Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
3-21-1945 31.08.2021 Reelika Kitsing Dmitry Pronini esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 23.08.2021. a käskkirja nr 6-3/688-1 kehtivuse ja täitmise peatamiseks Taotleja – Dmitry Pronin Vastustaja – Viru Vangla
1.Võtta asja materjalide juurde Dmitry Pronini vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 23.04.2021– 22.08.2021 kohta.
3.Jätta Dmitry Pronini esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale ning edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla 14.05.2021. a käskkirjaga nr 6-2/353-1 määrati Dmitry Pronin tööle finants- ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 18.05.2021.
2.Viru Vangla tunnistas 23.08.2021. a käskkirjaga nr 6-3/688-1 (digitoimiku leht (dtl) 18– 21) D. Pronini süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning karistas teda kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli kaks ettekannet, kuid karistus määrati seoses 21.07.2021. a ettekandega nr 3-21-5297. Ettekande kohaselt ei allunud D. Pronin vanemvalvuri 21.07.2021 antud korraldusele asuda tööle osakonna koristajana. Kinnipeetav väitis, et tal aeg-ajalt valutab selg ja ta kardab, et see võib juhtuda ka töö tegemise ajal. Meditsiinilist abi kinnipeetav ei soovinud.
3.D. Pronin esitas 23.08.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul peatada Viru Vangla 23.08.2021. a käskkirja nr 6-3/688-1 kehtivus ja täitmine. Taotleja märgib, et esitas vangla käskkirjale vaide. Taotleja põhjendab taotlust lühidalt järgmiselt.
3-21-1945 1) Käskkirjaga määratud kartserikaristuse täitmisega kaasnevad tagajärjed, mida ei ole võimalik hiljem kõrvaldada. Kui taotleja kannab kartserikaristuse enne vangla poolt vaidele vastuse saamist ning vangla peaks vaide rahuldama või kohus võimaliku kaebuse rahuldama, saab taotleja küll alusetult kartseris viibitud aja eest taotleda hüvitist, kuid kartseris viibimist ja sellega kaasnevaid negatiivseid mõjusid ning rikutud õigusi ei saa teha tagantjärele olematuks ega taastada. Õigusvastaselt kartserisse paigutamisega rikutakse taotleja põhiõigusi ja -vabadusi, mida ei ole võimalik hiljem taastada. Taotluse rahuldamine aga ei rikuks vangla õigusi, sest vanglal on võimalus pöörata käskkiri täitmisele kaheksa kuu jooksul. 2) Taotleja keeldus tööle asumast, tuginedes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p-le 4, sest tal selg valutas. Vangla ei tohiks määrata kartserikaristust ametniku korralduse rahumeelselt täitmata jätmise eest, mistõttu on vaidlusalune käskkiri õigusvastane. 3) Esitatavat tühistamiskaebust ei saa pidada perspektiivituks, sest tegemist on ilmselgelt kaalutlusvigase otsusega. Ükski vangla tervishoiutöötaja ei vaadanud kaebajat üle vastavalt VangS § 37 lg-le 3 ning seega ei tuvastanud vangla, et kaebaja oli korralduse andmise hetkel töövõimeline, kuigi see oli vangla kohustus. Ühes esialgse õiguskaitse taotlusega esitas D. Pronin taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Viru Vangla leiab 30.08.2021. a vastuses, et arvestades vaidluse sisu ning perspektiivi, ei ole taotlus põhjendatud, ning palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 41). Taotleja terviseseisund ei õigustanud tööst keeldumist. Valvuri ettekandest nähtub, et taotlejal valutab selg aeg-ajalt, kuid ta ei soovinud tervishoiutöötaja poolt ülevaatamist. Seega läks tõendamiskoormis terviseprobleemi olemasolu kohta taotlejale endale. Menetluses puuduvad tõendid taotleja väite kinnitamiseks. Vanglas töötamisel on oluline taasühiskonnastav eesmärk VangS § 6 lg 1 tähenduses. Samuti on ametnike korralduste täitmine oluline vangla julgeoleku tagamise seisukohalt ning korralduse mittetäitmist on kohtupraktikas peetud raskeks rikkumiseks. Menetluses ei ole tehtud ilmselgeid vigu ning määratud karistus on proportsionaalne. Vanglas distsipliini järgimine on oluline avalik huvi HKMS § 249 lg 3 tähenduses ning taotleja ei ole välja toonud, milline raske ja pöördumatu tagajärg talle distsiplinaarkaristuse ära kandmisega kaasneks. Kartserikaristus on täiendav vabaduse piirang isikule, kelle vabadus on juba vangistuse tõttu piiratud. Kui hilisemas menetluses tuvastatakse vangla otsuse õigusvastasus, on seda võimalik kompenseerida mittevaralise kahju hüvitamise teel.
KOHTU SEISUKOHT
5.Taotleja on palunud peatada Viru Vangla 23.08.2021. a käskkirja nr 6-3/688-1 kehtivuse ja täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). Taotleja on esitanud käskkirjale 23.08.2021 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav.
6.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 15 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotleja isikukonto väljavõttest ajavahemiku 23.04.2021– 22.08.2021, s.o menetlusabi taotlusele eelneva nelja kuu kohta nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
3-21-1945 HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
8.Kohus leiab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kartserisse paigutamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Seega on esitatud taotlus lubatav, kuid see ei tähenda veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.
9.Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
10.Kohus on seisukohal, et esitatud väidete ja materjalide pinnalt ei saa pidada vanglale esitatud vaiet ega võimalikku esitatavat kaebust edukaks. Vaidlusaluse käskkirjaga otsustatud kartserikaristus on määratud korralduse täitmata jätmise eest. Kinnipeetav on kohustatud täitma vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi (VangS § 67 p 1). Taotleja põhjendab tööle asumise korralduse täitmata jätmist enda terviseseisundiga, s.o seljavaluga. Samas ei soovinud taotleja enda läbivaatamist vangla meediku poolt. Kohus ei nõustu taotleja väitega, et vangla peab tõendama tema töövõimelisust korralduse täitmisest keeldumisel seljavalu tõttu, kui taotleja ei ole selliseks töövõimelisuse kontrolliks soovi avaldanud. Vangla arst on varasemalt hinnanud taotleja töövõimelisust, kui otsustati tema tööle määramine 14.05.2021. a käskkirjaga (VangS § 37 lg 3). Seega ka olukorras, kus taotleja leiab, et ta ei saa terviseseisundist tulenevalt tööle asuda, teeb tema töövõimelisuse kindlaks arst. Kuna taotleja ei soovinud vangla meediku poolt enda läbivaatamist, siis ei oleks kohtu hinnangul olnud taotleja tahte vastane ja sunniviisiline läbivaatus põhjendatud.
10.1.Kohus leiab ka, et arvestades VangS § 64 lg-t 41, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg-d 3 ja 8 ning haldusmenetluse seaduse § 33 lg-t 3, ei ole 23.08.2021. a käskkirjaga otsustatud distsiplinaarkaristus 21.07.2021 toime pandud rikkumise eest määratud tähtaega rikkudes.
10.2.Kuna VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks, siis ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul asuda seisukohale, et taotlejale määratud 10 ööpäeva kartserikaristust oleks ebaproportsionaalne.
11.Kohus märgib veel, et ei saa üldjuhul esialgse õiguskaitse rakendamisega välistada käskkirja täitmist üldse, s.t täitmisele pööramise tähtaja möödumise tõttu (VangS § 65 lg 6). Kuigi taotlejale määratud karistus vaidlusaluse käskkirja alusel pöörati täitmisele 27.08.2021, siis olukorras, kus kohus peatab karistuse edasise täitmise, võib võimalik kohtumenetlus koos sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaega ületada. Kinnipeetava huvid on kaitstud seeläbi, et vangla kindlustab tema tervise kaitse ja tagab taotleja tervisliku seisundi jälgimise ning vajadusel katkestab kartserirežiimi. Kui karistuse määramine peaks osutuma õigusvastaseks, on taotlejal võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest kahju hüvitamist.
12.Kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed, siis ei saa kohus esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada ning puudub vajadus kaaluda muid asjaolusid. Kohus jätab D. Pronini esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
13.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.