Määruse avalikult teatavaks- 15. detsember 2016, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-17043
Tsiviilasi
Erkki Veidemanni hagi Luxor Holding OÜ vastu 3000 euro ja lisanduva viivise nõudes
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja Erkki Veidemann (ik XXXXXXXXXXX; elukoht XXXX
X-X, XXXXX,
XXXXXX XXXX, XXXXXXXXX),
lepinguline esindaja advokaat Siiri Kuusik, e-post [email protected]; kostja Luxor Holding OÜ (rk 11233397; asukoht Jõerahu 1-1, Vorbuse küla, Tähtvere vald, 61412 Tartumaa; e-post [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige Martin Saarse
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vastu võtta Erkki Veidemanni loobumine hagist Luxor Holding OÜ vastu 3000 euro ja lisanduva viivise nõudes ning lõpetada tsiviilasja nr 2-16-17043 menetlus.
2.Jätta poolte menetluskulud Luxor Holding OÜ kanda.
Määrata tsiviilasjas nr 2-16-17043 Erkki Veidemanni menetluskulude rahaliseks suuruseks 579 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 279 eurot lepingulise esindaja kulud.
4.Välja mõista Luxor Holding OÜ-lt Erkki Veidemanni kasuks menetluskulu 429 eurot (riigilõiv 150 eurot ja lepingulise esindaja kulud 279 eurot).
5.Välja mõista Luxor Holding OÜ-lt Erkki Veidemanni kasuks viivis menetluskulult 429 eurot alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Väljamõistetud menetluskulu 429 eurot tuleb Luxor Holding OÜ-l kanda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaselts arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse „menetluskulud tsiviilasjas nr 216-17043“.
7.Tagastada
D.A.S.
Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaselts arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX pool tsiviilasja nr 2-16-17043 menetluses tasutud riigilõivust, so 150 eurot (riigilõiv 300 eurot tasutud 11.11.2016 Rahandusministeeriumi kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX), märkides selgitusse „riigilõivu tagastus tsiviilasjas nr 2-16-17043“. Määrus toimetada kätte poolte esindajatele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Maakohtu menetluses on Erkki Veidemanni (hageja) hagi Luxor Holding OÜ (kostja) vastu 3000 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2.23.11.2016 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Sealhulgas palus hageja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust 150 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda, määrata rahaliselt kindlaks hageja menetluskulude suurus ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud 1204,34 eurot. Avaldusest nähtuvalt on kostja pärast hagiavalduse menetlusse võtmist rahuldanud hageja nõude.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 3 ja § 176 lg 7 alusel edastas kohus 01.12.2016 kostjale hageja avalduse hagist loobumiseks koos menetluskulude nimekirjaga ja palus kohtule vastata 7 päeva jooksul nõude saamisest arvates. Kostja ei ole hagist loobumisele ega hageja menetluskuludele omapoolset seisukohta esitanud.
4.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetlus lõpetada.
5.TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, jätab kohus TsMS § 168 lg 5 alusel poolte menetluskulud kostja kanda.
7.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1204,34 eurot ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Hageja on antud tsiviilasjas tasunud riigilõivu 300 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg 1 ja 2 kohaselt 3240 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 300 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 300 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks
esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Seega on kohtul kohustus kontrollida hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ka omal algatusel. Menetluskulude nimekirjast ja kohtule esitatud arvest koos tööde kirjeldusega nähtub, et hagejale on antud tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 9,8 tundi tunnitasuga 111,60 eurot koos käibemaksuga (93 eurot ilma käibemaksuta). Kohus, hinnates hageja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 9,8 tundi) võrrelduna tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et hageja esindamisele kulunud aega on näidatud ülemäära suurena. Pealegi ei ole menetluskulude nimekirja koostamise kulu põhjendatud ega vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes, kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning selle saab kohtule esitada menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt 3-2-177-14 p 12). Samuti leiab kohus, et kohtukausta koostamise, 22.11.2016 määrusega (hagi menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue) tutvumise, viidatud määrusega kohtukausta täiendamise ning hagi menetlusse võtmisest kliendi teavitamise näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Kuna kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi menetlusosalised kohtule esitavad, loeb kohus materjalide analüüsi ning kliendiga nõupidamised hõlmatuks menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega (hagiavalduse ja hagist loobumise avalduse koostamine). Arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust, tsiviilasja keerukust (vähekeerukas, selgelt piiritletud) ja mahukust (vähemahukas, nõue rahuldati pärast hagi esitamist) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud 2,5 tunni ulatuses summas 279 eurot (2,5 × 111,60). Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 111,60 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-16-17043 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 579 eurot (300 + 279).
8.TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastab kohus hagejale pool antud menetluses tasutud riigilõivust, so 150 eurot seoses hagist loobumisega. Riigilõiv on palutud tagastada D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaselts arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
9.Seoses hagejale kohtu poolt riigilõivu osalise tagastamisega (150 eurot) kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 429 eurot, millest riigilõiv on 150 eurot ja lepingulise esindaja kulu 279 eurot. Kostjalt väljamõistetud menetluskulu tuleb kanda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaselts arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
10.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 429 eurot käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.