Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 2. veebruar 2022, Tartu 3-21-1997 Vjatšeslav Koguti kaebus Tartu Vangla 16. augusti 2021. a käskkirja nr 2-2/1-2/159 ja 26 augusti 2021. a vaideotsuse nr 1-1/240-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 11. oktoobri 2021. a määrus Vjatšeslav Koguti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu 11. oktoobri 2021. a määruse resolutsiooni punktile 1.
2.Jätta rahuldamata Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu 11. oktoobri 2021. a määruse resolutsiooni punktile 7.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktile 1 võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruse punkt 2 on lõplik tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg-st 1.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla 16. augusti 2021. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/159 kohaldati kinnipeetava Vjatšeslav Koguti suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati 11. augustil 2021 toimunud intsidendi tõttu, kui V. Koguti ja kahe teise kinnipeetava vahel toimus füüsiline konflikt, mille käigus kasutasid kinnipeetavad üksteise suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades erinevaid kehavigastusi.
2.Peale edutut vaidemenetlust esitas V. Kogut Tartu Halduskohtule 29. augustil 2021 kaebuse Tartu Vangla 16. augusti 2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/159 tühistamiseks. Kaebaja palus kohtul keelata vanglal teda üksikvangistusega piinata ja tunnistada õigusvastaseks kaebaja üksikvangistuses hoidmine Tartu Vanglas 8 kuu jooksul. Kaebaja hinnangul on vangla õigusvastaselt kohaldanud tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, samas kui teiste konfliktis osalenud kinnipeetavate suhtes julgeolekuabinõusid ei kohaldatud. Kaebajat on ebavõrdselt koheldud ja karistatud. Kinnipidamine üksikvangistuses ja suhtlemiskeeld on piinamine, samuti psüühilise tervise mõjutamine. Kaebajal on psüühiline häire ja tema terviseseisund halveneb pidevalt seoses üksikvangistusega. Õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks on kaebajal preventiivne huvi, et taolised rikkumised ei korduks. Kaebaja palus määrata temale advokaat tema huvide kaitsmiseks kohtus.
3.Tartu Halduskohus tagastas 11. oktoobri 2021. a määrusega kaebuse osaliselt tuvastamis- ja keelamiskaebuse osas (resolutsiooni p 1), võttis kaebuse tühistamisnõude osas menetlusse (resolutsiooni p 4) ning jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 7). Määruse põhjendused on järgnevad.
3.1.HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole lubatav praegusel juhul tuvastamiskaebuse esitamine, sest kaebajal on õiguste kaitseks tõhusam vaidlustada konkreetset täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamiskaebusega.
3.2.Keelamiskaebuse võib HKMS § 45 lg 1 kohaselt esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kohtu hinnangul saab kaebaja oma õigusi tõhusalt praegusel juhul kaitsta käskkirja vaidlustamisega tühistamiskaebusega. Esialgse õiguskaitse vajaduse korral juhul, kui esineb kaebajale pöördumatute tagajärgede saabumise oht, on õigus esitada kohtule põhjendatud esialgse õiguskaitse taotlus käskkirja kehtivuse või täitmise peatamiseks HKMS § 249 lg 1 ja § 250 lg 1 kohaselt.
3.3.Tartu Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et kinnipeetav V. Koguti suhtes on käesoleva vangistuse jooksul korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Meetmete kohaldamise on tinginud kinnipeetava käitumine – korduvad kaklused kaaskinnipeetavatega ja ametnikele vastuhakk. Perioodidel 29.01.2021-10.03.2021 ja 30.05.2021-02.07.2021 kohaldati kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mistõttu viibis ta üksi kambris. Alates 16.08.2021 kohaldatakse taaskord kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ja kinnipeetav paikneb üksinda. Ajavahemikel 25.01.2021-29.01.2021, 10.03.2021-26.03.2021 ja 30.03.2021-08.04.2021 oli V. Kogutil kambrikaaslane, muul ajal on kinnipeetav paiknenud üksi. Kui ei ole kohaldatud üldiseid liikumispiiranguid Covid-19 viirusega seoses, siis on V. Kogutil olnud võimalus suhelda kaaskinnipeetavatega, käia jalutamas ja liikuda vabalt eluosakonnas ringi. Seega ei vasta täielikult tõele kaebaja väited, et ta on 8 kuud järjest viibinud üksikvangistuses.
3.4.Kohus selgitas, et kui kaebaja siiski leiab, et tema suhtes on õigusvastaselt kohaldatud üksikvangistust juba 8 kuud ja sellega on kahjustatud tema psüühilist tervist, nagu ta kaebuses väidab, siis on tõhusam esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus. Pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vangistusseaduse § 11 lg 8 järgi on isikul õigus pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtu poole. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2 teine lause). Halduskohus leidis, et V. Koguti kaebus, milles kaebaja taotleb keelata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (üksikvangistuses hoidmine) ja tunnistada õigusvastaseks
üksiktingimustes hoidmine Tartu Vanglas 8 kuu jooksul, kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.
3.5.Kuna kaebaja on varasemalt korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja kohtumenetluses osalenud, siis oli halduskohus seisukohal, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi ka praeguses asjas kaitsma. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.V. Kogut esitas 17. oktoobril 2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11. oktoobri 2021. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 7 vaidlustamiseks. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.HKMS § 37 ja § 38 kohaselt on V. Kogutil õigus esitada tuvastamiskaebus põhjendatud huvi korral. V. Kogut on juba varasemalt (asjas nr 3-21-1899) pöördunud kohtu poole esialgse õiguskaitse taotlusega, kuid kohus seda ei rahuldanud. Praeguses asjas on V. Kogutil preventiivne huvi, et taolised asjad vanglas temaga enam ei korduks. Varasemalt on kaebajaga samamoodi käitutud, käitutakse praegu ja ka tulevikus. Kohus on tuvastamiskaebuse ebaõigesti tagastanud.
4.2.Kohus ei andnud võimalust vaidlustada riigi õigusabi andmata jätmist. V. Kogut palub rahuldada tema riigi õigusabi taotlus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus jääb rahuldamata.
6.HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti selgitanud, et praegusel juhul ei ole sellist olukorda, mis õigustaks keelamiskaebuse esitamist. Kui vastustaja kohaldab tulevikus kaebaja suhtes täiendavaid julgeoleku abinõusid, on kaebajal võimalus nende kohaldamine vaidlustada ja vajadusel taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist, mis tagaks kaebaja õiguste kohese kaitse, kui kohtud kaebaja taotluse rahuldavad. Seega isegi juhul, kui vangla peaks tulevikus kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldama, ei ole siiski põhjust järeldada, et kaebaja ei saaks tulevikus oma õigusi tõhusalt kaitsta.
7.HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Halduskohus on õigesti selgitanud, et praegusel juhul leidub kaebaja õiguste kaitseks tuvastamiskaebusest tõhusam õiguskaitsevahend – tühistamiskaebus Tartu Vangla 16. augusti 2021. a käskkirja nr 2-2/1-2/159 ja 26 augusti 2021. a vaideotsuse nr 1-1/240-2 peale. Kuivõrd kaebajal on õiguste kaitseks tõhusam vaidlustada konkreetset täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamise käskkirja, siis ei ole tuvastamiskaebuse esitamise eeldused täidetud ja halduskohus on õigesti selles osas V. Koguti kaebuse tagastanud.
8.Halduskohus on vaidlustatud määruse edasikaebamise korras ekslikult märkinud, et vaidlustatavad on määruse resolutsiooni punktid 1 ja 6. HKMS § 119 lg 1 kohaselt võib menetlusabi andmisest keeldumise peale esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
Ringkonnakohus vaatab määruskaebuse ka menetlusabi andmisest keeldumise vaidlustamise osas läbi ning leiab, et halduskohus on jätnud selle õigesti rahuldamata. V. Kogut on väga kogenud halduskohtu menetluses osaleja, kuna ta on esitanud halduskohtusse vangla tegevuse vaidlustamiseks väga palju kaebusi. Ka halduskohtule esitatud kaebus viitab sellele, et kaebaja on võimeline ennast praeguses menetluses ise esindama. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse ka selles osas rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.