lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1261/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1261/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
824
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1261

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 06.06.2021 vastusele nr 537/21/85-2

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja (eeldatav) – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta määrus tõlkimata ja menetlusabi taotlus kohtulahendi tõlke kulude kandmisest vabastamiseks rahuldamata.
3.Jätta riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tallinna Halduskohtule saabus 08.06.2021 X kaebus (tõlge esitatud 20.06.2021), milles ta soovib Tallinna Vangla kohustamist tagada kambrites alternatiivne juurdepääs värske õhu allikale ning võimalust reguleerida sundventilatsiooni, sh seda sulgeda. Samuti taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist ajavahemikul 29.09–05.10.2020 suuruses, mis vastab riigilõivule summas 315 eurot. Lisaks palub kaebaja kohustada vanglat tasuma tema liigeste ravikulud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja vabastati vahi alt Harju Maakohtu 08.07.2021 otsuse nr xxxxx alusel, mistõttu ei saa Tallinna Vangla ventilatsioon kaebaja õigusi enam mõjutada. Seega tagastab kohus kohustamisnõude, mis seondub ventilatsiooni ja värske õhu alternatiivse tagamisega HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel. Samal alusel tuleb tagastada ka kaebaja nõue kohustada Tallinna Vanglat tasuma tema liigeste ravi. Vangistusseaduse § 491 kohaselt rahastatakse tervishoiuteenuseid ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamist riigieelarvest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud mahus, tingimustel ja korras. Seega ei tule vanglas olles tasuda tervishoiuteenuse osutamise eest. Kaebaja ei ole kaebuses ka märkinud, et vangla oleks kaebajat kohustanud vanglas viibides maksma tervishoiuteenuste

osutamise eest. Seega ei nähtu kohtule kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ja kaebaja kohustamiskaebus tuleb talle samuti HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada.

3.Hüvitamisnõudes tuleb kaebajale tagastada aga HKMS § 121 lg 2 punkti 22 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõue vastab nendele tingimustele. Kohtu hinnangul on esitatud nõue pahatahtlik, kuivõrd kaebaja on selle aasta algusest esitanud Tallinna Halduskohtule ca 150 kaebust ning abstraktne kahjunõue on lisatud sisuliselt igale kaebusele. Asjaolu, et kaebajale vangla vastus ei meeldi ei ole aluseks kaebuse esitamisele. Kaebaja peab suutma ära näidata, millises osas on vangla seisukoht väär ning miks peaks kohus tegema teistsuguse lahendi. Käitumismustrit, kus kaebaja esitab ilma sisuliste põhjendustega hüvitamisnõude, praktiseerib kaebaja ka vanglaga suheldes. Hinnates kohtule esitatud kaebusi ning vanglale esitatud taotlusi ja kahjunõudeid, on ilmne, et kaebaja tegelik eesmärk ei ole enda õiguste kaitse või reaalselt tekkinud kahju hüvitamine. Olukorras, kus kaebaja eesmärgiks ei ole mitte enda õiguste kaitse ja tekkinud kahju hüvitamine, siis võimalikule muule eesmärgile ei pea kohus andma põhiseaduse §-s 15 ning HKMS-is ettenähtud kaitset. Tegemist on pahatahtliku käitumisega ning kaebeõiguse kuritarvitamisega. Et tegemist on pahatahtliku käitumisega ning et kaebuses ja sellele eelnenud haldusmenetluses on kaebaja haldusorganit eksitanud kinnitab tegelikult ka asjaolu, et nt 11.03.2021 soovis kaebaja meditsiinitöötajat seoses liigeste ja luude valutamisega, kuid kambris olles kinnitas ta meditsiinitöötajale, et tegelikult valusid ei olegi, kuid on vaja vitamiine. Samuti nähtub vangla 12.05.2021 ja 06.06.2021 kahjunõude vastusest, et juba 2014. aastast on kaebajal probleeme liigestega ning selle tarbeks on ta käinud ka ITK-s. Eelnev kinnitab, et kaebaja on manipuleeriv ning oma eesmärgi saavutamiseks ei ole tal probleemi ka valetada.
4.HKMS § 121 lg 2 punkt 22 lisati seadusesse 2018. aastal ning selle muudatuse seletuskirja kohaselt võib kaebeõiguse kuritarvitamisena kõne alla tulla näiteks olukord, kus ilma igasuguseid põhjendusi esitamata või asjaolusid välja toomata on järjekordse kaebuse esitanud isik, kes varem on sellesarnaste kaebustega sadu kordi edutult kohtusse pöördunud. Kuritarvitamiseks saab lugeda ka pidevat lugupidamatust. Arvestades kaebaja avalduste rohkust (ca 150 kaebust, millest menetluslikku perspektiivi ei ole omanud sisuliselt ükski) ja sisulise probleemi vähetähtsust, on kaebaja oma kaebeõigust kuritarvitanud olulises ulatuses. Kaebaja olemuslikult vähetähtsate kaebuste lahendamise võrra väheneb aeg, mida kohus saaks kasutada oluliste probleemide lahendamiseks. Ka menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku väärtus, mille tagamiseks on kaebaja õiguste väheintensiivne riive lubatav.
5.Seetõttu tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõudes kaebeõiguse möönmisel HKMS § 121 lg 2 punkti 22 alusel, kuna kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud.
6.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
7.Kaebaja on palunud võimaldada tõlk ning asja materjalid vene keelde tõlgituna. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et kaebaja taotleb määruse tõlkimist vene keelde ja menetlusabi kohtulahendi tõlke kulude kandmisest vabastamiseks. Kuivõrd kaebaja on vanglast vabanenud, võib eeldada, et kaebaja on vabaduses viibides võimeline ise korraldama kohtulahendi tõlkimist. Kaebaja on ka vanglas olnud suuteline kohtudokumentidest ilma kohtupoolse tõlketa aru saama, sest on neid suutnud vaidlustada (nt haldusasjad nr 3-21-46, 3-21-223, 3-21-355, 3-21-359). Seega jätab kohus määruse tõlkimata ja menetlusabi taotluse kohtulahendi tõlke kulude kandmisest vabastamiseks rahuldamata.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei ole vajalik kaebajale kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi andmise otsustamine, mistõttu see taotlus jääb läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium