Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 17.08.2021, Tartu 3-21-1485 Arseni Jakovlevi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Halduskohtu 29.07.2021. a määrus Arseni Jakovlevi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Arseni Jakovlev
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Arseni Jakovlevi määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 29.07.2021. a määruse resolutsiooni p 1 ning resolutsiooni p 3 osas, milles halduskohus jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 29.07.2021. a määruse resolutsiooni p 2 ning resolutsiooni p 3 osas, milles halduskohus jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Saata asi eeltoodud osas Tartu Halduskohtule tagasi uueks lahendamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
Viru Vangla tunnistas 02.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/532-1 (dtl 15-19) A. Jakovlevi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja karistas teda 11 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli valvuri 03.06.2021. a ettekanne nr 3-21-3719 (dtl 21), mille kohaselt 03.06.2021 kella 11.20 paiku ei allunud A. Jakovlev valvuri seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana. Käskkirja kohaselt puudusid A. Jakovlevil töötamist välistavad asjaolud ja ta oli hinnatud töövõimeliseks.
2.A. Jakovlev esitas 05.07.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (dtl 1-2, tõlge dtl 10) seonduvalt Viru Vangla käskkirjaga nr 6-3/532-1.
3.Tartu Halduskohus jättis 06.07.2021. a määrusega (dtl 91-92) esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna vangla andmetel ei ole A. Jakovlev vaiet käskkirja nr 6-3/532-1 peale vanglale esitanud. Kohus selgitas, et kui A. Jakovlev on esitanud vaide, siis tekib tal õigus esitada esialgse õiguskaitse taotlus uuesti.
4.A. Jakovlev esitas 12.07.2021 Tartu Halduskohtule avalduse (tl 1-1p, tõlge tl 5-5p), milles ta taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist ja riigilõivu tasumisest vabastamist. A. Jakovlev avaldas rahuolematust seonduvalt Viru Vangla 02.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/532-1.
5.Tartu Halduskohus palus 20.07.2021. a määruses (tl 12-12p) kaebajal täpsustada, kas ta soovis avalduses ainult esialgse õiguskaitse kohaldamist või on tegemist kaebusega Viru Vangla 02.07.2021. a käskkirja nr 6-3/532-1 peale koos esialgse õiguskaitse taotlusega.
6.Viru Vangla teatas 21.07.2021. a vastuses (tl 8), et A. Jakovlevi esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohtule ei esitatud taotlusega seotud kaebust või haldusorganile vaiet. Vangla märkis, et A. Jakovlev esitas 12.07.2021 vanglale pöördumise (pealkirjastatud vaidena), mida vangla käsitles kahjunõudena. Veel märkis vangla, et esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud, kuna 02.07.2021. a käskkirjaga määratud kartserikaristuse kandis kinnipeetav ära ajavahemikus 09.-20.07.2021.
7.A. Jakovlev esitas 26.07.2021 avalduse (tl 15-15p, tõlge tl 17-17p), milles ta märkis, et on kohustusliku kohtueelse menetlusega kursis ja sellepärast ei taotlenud akti tühistamist ning tema jaoks on vajalik esialgse õiguskaitse nõude läbivaatamine.
8.Tartu Halduskohus tagastas 29.07.2021. a määrusega (tl 18-19) kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: Kohtu arusaamise kohaselt esitas kaebaja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel nõuded vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks ja vangla kohustamiseks täita kohustusi, mille osas kaebaja on rahulolematust väljendanud koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud VangS § 11 lg-s 5. Vangla vastusest nähtub, et kaebajal ei toimu vangla 02.07.2021. a käskkirjaga seoses vaidemenetlust. Kuna kohus tagastas kaebuse, ei toimu kaebajal seoses käskkirjaga ka kohtumenetlust. Seetõttu jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuna kohus tagastas kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jättis taotluse läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.A. Jakovlev esitas 06.08.2021 määruskaebuse, milles ta palub rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus või kohustada halduskohut asja üle vaatama ja vabastada ta riigilõivust. Kaebaja väitel tugines kohus esialgse õiguskaitse taotluse tagastamise õiguspärasuse hindamisel ainult vangla vastuse põhjendustele, kuid kaebaja esitas vaide käskkirja peale. Vanglal oli kahtluse korral võimalik täpsustada detaile, kuid seda ei ole tehtud. Kaebaja ei vastuta vangla ebaõigete otsustuste eest. Kaebaja kirjutas ka kohtule, et tema eesmärk esialgse õiguskaitse saamiseks on käskkirja täitmise peatamine. Kaebajale on arusaamatu, miks kohus tõlgendas tema esialgse õiguskaitse taotlust teisiti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et A. Jakovlevi määruskaebus tuleb rahuldada.
11.Kaebaja palub määruskaebuses rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus või kohustada halduskohut asja üle vaatama ja vabastada ta riigilõivust. Kuna kaebaja taotles riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist juba halduskohtus ning määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, siis HKMS § 2 lg 4 teisele lausele tuginedes ja arvestades määruskaebuses märgitut, tõlgendab ringkonnakohus, et A. Jakovlev taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 29.07.2021. a määruse tühistamist resolutsiooni p-de 1 kuni 3 osas.
12.Kuna määruskaebemenetluses on vaidlus kaebuse tagastamise ning esialgse õiguskaitse ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluste läbi vaatamata jätmise üle, millest esialgse õiguskaitse taotluse osas esitas Viru Vangla seisukoha halduskohtule 21.07.2021, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida vangla arvamust kaebaja määruskaebusele.
13.Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebaja määruskaebuse kaebuse tagastamise peale (I) ja seejärel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise peale (II). I
14.Tartu Halduskohus tagastas 29.07.2021. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebuse ning jättis resolutsiooni p 3 kohaselt kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
15.Halduskohtu põhjendustest (määruse p 6) nähtuvalt tõlgendas kohus, et kaebaja on esitanud kaebuses nõuded vangla 02.07.2021. a käskkirja tühistamiseks ja vangla kohustamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebaja määruskaebuses väidetu kohaselt esitas ta halduskohtule üksnes esialgse õiguskaitse taotluse. Halduskohus palus 20.07.2021. a määruses (põhjenduste p 2) kaebajal täpsustada, kas 12.07.2021. a avalduses soovis ta ainult esialgse õiguskaitse kohaldamist või on tegemist kaebusega vangla 02.07.2021. a käskkirja peale koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebaja märkis 26.07.2021. a avalduses, et ta on kohustusliku kohtueelse menetlusega kursis ja sellepärast ei taotlenud akti tühistamist ning tema jaoks on vajalik esialgse õiguskaitse nõude läbivaatamine. Ringkonnakohtule ei ilmne kaebaja 12.07.2021. a ega 26.07.2021. a avaldustes väidetust, et ta oleks teatanud halduskohtule soovist esitada vangla 02.07.2021. a käskkirja peale kaebust.
16.HKMS § 41 lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuna käesolevas haldusasjas esitas kaebaja halduskohtule üksnes taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, ega ole esitanud kaebust käskkirja tühistamise ega vangla kohustamise nõuetes, siis andis halduskohus ebaõigesti hinnangu kaebuse tagastamise kohta, mistõttu ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1. Kuna kaebaja ei ole halduskohtule esitanud ka taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis tühistab ringkonnakohus ka halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 3 osas, milles halduskohus jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
II
17.Tartu Halduskohus jättis 29.07.2021. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ning resolutsiooni p 3 kohaselt jättis kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
18.Halduskohtu põhjenduste (määruse p 11) kohaselt nähtub vangla vastusest, et kaebajal ei toimu vangla 02.07.2021. a käskkirjaga seoses vaidemenetlust ning kuna kohus tagastas kaebuse, ei toimu kaebajal seoses käskkirjaga ka kohtumenetlust. Veel märkis halduskohus (määruse põhjenduste p 12), et kuna jättis esialgse õiguskaitse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
19.HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks asjaolu, et kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie. VangS § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
20.Kaebaja väidab määruskaebuses, et ta esitas vaide vangla 02.07.2021. a käskkirja peale ning vangla ei ole tal palunud esitatut täpsustada. Vangla märkis 21.07.2021. a vastuses halduskohtule, et kaebaja esitas 12.07.2021 pöördumise (pealkirjastatud vaidena), mida vangla käsitles kahjunõudena. Vangla esitas enda vastuse lisana halduskohtule kaebaja eelnimetatud pöördumise (dtl 63). Riigikohus on rõhutanud, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel ei tohi kohus piirduda üksnes formaalse kontrolliga (RKHKm 29.04.2014, 3-3-1-78-13, p 20 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohtu hinnangul on sama põhimõte kohaldatav ka olukorras, kus halduskohtul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse hindamisel kontrollida, kas vaie on haldusorganile esitatud. Halduskohus viitas määruses üksnes vangla 21.07.2021. a vastuses väidetule. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks halduskohtul hinnata, kas tegemist on vaidega haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 1 tähenduses. Sellekohaseid põhjendusi aga halduskohtu määrusest ei nähtu. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja enda tahteavalduse selgesõnaliselt vaidena pealkirjastanud ning sellest nähtub, et ta soovib vaidlustada vangla 02.07.2021. a käskkirja, märkides pealkirjas käskkirja numbri 6-3/532-1 ning järgnevalt väljendades endapoolset rahulolematust läbiviidud distsiplinaarmenetluse suhtes. Ühtlasi nähtub sellest ka kahju hüvitamise nõue, nagu vangla väidab. Vangla ja halduskohus on jätnud tähelepanuta, et isik võib ühes dokumendis esitada nii vaide kui ka kahju hüvitamise nõude ning vangla saab neid lahendada eraldi menetluste raames. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et käesolevas haldusasjas tehtud 06.07.2021. a määruses (põhjenduste p 6) halduskohus selgitas kaebajale, et tal on õigus esitada Viru Vanglale vaie vangla käskkirja peale ning kui vaie on esitatud, siis tekib tal õigus esitada esialgse õiguskaitse taotlus uuesti. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt kaebaja halduskohtu eeltoodud juhistest lähtuvalt käesoleval juhul ka toimis.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on õige kaebaja väide, et ta on esitanud vanglale vaide 02.07.2021. a käskkirja vaidlustamiseks. Kaebaja taotles halduskohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal. Seega oli halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel täidetud HKMS § 249 lg-st 5 tulenev nõue, et esialgse õiguskaitse taotluse võib
esitada pärast haldusorganile vaide esitamist. Seetõttu jättis halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ebaõigesti läbi vaatamata. Sellest tingituna jättis halduskohus ebaõigesti läbi vaatamata ka kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse seonduvalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega.
22.Eeltoodut arvestades ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 ning ka resolutsiooni p-i 3 osas, milles halduskohus jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. HKMS § 210 lg 3 kohaselt teeb ringkonnakohus võimaluse korral vaidlustatud määruse tühistamisel ise uue määruse, kuid vajaduse korral saadab asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Kuna vaidemenetlusega seotud asjaolud võivad käesolevaks hetkeks olla muutunud, siis saadab ringkonnakohus HKMS § 210 lg 3 alusel eeltoodud osas asja tagasi halduskohtule uueks lahendamiseks. Halduskohtul tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel muuhulgas välja selgitada, kas vaidemenetlus vangla 02.07.2021. a käskkirja nr 6-3/532-1 üle saab olla veel pooleli jmt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.