lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1623/8

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1623/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1030
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2021. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1623

Haldusasi

Mustamäe Spa OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16.06.2021.a. ehitusloa nr 2112271/20284 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Mustamäe Spa OÜ kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule

päeva jooksul kättetoimetamisest arvates.

Tallinna määruse

1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 07.01.2016 projekteerimistingimused nr PT233690 Õismäe tee 130 ja 130e kinnisasjadele spordihoone ja sportlaste majutushoone kavandamiseks. TLPA väljastas 31.07.2018 ehitusloa nr 1812271/18156 Õismäe tee 130 kinnistule ehitise püstitamiseks, mille kasutamise otstarbed olid hostel (kood 12123), kohvik, baar või söökla (kood 12132), muu kaubandushoone (kood 12319) ja spordihall, võimla (kood 12651). TLPA väljastas 16.06.2021 ehitusloa 2112271/20284 Õismäe tee 130 kinnistule ehitise püstitamiseks, mille kasutamise otstarbed on hostel (kood 12123), kohvik, baar või söökla (kood 12132) ja muu spordihoone (kood 12659).
2.Mustamäe Spa OÜ esitas 16.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 16.06.2021 ehitusloa nr 2112271/20284 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse 21.07.2021 määrusega rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebaja esitatud määruskaebuse 07.09.2021 määrusega rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Seejuures ei piisa kaebeõiguse olemasoluks pelgalt huvist või puutumusest faktilisel tasandil, vaid kaebajal peab olema ka avalik-õiguslik subjektiivne õigus, mida kaebusega kaitsta soovitakse. Kaebaja on oma subjektiivsete õiguste rikkumisena välja toonud, et Õismäe tee 130 kinnistule veekeskuse-spaa rajamine mõjutaks kaebaja ettevõtte külastatavust ja sellel oleks negatiivne mõju kaebaja majandustulemustele. Seega on kaebaja eesmärk säilitada oma seniseid majandustulemusi ja turupositsiooni. Muudel viisidel kaebaja õiguste rikkumist kaebaja ei väida. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal subjektiivset avalikku õigust oma majandustulemuste või turupositsiooni säilimisele ning kaebaja majandustulemuste säilimine või konkurentsiküsimuste lahendamine ei ole ka ehitusloa andmist reguleerivate sätete eesmärk. 1(3)
4.Ehitusloa vaidlustamiseks on üldjuhul kaebeõigus isikutel, kelle õigusi ehitusluba ja selle alusel rajatav ehitis või ehitamine otseselt mõjutavad. Eelkõige peetakse silmas piirinaabreid või teisi lähipiirkonnas elavaid ja tegutsevaid isikuid kelleni ehitatavast ehitisest (hoonest või rajatisest) või ehitamisest endast lähtuv mõju otseselt kandub (nt müra, heitgaasid, liiklusohutus, päikesevalguse vähenemine vms) ja kellel võib seetõttu olla kinnisasjade edasine eesmärgipärane kasutamine raskendatud või piiratud. Eeltoodule viitavad ka EhS sätted, mille kohaselt on seadustiku eesmärk on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus (§ 1); ehitis ega ehitamine ei tohi põhjustada ohtu inimesele, varale või keskkonnale, sh loodus ega kultuuriväärtustele, samuti looma elule või tervisele (§ 8). Kaebaja ei tegutse Õismäe tee 130 vahetus läheduses ja sinna püstitavast hoonest ei lähtu kaebajale negatiivseid mõjusid, mis kanduksid kaebaja tegevuskohani ja muudaksid seetõttu tema teenuse vähem atraktiivseks. Seega ei ole tegemist ka kaebaja viidatud olukorraga Riigikohtu 12.12.2017 otsuses nr 3-17-981, kuna võimalikud negatiivsed mõjud tulenevad võimalikust konkurentsi tihenemisest, mitte kaebaja tegevuskohani kanduvatest häiringutest ja sellest tulenevast vara väärtuse vähenemisest. Kohus märgib, et võib olla ehitatavaid objekte (mõningad tehased vms), millest tulenevate häiringute mõju võiks ulatuda Õismäelt Mustamäele, kuid käesoleval juhul selliseid keskkonnahäiringuid ei esine. Riigikohus on kaebaja viidatud lahendites möönnud, et planeeringute ja ehituslubadega kavandatavad ümberkorraldused võivad riivata äriühingute ettevõtlusvabadust, mõjutada nende majandustegevust ja selle tulemusi. Samas on Riigikohus jõudnud ka järeldusele, et puudutatud isikuna ei saa käsitleda iga äriühingut, kelle hinnangul planeeringu realiseerimine mõjutab pelgalt tema äritulusid ning planeerimismenetluses puudutatud isiku kaasamise põhieesmärgiks ei ole menetlusõiguslike garantiide loomine äriühingutele, kelle käivet või muid majandusnäitajaid võib projekt mõjutada (vt Riigikohtu 20.12.2011 otsuse nr 3-3-1-59-11 p 19). Eelviidatu laieneb ka ehitusloale ja ehitusloa menetlusele. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus ehitusloal võivad olla pelgalt kaudsed negatiivsed mõjud kaebaja majandustulemustele. Kaebaja väidetud negatiivset majanduslikku mõju ei saa pidada otseselt ehitatavast hoonest või ehitamisest tulenevaks mõjutuseks.
5.Ehitusloa andmine ei riku kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebajal on ka ehitise valmimisel võimalik senises tegevuskohas tegevusega jätkata. Asjaolu, et konkurentsi suurenemise tõttu võib olla vajalik muuta teenuse pakkumise tingimusi (nt muuta hinda) või teha täiendavaid investeeringuid (nt panustada turundusse), ei tähenda, et ettevõtlusvabadust oleks rikutud. Seejuures sõltuvad kaebaja majandustulemused ka muudest teguritest (nt elektri, vee, puhastusvahendite jm hind, töötasu tõus või langus ja paljud muud), mistõttu võivad kaebaja äritulud tulevikus olenemata vaidlustatud ehitusloa realiseerimisest suureneda või väheneda. Seega on võimalik lisakonkurendi tekkimine tavapärane turu toimimine ja avalikul võimul ei ole alust konkurendile ehitusloa andmisest keelduda ainuüksi seetõttu, et kaebaja äritulud võivad seetõttu väheneda. Avaliku võimu tegevus peab olema suunatud eelkõige tõhusa konkurentsi säilitamisele (KonkS § 1 lg 1), sh tarbija kaitsmisele, mitte konkurentsi tekkimise takistamisele. Võimalikke konkurentsialaste vaidluste lahendamine ei ole ka ehitusloa menetluse eesmärk.
6.Kaebuse peamised sisulised väited seisnevad selles, et ehitusloa andmiseks puudus EhS § 42 lõikes 1 nõutud kehtiv detailplaneering või projekteerimistingimused ning ehitusprojekt ei vasta ehitamisele esitatud nõuetele, kuna ehitise kasutusotstarve ei ole kooskõlas nii katastriüksuse kasutamise sihtotstarbest kui projekteerimistingimustes sätestatud ehitise kasutusotstarbest tulenevate tingimustega. EhS § 42 lg 1 kohaselt antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele 2(3)

esitatud nõuetele. EhS § 42 lg 1 eesmärk on tagada, et ehitis ja ehitamine oleksid ohutud (EhS 8) ning et täidetud oleksid ehitisele, ehitamisele ja ehitusprojektile esitatavad nõuded (EhS § 11-14). Ühegi eelnimetatud sätte eesmärk ei ole tagada kaebaja majandustulemuste säilimist, sh ei sisalda eelnimetatud sätted turuanalüüsi vms nõuet, mis viitaks ka konkurentsiolukorra arvestamise nõudele. Ka maakatastriseaduse ning kaebaja viidatud MaaKatS § 181 lg 12 p 1 eesmärk ei ole kaitsta kaebaja majandustulemusi. EHS § 44 ei näe ehitusloa andmisest keeldumise alusena ette konkurentsi suurenemist või negatiivset mõju konkurendi majandustulemustele. Seega ei tulene kaebaja kaebeõigus ka väidetavalt rikutud normide kaitse-eesmärgist, kuna ehitisele, ehitamisele ega ehitusprojektile esitatavate nõuete eesmärk ei ole kaitsta tulevase ehitise kasutusotstarbega sarnasel tegevusalal tegutseva äriühingu majandustulemusi.

7.Tuginedes eeltoodule, tuleb kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Kaebajal ei ole õigust oma majandustulemuste säilimisele ega õigust nõuda, et ehitatava ehitise kasutamise tulemusena ei kahjustuks tema turupositsioon ega halveneks majandustulemused, kui eelnev on tingitud pelgalt konkurentsi tihenemisest. Samuti ei ole kaebaja äritulude säilimine ka ehitamist reguleerivate normide eesmärgiks. Hoonestusõiguse osas toimub vaidlus, kus kaebajal on võimalik esitada ka väiteid konkurentidele avalikule ressursile võrdse juurdepääsu tagamise kohta, haldusasjas nr 3-20-1881.
8.Kuna kohus tagastas kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, ei tagasta kohus kaebuselt tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja