Sihtasutuse Avatud Kool kaebus haridus- ja teadusministri
10.detsembri 2020. a käskkirja nr 1.1-2/20/293 osaliseks tühistamiseks ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kohustamiseks määrata täiendav riigieelarveline tegevuskulutoetus ja teha tahteavaldus riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Sihtasutus Avatud Kool, volitatud esindajad vandeadvokaadid Piret Kergandberg ja Risto Sidok Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud esindaja Indrek Kilk
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
•
Jätta Sihtasutuse Avatud Kool kaebus rahuldamata.
•
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
•
Tagastada kaebajale 23. detsembril 2020 kaebuse lisana 4 edastatud 2. detsembri 2020. a Sihtasutus Avatud Kool taotlus täiendava otsuse tegemiseks (dtl 15-18) ja kaebuse lisana 3 esitatud kaebaja 23. ja 24. novembri 2020. a e-kirjavahetus vastustaja esindajaga (dtl 10-14).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. septembril 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Avatud Kool esitas 23. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse (dtl 2-9), milles taotles: 1) haridus- ja teadusministri 20. novembri 2020. a eelarvetabeli kui eelhaldusakti tühistamist osas, milles jäeti Sihtasutusele Avatud Kool 2021. aastaks tõhustatud ja eritoe rakendamiseks mõeldud tegevuskulutoetuse ja õpetaja tööjõukulu riigieelarvelise toetuse määramisel arvestamata kahe erituge ja nelja tõhustatud tuge vajava õpilasega; 2) haridus- ja teadusministri 10. detsembri 2020. a käskkirja nr 1.1-2/20/293 tühistamist osas, millega jäeti Sihtasutusele Avatud Kool 2021. aastaks tõhustatud ja eritoe rakendamiseks mõeldud tegevuskulutoetuse ja õpetaja tööjõukulu riigieelarvelise toetuse määramisel arvestamata kahe erituge ja nelja tõhustatud tuge vajava õpilasega; 3) Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kohustamist määrama Sihtasutusele Avatud Kool riigieelarvelist tegevuskulutoetust 2021. aastaks täiendavalt neljale õpilasele tõhustatud toe ja kahele õpilasele eritoe pakkumise eest kokku 39 904 eurot; 4) HTM-i kohustamist ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tegema riigipoolne tahteavaldus riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks arvestades p-s 3 sätestatud kohustust. Kaebaja täpsustas, et soovib 20. novembri 2020. a eelarvetabelit tühistamisnõudega vaidlustada juhul, kui kohtu hinnangul on tegemist eelhaldusaktiga. Kaebaja hinnangul on 20. novembri 2020. a eelarvetabel üksnes informatiivse tähendusega ning seega menetlustoiming.
2.Vastusena kohtunõudele selgitas HTM 18. jaanuaril 2021, et eraüldhariduskoolide pidajatega ja ka kohalike omavalitsustega (ehk munitsipaalkoolide pidajatega) on kokkulepe ja praktika juba aastaid, et HTM saadab riigieelarvelise toetuse jaotuse (arvestus)tabeli kui pidajaid informeeriva materjali koolide pidajatele enne neile toetuse eraldamist (dtl 36-38). See on kooli pidajatele vajalik eelkõige selleks, et lihtsustada arusaamist arvestuse valemitest erinevate õppevormide ja -liikide lõikes ning selleks, et koolide pidajad oleks teadlikud, milliste riigipoolsete toetussummadega saavad nad oma eelarve koostamisel arvestada. HTM on seisukohal, et eelarvetabeli või arvestustabeli (Excel-tabelina) saatmist koolide pidajatele saaks käsitleda kui haldusmenetluse käigus sooritatud toimingut, mitte aga käsitleda seda eelhaldusakti andmisena. Tabeli saatmisega ei tehtud haldusasjas sisulist otsustust ega tuvastatud õiguslikult siduvalt faktilist asjaolu.
3.Tartu Halduskohus võttis 25. jaanuari 2021. a määrusega kaebuse menetlusse (dtl 68-69). Võttes arvesse HTM-i 18. jaanuaril 2021 kohtule esitatud selgitusi eelarvetabeli kohta, leidis kohus, et 20. novembri 2020. a eelarvetabeli puhul on tegemist HTM-i menetlustoiminguga, mitte eelhaldusaktiga. Kuivõrd kaebaja sõnul soovib ta mainitud eelarvetabeli vaidlustada juhul, kui kohus leiab, et tegemist on eelhaldusaktiga, mõistab kohus, et kaebaja eelarvetabeliga seonduvalt eraldi nõuet ei esita. Seega on praeguses asjas kaebaja esitanud kaebuse haridus- ja teadusministri 10. detsembri 2020. a käskkirja nr 1.1-2/20/293 osaliseks tühistamiseks ja HTM-i kohustamiseks.
4.Vastustaja esitas 19. veebruaril 2021 vastuse kaebusele (dtl 80-87).
5.Kaebaja esitas 4. mail 2021 arvamuse vastustaja 19. veebruari 2021. a vastuse kohta, milles leidis kokkuvõtvalt, et Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) toimimise eest vastutab vastustaja;
2(13)
3-20-2574
registri ebaõigete andmete muutmine peab olema võimalik; vastustaja on rikkunud hea halduse põhimõtet (dtl 93-98).
6.Tartu Halduskohus otsustas 24. mai 2021. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 100-101).
7.Vastustaja esitas 4. juunil 2021 vastuse kohtumääruses toodule (dtl 103-106) ning 22. juunil 2021 vastuse kaebaja 4. mai 2021 arvamusele (dtl 108-117).
8.Kaebaja esitas 15. juulil 2021 seisukoha vastustaja 4. juuni 2021. a vastuse kohta ja menetluskulude nimekirja ning kuludokumendid (dtl 120-124, 128-139).
9.Kaebaja esitas 29. juulil 2021 seisukoha vastustaja 22. juuni 2021. a vastuse kohta ja täiendava menetluskulude nimekirja ning kuludokumendid (dtl 141-148).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja on taotlenud haridus- ja teadusministri 10. detsembri 2020. a käskkirja nr 1.12/20/293 osalist tühistamist ning HTM-i kohustamist määrata täiendav riigieelarveline tegevuskulutoetus ja teha tahteavaldus riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks, väites kokkuvõtvalt järgmist.
10.1.Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 82 lg 7 sätestab, et riigieelarvest valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Kuna Avatud Kool ei ole munitsipaalkool, tuleb antud juhul lähtuda erakooliseaduse (EraKS) § 22 lg 2 teisest lausest. Vastava sätte kohaselt nähakse erakooli õpilaste, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, tegevuskulude katmiseks iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks. EraKS § 22 lg 2 esimese lause kohaselt lähtutakse erakoolidele tegevuskulude toetuse määramisel PGS §-des 42 ja 82 sätestatud tingimustest ja alustest.
10.2.Õpilase arengu toetamiseks vajaliku toe liigi määramise aluseks on PGS § 48 lg-s 1 kirjeldatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitus. Koolivälise nõustamismeeskonna poolt tehtud otsus lapse arengu toetamiseks vajalike meetodite rakendamise kohta on haldusakt. Kui vanem on andnud nõusoleku koolivälise nõustamismeeskonna soovituse rakendamiseks, on koolil kui haldusakti adressaadil kohustus sellest soovitusest lähtuda. Järelikult ei saa toe liigi kohta EHIS-s märkimata jäänud linnuke vabastada Avatud Kooli seal õppivate hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste suhtes nendele koolivälise nõustamismeeskonna otsusega määratud toe pakkumisest. Linnukese EHIS-s märkimata jätmise tagajärg ei saa olla ka vajaliku toe pakkumiseks ettenähtud toetusest ilmajäämine, kuna kool ei vabane seeläbi toe pakkumise kohustusest.
10.3.Olukorras, kus toe rahastamiseks on olemas õiguslik alus, milleks on Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna poolt antud haldusakt, on EHIS-s linnukese märkimata jätmine lihtsasti kõrvaldatav formaalne puudus, mis tänaseks on kaebaja poolt ka kõrvaldatud. Lisaks on selge, et vastustajale oli hoolimata EHIS-sse märkimata jäänud linnukesest teada, et Avatud Koolis on tehtud koolivälise nõustamismeeskonna otsus erivõi tõhustatud toe pakkumise kohta veel kuue õpilase suhtes lisaks nendele õpilastele, kelle puhul oli hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija (HEVKO) poolt EHIS-s korrektselt märgitud pakutava toe liik.
3(13)
3-20-2574
10.4.PGS § 82 lg 7 ei piira vastustaja õigust ja kohustust võimaldada kaebajal andmete EHIS-sse kandmisel esinenud puuduse kõrvaldamist. Tegemist ei ole sättega, mis välistaks pärast vastavat kuupäeva puuduste kõrvaldamise võimaluse 10. novembri seisuga EHIS-sse kantud õpilaste erivajadusi puudutavates andmetes.
10.5.Kuigi Vabariigi Valitsuse 5. augustil 2004 vastu võetud määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ (EHIS põhimäärus) § 6 lg 1 kohaselt vastutab registrisse esitatud andmete õigsuse eest andmete esitaja, on põhjendamatu ja hea usu põhimõttega vastuolus olukord, kus haridusasutusele jäetakse määratama riigieelarveline toetus HEV õpilastele eri- ja tõhustatud toe võimaldamise eest üksnes seetõttu, et süsteemis on üks märge tegemata jäänud.
10.6.Veel enam, hea usu põhimõtte vastane on olukord, kus HEV õpilastele osutatava toe kvaliteet kannatab tulenevalt infosüsteemi puudulikust ülesehitusest. Seda enam, et eelarvevahendid on HEV õpilaste jaoks nagunii ette nähtud. Arvestades, et EHIS-e kasutusjuhendi kohaselt annab süsteem hoiatuse näiteks juhul, kui märkimata on vähemalt üks erivajadus, on samaväärse hoiatuse puudumine toe liigi märkimata jätmise puhul etteheidetav süsteemi loojale, mitte aga kasutajale. On mõistmatu, kuidas ei järgne hoiatust olukorras, kus toe liigi märkimata jätmise tagajärjeks on kogu õpilase erivajadust puudutava info kustumine.
10.7.Ministri õigusvastase käskkirja tulemusel jääb kaebajal saamata riigieelarveline toetus kahele õpilasele eritoe ja neljale õpilasele tõhustatud toe võimaldamise eest.
10.8.Vastustaja ametniku 23. novembri 2020. a kiri koos sellele lisatud 20. novembri 2020 eelarvetabeliga on käsitletav haldustoiminguna, mis on suunatud menetlusosalise ärakuulamisele kavandatava haldusakti sisu osas. Kuigi menetlustoimingut, millega edastati
20.novembri 2020 eelarvetabel teiste hulgas kaebajale, võib pidada ärakuulamiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 tähenduses, ei saa antud juhul eelarvetabeli edastamist pidada vastustaja poolt ärakuulamiskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Eelkõige ei piisa ärakuulamisõiguse tagamiseks sellest, et haldusorgan võimaldab üksnes formaalselt menetlusosalistel seisukohti ja vastuväiteid esitada. Ärakuulamisõiguse tagamiseks tuleb haldusorganil menetlusosalise esitatud seisukohti ja vastuväiteid ka otsuse tegemisel arvesse võtta või põhjendada nende arvestamisest keeldumist.
10.9.HEV õpilaste vajadustele vastava hariduse andmine on selgelt avalikes huvides. Ka PGS seletuskirja kohaselt oli HEV õpilaste õppekorraldust puudutava regulatsiooni muudatuste tegemisel üheks läbivaks põhimõtteks tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste õppe riigipoolne toetamine, et tagada vajaliku toe kättesaadavus.
10.10.Antud juhul ei ole jäänud nõutud andmed esitamata isegi mitte põhjusel, et kaebaja ei teadnud andmete esitamise vajadusest, vaid üksnes seetõttu, et andmed esitanud HEVKO ei olnud teadlik EHIS-e eripäradest.
10.11.Vastustajal pidi tekkima kahtlus esitatud andmete õigsuses, kuna osa kaebaja Avatud Kooli õpilaste, kelle suhtes on tehtud kehtiv koolivälise nõustamismeeskonna otsus, juures puudus märge vastava toe pakkumise kohta. Kaebaja õpilasi puudutavaid andmeid uuendati EHIS-es 6. novembril 2020. Vastustajal oli registri vastutava töötlejana mõistlik võimalus juba enne 10. novembrit 2020 (k.a) juhtida kaebaja tähelepanu kirjeldatud vastuolule ning paluda neil olukorda selgitada ja/või puudus kõrvaldada. Tegemist on HEV toetuste eelarve koostamisel ilmselgelt tähtsust omava asjaoluga.
10.12.Riigikohus on teatud juhtudel jaatanud haldusorgani kohustust küsida isikult lisaandmeid, kui ta leiab, et esitatud andmed on ebapiisavad. Eelkõige on Riigikohus lisaandmete kohustuse tekkimist jaatanud juhul, kui on ilmne, et isik on teinud dokumentide vormistamisel vea (Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-121/16, p 22). Kaebaja hinnangul on eeltoodud põhimõte kohaldatav ka käesolevas asjas. Vastustajale oli selge, et kaebaja on teinud vea, kuid sellest olenemata ei täpsustanud vastustaja kaebaja esitatud andmeid.
4(13)
3-20-2574
10.13.HEV õpilaste eest riigieelarvelise toetuse maksmise sisuliseks aluseks ei ole mitte üks „linnuke“ registris, vaid vastav otsus koolivälise nõustamismeeskonna poolt, kes tuvastab õpilase täiendava toe või eritoe vajaduse. Hea halduse põhimõttega ei saa mis tahes moel olla kooskõlas vastustaja poolt toetuse määramata jätmine põhjusel, et registris jäi „linnuke“ tegemata. Seda eriti olukorras, kus kaebaja on avastanud vea aegsasti ja teavitanud vastustajat veel enne riigieelarve vastuvõtmist ja toetuste suuruste kinnitamist ministri käskkirjaga.
11.Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastuses kaebusele esitas vastustaja kokkuvõtvalt järgmised väited:
11.1.Kaebaja on teinud meelevaldse järelduse, et kui õiguslik alus erakooli toetamiseks on õigusaktides olemas, siis on EHIS-es andmete puudlik kandmine pelgalt formaalne puudus. Vastustaja sellise seisukohaga nõustuda ei saa ja juhib tähelepanu, et registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Andmed peavad seejuures igal ajahetkel olema korrektsed, mitte üksnes riigilt toetust taotledes või iga-aastaselt 10. novembril. Seetõttu ei ole ka asjakohane kaebuse esitaja poolt väljatoodu, et HEVKO (hakkas
6.novembril 2020. a andmeid sisestama ja tegi inimliku vea) jättis EHIS-es nõutud andmeväljad täitmata. Väidetu ei ole asjakohane juba ainuüksi seetõttu, et EHIS põhimääruse § 30 lg-s 3 sätestatakse, et koolieelsed lasteasutused ja üldhariduskoolid kinnitavad andmete õigsust alamregistris iga kuu (välja arvatud juuli ja august) 5.–
10.kuupäevaks. Seega ei päde selgitused, et koolil jäi viimasel hetkel EHIS-es tegemata kinnitus (linnuke) ja see oli kaebuse esitaja poolt väidetuna veel ka vastustaja süü (süsteem ei lubanud väidetavalt kinnitust anda). Õpilaste andmete kinnitamine pidi toimuma juba ajavahemikul 5.–10. september, 5.-10. oktoober ja 5.–10. november. Seega on tegemist koolipoolse kolme kuu jooksul vältava tegematajätmisega.
11.2.Pelgalt koolivälise otsuse olemasolu ei tähenda veel, et otsust saaks rakendada (selleks peab eelneva nõusoleku andma ka lapsevanem). Seega otsuse olemasolu ei loo veel absoluutselt mingisugust seost kooli pidaja jaoks toetuse saamiseks riigilt. Sealt edasi minnes ei tähenda ka vanemalt nõusoleku saamine veel (kooli pidaja) õigust toetusele. Selleks tuleb andmed korrektselt ka EHIS-esse märkida. Kaebuse esitaja märgib, et „järelikult ei saa toe liigi kohta EHIS-s märkimata jäänud linnuke vabastada Avatud Kooli seal õppivate HEV õpilaste suhtes nendele koolivälise nõustamismeeskonna otsusega määratud toe pakkumisest.“. Absoluutselt nii see on. Küll aga ilmneb kaebuse esitaja poolt kirjapandust, et viimane ei ole hästi aru saanud üldhariduskoolide rahastamise süsteemist. PGS § 82 lg-s 3 sätestatakse selgelt, et munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja. Sama põhimõte kehtib ka erakoolide suhtes. Kooli pidamise kulud katab kooli pidaja. Riik annab nii kohalikele omavalitsustele kui ka erakoolide pidajatele vastavalt munitsipaal- ja erakoolide pidamiseks toetust. Seega riik ei kata munitsipaal- ja erakoolide pidamise kulusid. Kaebuse esitaja on millegipärast sidunud koolivälise nõustamismeeskonna otsuse täitmise sõltuvusse riigi poolt (tegevus)toetuse saamisega. Selline seos on vale.
11.3.PGS § 82 lg-test 3 ja 7 tulenevalt on tegevuskulutoetuse õpilastele tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks (nagu ka muude riigi poolt koolide pidajatele eraldatavate toetuste puhul) aluseks EHIS-e järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. See on kõigile tegutsevatele üldhariduskoolidele ja nende pidajatele teada. 2021. aastal haridustoetuse ühe komponendina riigilt tegevustoetuse saamiseks õpilastele tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks võetakse aluseks EHIS-es märgitud tõhustatud toele ja eritoele märgitud laste arv 2020. aasta 10. novembri seisuga. Kui lapse kohta EHIS-sse vajaliku infot märgitud ei ole, siis selle lapse osas kooli pidaja vastavat toetust sellel aastal ka ei saa. See ei vabasta kooli aga toe pakkumisest lapsele, kui kooliväline nõustamismeeskond on otsuse teinud (soovituse andnud) ja vanem soovib selle 5(13)
3-20-2574
rakendamist. Avatud Kool (tegutseb 2017. aastast) on juba 2018. a, 2019. a ja 2020. a tegevustoetust saanud ja peab olema teadlik andmete korrektse kandmise olulisust ja toetuse saamise seosest 10. novembri seisuga.
11.4.Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja arvamusega, et „PGS § 82 lg 7 ei piira vastustaja õigust ja kohustust võimaldada antud juhul kaebajal andmete EHIS-sse kandmisel esinenud puuduste kõrvaldamist.“. Peale 10. novembrit EHIS-sse sisestatud andmed ei näita enam
10.novembri seisu, vaid näitavad selle kuupäeva seisu, millal need andmed EHIS-sse sisestatakse. Vajalikud parandused tuleb EHIS-es mõistagi teha. Kooli pidaja peab hoolitsema selle eest, et andmed EHIS-es oleksid igal ajahetkel korrektsed. HTM valitsusasutusena ja täidesaatva võimu esindajana ei saa rikkuda seadusandja tahet ja tema poolt seadusega sätestatut. Seda, et ka erakoolide puhul lähtutakse samast regulatsioonist ja samadest põhimõtetest nähtub üheselt EraKS § 22 lg-st 2.
11.5.Kaebuse p-s 2.1.7 märgib kaebuse esitaja järgmist „Seda enam, et eelarvevahendid on HEV õpilaste jaoks nagunii ette nähtud.“. Tegemist on täiesti asjakohatu tähelepanekuga. Kuidas saab eelarves midagi olla olemas (2021. aasta eelarvet ei ole veel novembris 2020. a) või ka sinna planeeritud, kui eelarvevahendite planeerimise aluseks ongi EHIS-sse märgitud andmed 10. novembri seisuga? Selleks, et riigieelarvesse saaks üldse midagi planeerida, tuleb eelnevalt andmed EHIS-sse märkida. Selle aluseks ei saaks olla ka nt koolivälise nõustamismeeskonna otsuse olemasolu, kuna lapsevanemad ei soovi alati koolivälise nõustamismeeskonna antud soovituse täitmisele pööramist, kui soovitus ei ole nende jaoks meelepärane. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusest kui kehtivast haldusaktist saame hakata rääkima alles vanemapoolse nõusoleku andmise järel (mitte selle teatavaks tegemisel vanemale) akti n-ö täitmisele pööramisel. Aga see ei omagi niivõrd olulist tähtsust, kuna õigusnormis on selgelt öeldud, et toetuse eraldamisel võetakse aluseks EHISesse märgitud õpilaste arv.
11.6.Erivajaduste ja tugiteenuste andmed asuvad EHIS-es ühel lehel ning neid vaadatakse ühe loogilise komplektina. See tähendab, et hariduslike erivajaduste andmeid ei saa märkida ilma, et oleks märgitud ka vastav toe liik ning vastupidi – tugiteenuste andmeid ei saa märkida ilma kui ei ole eelnevalt määratud hariduslikku erivajadust. Mõlemal juhul antakse hoiatus ja andmeid ei salvestata.
11.7.Lisaks on koolidele tehtud nende andmete paremaks kontrollimiseks eraldi haridusliku erivajaduse väljund just selle jaoks, et nad novembri alguses saaksid veenduda, et kõik andmed on õiged. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas kool teiste andmete puhul sai aru, kuidas neid andmeid märkida ja mõne õpilase puhul ei saanud aru.
11.8.Samuti on korduvalt koolidele tutvustatud erivajaduste ning tugiteenuste andmete haldamise põhimõtteid piirkondlike infopäevade raames ning alati on koolil võimalik oma küsimustega pöörduda EHIS-e kasutajatoe poole.
11.9.Seega ei vasta kaebuse esitaja poolt kaebuses väidetu tõele. EHIS-e toe ja selle arendaja andmetel ei ole 6. ja 10. novembril 2020. a olnud EHIS-e töös ka plaanilisi katkestusi.
11.10.Kaebuse esitaja on riigilt tegevustoetuse saanud neid andmeid EHIS-es arvestades, mille on ise infosüsteemi kandnud. Seetõttu ei ole alust ka väita, et riigieelarveline toetus on jäänud saamata haridus- ja teadusministri õigusvastase käskkirja tulemusel. Toetus on jäänud (osaliselt) saamata, kuna kaebuse esitaja ei ole ise vajaliku hoolsusega täitnud EHIS põhimääruse § 6 lg-st 1 tulenevat kohustust.
11.11.Esinesid alused viia haldusmenetlus läbi ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Esiteks eksisteerib täna HMS § 40 lg 3 p-s 2 toodud alus – menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kaebuse esitaja on ise vastustaja poolt haldusmenetluses aluseks võetavad andmed esitanud läbi EHIS-e. Vastustaja ei ole menetluse käigus neist andmetest kõrvale kaldunud. Ning kahtlemata puudub ka vajadus lisaandmete saamiseks, kuna vastustaja saab toetuse eraldamisel võtta aluseks üksnes andmed 10. novembri 2020. a 6(13)
3-20-2574
seisuga. Seadus ei luba teistsugust lähenemist. Seega lisaandmed, mis on seisuga 20. november või 3. detsember ei saa olla haldusotsuse tegemisel aluseks.
11.12.Tegemist on nn massmenetlusega, kus menetlusosalisi on selgelt üle 50 ehk eksisteerib HMS § 40 lg 3 p-s 6 toodud alus. Ei ole alust rääkida eraldi eksisteerivatest haldusmenetlustest olukorras, kus antakse välja üks haldusakt (haridus- ja teadusministri käskkiri) kõigile erakoolidele riigipoolse toetuse väljamaksmiseks. Erinevate menetluste eristamine sellises olukorras oleks ilmselgelt kunstlik.
11.13.Uurimispõhimõtet rakendades peab HTM valitsusasutusena püsima riigis kehtivate õigusnormide (sh seadusandja kehtestatud seaduste) piires. Taotluse esitaja ei saa haldusmenetluse läbiviijalt nõuda, et viimane eiraks tema taotluse läbivaatamisel seaduses sätestatut. Seda on aga antud juhul kaebuse esitaja teinud. Kui PGS § 82 lg-s 7 sätestatakse, et riigieelarvest eraldatava toetuse arvestamise aluseks on EHIS-e järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga, siis ei saa HTM haldusmenetluse läbiviijana otsustada seda, et antud juhul võetakse aluseks 17. novembri või 2. detsembri seis ning anda seejuures koolidele ja koolide pidajatele selle ajani aega EHIS-e andmete parandamiseks. Sellist volitust HTM-le antud ei ole.
11.14.Toetuse arvestuse aluseks võetakse 10. novembriks EHIS-esse märgitud andmete seis. Koolide pidajatel on võimalus andmeid kontrollida ja korrigeerida alates õppeaasta algusest (1. septembrist) kuni 10. novembrini enam kui kaks kuud. HTM peab andmed rahalistesse arvestustesse mudeldama ja edastama need ca nädala jooksul Rahandusministeeriumile. 2021. a riigieelarve muudatused Riigikogu III (eelarve muudatus haridustoetuse osas kohalikele omavalitsustele kui ka erakoolidele) lugemiseks tuli esitada 18. novembriks 2020. a Rahandusministeeriumile läbi kuluarvestuse infosüsteemi KAIS. Riigikogu rahanduskomisjoni III lugemine toimus juba 24. novembril 2020. a. Peale seda ei toimunud 2021. aasta riigieelarve menetlemise osas enam muud, kui Riigikogu täiskogu n-ö lõpphääletus. Seega nähtub eelnevast, et kaebuse esitaja ootus, et HTM oleks saanud hilinenult korrigeeritud andmeid aktsepteerida, isegi juhul kui PGS lubaks sellist tegevust, on täiesti ebarealistlik.
11.15.Kaebuse esitaja seisukohad vastustaja otsuse vastuolu kohta hea halduse põhimõtetega ei ole asjakohased. Toetuse maksmise sisuliseks aluseks ei ole pelgalt koolivälise nõustamismeeskonna soovitus. Nagu ka otsuse nimetus reedab, siis on tegemist soovitusega, mille täitmisele pööramine sõltub lapsevanemast. Ühtegi koolivälise nõustamismeeskonna soovitust ei rakendata vanema tahet eirates. Seega on toetuse maksmise aluseks kõigi nimetatud tingimuste täitmine – kooliväline nõustamismeeskond annab soovituse, vanem on soovituse rakendamisega nõus ning kool kannab EHIS andmed soovituse (toe rakendamise) ja erivajaduse kohta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Sihtasutus Avatud Kool on esitanud kaebuse haridus- ja teadusministri 10. detsembri 2020. a käskkirja nr 1.1-2/20/293 osaliseks tühistamiseks ning HTM-i kohustamiseks määrata täiendav riigieelarveline tegevuskulutoetus ja teha tahteavaldus riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale tegevustoetus ning kinnitati muu hulgas kaebajale kui erakooli pidajale antava tegevustoetuse suuruseks 2021. aastaks 875 712 eurot (dtl 20-22). Käskkirja p-i 2 alusel tekkis kaebajal õigus toetuse saamiseks pärast riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimist vastustajaga vastava summa ulatuses. Kaebaja on andnud nõusoleku sõlmida haridus- ja teadusministri
10.detsembri 2020. a käskkirjaga nr 1.1-2/20/293 „Riigieelarveline toetus eraüldhariduskoolide pidamiseks“ määratud riigieelarvelise toetuse kasutamise leping vastavalt lepingu tingimustele (dtl 54). Kaebaja avaldas, et tema hinnangul peaks Sihtasutusele Avatud
7(13)
3-20-2574
Kool määratud riigieelarvelise toetuse summa olema 24 829 euro võrra suurem kui riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingus märgitud.
13.Kaebaja leiab, et tal jääb saamata toetus õpetajate tööjõukulu tarbeks kokku summas 26 368 eurot ning tegevuskulutoetus õpilastele tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks summas 13 536 eurot. Kokku jäi kaebaja ilma kuue HEV lapse riigieelarvelisest toetusest summas 39 904 eurot. Kuna aga need lapsed on vastustaja arvestuses tavaõpilaste hulka loetud ja nende eest makstakse toetust tavaõpilase määras, on kaebajal saamata 24 829 eurot. Kokkuvõttes on kaebaja seisukohal, et vaidlusalune ministri käskkiri on materiaalselt õigusvastane ja tuleb tühistada. Samuti on kaebaja seisukohal, et vastustaja ei ole taganud kaebajale ärakuulamisõigust, vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet ja vastustaja otsus jätta arvestamata kaebaja selgituste ja vastuväidetega, on vastuolus hea halduse põhimõttega.
14.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata. Seejuures märgib kohus, et lahendab konkreetset haldusasja ega tegele üldiselt EHIS-e võimalike vigade väljatoomisega, mh analüüsimisega, kas register on oma ülesehituselt ebaproportsionaalselt kaldu riigi huvide suunas.
15.Poolte vahel pole vaidlust selles, et toetuse arvestusest välja jäetud õpilaste osas on koolivälise nõustamismeeskonna poolt tehtud otsused nende arengu toetamiseks vajalike meetodite rakendamise kohta. Samuti on teada, et nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna otsused kajastuvad EHIS-es ning on ka vastustajale nähtavad.
16.PGS § 82 lg 7 sätestab, et riigieelarvest valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide sama paragrahvi lg-s 3 sätestatud kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Seega võeti 2021. aastal haridustoetuse ühe komponendina riigilt tegevustoetuse saamiseks õpilastele tõhustatud toe ja eritoe rakendamisel aluseks EHIS-es märgitud tõhustatud toele ja eritoele märgitud laste arv 2020. aasta 10. novembri seisuga.
17.Kaebaja selgitas, et 2020. a augustis alustas koolis tööd uus hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija (HEVKO), kelle ülesandeks oli märkida Sihtasutuses Avatud Kool õppivate hariduslike erivajadustega õpilastele osutatavad tugiteenused EHIS-es. HEVKO kandis 6. novembril 2020 EHIS-sse muu hulgas tugiteenuseid puudutavad andmed HEV õpilaste kohta, kelle suhtes Innove Rajaleidja kooliväline nõustamismeeskond oli oma otsusega soovitanud lapse arengu toetamiseks rakendada eri- või tõhustatud tuge. Vastustaja edastas
23.novembril 2020 kaebajale 20. novembril 2020 koostatud riigieelarvelise toetuse detailse eelarve, millest nähtus, et kokku 12-st õpilasest kuuele Avatud Koolis õppivale HEV õpilasele eri- või tõhustatud toe pakkumiseks vajalik toetus eelarvetabelis ei kajastu. Järelepärimise tulemusena selgus, et EHIS-sse andmete sisestamisel on alajaotuse „Toe liik“ lahtris „Kooli märge“ jäänud märkimata linnuke konkreetse toe liigi kohta ning seetõttu ei ole salvestunud ka ülejäänud andmed, mis vastava õpilase erivajadusega seonduvad (dtl 27-30).
18.Seega kaebaja tunnistab, et vastavad märked jäid EHIS-esse tegemata inimliku eksimuse tulemusena (dtl 3), kuid märgib täiendavalt, et EHIS ei andnud pärast kõnealuste õpilaste ankeetide täitmise lõpetamist mistahes veateadet, mis viitaks sellele, et hoolimata õpilase suhtes vastuvõetud Rajaleidja otsusest, ei ole kool märkinud konkreetsele õpilasele pakutava toe liiki. Veel enam, puudus mistahes hoiatus, et toe liigi määramata jätmine tähendab, et õpilase andmed 8(13)
3-20-2574
seetõttu ei salvestu või et vastavale õpilasele koolivälise nõustamismeeskonna poolt ettenähtud toe pakkumist sellest tulenevalt ei rahastata.
19.Poolte vahel pole vaidlust, et EHIS-esse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Selline kohustus tuleneb otseselt EHIS põhimääruse § 6 lg 1 ls-st 1. Sama määruse § 6 lg 2 näeb ette, et registrisse puudulike või ebaõigete andmete tahtmatul või tahtlikul esitamisel ja nende avastamisel on andmete esitaja kohustatud esitama parandused vea avastamise või sellest teatamise päeval. Ebaõigete kannete vältimiseks ja andmete kvaliteedi tagamiseks tuleb koolil kinnitada andmete õigsust iga kuu 1 kord ning iga õppeaasta alguses sisestada rakendatavate tugiteenuste andmed puhtalt lehelt uuesti (n-ö linnutatavad klassifikaatori valikud). Tugiteenuste osutamisel ei saa automaatselt eeldada, et samasugune olukord koolis kestab 1. klassist gümnaasiumi lõpuni. Õpilased vahetuvad ning ka toevajadus võib ajas muutuda. Seetõttu sätestab EHIS põhimääruse § 30 lg 3, et koolieelsed lasteasutused ja üldhariduskoolid kinnitavad andmete õigsust alamregistris iga kuu (välja arvatud juuli ja august) 5.–10. kuupäevaks. Andmed peavad olema korrektsed igal ajahetkel, mitte üksnes riigilt toetust taotledes või iga-aastaselt 10. novembril. Seega tuli õpilaste andmed kinnitada ajavahemikul 5.–10. september, 5.-10. oktoober ja 5.–10. november. Koolide pidajatel on võimalus andmeid kontrollida ja korrigeerida alates õppeaasta algusest (1. septembrist) kuni
10.novembrini enam kui kaks kuud. Peale 10. novembrit EHIS-esse sisestatud andmed ei näita enam 10. novembri seisu, vaid selle kuupäeva seisu, millal need andmed EHIS-esse sisestatakse.
20.Kohus ei nõustu kaebajaga, et sama teabe süsteemi korduv uuesti sisestamine ei ole registri kasutajate kui haridussüsteemi oluliste osade huvides. Andmete korduv sisestamine ja ülekinnitamine on oluline andmete korrektsuse tagamiseks. Kui EHIS-es andmeid iga-aastaselt ei uuendataks, siis ei saaks ka klassist klassi üleviimist registris fikseerida ja tulemuseks on see, et õpilased on kõik (sh Avatud Koolis) järgmisel õppeaastal klassikursuse kordajad.
21.Kui kaebaja jätab ise teatud andmed registrisse esitamata, on kohtu hinnangul ebaõiglane väita, et vastustaja loodud register ei täida talle pandud eesmärke ning et seetõttu ei vastuta andmete sisestaja, vaid vastustaja. Samuti on alusetu väita, et register on üles ehitatud viisil, mis loob eeldused riigilt toetuse taotlejate poolt registrisse vigaste andmete sisestamiseks ning seeläbi toetustest kas osaliselt või halvimal juhul tervikuna ilmajäämiseks. Vastustaja on selgitanud, et käesoleva õppeaasta seisuga omandas EHIS-e andmetel üldharidust 155 104 õpilast. Kohus nõustub vastustajaga, et seetõttu ei ole mõeldav, et registri pidajal oleks füüsiliselt võimalik kontrollida iga üksiku õpilase andmeid ning võrrelda neid koolis koostatud otsustega. See tooks vastustajale kaasa ebamõistliku kontrollikohustuse.
22.Vastustaja on selgitanud, et andmete lihtsamaks kontrollimiseks on koolidele loodud erivajaduste ja tugiteenuste väljund, mille saab failina alla laadida ning milles on ülevaade kõikide kooli õpilaste erivajaduste ja tugiteenuste kohta. Erivajaduste ja tugiteenuste andmete haldamine on detailselt lahti kirjutatud üldhariduskoolide õppurite registri kasutusjuhendis. Lisaks on registri kasutamisel tagatud EHIS-e kasutajatugi.
23.Kaebaja leiab, et olukorras, kus toe rahastamiseks on olemas õiguslik alus, milleks on Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna poolt antud haldusakt, on EHIS-s linnukese märkimata jätmine lihtsasti kõrvaldatav formaalne puudus, mis tänaseks on kaebaja poolt ka kõrvaldatud. Kohus kaebajaga ei nõustu. Pelgalt koolivälise otsuse olemasolu ei tähenda veel, et otsust saaks rakendada (selleks peab eelneva nõusoleku andma ka lapsevanem). Ka vanemalt nõusoleku saamine ei tähenda veel kooli pidaja õigust toetusele. Selleks tuleb andmed korrektselt ka EHIS-esse märkida. Kui lapse kohta EHIS-sse vajaliku infot märgitud ei ole, siis 9(13)
3-20-2574
selle lapse osas kooli pidaja vastavat toetust sellel aastal ei saa. See ei vabasta kooli toe pakkumisest lapsele, kui kooliväline nõustamismeeskond on otsuse teinud (soovituse andnud) ja vanem soovib selle rakendamist.
24.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole taganud kaebajale ärakuulamisõigust. Kaebaja hinnangul on vastustaja ametniku 23. novembri 2020. a kiri koos sellele lisatud 20. novembri 2020. a eelarvetabeliga käsitletav haldustoiminguna, mis on suunatud menetlusosalise ärakuulamisele kavandatava haldusakti sisu osas. Kuigi menetlustoimingut, millega edastati eelarvetabel teiste hulgas kaebajale, võib pidada ärakuulamiseks HMS § 40 tähenduses, ei saa kaebaja sõnutsi antud juhul eelarvetabeli edastamist pidada vastustaja poolt ärakuulamiskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks.
25.HMS § 40 lg 1 sätestab ärakuulamise nõude üldreegli – enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Haldusorganil on kaalumisruum isikute kaasamisel HMS § 11 lg 1 p 3 alusel ning haldusmenetluse õiguspäraseks läbiviimiseks vajalike menetlustoimingute valikul, kui seadus või määrus ei näe ette kindlaid menetlustoiminguid (HMS § 5 lg 1). Kehtiv õigus ei sätesta konkreetselt, kuidas peaks menetlus toimuma praeguses asjas vaidlustatud haldusakti andmiseks. Sellisteks puhkudeks ei ole kehtestatud sarnast menetlust võrreldes näiteks planeerimismenetlusega, kus oleks ette nähtud võimalikult laiapõhjaline huvide ja arvamuste väljaselgitamine. Seega kohalduvad haldusmenetluse üldnormid ja -reeglid.
26.Asja materjalidest nähtub, et 23. novembril 2020. a edastas vastustaja kaebuse esitajale senise hea tahte kokkuleppe alusel haridus- ja tegevuskulude toetuse jaotuse informatiivse ülevaate. Vastustaja on selgitanud, et koolide pidajad on pidanud sellise n-ö mitteformaalse info edastamist vajalikuks, et nad saaksid võimalikult vara teada (enne uue eelarveaasta algust ja eelarve planeerimisel), milliste toetussummadega nad saavad arvestada. Samuti on vastustaja selgitanud, et info on kooli pidajatele vajalik eelkõige selleks, et lihtsustada arusaamist arvestuse valemitest erinevate õppevormide ja -liikide lõikes ning selleks, et koolide pidajad oleks teadlikud, milliste riigipoolsete toetussummadega saavad nad oma eelarve koostamisel arvestada. Kohtul ei ole põhjust nendes selgitustes kahelda.
27.HMS § 40 lg-s 3 on sätestatud erandid, millal võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Vastustaja leiab, et eksisteerib HMS § 40 lg 3 p-s 2 toodud alus – menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kohus nõustub vastustajaga. Kaebuse esitaja on ise vastustaja poolt haldusmenetluses aluseks võetavad andmed esitanud läbi EHIS-e. Vastustaja ei ole menetluse käigus neist andmetest kõrvale kaldunud ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks, kuna vastustaja saab toetuse eraldamisel võtta aluseks üksnes andmed 10. novembri 2020. a seisuga. Vastustaja on kohtumenetluses põhjendanud kaebajate kaasamata jätmist ka viitega HMS § 40 lg 3 p-le 6 ning leidnud, et kaebajaid ei pidanud ära kuulama, kuna tegemist on nn massmenetlusega, kus menetlusosalisi on selgelt üle 50. Viidatud norm annab haldusorganile õiguse kaaluda, kas menetlusosalistelt arvamust küsida või mitte. Vastustaja ei ole käesoleval juhul kaalumist läbi viinud ja kohus ei saa asuda haldusorgani asemele. Samas nõustub kohus vastustajaga, et tegemist oli olukorraga, kus ärakuulamine oli ilmselgelt ebavajalik või liigselt koormav. Asjaolust, et vastustajal oli võimalik hea tahte kokkuleppe alusel taotlejatele 23. novembril 2020 laiali saata haridus- ja tegevuskulude toetuse informatiivne ülevaade, ei saa järeldada seda, et ta pidi olema valmis tegelema ka jaotustabeli osas laekuva tagasisidega.
10(13)
3-20-2574
28.EHIS põhimääruse § 6 lg 3 kohaselt on registri vastutav töötleja kohustatud tegema järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuses ja tagama õigete andmete kandmise registrisse. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et vastuolude või kahtluste ilmnemisel on vastustaja kohustatud huvitatud osapooli kahtlusest teavitama ja tagama õigete andmete kandmise registrisse. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul pidi vastustajal tekkima kahtlus esitatud andmete õigsuses, kuna osa kaebaja Avatud Kooli õpilaste, kelle suhtes on tehtud kehtiv koolivälise nõustamismeeskonna otsus, juures puudus märge vastava toe pakkumise kohta. Kaebaja õpilasi puudutavaid andmeid uuendati EHIS-es 6. novembril 2020. Vastustajal oli registri vastutava töötlejana mõistlik võimalus juba enne 10. novembrit 2020 (k.a) juhtida kaebaja tähelepanu kirjeldatud vastuolule ning paluda neil olukorda selgitada ja/või puudus kõrvaldada. Uurimispõhimõtte kohaselt peab haldusorgan hoolitsema, et menetlusosaline ei jätaks teadmatuse tõttu esitamata teda soodustavaid tõendeid, mille esitamise koormus tal on. Antud juhul ei ole jäänud nõutud andmed esitamata isegi mitte põhjusel, et kaebaja ei teadnud andmete esitamise vajadusest, vaid üksnes seetõttu, et andmed esitanud HEVKO ei olnud teadlik EHIS-e eripäradest.
29.Vastustaja on selgitanud, et selleks, et kahtlus saaks tekkida, peaks kahes erinevas kohas (keskkonnas või infosüsteemi osas) olema sama asja kohta erinevad andmed. Sellisel juhul saaks öelda, et vähemalt ühel juhul on esitatud ebaõiged andmed. Sellist olukorda kohtu hinnangul antud juhul ei esinenud ja seega on viide EHIS põhimääruse § 6 lg-le 3 asjasse puutumatu.
30.Kaebaja märgib, et Riigikohus on teatud juhtudel jaatanud haldusorgani kohustust küsida isikult lisaandmeid, kui ta leiab, et esitatud andmed on ebapiisavad. Eelkõige on Riigikohus lisaandmete kohustuse tekkimist jaatanud juhul, kui on ilmne, et isik on teinud dokumentide vormistamisel vea (Riigikohtu 15. oktoobri 2020. a otsus asjas nr 3-18-121/16, p 22). Kaebaja hinnangul on eeltoodud põhimõte kohaldatav ka käesolevas asjas. Vastustajale oli selge, et kaebaja on teinud vea, kuid sellest olenemata ei täpsustanud vastustaja kaebaja esitatud andmeid.
31.Kohus leiab, et Riigikohtu seisukohad ei ole praeguses asjas kohaldatavad. Viidatud asjas vaieldi selle üle, mil määral saab kohus sekkuda PRIA hindamisruumi toetustaotluste paremusjärjestuse kujundamisel ning milline tähendus on asjaolul, et taotlusi hindas PRIA moodustatud komisjon. Seega puudutas kohtuasi hindamisotsuste kontrolli ulatust. PRIA hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel enne seda, kui kontrollib taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavust, andes taotlusele hindepunkte, ja moodustab taotluste paremusjärjestuse ja hindamiskomisjoni. Konkreetses asjas tuli hinnata veel taotleja töökogemust põllumajandusettevõttes. Seega on PRIA menetlus sootuks teistsugune, kui riigieelarvest koolidele kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamine.
32.Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega uurimispõhimõtte rikkumise kohta. Uurimispõhimõtet kohaldades peab HTM valitsusasutusena püsima riigis kehtivate õigusnormide (sh seadusandja kehtestatud seaduste) piires. Taotluse esitaja ei saa haldusmenetluse läbiviijalt nõuda, et viimane eiraks tema taotluse läbivaatamisel seaduses sätestatut. Kui PGS § 82 lg-s 7 sätestatakse, et riigieelarvest eraldatava toetuse arvestamise aluseks on EHIS-e järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga, siis ei saa HTM haldusmenetluse läbiviijana otsustada seda, et antud juhul võetakse aluseks mingi muu kuupäeva seis ning anda seejuures koolidele ja koolide pidajatele selle ajani aega EHIS-e andmete parandamiseks. Kohus ei nõustu kaebajaga, et antud juhul teavitas kaebaja jaotustabelis avastatud veast vastustajat aegsasti, mis on juba iseenesest piisavaks aluseks lisaandmete küsimiseks. On asjakohatu rääkida aegsasti teavitamisest, kui see on toimunud (mõlema osapoole poolt 11(13)
3-20-2574
käesolevas kohtuasjas esitatud tõendeid arvestades) ca kaks nädalat pärast 10. novembrit 2020. a. Ajal, kui kaebuse esitaja reageeris sooviga andmeid parandada, puudus vastustajal võimalus käimasoleva aasta riigieelarvet mõjutada.
33.Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et peale 10. novembrit EHIS-esse sisestatud andmed ei näita enam 10. novembri seisu, vaid näitavad selle kuupäeva seisu, millal need andmed EHIS-esse sisestatakse. Kohus soovis 24. mai 2021. a määruses teada, kas eelnev tähendab seda, et vaidlusaluse käskkirja aluseks olevad andmed ei ole enam EHIS-est kättesaadavad. Kui käskkirja aluseks olevad andmed on veel süsteemist nähtavad, palus kohus HTM-l esitada väljavõte vaidlusaluse käskkirja koostamise aluseks olnud ja kaebaja poolt kantud andmetest. Kuna HTM on vastuses kaebusele välja toonud, et kaebaja esitas HTM-le
2.detsembril 2020 vastustajale taotluse kaebajale 2021. aastaks täiendava tegevustoetuse määramiseks kahe erituge ja nelja tõhustatud tuge vajava õpilase eest vastavalt neile ette nähtud toe liigile, palus kohus vastustajal esitada olemasolu korral ka vastus kaebaja 2. detsembri 2020. a taotlusele.
34.Asja materjalidest nähtub, et 2. detsembril 2020 esitas kaebaja vastustajale taotluse kaebajale 2021. aastaks täiendava tegevustoetuse määramiseks kahe erituge ja nelja tõhustatud tuge vajava õpilase eest vastavalt neile ette nähtud toe liigile (dtl 16-18). Kaebaja palus vastustajalt vastust hiljemalt 14. detsembriks2020. Vastustaja kaebaja taotlusele ei vastanud.
35.Vastustaja selgitas 4. juunil 2021, et kahjuks on tagantjärele selgunud, et kaebaja
2.detsembri 2021. a taotlus on kellegi inimliku vea tõttu jäänud dokumendihaldussüsteemis registreerimata (taotlus jäi HTM-i üldmailile ning sealt edasi dokumendihaldussüsteemi ei liikunud). Seetõttu ei olnud vastustaja esindajal ega isikutel, kes Sihtasutuse Avatud Kool suhtlemise ja teema menetlemisega seotud olid, aimu, et taotlus on HTM-le esitatud. Dokumendihaldussüsteemist PINAL nähtub, et taotlus on küll registreeritud, aga alles
26.jaanuaril 2021. a. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebus kohtusse esitati 10. detsembril 2020. a ning HTM-le oli selleks ajahetkeks esitatud kohtunõue (vastamistähtajaga 15. jaanuar 2021. a) ning kohtumäärus, kohustusega esitada kirjalik vastus kaebuse hiljemalt
22.veebruariks 2021. a, ei olnud otstarbekas jaanuarikuu lõpus hakata tagantjärele esitatud taotlust lahendama.
36.Kaebaja jaoks oli üllatav asjaolu, et tema 2. detsembri 2020 taotlus registreeriti alles
26.jaanuaril 2021. Kaebaja on seisukohal, et HMS § 5 lg 2, mis on otseselt seotud hea halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust. Taotluse tähtaegne, põhjendatud ja kasvõi osaline rahuldamine oleks tõenäoliselt ära hoidnud vaidluse käesolevas kohtuasjas. Vastustaja poolt hea halduse põhimõtte rikkumine on käesoleval juhul kaebaja jaoks kaasa toonud märkimisväärsed kulud seoses sisuliselt ebavajaliku kohtuvaidlusega, mida oleks selgelt saanud ära hoida juhul, kui vastustaja haldusorganina oleks haldusmenetlust korraldanud korrektselt.
37.Kohus peab taotlusele vastamata jätmist õigusvastaseks, kuid nõustub vastustajaga, et kohtumenetluse ajal ei olnud enam otstarbekas hakata tagantjärele taotlusele vastama. Seda enam, et vastustaja kohtule esitatud vastustest nähtub kindel seisukoht, et taotluse rahuldamine või osaline rahuldamine oleks äärmiselt ebatõenäoline. Seetõttu ei ole millegagi tõendatud kaebaja väide, et taotluse tähtaegne, põhjendatud või kasvõi osaline rahuldamine oleks tõenäoliselt ära hoidnud vaidluse käesolevas kohtuasjas. Kaebaja on oma seisukoha kujundamisel võtnud eelduseks, et vastustaja oleks kindlasti tema taotluse kasvõi osaliseltki rahuldanud. Sellisel eeldusel ei ole alust.
12(13)
3-20-2574
38.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude haridus- ja teadusministri
10.detsembri 2020. a käskkirja nr 1.1-2/20/293 osaliseks tühistamiseks. Vastustaja ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning nõustuda ei saa kaebaja väitega, et ministri käskkiri on materiaalselt õigusvastane. Kohtu hinnangul ei esine ka vormi- ega menetlusvigu, mis võiks tingida vaidlustatud otsuse osalise tühistamise. Toetus on jäänud osaliselt saamata, kuna kaebuse esitaja ei ole ise vajaliku hoolsusega täitnud EHIS põhimääruse § 6 lg-st 1 tulenevat kohustust.
39.Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude HTM-i kohustamiseks määrata täiendav riigieelarveline tegevuskulutoetus ja teha tahteavaldus riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks. Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu või viivitanud. Käesoleval juhul see nii ei ole, mistõttu puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).
40.Kaebaja on esitanud taotluse teha kohtumäärus, millega määrata kindlaks HTM-i poolt hüvitatavad Sihtasutus Avatud Kool menetluskulud kohtuasjas nr 3-20-2574 kogusummas 6648 eurot (käibemaksuga). Kaebaja taotlus jääb rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna HTM ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
41.Kohus tagastab kaebajale kohtumenetluses korduvalt esitatud dokumendid. Kaebajale tagastatakse kohtule 23. detsembril 2020 kaebuse lisana 4 edastatud 2. detsembri 2020. a Sihtasutus Avatud Kool taotlus täiendava otsuse tegemiseks (dtl 15-18), kuna selle taotluse on kaebaja täiendava kaaskirjaga esitanud ka 18. jaanuaril 2021 (dtl 56-66). Samuti tagastab kohus kaebajale kaebuse lisana 3 esitatud kaebaja 23. ja 24. novembri 2020. a e-kirjavahetuse vastustaja esindajaga (dtl 10-14), kuna vastustaja poolt 19. veebruaril 2021 vastuse lisana 1 esitatud kirjavahetus on täielikum, sisaldades ka 24. novembri 2020 meilivestlust pärast kellaaega 11.50 (dtl 73-77).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.