Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
3. september 2021. a, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2012
Haldusasi
X esialgse õiguskaitse taotlus lapsele koolikoha tagamiseks
RESOLUTSIOON
Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X esitas 02.09.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse taotleja lapsele viivitamatult elukohajärgse kooli määramiseks Tallinna Juudi Kooli või mõnesse muude vene õppekeelega kooli. Taotleja esitas avalduse koolikoha saamiseks Tallinna linnale 30.08.2021 ning linn ei ole seni taotlust läbi vaadanud. Taotleja ja tema tütar viibivad Eestis pikaajalise Schengeni viisa alusel, mistõttu ei ole nad rahvastikuregistri andmesubjektid. Tallinna linnal on kohustus tagada koolikohustuslikule isikule koolis käimise võimalus.
2.Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuivõrd kohtu jaoks on küsitav õiguskaitsevajadus ning vaidel ja võimalikul kaebusel ei ole eduväljavaateid. Kohus ei pea vajalikuks taotluse formaalset muutmist ega tõlgendamist, kas see on esitatud vanema nimel või lapse nimel, kuivõrd selline tõlgendamine ei muudaks lõpptulemust. PS § 37 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Seega on seadusandjal võimalik sätestada koolikohustuse ulatus. PGS § 9 lg 2 kohaselt on koolikohustuslik isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus (PGS § 10 lg 1). Elukoha mõiste PGS mõttes on määratletud PGS §-s 8, kus on sätestatud, et isiku elukohana käsitletakse tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kaebaja on kinnitanud, et tema ja ta tütar ei ole rahvastikuregistri andmesubjektid. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu kaebaja kohta rahvastikuregistrist elukoha aadressi (küll on määratletud muu aadress, mis on kohtule esitatust erinev). Kaebaja ei kuulu ka RRS §-s 5 nimetatud andmesubjektide hulka. Seega PGS kohaselt ei tule taotleja lapsele koolikohustuse täitmist tagada Tallinna linnal, kuna taotleja lapse elukoht rahvastikuregistri järgi, mis on ühtlasi koolikohustuse täitmise aluseks (vt ka PGS 1(2)