Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla direktori 13. augusti 2021. a käskkirja nr 1-1/104 kehtivuse osaliseks peatamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Vjatšeslav Koguti vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 8. mai 2021 kuni 7. september 2021 kohta.
2.Vabastada Vjatšeslav Kogut esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest.
3.Jätta Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
Tartu Vangla direktor otsustas 13. augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/104:
1.Kohaldada alates 16. augustist 2021 nakkusohutuse tagamiseks ning selle kontrolli võimaldamiseks vangistusseaduse (VangS) § 72 lg 11 alusel vanglas viibimise keeldu vangidega lühi- ja pikaajalistele kokkusaamisele tulijatele (külastajatele) ja kehtestada tingimused, mille täitmisel külastaja vanglasse lubatakse.
1.1.Luban vanglasse siseneda pikaajalisele ja klaasiga eraldamiseta lühiajalisele kokkusaamisele tulnud vanema kui 12-aastase (kaasa arvatud) külastaja, kes:
1.1.1.on läbinud vaktsineerimiskuuri ja vaktsineerimiskuur on lõppenud ning kes esitab selle kohta EL digitaalse COVID tõendi;
1.1.2.on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ning kes esitab selle kohta EL digitaalse COVID tõendi;
1.1.3.esitab arsti tõendi selle kohta, et vaktsineerimine ei ole tervise tõttu lubatud. Sellisel juhul peab külastaja lisaks esitama EL digitaalse COVID tõendi, et talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne kokkusaamist SARSCoV-2 RT-PCR testi või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne.
3-21-2062
1.2.Luban vanglasse siseneda klaasiga eraldatud lühiajalisele kokkusaamisele tulnud vanema kui 12-aastase (kaasa arvatud) külastaja, kes:
1.2.1.on läbinud vaktsineerimiskuuri ja vaktsineerimiskuur on lõppenud ning kes esitab selle kohta EL digitaalse COVID tõendi;
1.2.2.on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ning kes esitab selle kohta EL digitaalse COVID tõendi;
1.2.3.esitab EL digitaalse COVID tõendi, et talle on tervishoiuteenuse osutaja poolt kuni 72 tundi enne kokkusaamist tehtud SARS-CoV-2 RT-PCR test või SARSCoV-2 antigeen-RTD test, mille tulemus on negatiivne;
1.3.külastajaga kaasas olev 12-aastane laps peab olema terve.
2.Vaktsineeritud külastaja ei ole kohustatud vanglas liikudes maski kandma. Soovi korral võib ta seda teha. Külastajatel on kohustus desinfitseerida käsi.
3.Käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni.
4.Käskkiri teha teatavaks kõikidele vanglas viibivatele vangidele ja arestialustele. Kokkusaamisele tulijatele tehakse käskkiri kättesaadavaks vangla avalikus dokumendiregistris ning kokkusaamisele tulles vangla pääslas.
2.Vjatšeslav Kogut (taotleja) esitas 9. septembril 2021 Tartu Vanglale vaide, milles palub koostada lühiajalisi ja pikaajalisi kokkusaamisi reguleeriv käskkiri, lubada tulla lühiajalisele kokkusaamisele kaitsemaskis ning pikaajalisele kokkusaamisele COVID-19 negatiivse testitulemuse esitamisel. Taotleja põhjendab, et vangla teavitas kinnipeetavaid 16. augustil 2021 uuest kokkusaamiste korrast, kuid ei ole teadmiseks vastavat käskkirja taotlejale esitanud. Taotleja hinnangul ei ole õiguspärane nõuda lühiajalisele kokkusaamisele tulijalt vaktsineerimissertifikaati või COVID-19 negatiivset testitulemust ning pikaajalisele kokkusaamisele tulijalt vaktsineerimissertifikaati. Taotleja ei mõista, miks ei ole võimalik tulla lühiajalisele kokkusaamisele üksnes maskiga ning pikaajalisele kokkusaamisele negatiivse testitulemusega. Taotleja ja vanglaametnikud on vaktsineeritud ning lühiajaline kokkusaamine toimub klaasiga eraldatult. Taotleja laps, elukaaslane ja isa ei ole vaktsineeritud ning vangla ei luba piiranguteta kokkusaamisi.
3.Taotleja esitas 8. septembril 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada tulla vanglasse lühiajalisele kokkusaamisele maskis ja pikaajalisele kokkusaamisele COVID-19 negatiivse testitulemuse esitamisel. Taotleja põhjendab, et 16. augustil 2021 teatasid vanglaametnikud, et seoses COVID-19 haigusega reguleeritakse lühiajaliste ja pikaajaliste kokkusaamiste korda. Seejuures ei andnud vangla välja ühtegi nõuetele vastavat käskkirja. Uue korra kohaselt peab lühiajalisele kokkusaamisele tulija esitama vaktsineerimissertifikaadi või COVID-19 negatiivse testitulemuse ning ei piisa maski kasutamisest, kuigi ajavahemikul 27. august 2020 kuni 21. mai 2021 sellisel viisil külastusi lubati. Pikaajalisele kokkusaamisele tulija peab esitama vaktsineerimissertifikaadi ning kokkusaamisele COVID-19 negatiivse testitulemusega ei lubata. Taotleja hinnangul on eelkirjeldatu õigusvastane. Taotlejal ei ole võimalik kokku saada oma isa, tütre ja abikaasaga. Taotluses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
4.Tartu Vangla esitas 15. septembril 2021 kohtule seisukoha, milles leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Vangla põhjendab, et taotleja on vanglale viimati esitanud taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks 2021. a aprillis. Aprillis toimuma pidanud lühiajaline kokkusaamine jäi aga ära, kuna külaline hilines. Pikaajalise kokkusaamise taotlusi taotleja esitanud ei ole. Seega ei saa antud piirang puudutada taotleja õigusi. Vangla esitas kohtule ka esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid.
3-21-2062
KOHTU SEISUKOHT
5.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 8. mai 2021 kuni 7. september 2021 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka menetlusökonoomia põhimõttega, vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.Kohus mõistab tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4, mille kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et taotleja soovib HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel kokkusaamisi reguleeriva haldusakti ehk Tartu Vangla direktori
13.augusti 2021. a käskkirja nr 1-1/104 kehtivuse peatamist osas, milles ei lubata lühiajalisele kokkusaamisele tulla üksnes maskis ning pikaajalisele kokkusaamisele COVID-19 negatiivse testitulemuse esitamisel.
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
8.Kuivõrd taotleja on esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduva vaide, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt lubatav. Samuti esineb taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2012. a määrus asjas nr 3-12-2224, p 7). Kokkusaamistele seatud piirangud on iseloomult sellised, mida ei ole võimalik pärast asja sisulist lahendamist täies ulatuses heastada. Samas tuleb esialgse õiguskaitse rakendamise otsustamisel arvestada, et igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14).
9.Eesti Vabariigis levib endiselt COVID-19 haigus, nakatumise levik on praeguse seisuga tõusujoones ning vangla peab rakendama meetmeid nakatumisohu vähendamiseks. Kui 1. juuli 2021. a seisuga oli haigestumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 28, siis 15. septembri 2021. a seisuga on see 422,28. Tartu maakonnas, kus asub ka Tartu Vangla, oli 14. septembril 2021 näitajaks 542,01. Lisaks viibis 14. septembri 2021. a seisuga haiglaravil 165 isikut (arvutivõrgus kättesaadav: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart).
10.Tartu Vangla on vaidlusaluses käskkirjas põhjendanud, miks on kokkusaamistele piirangute seadmine nakkuse leviku tõrjumiseks vajalik. Ka kohus leiab, et vanglal lasub kohustus tagada võimalikult nakkusohutud olud vanglateenistujatele ja kinnipeetavatele ning järeldus, et viiruse leviku ärahoidmiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks tuleb teatud piiranguid kohaldada, on põhjendatud. Sealjuures on õigustatud vähendada ka kinnipeetavate ja vanglateenistujate kontakte isikutega, kelle nakkusohutuses vangla kindel ei saa olla. Kuigi kinnipeetavate ja
3-21-2062 ametnike vaktsineerimisega on teatud määral nakatumise ohtu maandatud, siis ei ole haiguse vanglasse jõudmisel seal viibivate isikute nakatumine välistatud. Arvestama peab, et kinnipeetaval endal on äärmiselt piiratud võimalused enda elu viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks korraldada, mistõttu peab vastavad korraldused tegema vangla.
11.Esialgse õiguskaitse korras lühiajaliste kokkusaamiste korraldusele seatud piirangute kehtivuse peatamine ei ole õigustatud. Taotleja lähedased peavad küll lühiajalisel kokkusaamisel osalemiseks esitama tõendi COVID-19 negatiivse testitulemuse kohta, kuid seda ei saa pidada niivõrd koormavaks kohustuseks, et see võiks tingida kokkusaamisel osalemise võimatuse. Seega on taotlejal võimalik oma lähedastega siiski kohtuda ning sotsiaalsete sidemete katkemist vältida.
12.Pikaajalistele kokkusaamistele seatud piirangute proportsionaalsus on kaheldav. On arusaadav, et vangla peab veenduma vangla külastajate nakkusohutuses, kuid seda on lisaks vaktsineerimiskuuri läbimise ja COVID-19 haiguse läbi põdemise tõendamisele võimalik tagada ka COVID-19 negatiivse testitulemuse esitamise kohustusega. Praegu on pikaajalisele kokkusaamisele võimalik tulla negatiivse testitulemusega üksnes siis, kui isik esitab ka arstitõendi, millest nähtuvalt ei ole vaktsineerimine tervise tõttu lubatav ning ilma vastava tõendita negatiivse testitulemusega kokkusaamisele tulla ei lubata. Vangla selgitab vaidlusaluses käskkirjas, et kuivõrd haigusel on peiteperiood, siis ei taga negatiivne testitulemus, et isik tegelikult ei ole nakatunud. Samas on üldteada, et ka vaktsineeritud isikud võivad COVID-19 haigusesse nakatuda ning haigust edasi kanda. Arvestades tuleb ka seda, et väljaspool vanglat võimaldatakse erinevaid asutusi (avalikud spordiklubid, saunad, spaad, veekeskused, teatrid, toitlustusettevõtted, koolitusasutused jne) külastada nii vaktsineerituse, läbipõdemise kui ka varasemalt tehtud negatiivse testitulemuse COVID tõendi esitamisel. Kohtule ei ole vangla käskkirja põhjendustest selgelt äratuntav, millised erisused vanglas õigustavad eeltoodut arvestades veelgi rangema piirangu – arstitõendi esitamise kohustus – seadmist pikaajalisele kokkusaamisele. Seega on kohtul kahtlus, kas pikaajaliste kokkusaamiste selliselt piiramine on lõppkokkuvõttes põhjendatud ja proportsionaalsuse põhimõttele vastav.
13.Kohus ei pea käesoleval juhul siiski põhjendatuks taotleja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel selles osas põhivaidlust ette ära otsustada ning taotleja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Taotlejal ei esine sellist ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust, mis prevaleeriks puudutatud isikute õiguste ja olulise avaliku huvi ees (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Tungiva esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist kinnitab asjaolu, et vangla 15. septembri 2021. a seisukohast nähtuvalt on taotleja viimati esitanud taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks 2021. a aprillis, mil kokkusaamine jäi külalise hilinemise tõttu ära, ning taotlusi pikaajaliseks kokkusaamiseks ei ole taotleja esitanud. Seetõttu ei ole selge, kui olulises ulatuses vaidlusalune käskkiri taotlejat tegelikult üldse negatiivselt mõjutab ning kas piirangute leevendamisel taotlejal täiendavaid kokkusaamisi toimuks või mitte.
14.Kohtu hinnangul oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel ajahetkel vastuolus ka avaliku huvi ja puudutatud isikute õigustega. Vanglateenistus peab võtma kasutusele tõhusad meetmed, mis aitavad kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist. Seetõttu on vajalik takistada võimalike nakkust kandvate isikute vanglasse sisenemine. Juba üksiku nakatunud isiku vanglasse sattumine võib vallandada viirusepuhangu. Igal üksikul kinnipeetaval on õigustatud ootus, et tema elu ja tervis on parimal moel kaitstud ning igal vanglateenistujal huvi töötada maksimaalselt ohututes tingimustes. Vanglas viibivate isikute elu ja tervis kaaluvad õigushüvena üles lähedaste ja pereliikmetega kokkusaamistele seatud piirangutest tingitud ebamugavused ning esialgse õiguskaitse korras piirangute kehtivuse peatamine taotleja
3-21-2062 soovitud ulatuses ei ole seetõttu põhjendatud. Taotleja õigused ei ole käesoleval hetkel sedavõrd intensiivselt riivatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks õigustatud.
15.Eelnevat arvestades jätab kohus Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.