lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1710/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 04.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1710/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
04.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
911
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1710

Määruse kuupäev

04.08.2021

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Andrei Juganovi esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt öörahu rikkumisega

RESOLUTSIOON

1.Jätta Andrei Juganovi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta Andrei Juganovi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Andrei Juganovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte taotluse esitajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik Andrei Juganov esitas 27.07.2021 Tartu Halduskohtule vene keelse taotluse esialgse õiguskaitse saamiseks. Taotlusest nähtuvalt on Tartu Vangla valvur G. Kelder rikkunud kahel ööl (23.07.2021 kuni 25.07.2021) tema unerahu sellega, et on mitmel korral avanud öisel ajal kambri ukseluugi. Selle peale on A. Juganov ärganud ning ei ole suutnud enam magama jääda. Kahel ööpäeval õnnestus tal magada umbes neli tundi. A. Juganov märgib, et kambris ei ole toimunud korrarikkumisi, elektriseadmed on olnud öösel välja lülitatud ning terviseprobleeme või suitsiidseid kalduvusi temal ega kambrikaaslasele ei ole. Kambri uksesilm on olnud avatud. Ukseluuki on avanud vaid valvur G. Kelder. A. Juganov leiab, et tema suhtes on kasutatud moraalset vägivalda, mis võib avaldada mõju tema psüühikale ja tervisele. Tegemist on piinamise ja ebainimliku kohtlemisega. A. Juganov palub anda endale õiguskaitset. Ta soovib, et Tartu Vangla töötajatel oleks keelatud rikkuda 8 tunnist unerahu, kui kambris ei toimu õigusrikkumist ja kinnipeetav ei vaja meditsiiniabi. A. Juganov märgib, et kavatseb pöörduda kohtusse, et valvuri tegevus tunnistataks õigusvastaseks. Selleks vajab ta riigi õigusabi ning palub anda endale jurist-advokaadi. Samuti palub A. Juganov vabastada end riigilõivu tasumisest.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus edastas 28.07.2021 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas A. Juganov on eelpool kirjeldatud asjaoludel Tartu Vangla poole pöördunud. Kui jah, siis tuli kohtule edastada asjakohased kohtueelse menetluse materjalid. Tartu Vangla vastas kohtunõudele 30.07.2021, lisades vastuse juurde mitmeid A. Juganovit puudutavaid dokumente (A. Juganovi pöördumised, vangla vastused, ettekanded, protokoll). Kohtu seisukoht
3.Kohus mõistab Andrei Juganovi esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et ta soovib esialgse õiguskaitse korras keelata enda öörahu rikkumise vanglaametnike poolt ehk halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p-s 2 nimetatud abinõu kohaldamist (vangla keelamine sooritada öörahu rikkuvat toimingut).
4.Kohus leiab, et Andrei Juganovi esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Käesoleval juhul on A. Juganovi kohtule esitatud pöördumine mõistetav vaid taotlusena esialgse õiguskaitse saamiseks. Kuigi pöördumine on pealkirjastatud kaebusena, nähtub selle sisust, et A. Juganov soovib taotleda esialgset õiguskaitset ning kaebuse esitamise soov on tal tulevikus, milleks ta soovib juristi abi. Sellises olukorras on üheks taotluse lubatavuse eelduseks asjaolu, et vanglas peab toimuma samal ajal vaidemenetlus. A. Juganov pidi seega enne kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamist esitama vanglale vaide.
5.Tartu Vangla poolt 30.07.2021 kohtule esitatud vastusest ja dokumentidest ei nähtu sellise vaidemenetluse olemasolu, milles oleks taotletud öörahu rikkumise keelamist. Vangla vastuse juurde lisatud A. Juganovi pöördumistest vangla poole ei ilmne, et ta oleks esitanud vanglale nõude, mille sisu kajastaks öörahu tagamise vajadust ja vangla keelamist rikkuda öörahu (nt ukseluukide mitteavamise teel). Tartu Vanglas 26.07.2021 registreeritud taotluses nr 2-3/1908-1 on A. Juganov küll kurtnud toiduluukide avamise üle öisel ajal, kuid on soovinud vaid valvur G. Keldri üleviimist teisele tööpostile või tootvale tööle saatmist. Samuti on täheldatavad vastuolud vanglale esitatud taotluse ja kohtule kaebusena pealkirjastatud taotluse faktoloogias. Eelnevast järeldub, et A. Juganov ei ole vanglale vaiet esitanud. Ka ta ise ei ole kohtule esitatud pöördumises sellise vaidemenetluse olemasolule viidanud. A. Juganov on seega esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole pöördunud ennatlikult. Esialgse õiguskaitse taotlusega on võimalik kohtu poole pöörduda alles pärast vaidemenetluse algatamist. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused on täitmata, sest vaidemenetlust ei ole veel käimas ning A. Juganovi taotlus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul ei ole vaide esitamata jätmine esialgse õiguskaitse taotluse kõrvaldatav puudus, vaid lubatavuse eeldus, mille täitmata jätmise korral puudub isikul õigus esialgse õiguskaitse taotlust esitada. A. Juganovil on võimalik esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole pöörduda uuesti pärast vaidemenetluse algatamist.
6.Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatama, siis puudub vajadus võtta sisuline seisukoht A. Juganovi riigilõivust vabastamise taotluse osas.
7.Kohus mõistab, et A. Juganov on soovinud riigi õigusabi halduskohtule kaebuse esitamiseks ja enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 ple 5. Kohus märgib, et riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama, kas taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). A. Juganov ei ole riigi õigusabi taotlemise vajadust täpsemalt põhjendanud. Praegusel juhul ei viita kohtu hinnangul miski sellele, et A. Juganov ei oleks võimeline oma õigusi ise kaitsma. Kohus leiab, et arvestades taotleja varasemat halduskohtusse pöördumise kogemust, on ta võimeline end ise esindama.

Kohus märgib, et halduskohtul on selgitamiskohustus ning kohus juhindub uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja