning korrektsete nõuete esitamise tingimusi. Seega oli kaebajatel – juhul, kui nad soovisid jääda algsete nõuete juurde – võimalik esitada vastavad nõuded puuduste kõrvaldamise avalduses. Ühispakkujaid esindas vaidlustusmenetluses vandeadvokaat, mistõttu puudub alus eeldada, et nõuete korrigeerimise vajadus jäi arusaamatuks või taotlus on sõnastatud ekslikult ning tegelikkuses oli vaidlustajate soov kolmanda isiku kvalifitseerimis- ja kõrvaldamata jätmise otsust siiski vaidlustada. Ka juhul, kui vaidlustuse esitajate 09.07.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile saadetud seisukohta kolmanda isiku väidetava ebaõige kvalifitseerimise osas mõista uue nõude esitamisena RHS § 191 lg 1 mõttes, ei anna see alust asuda eelnevast erinevale seisukohale. RHS § 191 lg 1 kohaselt võib vaidlustaja vaidlustuse nõuet või alust muuta või täiendada. Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavad dokumendid peavad olema riigihangete vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumiseks määratud päeva või kirjalikus menetluses riigihangete vaidlustuskomisjoni määratud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäeva. Iga uus nõue peab olema esitatud, järgides RHS §-s 189 sätestatud tähtaegu. RHS § 189 lg 1 sätestab, et vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Vaidlustajad said 15.06.2021 otsuse kätte 16.06.2021. Seega ei oleks vaidlustuse 09.07.2021 esitatud uus nõue olnud tähtaegne. Eelnevast tulenevalt on kaebajatel kohustuslik kohtueelne menetlus kirjeldatud osas läbimata ning AS Megaron-E kvalifitseerimisega seonduv ei saa olla vaidluse all kohtumenetluses. Seega on kaebajad vaidlustanud hankija 15.06.2021 otsuse osas, mis puudutab AS Megaron-E pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist.
17.Ühispakkujate arvates on kolmanda isiku pakkumus alapakkumine ning pakkumuses esitatud erinevad töödejuhatajad ning spetsialistid ei vasta hanketingimustele. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.08.2021 halduskohtule esitatud toimikus on mh hankija poolt riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud kolmanda isiku pakkumuse lisad (hankija 07.07.2021 e-kiri), mis sisaldavad kolmanda isiku ärisaladust. Kohtutel on nende dokumentide pinnalt võimalik kontrollida kaebajate väiteid kolmanda isiku pakkumuse väidetava mittevastavuse kohta erinevaid töödejuhatajaid ning spetsialiste puudutavas osas.
18.Kaebajate etteheited projekteerimistööde projektijuhi, ehitustööde projektijuhi ja objektijuhi osas seonduvad sellega, et isikutel puudub vajalik kvalifikatsioon ning nad ei ole tegelikkuses referentsobjektidel töid juhtinud. Pakkumuse vormilt 2 nähtub, et nii projekteerimistööde projektijuht, ehitustööde projektijuht kui ka objektijuht vastavad kutsekvalifikatsiooni nõutele. Kutsetunnistused on pakkumusele lisatud ning ehitustöid ei juhi samad isikud. Nii projekteerimis- ja ehitustööde projektijuhi kui ka objektijuhi osas on esitatud kinnitused nende töötamise kohta referentsobjektidel. Samuti vastavad kvalifitseerimistingimustele eriosade spetsialistid, kelle kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid sisalduvad pakkumuste lisades. Akustikaeksperdi referentsobjekt on nõuetele vastav. Isiku osalemist referentsobjekti töös on kinnitanud peaprojekteerija. Referentsobjekt valmis hanketeate esitamisele eelneva kolme aasta jooksul. Samas nähtub pakkumuse vormilt 4, et alltöövõtjana soovitakse kasutada ka akustikaeksperti, kuid vormil 5 nõutav kinnituskiri selles osas puudub. Teiste alltöövõtjate kohta on lisatud vormidel 4 ja 5 märgitud kinnitused.
19.Kaebust ei ole siiski alust pidada perspektiivituks. Vaidlustajate hinnangul ei vasta 7(8)
3-21-1766 kolmanda isiku pakkumus eelnevalt nimetatud isikute osas hankedokumentides sätestatud nõuetele. Kolmanda isiku ärisaladust sisaldavate andmete juurde (hankija 06.07.2021 e-kirja lisad) on lisatud selgitused seonduvalt kolmanda isiku pakkumuse vastavusega referentsobjektidele. Halduskohtul tuleb asja sisulisel lahendamisel neid väiteid hinnata. Vaidlustusmenetluses esitatud dokumentidest nähtub mh, et ühele referentsobjektile on väljastatud kasutusluba 2021. a veebruaris üksnes osaliselt. See vähendab välja ehitamata osa referentsobjekti kasuliku pinna mahtu. Samuti nähtub pakkumuse vormilt 2, et kolmanda isiku ehitustööde projektijuht teostas töid 2015. a augustist kuni 2016. a aprillini, mistõttu tuleb halduskohtul hinnata, kas täidetud on hankedokumentides sätestatud nõue, et objektijuht peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelnenud viie aasta jooksul juhtinud referentsobjekti ehitustöid.
20.Kaebuse väiteid kolmanda isiku pakkumuse hinna osas tuleb halduskohtul samuti asja sisulise läbivaatamise käigus põhjalikumalt hinnata, arvestades seejuures kogumis pakkumuse maksumuse erinevaid komponente (vt ka Riigikohtu 04.11.2020 otsus asjas nr 3-20-924 ja 07.06.2021 otsus asjas nr 3-20-2362). Kuigi kaebuse väited ei ole selles osas, arvestades vähest erinevust pakkumuse eeldatavast maksumusest, suured, ei saa kaebust selles osas pidada ka perspektiivituks.
21.Koolihoone renoveerimise vastu esineb suur avalik huvi. Vastustaja alustas renoveerimistöödeks vajaliku hankemenetluse ettevalmistamisega 2019. a-l. Hankijal on kahtlemata olnud raske planeerida hangete läbiviimisele kulunud aega olukorras, kus enam kui üks hankemenetlus on lõpetatud. Avalik huvi hankelepingu sõlmimiseks kohtumenetluse ajal ei ole siiski ülekaalukas. Projekti abikõlbulikkuse tähtaeg on 31.08.2022. Tööde teostamine selleks ajaks ei ole välistatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Arvestades hankeasja lahendamiseks sätestatud tähtaegu, jõustub kohtuasjas lõpplahend hiljemalt 2021. a novembris. Seejärel on hankijal võimalik sõlmida leping eduka pakkujaga. Renoveerimistöödeks jääb sel juhul aega ca 9 kuud. Põhjendatul juhul on võimalik taotleda struktuuritoetuse otsuse muutmist (perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lg 1; vt ka perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks § 10 lg-d 1 ja 2). Määruskaebuse vastuses viidatud 02.07.2021 vallavolikogu istungil ei välistatud võimalust, et ehitustööde leping sõlmitakse mõne muu pakkujaga kui kolmas isik või hankemenetlus tunnistatakse kehtetuks üksnes põhjusel, et hange võib kujuneda planeeritust kallimaks. Avalikes huvides on hankemenetluse korrektne läbiviimine ning avalike vahendite õiguspärane kasutamine. Riigigümnaasium alustab tööd 01.09.2021, mistõttu on põhikooli hoone renoveerimise ajaks võimalik õppetegevus viia asenduspinnale juba kooliaasta alguses või mõnel koolivaheajal, ilma õppetööd segamata. Eelnevast tulenevalt, võttes mh arvesse ringkonnakohtu selgitusi kaebuse perspektiivi osas, ei ole avalik huvi kaebaja erahuvist kaalukam.
22.Halduskohtul on võimalik esialgne õiguskaitse tühistada omal algatusel ka menetluse kestel. Samuti on abinõu tühistamist võimalik taotleda hankijal (HKMS § 253 lg 1). Haldusasja praeguses menetlusfaasis ei ole taotluse rahuldamata jätmiseks alust.
23.Eelnevast tulenevalt jääb Saaremaa valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.08.2021 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.