1.Tartu Vangla kohaldas 16. augusti 2021. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/159 alates 16. augustist 2021 justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12, vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p 1, § 69 lg 2 p 3, § 69 lg 2 p 4 alusel XXX suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist.
2.XXX esitas 16. augustil 2021 vaide (registreeritud 17. augustil 2021 nr-ga 1-11/240-1), milles taotles 16. augusti 2021. a käskkirja 2-21/1-2/159 kehtetuks tunnistamist.
3.XXX esitas 16. augustil 2021 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus peatada Tartu Vangla 16. augusti 2021. a käskkiri nr 2-21/1-2/159 ja kohustada vanglat taastama XXX õigused kuni lõpliku arutamiseni. Seejuures esitas XXX menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.Vastusena 17. augusti 2021. a kohtumäärusele esitas Tartu Vangla 18. augustil 2021 arsti seisukoha selle kohta, kas taotleja tervise hetkeolukorda arvestades võib tema suhtes kohaldada üksikvangistust, ja taotleja tervisekaardi väljavõte viimase poole aasta kohta ning 19. augustil 2021 seisukoha taotleja esialgse õiguskaitse taotluse kohta ja XXX vaide.
Meditsiiniosakonna juhataja Piret Kool märkis esitatud vastuses, et konsulteerides psühhiaater Siim Kailiga ning tutvudes XXX tervisekaardiga (arvestades tema psühhiaatrilist diagnoosi), ei esine XXXl vastunäidustusi üksikvangistuses viibimiseks. Seejuures oli Tartu Vangla seisukohal, et XXX taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole põhjendatud ja kinnipeetaval puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tartu Vangla spetsialistpeakorrapidaja Väino Orava eriteate nr 274-2 kohaselt alustas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Kaisa Uusen 12. augustil 2021 kriminaalmenetlust nr 21922900056 karistusseadustiku § 121 lg 1 tunnustel seoses sellega, et 11. augustil 2021 ajavahemikul 14:50-15:15 toimus Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla 4. üksuse E-9 eluosakonna kambris nr 3006 kahe teise kinnipeetava ja XXX vahel füüsiline konflikt, mille käigus kasutasid kinnipeetavad üksteise suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades teineteisele erinevaid kehavigastusi. XXX suhtumist kehtivasse distsiplinaarkorda käesoleva karistuse kandmise ajal iseloomustavad korduvad distsipliini- ja õigusrikkumised ning ka varasem lukustatud kambris ja kartseris paiknemine. Kinnipeetava puhul on korduvalt fikseeritud sündmusi seoses allumatuse, füüsilise vägivalla ja suhtlemisreeglite rikkumisega. Kinnipeetaval on hetkel üle 20 kehtiva distsiplinaarkaristuse ja kuigi pärast ümberpaigutamist Tartu Vanglasse on distsipliinirikkumise intsidentide arv veidi vähenenud, sisaldub ka käesoleval aastal fikseeritud sündmustes nii vägivalla kui ka suhtlemiskonflikti komponent ja seda nii kaaskinnipeetavate kui ka vanglaametnike suhtes. Kõnealuse intsidendi käigus tekkinud emotsionaalsete pingete foonil sai uue konflikti ja ründe tõenäosust pidada tavapärasest märkimisväärselt kõrgemaks. Võimaliku füüsilise konflikti ning sellega kaasneda võivate tagajärgede ennetamiseks kohaldati XXX suhtes täiendavaid julgeolekumeetmeid. Täiendavad julgeoleku meetmed on oma loomult kinnipeetava suhtes küll koormavad, kuid ohu vähendamine teiste isikute elule ja tervisele on tekkivatest ebamugavustest oluliselt kaalukam. Seega on tegemist eelkõige ennetuslikku laadi meetmetega, mille kohaldamine on tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid või kinnipeetavat ennast.
5.Esmalt peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad läbivalt andmeid taotluse esitaja tervise kohta. Halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS)
§ 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.
6.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. XXX on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte XXX vabakasutuskontost ajavahemiku 16. aprill kuni 15. august 2021. a kohta.
7.Kuna XXX vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 16. aprill – 15. august 2021) nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 15 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada XXX HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
9.Esialgse õiguskaitse taotluse ning vangla vastuse kohaselt on XXX Tartu Vangla 16. augusti 2021. a käskkirjale nr 2-21/1-2/159 esitanud vaide, mis on Tartu Vanglas registreeritud 17. augustil 2021 nr-ga 1-11/240-1 ja kohtule arusaadavalt veel vangla menetluses. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
10.HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kohtu hinnangul soovib taotleja vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist.
11.Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
12.Arvestades, et vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt paigutati alates 16. augustist 2021 XXX eraldatud lukustatud kambrisse, tal keelati kehakultuuriga tegelemine ning piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, samuti võttes arvesse taotleja selgitusi, mille kohaselt kaotas ta võimaluse helistada igapäevaselt oma perekonnale, on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks.
13.Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul järgmisena kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
14.Kohus on seisukohal, et asjaoludest nähtuvalt ei saa pidada kaebust antud menetlusetapis ilmselgelt perspektiivituks. Arvestades taotleja põhjendusi, mille kohaselt oli tal konflikt üksnes kahe konkreetse kinnipeetavaga ning kaebaja sõnutsi tal varasemalt teiste kinnipeetavate ega ametnikega sarnaseid olukordi esinenud ei ole, ei ole kaebuse perspektiiv välistatud. Asjaolud, kas kaebaja poolt toodud väidetel on alust ja kas vangla kohaldas täiendavaid julgeolekuabinõusid õiguspäraselt, lahendatakse käskkirja üle peetava vaidluse tulemusena.
15.Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14 p 19). Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. VangS § 69 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole
oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata sellega pärast kohtulahendi jõustumist.
16.Kohtu hinnangul ei ole taotleja suhtes kohalduvad piirangud oma ulatuselt ja mõjult sellised, mis õigustaksid määruse punktis 15 toodut arvestades esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vaatamata sellele, et varasemalt sai taotleja igapäevaselt helistada oma perekonnale, on Tartu Vangla kodukorra p-st 13.8.1 tulenevalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal taotlejale siiski tagatud telefoni kasutamise võimalus vähemalt üks kord nädalas, s.t taotlejal on säilitatud võimalus kontakteeruda oma perekonnaga. Lisaks ei esine Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli ja psühhiaater S. Kail selgitustest, samuti kohtule esitatud XXX tervisekaardist nähtuvalt XXXl vastunäidustusi üksikvangistuses viibimiseks. Kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel peaks XXX terviseseisund muutuma halvemuse poole, on tal jätkuvalt võimalik pöörduda vastava terviseprobleemi tekkimisel tervishoiutöötaja poole.
17.VangS § 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas ning neid kohaldatakse ohu ennetamiseks. VangS § 69 lg 1 lubab kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid muuhulgas kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Vaidlusalusest käskkirjast ilmneb, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid ja ka kinnipeetavat ennast, kuna 11. augustil 2021 toimunud konflikti käigus, milles osales mh XXX, kasutasid kinnipeetavad üksteise suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades teineteisele erinevaid kehavigastusi. Vangla julgeoleku tagamise ja ohu ennetamise vajadus on kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud taotleja õiguste riive. Kui taotleja enam endast ohtu ei kujuta, siis on vanglal kohustus meetmete kohaldamine lõpetada. Seda, kas isik võib olla ohtlik, võib vangla hinnata kõigi talle teada olevate asjaolude ja sündmuste põhjal. Taotleja ohtlikkust ei välista tema väide, et taotlejal oli konflikt üksnes kahe konkreetse kinnipeetavaga ning teiste kinnipeetavate ja ametnike suhtes ei ole mingeid situatsioone olnud.
18.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
19.Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus muuhulgas avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.