Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-20-1022 31. august 2021 Maria Lõbus XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 17. aprilli 2020. a maksuotsuse nr 12.2-3/050664-14 tühistamiseks Kaebaja – XX, esindaja YY Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. september 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA või maksuhaldur või vastustaja) kontrollis 22. oktoobri 2019. a korralduse nr 12.2-3/050664-1 alusel XX (kaebaja) tulumaksu, sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil aprill‒september 2019. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 25. märtsi 2020. a kontrolliaktis nr 12.2-3/050664-13. Kaebaja kontrolliakti kohta oma arvamust ei esitanud. MTA kohustas 17. aprilli 2020. a maksuotsusega nr 12.2-3/050664-14 kaebajat tasuma maksusumma 5785,28 eurot. Maksuotsuse lahutamatuks osaks on kontrolliakt. Kontrolliakti ja maksuotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.MTA tuvastas, et kaebaja võttis sularahaautomaadist äriühingu pangakontolt välja 13 475 eurot ning pani sellest 10 000 eurot juhatuse liikme YYi isiklikule pangakontole. MTA tuvastas, et 10 000 eurost oli 8378,44 eurot YYi töötasu (neto töötasu). MTA tuvastas, et kaebaja jättis maksustamisperioodil aprill‒september 2019 YYile tehtud töötasu väljamaksetelt tööjõumaksud 5785,28 eurot deklareerimata ja riigile tasumata.
1.2.MTA analüüsis sularahaautomaatide aadresse, kus kaebaja pangakontodelt raha välja võeti ja YYi pangakontole sisse pandi. MTA tuvastas, et esinesid otsesed seosed kaebaja pangakontolt välja võetud raha ja YYi pangakontole sisse pandud raha vahel. Otsesteks seosteks olid sularahaautomaatide aadressid ning raha välja võtmise ja sisse panemise kellaajad. Korduv käitumismuster viitab sellele, et kontrollitaval perioodil YYi pangakontole laekunud sularaha pärines kaebaja pangakontolt. MTA seisukohta toetab asjaolu, et ükski teine tööandja ei ole YYile rahaülekandeid ega töötasu väljamakseid teinud. Samuti ei ole ükski teine juriidiline isik YYi töötamise registris töötajana registreerinud.
1.3.Töötamise registri andmetel töötas YY töölepinguga kaebaja juures perioodil 1. september 2014 ‒ 15. aprill 2015 ning seejärel ajavahemikul 25. september 2015 ‒ 31. oktoober 2017. 4. septembril 2019 registreeris kaebaja töötamise registris YYi töötamise töölepinguga alates 2. septembrist 2019. MTA hinnangul töötas YY ka kontrollitaval perioodil äriühingus. MTA seisukohta tõendab YYi seletus. 17. jaanuaril 2020 ütles YY, et äriühing paigaldab pinglagesid; YY tegi kõike, paigaldas lagesid ja juhtis firmat; YY töötas üksi, kui ta üksi hakkama ei saanud, siis palus tuttavaid appi. 17. jaanuaril 2020 ütles XX töötaja J. Kožegatšjova, et kontrollitaval perioodil töötas äriühingus YY. Klientidele väljastatud müügiarved ning nende alusel raha laekumine kaebaja pangakontodele tõendab, et kaebaja osutas klientidele pinglagede paigaldamise teenust. MTA ei pea usutavaks, et mitme kuu jooksul, s.o aprill kuni september 2019, ei saanud YY tehtud tööde eest tasu. MTA on seisukohal, et kaebaja pangakontolt välja võetud ja YYi pangakontole sisse pandud sularaha oli YYi tasu tehtud tööde eest.
1.4.MTA tuvastas, et kliendid tasusid kontrollitaval perioodil arvete alusel äriühingu pangakontodele 18 838,52 eurot. 17. jaanuaril 2020 ütles kaebaja, et juhatuse liige YY ei maksnud endale töötasu, sest raha ei olnud. Kaebaja seletus ei ole veenev, kuna äriühingu pangakontole laekus klientidelt raha, mis sularahaautomaatidest välja võeti ning juhatuse liikme isiklikule pangakontole sisse pandi. Seega olid kaebajal olemas rahalised vahendid, et maksta YYile tehtud tööde eest tasu.
1.5.Kaebaja raamatupidamisarvestus ei ole usaldusväärne. 3. veebruaril 2020 esitas kaebaja äriühingu pearaamatu. MTA analüüsis pearaamatut ning tuvastas, et selles puuduvad kontode
3-20-1022 alg- ja lõppjäägid. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et raamatupidamisarvestus koostati tagantjärgi üksnes kontrollimenetluses esitamiseks. MTA seisukohta toetab kaebaja
17.jaanuari 2020 seletus: kaebaja ütles, et esitab firma dokumendid 27. jaanuaril 2020 ning, et raamatupidaja sõnul hakkab ta dokumentidega valmis saama. 3. veebruaril 2020 saatis MTA kaebajale e-kirja, milles palus kaebajal saata kassa algjääk seisuga 1. aprill 2019 ning lõppjääk seisuga 30. september 2019. Kaebaja ei esitanud andmeid. 21. veebruaril 2020 ütles kaebaja, et ta ei pannud küsimust tähele, ning lubas rääkida raamatupidajaga, et ta saadaks MTA-le kassajäägi. MTA-le kassajääke ei saadetud. Seega ei ole teada, kui palju oli kontrolliperioodi alguses ning lõpus äriühingu kassas raha. Kontol kassa on kajastatud pangast sularaha sissetulekud, mis tegelikult kanti YYi pangakontole.
2.Kaebaja esitas 27. mail 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 17. aprilli 2020. a maksuotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja on seisukohal, et maksuotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
3.1.Kaebaja ei ole tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides ajavahemiku aprill‒september 2019 kohta valeandmeid esitanud. YY ei ole kaebajalt vaidlusalusel perioodil töötasu saanud. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lõike 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule.
3.2.Kaebaja ei vaidle selle üle, et kaebaja juhatuse liige on võtnud sularahaautomaadist kaebaja pangakontodelt välja 13 475 eurot. Seejuures ei vasta tõele ega ole põhjendatud maksuotsuses toodud väide, et kaebaja majandustegevusele oli kulutatud ainult 5096,56 eurot ning muu kaebaja arvelduskontolt välja võetud sularaha tuleb lugeda kaebaja juhatuse liikme töötasuks.
3.3.Ei saa olla mõistlikku vaidlust selle üle, et pinglagede paigaldamisel on kõige olulisemaks kuluartikliks pinglae materjal (PVC-profiil, duralumiinium, kangas jne). Üldteada on asjaolu, et Eesti suurimad ehituskauplused (Ehituse ABC, Bauhof, Espak jm) pinglae materjalidega ei kaubitse. Nimetatud ehituskauplustest ostab kaebaja ainult teisi tööde tegemiseks vajalikke materjale, nt valgustid, kinnitusvahendid, tööriistad jne, mille kohta esitas vastustajale kuludokumendid. Samas on selge, et ilma pinglae materjalita ei ole võimalik pinglagesid paigaldada. Kaebaja ostab pinglae materjale füüsilistelt isikutelt, kes toovad materjale Eestisse välismaalt. Kuna nimetatud füüsilised isikud ei ole ennast füüsilisest isikust ettevõtjana registreerinud, ei väljastanud nad kaebajale arveid või mis tahes muid kuludokumente pinglae materjalide soetamise kohta. Seetõttu ei olnud kaebajal võimalik vastavaid kuludokumente vastustajale maksumenetluses esitada. Pinglae materjali ostmisele on kaebajal kulunud kontrollitaval perioodil ligikaudu 8400 eurot, s.o ligikaudu 42% kaebaja käibest. See, et 42% pinglae paigaldamise tööde maksumusest kulub pinglae materjali soetamisele, on kaebaja arvates eluliselt usutav ning seda tuli maksuotsuse tegemise või tegemata jätmise otsustamisel arvestada. Kaebaja on maksumenetluses korduvalt juhtinud vastustaja tähelepanu sellele, et kaebaja soetab pinglae materjalid füüsilistelt isikutelt sularahas, kuid vastustaja jättis selle asjaolu maksuotsuse tegemisel täielikult arvestamata.
3.4.Pinglae materjali kulu osas tuli vastustajal kohaldada maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 lõike 1 esimest lauset ehk tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks
3-20-1022 olevad asjaolud hindamise teel, tuginedes muu hulgas kaebaja majandustegevuse näitajatele, vastustajale esitatud väljavõtetele ja tšekkidele, tehes võrdlusi sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega ning küsides kaebajalt täiendavaid andmeid. Vastustaja ei ole hindamist kaalunudki, mis tingib maksuotsuse tühistamise. Kaebajal on võimalus esitada andmed selle kohta, kellele ta kontrolliperioodil pinglae paigaldamise tööd tegi ning kui suures koguses ja mis pinglae materjali on ta tööde tegemisel kasutanud ning mis hinnaga materjal ostetud oli (hind ruutmeetri kohta, saab võrrelda pinglae materjali turuhinnaga). Seega on hindamine MKS § 94 tähenduses võimalik ja vajalik ning vastustaja oli kohustatud tuvastama tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel.
3.5.Ei vasta tõele, et 13 475 eurost pani kaebaja juhatuse liige enda isiklikule arvelduskontole 10 000 eurot. Ühe ja sama sularahaautomaadi kasutamine ei ole piisav põhjus lugeda kaebajat maksukohustust rikkunud isikuks. Kaebaja juhatuse liige kasutas ühte ja sama sularahaautomaati mugavuse ja aja kokkuhoiu pärast. Ajal, kui oli vaja teha sularahatehinguid kaebaja rahaga, tegi kaebaja juhatuse liige ka enda isiklikke sularahatehinguid. Nii on kaebaja juhatuse liige aega kokku hoidnud. Kaebaja väidetut kinnitab muu hulgas augustis 2019 kaebaja pangakontolt tehtud väljamaksete ja juhatuse liikme pangakontole tehtud sissemaksete summad. Nimelt võeti kaebaja pangakontolt sularahaautomaadist välja 310 eurot ning kaebaja juhatuse liikme pangakontole pandi sularahaautomaatidest sisse 1700 eurot.
3.6.Kuna kontrollitaval perioodil ei olnud kaebajal piisavalt raha, tegi kaebaja juhatuse liige pinglagede paigaldamise töid kaebaja heaks tasuta (kaebaja juhatuse liige on kaebaja osanik). Kaebaja juhatuse liige elas varem säästetud rahast ning teda aitab ema.
4.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.YY on suuliste seletuste andmisel öelnud, et tema koordineeris kontrollitaval perioodil XX majandustegevust ning paigaldas lagesid. Suurematel objektidel töötas YY enda sõnul lausa hilisõhtuni. Tulenevalt YYi suuremahulistest töökohustustest ei ole eluliselt usutav väide, et ta maksustamisperioodil kaebaja heaks tasuta tööd tegi. YYi töö iseloomu arvestades võib öelda, et ta on tegutsenud tegevjuhi ja töötajana ning sellele tuginedes on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et YYi pangakontole äriühingu vahenditest tehtud sissemakseid tuleb käsitleda kui töötasu, mitte aga kui juhatuse liikme tasu. Seejuures ei oma tähendust kaebaja viide TLS § 1 lõikele 5. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksuhaldur on pädev hindama, kas mingi väljamakse näol on tegemist dividendi, juhatuse liikme tasu või töötasuga.
4.2.MTA on maksustamisel hinnanud kõiki kaebaja poolt maksumenetluses esitatud tõendeid ning võtnud arvesse kaebaja poolt ettevõtlusega seotud kulude tegemist kinnitavad tõendid. Maksuhaldur nõustub, et pinglae materjali soetamise kulud oleksid kaebaja ettevõtlusega seotud, kuid kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et on kontrollitaval perioodil vastavat materjali üldse soetanud. Juhul kui kaebajal oli täiendavaid tõendeid kontrollitaval perioodil tehtud kulude kohta, oleks need tulnud esitada maksumenetluse käigus, kuid kaebaja on nii maksumenetluse ajal kui ka kohtule esitatud kaebuses esitanud üksnes kontrollimatuid ja ebaveenvaid väiteid materjalide soetamise kohta. Seda silmas pidades peab vastustaja võimalikuks, et kaebaja on pinglae materjalid soetanud kontrolliperioodile eelnevalt.
4.3.Ei ole veenvad kaebaja väited materjali soetamisest füüsilistelt isikutelt, kes pole ettevõtjana registreeritud. Kaebaja kodulehelt www.pinglaed.ee nähtuvalt kasutab ta teenuse osutamisel üldjuhul kindlate tootjate materjale. Seetõttu pole tõenäoline, et kaebaja ostaks materjale suvalistelt füüsilistelt isikutelt, selle asemel, et osta materjali suuremas koguses ja
3-20-1022 hulgimüüjatelt või otse tootjatelt. On ebausutav, et kaebaja pikaajaline tegevus põhineb suvalistelt identifitseerimata füüsilistelt isikutelt materjali hankimisel ning isegi kui kaebaja soetaks materjale füüsilistelt isikutelt, saaks ta siiski vormistada ostutehingu selliselt, et kindlustaks endale materjali soetamist tõendavate dokumentide olemasolu.
4.4.Põhimõtteliselt nõustub vastustaja kaebusest nähtuva seisukohaga, et müügiarvete põhjal võiks olla tuvastatav teenuste osutamiseks kasutatud materjali kogus. See aga ei tähenda, et kontrollitava perioodi teenuse osutamise arvetega oleks tõendatud kauba soetamine samal perioodil ning esineks vajadus äriühingu kulude kindlakstegemiseks. Teenuse osutamine ja müügiarve väljastamine ei tõenda teenuse osutamiseks vajalike materjalide soetamiseks kulude tegemist samal perioodil.
4.5.Asjakohane pole ka kaebaja viide sellele, et augustis 2019 võeti kaebaja pangakontolt välja 310 eurot, kuid kaebaja juhatuse liikme pangakontole pandi sisse 1700 eurot. Vastustaja ei ole arvesse võtnud kogu juhatuse liikme pangakontole tehtud sissemakset, vaid on lähtunud äriühingu pangakontolt väljavõetud summast ning vähendanud seda YYi poolt äriühingu tarbeks tehtud kulude võrra, mille tulemusel on august 2019 töötasuks loetud 276,36 eurot.
4.6.Väär on kaebaja seisukoht, nagu tingiks maksuotsuse tühistamise asjaolu, et vastustaja ei ole hindamist ning seega MKS § 94 kohaldamist kaalunud. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus maksuhalduril oleks põhjust hindamise võimalikkust ja vajalikkust kaaluda. Ei ole asjakohane kaebusest nähtuv seisukoht, justkui hindamine oleks võimalik ja vajalik igal juhul, kui maksukohustuslasel puuduvad algdokumendid või need pole usaldusväärsed. Riigikohtu lahendites, millega kaebaja enda väiteid põhjendas, on tegemist olukordadega, kus vaidlus on tegeliku müüja üle ja kauba soetamises kontrollitaval perioodil pole kahtlust. Praegusel juhul see nii ei ole, seetõttu puudub alus ka kauba soetamiseks tehtud kulude hindamiseks. Kontrollitava perioodi dokumentide põhjal ei saa teha järeldust, et kaebaja äritegevuse kasumlikkus oleks teiste ettevõtjatega võrreldes ebamõistlikult kõrge.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Vaidlus käib selle üle, kas perioodil aprill‒september 2019 YYi pangakontole sularahas sisse pandud 8378,44 eurot tuleb lugeda XX-s töötamise eest saadud töötasuks ja seega tööjõumaksudega maksustada.
6.Kaebaja märkis, et ei vaidle vastu sellele, et perioodil aprill‒september 2019 on XX pangakontodelt sularahas välja võetud 13 475 eurot. Kaebusest nähtuvalt ei vaidle kaebaja vastu ka sellele, et XX juhatuse liikme YYi pangakontole on samal perioodil sularahas sisse pandud 10 000 eurot.
7.Vastustaja on koostanud kontrolliperioodi kohta tabeli, kuhu on märkinud kaebaja pangakontodelt sularaha väljavõtmise ajad ja kohad ning YYi pangakontole sularaha sissepanemise ajad ja kohad (vastustaja 31. juuli 2020. a vastuse lisa nr 9). Tabelist nähtub, et korduvalt on võetud kaebaja pangakontolt sularaha välja ja seejärel kohe pandud samas pangaautomaadis sularaha YYi pangakontole. Kaebaja väitis, et YY tegi kaebaja rahaga ja enda isikliku rahaga mugavuse ja aja kokkuhoiu pärast sularahatehinguid samal ajal ja samas pangaautomaadis. Kaebaja märkis, et ühe ja sama rahaautomaadi kasutamine ei ole piisav põhjus lugeda kaebajat maksukohustust rikkunud isikuks. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et vastustaja ei olegi ainuüksi sellele asjaolule maksuotsuses tuginenud. Vastustaja on
3-20-1022 tuvastanud ka muid asjaolusid ning leidnud, et kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on maksuotsuse tegemine põhjendatud.
8.Vastustaja on töötamise registri põhjal tuvastanud, et YY töötas töölepingu alusel kaebaja juures 1. septembrist 2014 kuni 15. aprillini 2015 ja 25. septembrist 2015 kuni 31. oktoobrini 2017, samuti on registreeritud YYi töötamine kaebaja juures töölepingu alusel alates 2. septembrist 2019 (vastustaja 31. juuli 2020. a vastuse lisa nr 11). YY selgitas 17. jaanuaril 2020 vastustajale, et kontrolliperioodil tegi tema XX-s kõike: paigaldas pinglagesid ja juhtis firmat (vastustaja 31. juuli 2020. a vastuse lisa nr 5, punkt 5). Seda sama kinnitas YY ka 21. veebruaril 2020 (vastustaja 31. juuli 2020. a vastuse lisa nr 15, punkt 1). YY ütles, et kontrolliperioodil ta töötasu tehtud töö eest ei saanud, sest XX-l raha ei olnud (vastustaja 31. juuli 2020. a vastuse lisa nr 5, punkt 17). Vastustaja tuvastas, et ükski teine tööandja ei ole samuti YYile rahaülekandeid ega töötasu väljamakseid teinud. Ka ei ole ükski teine juriidiline isik YYi töötamise registris töötajana registreerinud. Eeltoodust saab järeldada, et kontrolliperioodil töötas YY üksnes kaebaja heaks.
9.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kontrolliperioodil laekus klientidelt kaebaja pangakontodele 18 838,52 eurot. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kogu see raha kulus tal muude kulude katteks ning tal ei jäänud alles üldse raha, et YYile töötasu maksta. Kaebaja väited oma majandusliku võimetuse osas töötasu maksta on jäänud paljasõnaliseks. Vastustaja on leidnud, et kontrolliperioodil kaebaja pangakontodelt välja võetud 8378,44 euro osas puuduvad tõendid, et seda oleks kasutatud kaebaja ettevõtluse tarbeks. Kohus nõustub vastustajaga, et eluliselt usutavaks ei saa pidada kaebaja väiteid selle kohta, et ta ostis pinglae materjale füüsilistelt isikutelt sularahas ja seejuures niimoodi, et talle selle kohta mingeid dokumente ei väljastatud. Vastustaja on põhjendatult osutanud kaebaja kodulehelt nähtuvale teabele, et kaebaja kasutab kindlate tootjate materjale, ning õigustatult järeldanud, et seetõttu pole eluliselt usutav, et kaebaja ostaks neid materjale suvalistelt füüsilistelt isikutelt, selle asemel, et osta neid otse tootjalt või hulgimüüjalt. Kaebaja väidet ei saa eluliselt usutavaks pidada ka seetõttu, et kaebajal olnuks ka füüsilistelt isikutelt materjalide soetamise korral võimalik vastavad dokumendid vormistada ning kaebajale kui juriidilisele isikule pidanuks see vajadus olema mõistlikult äratuntav, et vajaduse korral tõendada maksustamise seisukohast tähendust omavaid asjaolusid. Kohus jagab vastustaja kahtlust, et kaebaja ei ostnud kontrolliperioodil nimetatud materjale, vaid tegi seda enne kontrolliperioodi, mistõttu ei ole tal ka esitada tõendeid materjalide soetamise kohta kontrolliperioodil.
10.YYi väited selle kohta, kust ta sai perioodil aprill‒september 2019 raha, on olnud ajas muutuvad. 17. jaanuaril 2020 väitis YY, et teda aitasid vanemad ja tüdruksõber (vastustaja 31. juuli 2020. a vastuse lisa nr 5, punkt 17). 21. veebruaril 2020 ütles YY, et tema ema müüs tema vanaema maja ja raha tuli YYile (vastustaja 31. juuli 2020. a vastuse lisa nr 15, punkt 5). Kaebuses selgitas kaebaja, et elas varem säästetud rahast, samuti aitas teda ema. YYi seletuste muutumine ajas vähendab nende usaldusväärsust. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit YYi raha päritolu kohta.
11.Vastustaja on ka selgitanud, et kaebaja raamatupidamisarvestust ei saa pidada usaldusväärseks, vaid asjaolud viitavad sellele, et see on tagantjärele vormistatud.
12.Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodud asjaolud kogumis annavad piisava aluse järelduseks, et kontrolliperioodil YYi pangakontole sularahas sisse pandud 8378,44 eurot pärines kaebaja pangakontodelt ning seda tuleb käsitada YYi töötasuna kaebaja heaks töötamise eest ja tööjõumaksudega maksustada.
3-20-1022
13.Seejuures ei oma määravat tähendust kaebaja viide sellele, et augustis 2019 võeti kaebaja pangakontodelt sularahas välja 310 eurot, kuid YYi pangakontole pandi sularahas sisse 1700 eurot. Vastustaja on augusti 2019 osas lähtunud sellest, et YYi pangakontole sularahas laekunud summadest pärines kaebaja pangakontodelt 310 eurot, mitte 1700 eurot. Kuludokumentidega on tõendatud, et 310 eurost kulutas YY 33,64 eurot kaebaja ettevõtluse tarbeks. Seega on vastustaja augustis 2019 käsitanud YYi töötasuna 276,36 eurot. Vastustaja on seejuures möönnud, et ülejäänud 1390 eurot, mis YYi pangakontole augustis 2019 sularahana sisse pandi, võis olla eelmistel kuudel kaebaja pangakontodelt sularahana välja võetud raha, kuid nentinud, et tegu võis olla ka mujalt pärineva rahaga. See üksik fakt, et kaebaja pangakontodelt augustis 2019 sularahana välja võetud summa oli väiksem kui YYi pangakontole sularahana sisse pandud summa, ei lükka ümber asjaolude ja tõendite kogumi põhjal tehtud vastustaja järeldust.
14.Kuna vastustaja on ära näidanud, et vaidlusalune 8378,44 eurot tuleb lugeda YYi töötasuks ja tegu ei saanud olla pinglae materjali soetamise kuluga, pole asjakohane kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole kaalunud pinglae materjali kulu kindlakstegemist MKS § 94 lõike 1 alusel hindamise teel.
15.Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, lasus kaebajal kohtumenetluses kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lõige 1; Riigikohtu halduskolleegiumi 25. märtsi 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-3-09, punkt 20). Kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid, mis lükkaksid vastustaja järelduse ümber ning kaebuse väited maksuotsuse tühistamiseks alust ei anna.
16.Eeltoodust tulenevalt on 17. aprilli 2020. a maksuotsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puuduvad alused. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
17.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb tervikuna rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
18.Kaebaja palvel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.