Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 31.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-21-1470/32
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik: Erimenetlus
Kuulutamise aeg: 31.08.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1104

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2021. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1470

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – X

Läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 31.08.2021

RESOLUTSIOON

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 31.12.2021 (k.a).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Halduskohus pikendab Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad samas seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted (VSS § 25 lg 1). Välismaalast võib kinni pidada, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui (1) esineb välismaalase põgenemise oht; (2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või (3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (VSS § 15 lg 2). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 15 lg 1). Välismaalase põgenemise ohule viitavad asjaolud on nimetatud VSS §-s 68.

Sarnased lahendid

Rahvastik

5.Kuna PPA taotluse rahuldamisel ei ületata 6-kuulist tähtaega, on isiku kinnipidamine võimalik ka siis, kui esineb üksnes põgenemisoht ja kinnipidamine on muid asjaolusid arvestades proportsionaalne (VSS § 25 lg 1 ning § 15 lg 1 ja lg 2 p 1). PPA taotlusest nähtuvad põgenemisohule viitavate asjaoludena, et välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus; ning välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS §-s 68 p-d 4 ja 6). Tartu Halduskohtu 02.07.2021 määruses (p-d 10.1 ja 10.2) ning Tartu Ringkonnakohtu 28.07.2021 määruses (p 14) käesolevas asjas on nimetatud asjaolusid põhjalikult analüüsitud ja kohus ei korda samu põhjendusi uuesti. Kohus leiab, et toodud põgenemisriskile viitavate asjaolude tähtsus ei ole ka ajas vähenenud. Kohus märgib, et põgenemisohu hindamine saabki olla üksnes prognoosotsus isiku varasema (minevikus toimunud) käitumise alusel. Seega tulebki isiku võimalikule käitumisele vabaduses anda üksnes tõenäosuslik hinnang. Põgenemisohu olemasoluks ei pea eelnevalt isikut vabastama ja tema põgenemine kinnitust leidma. Põgenemisoht ei tähenda siinkohal üksnes põgenemist välisriiki, vaid ka ohtu, et isik ei ole PPA-le dokumentide saabumisel ja lahkumiskohustuse täitmisel kättesaadav. Viibides kinnipidamisasutuses, pani isik toime uue kuriteo, rünnates kaaskinnipeetavat (Viru Maakohtu 16.06.20220 otsus nr 1-20-3197, dtl 11). Isikut on korduvalt karistatud väärteokorras (dtl 1819), sh on isik rikkunud avalikus korras käitumise üldnõudeid, pannes prügikasti teisele isikule pähe, joonistades elamu seinale aerosoolvärviga või urineerides avalikus kohas. Isik on vanglas vahetult vabanemise eel kümneid kordi rikkunud vangla distsipliini – käitunud ebaviisakalt, omandanud keelatud või võõraid esemeid ja jätnud vanglaametniku korraldused täitmata (dtl 47-48). Eeltoodust nähtuvad isiku hoiakud, et ta täidab ühiskondlikke ja ka seaduse sunnijõuga tagatud norme ja nõudeid valikuliselt, isiklikust heaolust lähtuvalt. Ka vabaduses viibides ei pruugi isiku käitumine pareneda, arvestades eelnimetatud väärtegusid ning ka asjaolu, et isikule mõisteti algselt kriminaalkaristus korduvate väljapressimiste ja varguste, sh vägivalla kasutamise eest (dtl 12-16). Viru Vangla on 20.01.2021 vastuses leidnud, et isik on ohtlik ühiskonnale, vangidele ja avalikkusele ning uue kuriteo toimepanemise, sh vägivallaga kahe aasta jooksul on üle 50% (dtl 44 ja 45). Isikul on negatiivne suhtumine töökohustuse täitmisesse ning ka probleeme enese käitumise kontrollimisega (samas). Ka istungil kinnitas isik, et juhul kui kohus teda vabastaks, ei oleks ta Venemaale naasmise kohustuse säilimise korral valmis tegema PPAga vabatahtlikult koostööd (istungil 09:23:30). Ka ei ole isik valmis KPKs tegema koostööd. Põhjendatud on tugineda ka isiku käitumisele vanglas, sest mitukümmend distsipliinirikkumist ei leidnud aset kauges minevikus, vaid viimase poole aasta jooksul (alates 10.02.2021) kuni isiku vanglast vabanemiseni. Isiku korduvatest distsipliinirikkumistest ei ole möödunud sedavõrd palju aega, et võiks järeldada vabaduses seaduskuulekat käitumist ja PPA suuniste vabatahtlikku käitumist. Eeltoodu nähtub ka isiku istungil esitatud seisukohtadest. Seega olukorras, kus isik on avaldanud vastumeelsust Eestist lahkumisele, siis arvestades isiku üldist käitumist ja hoiakuid seaduse ja korralduste täitmisel, on kahtlus, et isik võib hakata vabaduses talle ebameeldivate kohustuste täitmisest kõrvale hoiduma.