3-20-2548 Osaühingu Metsagrupp kaebus Saarde Vallavolikogu 23.09.2020 otsuse nr 49 ja 18.11.2020 vaideotsuse nr 66 tühistamiseks ning Saarde Vallavolikogu kohustamiseks uuesti otsustada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamise üle Kaebaja: Osaühingu Metsagrupp, volitatud esindaja Kerstin Kütt Vastustaja: Saarde vald, lepingulised esindajad vandeadvokaat Armand Reinmaa ja advokaat Piret Rummi Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.10.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Saarde Vallavolikogu (Saarde vald, edaspidi vastustaja) võttis 17.10.2018 vastu otsus nr 41 „Saarde valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. ÜP üheks eesmärgiks on olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine (ÜP lähteülesanne lk 5): hinnata perspektiivseid tuuleparkide arendusalasid lisaks Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringus toodule. Üldplaneeringu koostaja leidmiseks korraldatud hankes (sh eelarve koostamisel) arvestas vastustaja, et see ÜP lähteülesandes seatud eesmärk on vaja täita (sh teha tuuleparkide asukohavalikud). Vastustaja kuulutas 28.04.2020 korraldusega nr 152 välja ning vastustaja 09.06.2020 korraldusega kinnitati sobiv pakkuja.
2.Vastustaja algatas 17.03.2020 otsusega nr 11 Enefit Green AS-i 21.01.2020 taotluse alusel kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi EP) tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks Saarde valla territooriumi osa 123 km2 suurusel alal. Metsamaahalduse Aktsiaselts (edaspidi Metsamaahaldus) esitas 14.02.2020 taotluse algatada EP taotluse lisas näidatud alal, eesmärgiga rajada sinna tuulepark. Nimetatud ala jääb Enefiti taotluses toodud planeeringuala sisse. Metsamaahaldus täpsustas 22.05.2020 taotluses ala suurust - 68 km2 suurusel alal, kus mh paiknevad Metsamaahalduse omandis olevad kinnistud. Osaühing Metsagrupp (edaspidi kaebaja) esitas 11.06.2020 vastustajale samasisulise taotluse 442 km2 suuruse ala kohta, kus mh paiknevad Metsagrupi omandis olevad kinnistud. Kaebaja ja Metsamaahaldus esitasid 17.08.2020 ühise sama sisulise taotluse, erinevusega ala osas - planeeringuala hõlmaks kogu Saarde valla territooriumit, v.a ala, mida puudutas 17.03.2020 otsus. Taotlejad kinnitasid valmisolekut ühiselt kanda planeeringu koostamise-, koostamise tellimise ja keskkonnamõjude hindamisega kaasnevad kulud võrdsetes osades.
3.Vastustaja jättis 23.09.2020 otsusega (edaspidi otsus) taotlused EP algatamiseks rahuldamata. Otsuse kohaselt tehakse elektrituulikute asukohavalik ÜP koostamise protsessis. Vastustaja jättis 18.11.2020 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata. Metsamaahaldus vaiet ei esitanud.
4.Tallinna Halduskohus (edaspidi kohus) võttis 22.01.2021 määruse menetlusse Osaühingu Metsagrupp kaebuse otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks uuesti otsustada EP ja KSH algatamise üle. Kohus määras 10.08.2021 määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Menetlusosalised esitasid 31.08.2021 täiendavad seisukohad.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõuete aluseks on väide, et vastustajal puudub alus KOV EP algatamata jätmiseks, vastustaja on jätnud järgimata kaalutlusreeglid ning arvestamata oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2, 18.12.2020 kaebuse p 10).
6.Esmalt toob kaebaja välja, et vastustaja on kohelnud kaebajat ebavõrdselt võrreldes Enefitiga. Kaebaja arvates ei ole vastustaja otsuses ja vaideotsuses esitanud kaalutlusi, miks ta lahendas kaks analoogset taotlust erinevalt – kaebaja taotluse jättis rahuldamata, kuid Enefit taotluse rahuldas.
7.Otsuse kohaselt on Saarde Vallavolikogu lähtunud PlanS § 96 lg 2 p-st 1, mille kohaselt ei algatata EP menetlust, kui algatamine on ilmselgelt vastuolus ÜP-ga. EP algatamine ei ole ÜPga vastuolus. Vastupidi, vastavalt PlanS § 95 lg-le 1 koostatakse EP olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui sellise ehitise asukoht ei ole ÜP-s määratud. EP-ga kavandatud ehitise asukoht kantakse varem kehtestatud ÜP-sse 30 päeva jooksul arvates EP kehtestamisest (PlanS § 122 lg 3).
8.EP menetlust ei algatata, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik (PlanS § 96 lg 2 p 2). Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole võimalik väita, et on ilmne, et EP elluviimine tulevikus ei ole võimalik. Vastupidise järelduse tegemiseks on vajalik täiendava informatsiooni kogumine ja analüüs.
9.Vastustaja ei ole põhistanud, milles võiks seisneda muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus (PlanS § 96 lg 2 p 3), millele tuginedes võiks EP algatamisest keelduda.
10.Vastustaja on vaideotsuses ekslikul seisukohal, justkui tooks EP kehtestamine kaasa ÜP tervikuna kehtetuks tunnistamise.
11.EP algatamine: 1) aitab vältida absurdset olukorda, kus Saarde vallas tuuleparkide arendamine teatud isikutele välistatakse, 2) ei kohusta vastustajat EP kehtestama, kui ilmnevad seda välistavad asjaolud.
12.ÜP annab pikaajalised maakasutuse suunised, kuid ei sobi kõikvõimalike olulise ruumilise mõjuga ehitiste ega asukohtade määramiseks. ÜP menetlus ei vii samasuguse detailsusastmeni, nagu see on võimalik EP menetlusega. ÜP võib menetleda EP-ga paralleelselt. Samaaegset menetlemist toetab asjaolu, et Saarde valla üldplaneeringu menetlus on algusjärgus, mistõttu on EP raames tehtavaid uuringuid ja muid andmeid võimalik kasutada ÜP menetluses, mis tagab ÜP põhjalikkuse.
13.Vastustaja ei ole piisava põhjalikkusega selgitanud ja põhjendanud kaebaja taotluste rahuldamata jätmist. Vastustaja rikkus kaebajale antud ärakuulamisõigust (HMS § 40). Saarde Vallavolikogu saatis kaebajale 13.11.2020 kutse Saarde Vallavolikogu istungil osalemiseks. Kutsega koos edastati kaebajale vaideotsuse eelnõu ning öeldi, et kaebajale antakse võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Vallavolikogu 18.11.2020 toimunud istungil otsustati jätta kaebaja esitatud vaie rahuldamata. Vaideotsuse tekst kinnitati eelnõus toodud kujul.
14.Täiendavates seisukohtades (31.08.2021 menetlusdokument) leiab kaebaja, et vastustajal ei olnud kaalutlusruumi otsustamaks EP algatamise üle. EP objektide nimekiri on suletud: need on kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruses nr 201 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“. Kui ehitis on nimekirjas, on tegemist EP objektiga ning sellele kohaldatakse vastavat regulatsiooni. Kaebaja tugineb planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale (411 SE, lk 3), milles märgitakse järgmist. Kui ehitis on selles nimekirjas, tuleb KOV-l taotluse saamisel lähtuda järgmistest variantidest: 1) ehitise asukoht on kohaliku omavalitsuse ÜP-s valitud; 2) ehitise asukoht on ÜP-s valitud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse regulatsiooni alusel; 3) ehitise asukohta ei ole ÜP-s valitud. Kui nimekirjas sisalduva ehitise rajamiseks ei ole ÜP-s asukohta valitud, nagu Saarde valla puhul, tuleb algatada EP ning viia läbi kaheosaline menetlus – ehitise asukohavalik ja detailne lahendus.
15.Kuigi vastustaja väidab (15.03.2021 menetlusdokumendi p 16), et ÜP kehtestamine peaks toimuma 2021. a sügise lõpus, siis tegelikkuses ollakse alles ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamise faasis. Tulenevalt PlanS-s ettenähtud etappidest, mis tuleb läbida enne ÜP kehtestamist, on ilmne, et 2021. a sügisel selleni ei jõuta. Seega ei ole põhjendatud vastustaja väide, et kaebaja taotluse alusel jäeti EP menetlus algatamata, kuna vastustaja nägi, et EP menetlust ei oleks olnud võimalik n-ö õigeaegselt lõpule viia.
16.Kaebajal ei ole võimalik samaväärselt esindada ega kaitsta oma huve käimasolevas ÜP menetluses, mille osaks on ka elektrituulikute asukohavalik, nagu seda väidab vastustaja. Vastustaja on lubanud kaasata kaebajat ÜP tuulealade määratlemise metodoloogia väljakujundamise protsessi, kuid seda ei ole käesoleva ajani teinud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
17.Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Otsus ja vaideotsus on õiguspärased ja nõuetekohaselt põhjendatud. Need on antud pädeva organi poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Otsus ja vaideotsus on proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele (HMS § 54, § 56).
18.KOV ülesanne on mh korraldada ruumilist planeerimist (KOKS § 6 lg 1), mida ta realiseerib üldplaneeringu, detailplaneeringu ja EP algatamisega, koostamisega ja kehtestamisega (PlanS § 4 lg 2). PlanS-i kohaselt võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku, kuid KOVle ei tulene seadusest kohustust planeeringut tingimata algatada. PlanS §-s 96 on samuti esitatud (avatud) loetelu olukordadest, millal EP algatamine ei ole põhjendatud. PlanS seletuskirja (lk 154) kohaselt sarnaneb EP menetlus riigi eriplaneeringu menetlusega (erisusena on seletuskirjas välja toodud vaid maavanema heakskiidu kohustus). Riigi eriplaneeringu algatamata jätmise aluste osas on seletuskirjas sõnaselgelt välja toodud, et planeeringu koostamise algatamisest keeldumise aluseid ei ole ammendavalt sätestatud (vt seletuskirja lk 84). Planeeringute kaudu kujundab kohalik omavalitsus valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele.
19.Planeeringu algatamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ning selles küsimuses on kohalikul omavalitsusel eelkirjeldatud väga avar kaalutlusruum. Sellele on vastustaja viidanud ka nii Otsuses kui ka vaideotsuses (vt kaebaja kaebuse lisa 5, lk 3; lisa 7, lk 6, 7). Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist. Samas on isik õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt.
20.Vastustaja lähtus otsuse ja vaideotsuse tegemisel õigesti sellest, et vastustaja 17.10.2018 otsuse nr 41 alusel toimuva ÜP menetluse üks eesmärk on selgitada välja elektrituulikute asukoht vastustaja territooriumil. Vastavalt PlanS § 74 lg 1 ja lg 8 peab vastustaja üldplaneeringu koostama ja kehtestama. PlanS § 75 lg 1 p 4 järgi valitakse ÜP-ga muu hulgas olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht. EP koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud (PlanS § 95 lg 1). PlanS § 74 lg 8 järgi on ÜP koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. PlanS § 95 lg 6 järgi on EP koostamise korraldaja samuti kohaliku omavalitsuse üksus.
21.Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 13.03.2019 kirjas rõhutatakse KOV rolli taastuvenergia arendamisel saavutamaks riiklikke eesmärke ja nähakse ette suuniseid ÜP koostamisel. Elektrituulikute asukohavalik on ÜP loogiline ja mõistlik osa. Taastuvenergia valdkond ja sellega seotud eesmärkide täitmine on selgelt kogu riigis muutumas järjest olulisemaks. On põhjust arvata, et riik hakkab üha rohkem nõudma kohalikelt omavalitsustelt selle valdkonna haldamist ja arendamist, sh ka kontrollimist. Seetõttu on põhjendatud, et sellekohane planeerimistöö tehakse ära käimasolevas ÜP menetluses, kus KOV-l on võimalik üheselt määratleda ühes dokumendis kõik selle valdkonna planeerimisega seotud põhimõtted ja tingimused ning selleks sobilikud alad.
22.Samal eesmärgil kahe planeerimismenetluse pidamine ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Kuna käimasoleva ÜP menetluse üheks eesmärgiks on elektrituulikutele sobivate asukohtade väljaselgitamine kogu vastustaja territooriumil, siis ei ole põhjendatud samas mahus sama eesmärgiga menetluse algatamine. Kaebaja 11.06.2020 ja 17.08.2020 taotluste ja 17.08.2020 esitatud planeeringuala kaardi kohaselt soovib kaebaja, et vastustaja algataks EP sisuliselt kogu vastustaja territooriumi osas, va ala suurusega 123 km2, mille osas algatati EP vastustaja varasema 17.03.2020 otsusega nr 11. Saarde valla pindala on 1065 km2, järelikult kaebaja taotlus hõlmab 942 km suurust planeeringuala. Niivõrd suure planeeringuala kohta algatatav EP selgelt dubleeriks vastavat osa ala ÜP menetlusest. EP menetlus kestaks kauem, kui toimuv ÜP menetlus. Pärast ÜP kehtestamist muutub EP menetlus alusetuks (PlanS § 95 lg 1).
23.Kaebaja õigused ja huvid on jätkuvalt kaitstud. Kaebaja ei saa EP menetluses, mida korraldaks vastustaja, suuremat sisulist rolli kui näeb ette seadus, so ta saab peamiselt avaldada oma seisukohti ja arvamust (nagu teisedki). Kaebajal on võimalik oma samu huve samaväärselt esindada ja kaitsta ÜP menetluses. PlanS § 76 lg 2 kohaselt tuleb kaasata üldplaneeringu koostamisse kõik isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, samuti isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Sama sätte lg 3 järgi võib kaasata üldplaneeringusse iga isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Huvitatud isikul on võimalik aktiivselt kõigi oma seisukohtadega menetluses osaleda igas menetlusetapis. ÜP kehtestamise järel on huvitatud isikul võimalik algatada detailplaneering talle kuuluvale kinnisasjale või muule kinnisasjale (selle omaniku nõusolekul) elektrituulikute ehitamiseks. Kaebaja ei saa EP algatamise korral võrreldes ÜP menetluses osalemisega mingit eelispositsiooni või otsustusõigust selles osas, kuhu elektrituulikuid lõpuks püstitada võib.
24.Vastustaja ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud, sest menetletud taotlused ei ole ühesugused: 1) ajalises mõttes. Taotlusi ei ole esitatud samal ajal, vaid ca 7 kuu pikkuse ajalise vahega. Enefit Green AS taotluse esitamise ja 17.03.2020 otsuse tegemise ajal komplekteeris vastustaja ÜP koostaja leidmiseks korraldatava hankemenetluse materjale. Riigihange kuulutati välja 28.04.2020 vastustaja korraldusega nr 152 (vt lisa 6). Kaebaja esitas esmase taotluse 11.06.2020, kui üldplaneeringu hankemenetluses oli möödunud ka pakkumuste esitamise tähtaeg ning sobiv pakkuja oli välja valitud (vt lisa 7). Kaebaja esitas ühistaotluse 17.08.2020, mis ajaks oli ära korraldatud ÜP koostamise avakoosolek, kus vaadati üle tööplaan ja ajakava, ning alustatud üldplaneeringu koostamisega. ÜP menetlus oli liikunud olulisel määral edasi ning kaebaja taotluste esitamise ajal oli sellest saanud sellevõrra suuremat kaalu omav asjaolu; 2) sisu ja mahu mõttes. Enefit Green AS taotlu puudutas 123 km2 suurust ala. Tegemist oli
väiksema alaga, kus asusid mitmed taotlejale endale kuuluvad kinnisasjad (kokku kuuluvad sellel planeeringu alal 7 kinnisasja Enefit Green AS-le). Kaebaja taotluste kohaselt taotles kaebaja EP algatamist sisuliselt terve vastustaja territooriumi osas (kokku 942 km2 suurune planeeringuala). Sellises mahus EP sarnaneb mahult ÜP vastava osa menetlusega. Enefiti taotluses toodud planeeringuala suurus ja taotluse esitamise aeg võimaldas arvata, et kui EP kehtestatakse, siis enne ÜP kehtestamist. Sellest ei saanud kaebajal tekkida eeldust, et tema (teistsugustel asjaoludel) põhineva taotluse alusel algatatakse samuti EP menetlus. Arvestades taotluse esitamise aega ja taotluses esitatud planeeringuala suurust, ei pidanud vastustaja sellise osaliselt toimuva ÜP menetlust dubleeriva suuremahulise planeerimismenetluse algatamist põhjendatuks.
25.Vastustaja leiab, et ei ole ärakuulamisõigust rikkunud. Kaebaja esindajad osalesid 26.08.2020 volikogu istungil päevakorrapunktis nr 1 ning andsid selgitusi, samuti 23.09.2020
volikogu istungil päevakorrapunktis nr 1 ning 18.11.2020 volikogu istungil päevakorrapunktis nr 3 (lisa 14 – 18.11.2020 protokoll nr 13, lk 1-2; 8-9). Protokollidest nähtub, et kaebaja oli taotluste esitamise ajahetkest alates pidevalt kaasatud ja mitmel korral ära kuulatud, kaebajaga on arutatud EP algatamise küsimust ning kaebaja seisukohti on analüüsitud.
26.Vastustaja märkis täiendavates seisukohtades (31.08.2021 menetlusdokument p-d 4 ja 5), et lähiajal (eelduslikult septembrikuu jooksul) toimub ÜP ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek (PlanS § 82). ÜP menetluse raames on paika pandud alad tuuleenergeetika arendamiseks (kaart on pärit ÜP eelnõust seisuga 26.08.2021).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.Vaidluse lahendamisel on oluline selgitada välja eelkõige järgmiste õigusnormide sisu ja omavaheline seos. ÜP üheks ülesandeks on olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine (PlanS § 75 lg 1 p 4). EP koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud (PlanS § 95 lg 1). EP ei algatata eelkõige juhul, kui 1) algatamine on ilmselgelt vastuolus ÜP-ga; 2) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik; 3) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus; 4) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna (PlanS § 96 lg 2 p-d 1-4). EP koostamise korraldaja võib EP menetluse lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus (PlanS § 97 lg 1 p 1). Puudub vaidlus selles, et perspektiivsed elektrituulikute arendusalad määrati maakonnaplaneeringuga (tuuleenergeetika teemaplaneering). Vastustaja praktika näitab, et teemaplaneeringu alusel on järgnevalt kehtestatud detailplaneeringuga täpne tuulikute ehitamise asukoht (vastustaja 15.04.2021 otsused nr 16, 17, 18, kaebuse lisa 1). Seega ei ole vastustaja kehtestanud ÜP-d, milles oleks teemaplaneeringu alusel täpsemalt määratletud elektrituulikute ehitusalad.
28.Esimene küsimus, mis tuleb lahendada, on selles, kas vastustajal oli PlanS alusel kaalutlusõigus otsustamaks EP algatamise üle. Kaebaja muutis õiguslikku põhjendust (31.08.2021 menetlusdokument võrrelduna kaebus), leides täiendavates seisukohtades, et vastustajal puudus kaalutlusõigus. Kaebaja tugineb PlanS § 95 lg 1 tekstile, Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 201 ning seaduse eelnõu seletuskirjale ning leiab, et kuna ÜP-s ei olnud elektrituulikute ehitamise asukohta valitud, tuleb algatada EP. Kohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega. Seaduse eelnõu seletuskiri on üks õiguse tõlgendamise allikas. Kuid sel juhul tuleb arvestada, kas seletuskirjas väidetu on kooskõlas õigusnormi grammatilise, teleoloogilise ja süstemaatilise tõlgendusega. Kohtule nähtub, et PlanS § 95 lg 1 grammatiline, teleoloogiline ja süstemaatiline tõlgendus viitab üksnes seadusandja tahtele selles osas, et elektrituulikute kui olulise ruumilise mõjuga ehitiste (Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 201 p 4) asukoht tuleb lahendada kas EP-ga või ÜP-ga (PlanS § 95 lg 1 koosmõjus PlanS § 75 lg 1 p-ga 4). Seetõttu kasutatakse sõnastust koostatakse. EP algatamise regulatsioon sisaldub PlanS § 96 lg-s 2. PlanS § 95 lg 1 sõnastuse alusel kaebaja poolt tehtud järeldus, et kui ÜP-s olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht puudub, tuleb KOVl EP algatada, on vastuolus PlanS § 96 lg-ga 2, mis näeb ette erinevad algatamisest keeldumise alused. Kui näiteks KOV-l puuduvad eelarves vahendid EP menetluse teostamiseks (PlanS § 96 lg 2 p 4), kuid igal juhul oleks kohustus EP algatada, rikub see KOV finantsautonoomiat. See ei saanud olla seadusandja tahteks.
Järelikult oli vastustajal olukorras, kus toimub ÜP menetlus, mille raames otsustatakse elektrituulikute asukoht, kaalutlusõigus, otsustamaks, kas rahuldada EP algatamise taotlus või mitte (vt lähemalt kohtuotsuse p 33).
29.Kohus nõustub kaebajaga selles, et ÜP-l on mitmeid erinevaid eesmärke, samal kui EP eesmärgid seonduvad konkreetse ehitisega. See võiks õigustada EP menetluse eelistamist. Samuti ei välista PlanS ÜP ja EP samaaegset menetlemist. Kohtu hinnangul on vastustaja seda arvestanud, kui otsustas 17.03.2020 otsusega algatada EP Enefiti taotluse alusel. Samas ei saa vastavast vastustaja otsusest järeldada, et ÜP ja EP samaaegne menetlemine on alati põhjendatud ja vajalik. Vastustaja on kohtule arusaadavalt selgitanud, et kui Enefiti taotlus puudutas 123 km2 suurust ala, siis kaebaja taotlus hõlmab kogu vastustaja territooriumit, see tähendab kordades suuremat ala (942 km2). See mõjutab omakorda oluliselt võimalike täiendavate elektrituulikute arendusalade väljaselgitamise ulatust. Järelikult ei saa Enefit taotluse rahuldamisest teha järeldust, et vastustaja pidanuks ka kaebaja taotluse rahuldama.
30.Kohtu hinnangul on vaidluse lahendamisel eelkõige oluline, kas EP menetluse algatamata jätmine rikub kaebaja õigusi ning kas vastustaja on algatamisest keeldumise otsust nõuetekohaselt põhjendanud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et koostatava ÜP menetluse üheks esemeks on kaaluda täiendavaid alasid ja võimalusi erinevate taastuvenergeetika liikide kasutuselevõtmiseks (ÜP lähteseisukohad, lk 4, vastustaja 15.03.2021 menetlusdokumendi lisa 4). ÜP menetluses on vastustaja hankemenetluse tulemusel välja valinud uuringute teostaja, kellel on kohustus lähtuda ÜP koostades sellest lähteülesandest. Samuti tuleb uuringute teostajal arvestada, kuidas võimalikud täiendavad alad mõjutavad olemasolevaid rohevõrgustikke. Tuleb hinnata rohevõrgustiku toimimist ning selle paigutust ning vajadusel teha ettepanekuid rohevõrgustiku alade piiride ja funktsioonide ning kasutustingimuste täpsustamiseks (ÜP lähteseisukohad, lk 22). Kohtu hinnangul tagab nende tõenäoliselt põrkuvate huvide tasakaalustatud lahenduse väljatöötamise ÜP menetluse käigus sama uuringute teostaja tegevus.
31.Kohtu hinnangul ei riku vastustaja valik – kaaluda ÜP menetluses perspektiivsed elektrituulikute arendusalad – kaebaja õigusi. Kaebajal on samasugune võimalus osaleda planeeringumenetluses ettepanekute ja võimalike vastuväidete kujul. Vastustaja viitab õigesti (31.08.2021 menetlusdokumendi p 4), et olukorras, kus on valminud ÜP ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek, kaasatakse kaebaja eelnõu kohta arvamuse avaldamisesse. Puudub võimalus väita, et EP menetlus annaks kaebajale paremad eelised tema huviks olevate arendusalade valikul. Lõppastmes on mõlema menetluse puhul otsustusõigus vastustajal (PlanS § 95 lg 6).
32.Iga planeeringu algatamise eesmärgiks on läbi analüüsida planeeringulahenduse kehtestamise kasuks ja kahjuks rääkivad põhjused. Mõlemad menetlused on aeganõudvad. ÜP menetluses on läbitud järgmised etapid: 1) algatamine, lähteandmete kogumine ja analüüside tellimine 2) ÜP lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3) kavatsuse kohta esitatud ettepanekud ja vastustaja seisukohad 4) riigihange ÜP ja KSH koostaja leidmiseks. Vastustaja on alates 17.10.2018 kuni 09.06.2020 läbinud eelnimetatud etapid. Seejuures koostati ÜP lähteseisukohad 2019.a septembris. Valminud on ÜP ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, mis suunatakse lähiajal avalikule väljapanekule (PlanS §-le 82), mis sisaldab võimalikke elektrituulikute asukohtasid.
Samas ei ole EP osas tehtud algatamise otsust. Seega oleks EP menetluse koostamine, juhul kui see algatatakse vähemalt 2021.a jooksul, 2-3 aastases erinevas graafikus. Kohtu hinnangul on sellise erineva ajaraamistiku puhul tõenäoline, et vastustaja kehtestab ÜPga elektrituulikute alad EP menetluse ajal. See tooks kaasa algatatud EP menetluse lõpetamise (PlanS § 97 lg 1 p 1 koosmõjus § 95 lg-ga 1). Isegi siis, kui kaebaja tasub EP koostamise-, koostamise tellimise- ja mõjude hindamisega kaasnevad kulud, tuleb vastustajal EP korraldajana juhtida planeeringu koostamist. Sellega kaasneb aja- ja rahakulu (tööjõukulu) on menetluse mahtu arvestades märkimisväärne.
33.Vastustaja märgib õigesti, et PlanS § 96 lg 2 sõnastus eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul viitab sellele, et tegemist on avatud loeteluga. Järelikult võib üheks selliseks kaalutluseks olla EP algatamise ebaotstarbekus, millele on vastustaja otsuses ja vaideotsuses ning kohtumenetluses esitatud seisukohtades läbivalt tuginenud: vastustaja peab otstarbekaks selgitada välja olulise ruumilise mõjuga ehitiste, sealhulgas elektrituulikute asukohavalik Saarde valla üldplaneeringu koostamise protsessis. EP algatamise ebaotstarbekus seondub EP elluviimise võimatusega tulevikus (PlanS § 96 lg 2 p 2, PlanS § 97 lg 1 p 1 koosmõjus § 95 lg-ga 1). Seega ei nõustu kohus, et vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust (HMS § 56 lg 1).
34.Kohus möönab, et vastustaja põhjendus selles osas, et esineb ilmselge vastuolu kehtiva ÜPga (PlanS § 96 lg 2 p 1), ei ole õige. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, tuleb täiendavalt kavandatud elektrituulikute alade mõju kehtivate rohevõrgustike aladele analüüsida. Seega on ennatlik järeldus, et EP algatamine oleks ilmselges vastuolus ÜP-ga. Samuti nõustub kohus kaebaja kriitikaga, et vastustaja ei ole otsuses sisustanud PlanS § 96 lg 2 p 3 – muu ülekaalukal huvil põhinev põhjus. Kuigi EP algatamise otstarbekus on selle õigusliku aluse alla paigutatav, ei ole vastustaja seda seostanud vastava alusega. Samuti nõustub kohus, et vastustaja on eksinud, väites, et EP kehtestamine tooks kaasa ÜP kehtetuks tunnistamise. Kaebaja on õigesti märkinud, et EP-ga elektrituulikute uute arendusalade kehtestamine tooks kaasa üksnes nende ehitiste asukoha kandmise ÜP-sse (PlanS § 122 lg 3). Need vastustaja vead ei too aga lõppastmes kaasa otsuse ja vaideotsuse tühistamist, kuivõrd vastustaja kaalutlus EP algatamata jätmiseks on õiguspärane ja põhineb õiguslikul alusel (PlanS § 95 lg 1 koosmõjus § 96 lg 2 p-ga 2).
35.Kohus nõustub vastustajaga selles, et on tõendatud, et kaebaja osales volikogu istungitel, kus arutati tema taotlust. Samuti esitas vastustaja kaebajale vaideotsuse eelnõu, millele oli kaebajal võimalus esitada vastuväited. See, et vastustaja vastuväidetega ei arvestanud, ei ole ärakuulamisõiguse rikkumiseks. Järelikult järgis vastustaja HMS § 40 nõudeid.
36.Kokkuvõtvalt tuleb otsuse ja vaideotsuse tühistamise nõue jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust (HKMS § 109 lg 1). Eeltoodust tulenevalt jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.