SPORDI- JA VABAAJAKESKUS kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 3. septembri 2019. a otsuse nr 13-21.2/19/4854 ja 9. detsembri 2019. a vaideotsuse nr 1321.2/19/5757 tühistamiseks Kaebaja –
MITTETULUNDUSÜHING
MALLAVERE
TERVISE-, SPORDI- JA VABAAJAKESKUS, esindaja vandeadvokaat Martin Traat
Menetlusosalised
Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Asja läbivaatamine Resolutsioon
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 30. august 2021. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
VABAAJAKESKUS (edaspidi kaebaja) esitas 12.04.2019. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) Ida-Harju Koostöökoja kaudu LEADER projektitoetuse taotluse nr 19201900485 eesmärgiga rajada Mallavere külla, Artali katastriüksusele ümber olemasoleva tiigi multifunktsionaalne jalutus- ja jooksurada ning tuletõrjehüdrant (tl 5–9, 34–43).
2.PRIA jättis 03.09.2019. a otsusega nr 13-21.2/19/4854 kaebaja projektitoetuse taotluse rahuldamata (tl 10). Taotlus jäeti rahuldamata, sest kohalik tegevusgrupi paremusjärjestuse ettepaneku kohaselt ei kuulunud taotlus rahastamisele eelarveliste vahendite puudumisel.
3.Kaebaja esitas PRIA-le vaide (tl 11–13) 03.09.2019. a otsuse peale, vaidlustades hindamiskomisjoni poolt taotlusele määratud punkte.
4.PRIA jättis 09.12.2019. a vaideotsusega nr 13-21.2/19/5757 vaide rahuldamata (tl 14–16).
5.Kaebaja esitas 08.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles PRIA 03.09.2019. a otsuse nr 13-21.2/19/4854 ja 09.12.2019. a vaideotsuse nr 13-21.2/19/5757 tühistamist (tl 1–
6.Vastustaja esitas 17.02.2020 vastuse kaebusele (tl 31–33).
7.Kohus otsustas 28.05.2021. a asja läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 62).
Menetlusosaliste seisukohad
8.Kaebaja taotleb PRIA 03.09.2019 peadirektori otsuse ja 09.12.2019 vaideotsuse tühistamist täies ulatuses, tuginedes HMS § 51 lg-le 1, §-le 54, § 56 lg-tele 1,2,3, HKMS § 37 lg 2 p-le 1, § 158 lg-le 3.
8.1.Kaebaja hinnangul on vaidlustatud PRIA otsus mõistlikult motiveerimata. Arvestamata on jäetud olulised tõendid, mis kaebaja on menetluses esitanud. Otsuses ei sisaldu ühtegi motiveeritud argumenti selle kohta, miks toetuse andmisest kaebajale keeldutakse.
8.2.Kaebuse kohaselt viisid hindamise läbi MTÜ Ida-Harju Koostöökoda hindajad. Kokku osales 5 hindajat, kuigi tavaliselt viib hindamist sellistes asjades läbi komisjon, millel on vähemalt 15 liiget.
8.3.Kaebaja on nõus vaideotsuses märgitud kriteeriumi nr 1 osas antud hinnanguga – 5 punkti taotlusele meetmete eesmärkide saavutamise osas.
8.4.Vaideotsuses kirjeldatud kriteerium nr 2 – objekti vajalikkus/kasulikkus piirkonnas on viiest võimalikust punktist hinnatud üksmeelselt hindepunktiga 50%. Sellise hinnanguga kaebuse esitaja ei nõustu.
8.5.Hindamisel on põhjendamatult kõrvale jäetud Raasiku Vallavalitsuse kiri (kaebuse lisa nr 5), mis tõendab, et Raasiku Vallavalitsus toetab Mittetulundusühingu Mallavere tervise-, spordi- ja vabaajakeskus taotlust Mallavere külas Artali kinnistul asuva vaba aja veetmise võimaluste arendamiseks leides, et vajalik on välja ehitada jalutus-jooksurada, vibulaske plats, ujumiskoha-tiigi põhja puhastus jm vajalik. Kuna Raasiku vallas puudub avalik ujumiskoht, siis oleks see piirkonnas tähtis. Ühtlasi on kirjas öeldud, et kuivõrd Raasiku vallas on avalikuks kasutamiseks mõeldud vaba aja veetmise võimalusi limiteeritult, siis on vald nende pidajate-arendajate toetamiseks sõnastanud valla arengukavas prioriteedi järgmiselt: „Raasiku valla arengukava 2019-2028, III peatükk „Elukeskkond“, Tegevused eesmärgi saavutamiseks: „Toetatakse vaba aja veetmiseks sh suplemiseks sobivate kohtade loomist koostöös maaomanikega“.“ Hindamiskomisjoni liikmed on aga leidnud, et objekt ei ole olnud hindamise hetkel arengudokumentides kajastatud, mistõttu hindajad on põhjendatult sellele oma tähelepanu juhtinud. Järelikult on hindamiskomisjoni poolt tehtud oluline kaalutlusviga, sest just kohaliku omavalitsuse seisukoht selles küsimuses on olulise ja määrava tähtsusega. Komisjon ei ole silmas pidanud meetme eesmärki.
8.6.Projektile on oma toetusallkirja andnud enam kui 1 200 kohalikku elanikku ning selle nimekirja saab kaebaja halduskohtule esitada, kuid kaebusele seda ei lisata nimekirja suure mahu tõttu.
8.7.Kriteerium 2 peaks eeltoodud tõendile ja põhjendustele tuginedes saama seega maksimaalsed punktid, samuti ka kriteeriumid 3 (investeeringu mõju probleemi
lahendamisele – lisandub avalik ujumiskoht ning talvel uisu- ja liuväli) ja 5 (multifunktsionaalsus, lisaks vabaaja veetmise võimalusele lisandub tuletõrjehüdrant).
8.8.LEADER meede põhineb kolme osapoole (avalik sektor, erasektor, vabaühendused) koostööl, mille tulemusel valmib konkreetse piirkonna arengustrateegia piirkonna elavdamiseks. Käesoleval juhul on kaalutlusõigust ilmselgelt rikutud juba ainuüksi sellega, et tegemist on vajaliku ning nii valla kui ka inimeste poolt väga toetatud projektiga, mida hindamiskomisjon miskipärast ei pea vajalikuks eriti arvestada.
8.9.Ein & Ko OÜ on koostanud „Ehitise erakorraline audit Harjumaal Raasiku vallas Mallavere külas Artali MÜ tiigi kaldatammi kindlustamine ja põhja savist puhastamine ning katmine geotekstiili ja killustikuga“ (kaebuse lisa 6), milles ekspert leidis, et ehituse käigus väljakaevatud savipinnas, mis on valdavas osas paigaldatud tiigi kaldatammiks, on sajuvee tagajärjel valgunud tiigi põhja ca 60 cm paksuses. Tekkinud olukorras on põhjavalgunud savi vedelas olekus ja kui rohkem inimesi vees on, siis ujudes pannakse vesi liikuma ning vee liikumise tagajärjel muutub vesi sogaseks, mistõttu ujula vesi ei ole puhas. Olukorra lahendamiseks tuleks tiigi põhjast savi eemaldada. Asetada tiigi põhja geotekstiil ja sellele killustik ca 15-20 cm. See hoiaks ära vee sogastumise. Samuti tuleb kaldatamm kindlustada, et vältida savi valgumist tiiki. Audit lükkab ümber kriteeriumis 4 (kuluefektiivsus ja jätkusuutlikkus) nimetatud etteheite, et objekti jätkusuutlikkus on kahtluse all. Varasemalt teostatud tööd tiigi juures (enam kui 7 aastat tagasi) ei ole tehtud arvestusega taotluses näidatud rajatiste ehitamiseks. Teostades auditis nimetatud tööd kõrvaldatakse ujumiskoha juurest seni esinenud ja ilmnenud puudused. Puudub mõistlik järeldus, miks peaks pärast tiigi kalda väljaehitamist jätkuvalt esinema probleeme ujumiskoha kasutamisel. Lisaks saab tiiki kasutada talveperioodil uisuväljana, mille sobivust selleks otstarbeks on kinnitanud Eesti Uisuliit. Ka sellele dokumendile ei ole hindamiskomisjon piisava põhjalikkusega hinnangut andnud ega teinud õigeid järeldusi.
8.10.Kaebaja leiab, et haldusakti põhjendustes on jäetud märkimata Raasiku Vallavalitsuse seisukoht, samuti ei ole arvestatud ehitusauditis toodud põhjendusi. Jättes alusetult kõrvale kohaliku omavalitsuse kui avaliku sektori põhjendatud arvamuse, ei saa rääkida LEADER meetme eesmärgi järgimisest otsustusprotsessis. Haldusakti vastuvõtmisel ei ole arvestatud avaliku ujumiskoha puudumisega Raasiku vallas, mistõttu jääb komisjoni otsus mitte toetada ettevõtmist, mida toetab vallavalitsus ja suur osa kohalikke elanikke, arusaamatuks.
9.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.
9.1.Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsused on põhjendatud.
9.2.03.09.2019. a otsuses on ELÜPS § 79 lg 1 p-le 3 ja märgitud, et kuna otsuse lisas nimetatud toetuse taotlused meetmes ettenähtud vahendite piires ja kohaliku tegevusgrupi paremusjärjestuse ettepaneku kohaselt rahastamisele ei kuulunud, jäetakse lisas olevad taotlused rahuldamata. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmist seega põhjendatud eelarveliste vahendite puudumise ja seetõttu taotluse rahuldamisele mittekuulumisega.
9.3.Otsuses on viidatud PRIA kodulehel olevatele hindamistulemustele ja teabe saamise võimalusele kohalikust tegevusgrupist. PRIA vormistab toetuse rahuldamata jätmise otsused massotsusena mitme taotleja kohta korraga ühe otsusena, kuna taotlejaid on palju ja niisugune vormistus on arvestades taotluste hulka ja menetluse efektiivsust ning eesmärgipärasust, mõistlik ja põhjendatud. Massotsuse tegemine aga kitsendab võimalusi esitada iga taotluse kohta täpsemad põhjendused otsuses, mistõttu teeb PRIA otsuses viite enda kodulehel asuvatele hindamistulemustele ja teavitab võimalusest saada täpsemat infot taotluse hindamise läbiviinud kohalikust tegevusgrupist. 03.09.2019 otsusest olid kaebajale kättesaadavad tema taotluse koht paremusjärjestuses, taotlusele antud hindepunktid, taotluste paremusjärjestus ja teistele taotlustele antud hindepunktid, nende kohad paremusjärjestuses ning asjaolu, et vahendeid ei jätkunud kõigi taotluste rahuldamiseks.
Otsus on seega põhjendatud ja kontrollitav, sest selles on toodud põhjenduseks vajalikud miinimumnõuded ning selle alusel on võimalik kontrollida taotluste hindamise arvutuskäiku ning saadud lõpptulemust läbi PRIA kodulehe ja MTÜ Ida-Harju Koostöökoda (IHKK) kaudu.
9.4.Vastustaja hinnangul on kaebaja kohta tehtud otsus põhjendatud kooskõlas vastuses toodud Riigikohtu praktikaga. 03.09.2019 PRIA otsuses kajastuvad põhjenduseks vajalikud miinimumnõuded.
9.5.LEADER meetmes PRIA taotlusi maaeluministri 23.10.2015 määruse nr 11 kohaselt ise ei hinda. Neid hindab määruse § 39 kohaselt kohaliku tegevusgrupi hindamise töörühm, kelleks oli antud juhtumil IHKK juures asuv töörühm. Seetõttu ei saa PRIA IHKK töörühma asemel taotlust sisuliselt hinnata ega hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada. PRIA saab kontrollida ja kontrollis, kas antud hindepunktid on hindamiskriteeriumitega kooskõlas ning kas IHKK töökordasid on hindamisel järgitud menetluse, taandamise, otsuste vastuvõtmise jms osas. Hindepunktide sisulise kujunemise kohta, st miks konkreetses kriteeriumis anti just see hindepunkt ja põhjendus, PRIA hinnangut anda ei saa, kuigi on püüdnud seda vaideotsuses teha.
9.6.PRIA on seisukohal, et 09.12.2019 vaideotsus on põhjendatud, kuna PRIA on kontrollinud kaebaja taotluse hindamise korrale ja hindamiskriteeriumitele vastavust ning hindepunktide osas välja toonud ka põhjendused ja võimalikud taotluse põhjal antud andmed, mis võisid antud hindepunkti andmist ja põhjendust kujundada.
9.7.Kuna hindajatele on antud ulatuslik hindamisruum, subjektiivne õigus toetusele puudub, LEADER meetmes on taotlusvoore taotlusperioodil 2014-2020 igal kalendriaastal mitu, siis on mõeldamatu ja ebaotstarbekas, et PRIA teostab ka iga hindepunkti põhjenduste osas ulatuslikku ja põhjalikku sisulist kontrolli. Seisuga 10.02.2020 on PRIAle laekunud meetmes 19.2 - LEADER kohalikuks arenguks, mille raames ka kaebaja toetust taotles, kokku 6245 taotlust. Asjaolu, et PRIA ei ole märkinud otsusesse hindepunkte ega nende põhjendusi, ei anna alust nõuda selle kehtetuks tunnistamist. Taotluse rahuldamata jätmine rahaliste vahendite puudumisel ei eeldagi pikka ja põhjalikku motivatsiooni. Ilmselge on, et kui rahalised vahendid puuduvad, siis ei ole võimalik toetust määrata, olgugi et taotleja ja taotlus on vastavaks tunnistatud. Isegi kui motivatsioonis esines puudusi, on lubatud need kõrvaldada nii kohtumenetluse käigus kui ka selle väliselt selgitusi andes. Seda on PRIA ka teinud. Antud juhul ei mõjutanud võimalik vorminõude rikkumine otsuse sisu.
9.8.PRIA on seisukohal, et kaebaja taotlusele antud hindepunktid ei ole ilmselges vastuolus hindamiskriteeriumide ja juhtumi asjaoludega. Hindamiskomisjon hindas taotlusi vastavalt määrusele, IHKK strateegiale 2015-2020 ning IHKK projektitoetuse taotluste menetlemisekorrale (kinnitatud 15.12.2017). Kaebaja projektitaotlus sai hindamiskriteeriumide lõikes hindepunkte vastavalt meetme hindamiskriteeriumitele.
9.9.Vaide lahendamiseks küsis PRIA IHKK-lt selgitust. IHKK vastas 28.10.2019, et hindamiskomisjon lähtus hinnangute andmisel meede 1 meetmelehest, millest tulenevad hindamiskriteeriumite hindepunktide selgitused. Seda, kas objekt on arengudokumentides kajastatud või mitte, hindab komisjon hindamise hetkel kehtivate arengudokumentide alusel. Komisjon on hinnanud antud kriteeriumi alusel kaebaja investeeringuobjekti nii, et sellele on antud 50% võimalikest punktidest. Tegevusgrupi hinnangul vastab 50% hinnang meetmelehele ning on vastavuses projekti kirjeldusega.
9.10.IHKK-le esitatud taotluse punktis 5.1 on kaebaja märkinud taotluse, et on teinud kohalikule omavalitsusele ettepanekuid projekti tegevuskoha arengukavasse lisamiseks. Hetkel kehtiva arengukavaga seos on väike ja üldsõnaline (Raasiku valla arengukava 20132024 {https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4090/1201/3045/Raasiku%20valla%20arengukava%2 02013-2024.pdf }. Kuna kaebaja taotlusel on viited Raasiku valla arengukavale 2013-2024,
kus puudub otsene ja nimeline seos kaebaja investeeringuobjektiga ja märgitud on, et Raasiku valla arengukava 2018 – 2028 on hetkel projekti staatuses, siis lähtus IHKK hindamisel õiguspäraselt kehtivast arengukavast.
9.11.Seetõttu märkis ka PRIA vaideotsuses, et vaidele lisatud Raasiku Vallavalitsuse kiri 19.12.2019 nr 12-13/23-1 tõendab, et objekt ei olnud hindamise hetkel arengudokumentides kajastatud, mistõttu hindajad on põhjendatult sellele hindamisel tähelepanu juhtinud. Kriteeriumis 2 ei hinnatud ainult seotust arengukavaga, vaid objekti vajalikkust/olulisust piirkonnas. IHKK selgitas 28.10.2019 vastuses ärakuulamisele, et kriteerium nr 2 – objekti vajalikkus/olulisus piirkonnas tulemus - 5 punkti (maksimaalne 10 punkti) on 50% punktidest. Komisjon on hindepunktide põhjendustena muuhulgas märkinud, et piirkond on väike, kohalikke elanikke ei ole niivõrd palju nagu taotluses kajastatud; objekt omab väikest mõju piirkonna elukeskkonnale. Objekti kasutajate arv ja kasutusintensiivsus on projektis küll kirjeldatud, kuid ei vasta reaalsusele. Projekt ei avalda otsest ega kaudset mõju piirkonna turismiaktiivsusele, kuna on suunatud eelkõige lähipiirkonna elanikele. Praegu kehtivas Raasiku valla arengukavas ei ole samuti viidet Mallavere ujumiskohale. Paikvaatlusel kinnitas taotleja, et kui neid kodus pole, siis tee suletakse ketiga. Terviseametile tehtud päring ütleb, et Mallavere külas pole teadaolevalt käesoleval ega ka eelnevatel aastatel ametlikku supluskohta registreeritud.
9.12.IHKK selgitas 28.10.2019, et kriteerium nr 3 – investeeringu mõju probleemi lahendamisele tulemus 4 punkti (maksimaalne 10 punkti) on 40% punktidest, mis vastab meetmelehele ning on vastavuses projekti kirjeldusega. Komisjoni leidis hindepunktide põhjendustes muuhulgas, et investeeringuga lahendatav probleem on kirjeldatud pealiskaudselt. Investeering aitab probleemi lahendada vähesel määral. Ei ole hinnatud teostusriske, et sarnased probleemid ei korduks. Seos projekti tegevuste ja planeeritavate tulemuste vahel on ebaselge. Investeering ei lahenda objekti seisundit.
9.13.IHKK selgitas 28.10.2019 kirjas, et tegevusgrupi hinnangul vastab kriteeriumi nr 5 – multifunktsionaalsus tulemus - 2 punkti (maksimaalne 5 punkti) 40% hinnang meetmelehele ning on vastavuses projekti kirjeldusega. 03.06.2019 toimunud objekti ülevaatusel kinnitas taotleja, et objektile ligipääs on tagatud ainult suvehooajal ning siis kui objekti omanik ise kodus on, täpsustamata suletava tee või keti asukohta (vt väljavõte paikvaatluse protokollist). Komisjoni põhjendustena on toodud muuhulgas, et projekti tulemusena saavutatavaid uusi funktsioone on kirjeldatud väga üldiselt. Näiteks rajatava tuletõrje veevõtukoha asukoha sobivuse analüüs puudub. Tuletõrje veevõtukohale peab aga ligipääs olema tagatud aastaringselt.
9.14.Kriteeriumi nr 4 – investeeringu kuluefektiivsus ja jätkusuutlikkus hindamise tulemusena sai taotlus 4 punkti (maksimaalne 10 punkti) 40% punktidest, mis vastab meetmelehele ning on vastavuses projekti kirjeldusega. Komisjoni leidis hindepunktide põhjendustena muuhulgas, et projektis kirjeldatud teostatavus-tasuvusanalüüs on väga üldine. PRIA toetusega rajatud objekti vanus ei ole veel 10 aastat, kuid vajab juba renoveerimist.
9.15.PRIA on seisukohal, et Ein ja Ko koostatud ehitise auditit ning muid taotlusele lisatud dokumente hinnatakse kogumis. Seetõttu ei saa väita, et pelgalt esitatud audit lükkab ümber objekti jätkusuutlikkuse kahtlustuse või selgitab taotluse kuluefektiivsust. Mallavere on kohalike elanike seas supluskohana kasutusel, seda ei ole vaja luua. Taotluse nimetus on jalutus- ja jooksuraja ning tuletõrjehüdrandi rajamine. Seega ei ole Ein ja Ko koostatud ehitise audit asjakohane jalutus- ja jooksuraja ning tuletõrjehüdrandi rajamiseks, vaid on olemasoleva olukorra analüüs ehk tiigi osas. Kaebaja viitab LEADER meetmes piirkonna arengustrateegiale, mis koostatakse kohalike ühenduste koostöös. IHKK töörühm hindabki taotlusi sellest strateegiast, lähtudes ja selles toodud hindamiskriteeriumide alusel. Antud juhul andis töörühm taotlusele hindeid vastavalt korrale jm dokumentidele.
9.16.Kaebaja ei ole esitanud sellised argumente, mis viitaksid ilmselgele veale tema taotluse, sh kriteeriumide 2, 3, 4 ja 5 hindamisel ja paremusjärjestuse moodustamisel IHKK poolt.
9.17.Määruse § 39 lg 2, 3 kohaselt hindab kohaliku tegevusgrupi töörühm projektitaotluses esitatud toetatava tegevuse vastavust strateegiale ja rakenduskavale ning teeb strateegia meetme eelarve piires PRIAle põhjendatud ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning iga projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja projektitaotluse rahastamise suuruse kohta. ELÜPS § 79 lg 4 punktist 2 tuleneb PRIAle kohustus teha projektitoetuse rahuldamata jätmise otsus, kui taotlus ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele. Kuna kaebaja taotlus IHKK paremusjärjestuse ettepaneku kohaselt rahastamisele ei kuulunud hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele mittevastavuse tõttu, jättis PRIA taotluse õiguspäraselt rahuldamata.
10.Vastustaja taotleb jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
Kohtu seisukoht
11.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
12.PRIA tugines 03.09.2019. a otsuses Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p-le 2 ja maaeluministri 23.10.2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (edaspidi määrus nr 11) § 39 lg-le 3 ja § 41 lg-le 4 ja Ida-Harju Koostöökoja taotlusele (tl 10).
13.Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud otsus sisaldab mõningaid puudusi otsuse faktiliste ja õiguslike asjaoludega põhjendamisel, kuid kohus on lõppkokkuvõttes veendumusel, et need puudused ei ole mõjutanud otsuse sisu (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58).
14.PRIA on kaebaja taotlust rahuldamata jättes tuginenud ELÜPS § 79 lg 4 p-s 2 sisalduva viite alusel sama paragrahvi 1. lõikele, mis sätestab, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt: 1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus; 2) hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused või 3) kõik taotlused.
15.Kohtu arusaamisel sisaldab vaidlustatud otsuse põhjendav osa ELÜPS § 79 lg 1 p-le 3 viitamisel kirjaviga. Õige viide peaks olema ELÜPS § 79 lg 1 p-le 2, sest vaidlustatud otsuse (tl 10) kohaselt aitab taotlus kaasa meetme eesmärkide saavutamisele ja vastab miinimumnõuetele, kuid jäeti rahuldamata taotluse meetmes ettenähtud vahendite piiresse mittemahtumise tõttu vastavalt kohaliku tegevusgrupi paremusjärjestuse ettepanekule, mille kohaselt polnud tegemist parimate hulka mahtuva taotlusega. Taotluse kvalifitseerumist (hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavust) on konstateeritud ka vaideotsuses (tl 14p). ELÜPS § 79 lg 1 p 2 sätestab, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad toetuse
saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse taotlused eraldatud vahendite piires ja paremusjärjestust arvestades.
16.Määruse nr 11 § 39 lg 3 kohaselt hindab strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele vastavaid projektitaotlusi töörühm § 2 lõikes 3 nimetatud määruse §-des 7 ja 8 sätestatud nõuetele vastavas strateegias ja rakenduskavas esitatud hindamiskriteeriumite alusel ning teeb strateegia meetme eelarve piires Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 70 lõike 6 punktide 5 ja 6 kohaselt PRIA-le põhjendatud ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning iga projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja projektitaotluse rahastamise suuruse kohta.
17.Määruse nr 11 § 41 lg 4 kohaselt kui projektitoetuse taotleja ja projektitaotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et projektitoetuse taotleja, projektitaotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 4 alusel projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse
18.Kohtupraktikas on praeguseks asutud seisukohale, et algatusrühma/komisjoni tegevus on omistatav PRIA-le ning PRIA vastutab täielikult kohaliku algatusrühma või hindamiskomisjoni tegevuse ees vastavalt HKMS § 17 lg 2 lausele 1. Kohaliku algatusrühma või hindamiskomisjoni läbi viidud hindamise korral moodustab paremusjärjestuse PRIA, arvestades hindajate esitatud paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut, kusjuures PRIA pädevuses on muuta kohaliku algatusrühma/hindamiskomisjoni moodustatud paremusjärjestust ja hindepunkte. Kohtupraktika valitseva seisukoha kohaselt, kohtuliku kontrolli raames ei saa aga halduskohus kontrollida hindamisotsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid võib võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise kohta. Kusjuures kohtul on võimalik hindamise sisuline õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus. See tähendab sedavõrd tõsist vastuolu, mis on selge ilma põhjendustetagi. (RKHKo 3-18-2099, p 20; RKHKo 3-18-121, p 14)
19.Käesoleval juhul ei ole PRIA vaideotsuses (tl 14–16) ELÜPS § 70 lg 6 p-dele 5 ja 6 tuginedes hindamiskomisjoni paremusjärjestuse ja hindepunktide muutmist põhjendatuks pidanud.
20.Määruse nr 11 § 2 lg 3 järgi võib kohaliku tegevusgrupi toetust taotleda kohalik tegevusgrupp, kes on koostanud strateegia, mis vastab § 6 lõigetes 2 ja 3 ning põllumajandusministri 14. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „LEADERi kohaliku arengu strateegia ettevalmistamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord” (edaspidi määrus nr 85) §-des 7 ja 8 sätestatud nõuetele.
21.Kaebaja esitas PRIA-le MTÜ Ida-Harju Koostöökoja (IHKK) vahendusel LEADERprojektitoetuse strateegia meetme 1 elukeskkonna arendamise raames taotluse 69 998,13 euro suuruse toetuse saamiseks. Taotluse kohaselt (tl 6) oli tegevuse eesmärk rajada Mallavere külla ümber olemasoleva tiigi multifunktsionaalne jalutus- ja jooksurada koos tuletõrjehüdrandiga. Projekti tulemusena luuakse võimalused piirkonna inimestele spordi ja vabaaja tegevuste aktiivseks harrastamiseks. Uus ühisürituste korraldamise koht loob kõik eeldused seltsielu arendamiseks ja ka turismi elavdamiseks. Jalutus- ja jooksurada rajatakse Mallavere külla Artali katastriüksusele nr
65102:001:0008 tervise-, spordi ja vabaajakeskuses asuva tiigi (tehisjärve) ümber. Planeeritav jalutus- ja jooksurada kulgeb ümber tiigi, mille pikkuseks on 350 meetrit ja laiuseks 2 meetrit. Veepoolesest kaldest jääb rada 3 meetri kaugusele ning kahele poole jalutus- ja jooksrada jääb 3 meetri laiune liivariba, mille pindala on 2000 m2. Projekti elluviimiseks tiigi põhi eelnevalt puhastatakse savist, mille paksus on 60-70 cm, seejärel täidetakse tiigi põhi killustikuga, mis hoiab ära vee sogaseks minemise eest. Seejärel kaevatakse jalutus- ja jooksuraja süvis laiusega 2,17 meetrit ja sügavus 0,3 meetrit. Raja põhi kaetakse geotekstiiliga ning geotekstiil kaetakse 10 cm liiva ja 20 cm killustiku kihiga. Mõlemale poole rada paigaldatakse 3 meetri laiuselt geotekstiil, mis tuleb katta 10 cm kruusa kihiga, et liiv paremini püsiks ja kruus kaetakse 1015 cm paksuse liivakihiga ning see tasandatakse ühtlaselt. Käesoleva projekti mahus lahendatakse tiigi tee tamm savipidavate materjalidega, et ujujatel ja külastajatel oleks juurdepääs rajale ja tiigile iga ilmaga ning et tiiki ei valguks sademete ajal savi. Taotluse kohaselt (tl 5) oleksid tuluallikaks 2019. aasta liikmemaksud hinnanguliselt 1 000 eurot, sponsoritelt investeeringu oma osa toetamise tulud 17 500 eurot ja PRIA toetus 69 998,13 eurot. Taotleja hindas tegevuse esialgseks abikõlblikuks summaks kokku 87 684 eurot.
22.Kohaliku algatusrühma, käesoleval juhul Ida-Harju Koostöökoja pädevus PRIA-le omapoolse valiku esitamiseks seoses kaebaja taotlusega tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. a määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 34 lõikest 3, mille kohaselt hõlmavad kohaliku tegevusgrupi ülesanded mh toetustaotluste vastuvõtmist ja hindamist ning tegevuste valimist ja toetuse summa kindlaksmääramist ning vajaduse korral pakkumuste suunamist toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele (vrdl RKHKo 3-18-2099, p 19).
23.Määruse nr 85 § 7 lg 1 sätestab nõuded strateegia kohta ja § 8 nõuded strateegia meetmele.
24.Määruse nr 85 § 8 lg 1 kohaselt peavad strateegia elluviimise kava meetmed vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) toetuste kohta sätestatud nõuetele ning riigiabi reeglitest tulenevatele nõuetele.
25.Määruse nr 85 § 8 lg 2 p-de 6 ja 7 kohaselt koosnevad strateegia elluviimise kava meetmed (vastuse lisa 2, tl 48–51) muuhulgas kohaliku tegevusgrupi nõuetest projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale ja LEADER-projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumidest.
26.Kaebaja taotlus sai tegevusgrupi hindamiskomisjonilt 5+5+4+4+2+2,6+1, s.o 23,6 punkti vastavalt hindamistulemustele (tl 66–68) ja hindamiskomisjoni poolt 28.10.2019. a PRIA-le esitatud selgitustele (tl 53–57,60).
27.Ida-Harju Koostöökoja projektitoetuse taotluste menetlemise korra p 6.4 kohaselt (tl 47p) on projektidele kehtestatud lävend 50% maksimumpunktidest. Juhul kui komisjoni liikmete antud hinnete summeerimisel saab projekt alla 50% võimalikest maksimaalsetest punktidest, ei tehta antud projekti osas PRIA-le projektitoetuse taotluse rahastamise ettepanekut, seda isegi sel juhul kui meetmes on vabu rahalisi vahendeid. Tõendikogumi kohaselt käesoleval juhul vabu rahalisi vahendeid polnud.
28.Vaidlustatud otsuse (tl 10, eelviimane lõik) ja kaebusele PRIA esitatud vastuse (tl 31) kohaselt on hindamistulemused kättesaadavad PRIA kodulehel https://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_projektitoetus_2014/.
29.Käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole hindamistulemused PRIA kodulehel enam kättesaadavad {https://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_projektitoetus_2014/, 19.07.2021} ilma e-PRIA-sse sisenemiseta, lehekülg annab vastuse: “ Lehekülge ei leitud“.
30.Seetõttu palus kohus hindamistulemused PRIA-l esitada. PRIA esitatud hindamistulemuste tabeli väljavõtte kohaselt jäi kaebaja taotlus nr 19201900485 neljandana lävendi alla (dtl 126, tl 73), nagu on viidatud vaideotsuses (tl 16) ja vastuses kaebusele (tl 33), sest taotlus ei vastanud hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele.
31.Kohtul puudub alus nõustuda kaebajaga PRIA otsuste motiveerimatusest. Esialgne PRIA otsus sisaldab viidet lingile, kus komisjoni otsus on leitav. Kaebaja ei väida vaides, et ta ei saanud materjalidega tutvuda. Kaebaja poolt taotluse ja vaidega esitatud tõendeid on kohtu hinnangul arvestatud. Hindamiskomisjoni ja PRIA vaideotsus on motiveeritud ja hindamiskomisjoni liikmete seisukohtade kujunemine kaebaja taotlusega (tl 5–9, 34–43) kõrvutades kontrollitavad.
32.Kaebuse kohaselt hindas kaebaja taotlust viis MTÜ Ida-Harju Koostöökoda hindajat. Kaebaja teadmisel viib tavaliselt hindamist sellistes asjades läbi komisjon, milles on vähemalt 15 liiget.
33.Kaebaja väide komisjoni kvooruminõude rikkumisest ei ole tõendatud asjas kogutud tõenditega. Projektitoetuste menetlemise korra p 3.5 (tl 45) kohaselt on ühes hindamiskomisjonis viis kuni kaksteist liiget. Tõendikogumi kohaselt vastas kaebaja taotlust hinnanud komisjon liikmete arvu poolest (viis liiget) korra punktile 3.5.
34.Kohus ei saa nõustuda kaebajaga, et komisjon ei ole arvestanud Raasiku Vallavalitsuse toetuskirjaga (tl 17). Kaebaja väide on kummutatud komisjoni tegevjuhi 28.10.2019. a selgitustega (tl 53–57) ja hindamistulemustega (tl 66–67). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et iga kohalik omavalitsus toetab valda tehtavaid investeeringuid ja väljastab soovi korral vastava kinnituse. Seega ei ole vallavalitsuse toetuskiri juba oma loomult samaväärne vallavolikogu poolt avalikkust kaasates menetletava ja volikogu poolt vastu võetava arengukavaga. Kaebaja ei ole tõendanud, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud valla arengukavas oleks kajastatud kaebaja kasutatavat tiiki, mille naabrusse planeeriti rada ja hüdranti (HMS § 54). Tõendikogumi kohaselt on uue perioodi arengukava menetlusdokumentide esitamise seisuga projekti staadiumis. Milles seisneb hindamiskomisjoni liikmete kaalutlusviga, ei ole seetõttu kohtule äratuntav.
35.Kaebaja ei ole kohtule tõendina esitanud projektile kogutud toetusallkirjade lehti, samas ei ole PRIA ka eitanud nende olemasolu. Vaidlustatud otsustes ja hindamiskomisjoni seisukohtades on toetusallkirjade tähendust ja nende tõendamisväärtust analüüsitud. Asjaolust, et kaebaja ja vastustaja seisukohad toetusallkirjade tähendusest ei ühti, ei tähenda veel ilmselget viga kaalumises ja kaalumise tulemusel ebaõige otsustuse langetamises.
36.Ein & Ko OÜ koostatud ehitise erakorraline audit (tl 20–26) tõendab võimalikke vajakajäämisi või möödalaskmisi tiigi rajamisel (vt ehitusseadustiku § 18 lg 1), mille ümber soovis kaebaja toetusega rajada jalutus- ja jooksuraja. Audit saab tõendada ka rajatise
rajamiseks pinnase saamise võimalust tiigipõhjast. Vastustaja esitatud otsustes ja hindamiskomisjoni materjalides on auditiga arvestatud. Kaebajale ja kaebajaga seotud katastriüksuse omanikele auditis kirjeldatud kujul jalutus- ja jooksuraja rajamiseks tulenev kulude efektiivusus ei tähenda automaatselt LEADER toetusega rajatava objekti kuluefektiivsust ja jätkusuutlikkust, nagu on auditist järeldanud kaebaja. Varasemalt teostatud tööd tiigi juures ei pruukinud olla tehtud jalutusvõimaluse arvestusega, kuid tiigi puhastamine seitsme aastase ekspluatatsiooni järgselt on kohtu hinnangul ilmselgelt tarvilik tiigi kasutusotstarbest lähtudes, et seda sihtotstarbeliselt kasutada ja tiigist väljakaevatava pinnase võimalikult väikeste kuludega ladustamiseks, käeoleval juhul ümber tiigi. Kaebaja ei ole taotluses tiigi talvel uisuväljana kasutamist taotlust põhistades kirjeldanud. Seda pole tehtud ka vaides, mistõttu ei saa kohus vastavat asjaolu arvestada, sest asjas on seadusega sätestatud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus (ELÜPS § 110 lg 1, vrdl nt RKHKm 3-18-976, p 8). Eesti Uisuliidu kinnitust ei ole vaide lisade nimekirja kohaselt PRIA-le esitatud (tl 13p). Seda ei leidu ka kaebuse lisade hulgas.
37.IHKK 03.06.2019. a paikvaatluse protokolli (tl 58) kohaselt on komisjon arvestanud menetlustoimingu juures viibinud kaebajaga seotud isikute selgitustega tiigile juurdepääsu võimaluste osas. Kuna paikvaatluse protokolli kohaste selgitustega on komisjon ja PRIA arvestanud ka vaidlustatud otsuseid vastu võttes, siis on see kohtu arvates toimunud kooskõlas HMS §-ga 54, mille kohaselt peab otsus vastama selle andmise ajal tuvastatud faktilistele asjaoludele. Kohtuasja nr 2-14-56800 lahendeid ei ole Riigi Teatajas avaldatud. Kohus tutvus ametkondlikuks kasutamiseks olevas Kohtute infosüsteemis leiduvate selle kohtuasja määrustega, mis ei anna halduskohtu hinnangul alust pidada vastustaja poolt paikvaatluse käigus tuvastatud asjaolusid vääraks.
38.Kohus nõustub vastustajaga, et tuletõrje veevõtu koha rajamise asjaolusid ei ole kaebaja taotluses praktiliselt kajastatud, mistõttu on see sellisel kujul taotlusse lisatud pigem projektile multifunktsionaalse aspekti tagamiseks, mistõttu ei ole komisjoni ja PRIA järeldused sisult ebaõiged. Päästeameti väljastatud dokumente ei ole kaebaja kohtule tõenditena esitanud, seega tuleb nentida kaebaja väidete paljasõnalisust.
39.Vastustaja on Terviseameti 23.05.2019. a e-kirjaga kummutanud kaebaja vastupidised paljasõnalised väited supluskoha registreerimisest. Terviseameti 23.05.2019. a PRIA-le antud vastuse kohaselt, 2019. a Mallavere küla supluskoha avamise taotlust kaebaja ametile ei esitanud ja ametile teadaolevalt seal suplusvett ei seirata. Samuti puuduvad Terviseametil andmed, et Mallavere supluskoht üldse kunagi avalik supluskoht oleks olnud. Seega on vastustaja tõendiga kaebaja vastupidised paljasõnalised väited ümber lükatud.
40.Vaideotsuses tuleb kohtupraktikat arvestades hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada (RKHKo 3-3-1-16-14, p 18, RKHKo 3-18-121, p 14). Kohtu hinnangul on PRIA seda käesoleval juhul korrakohaselt teinud.
41.Neil asjaoludel ei ole hindamiskomisjoni ja vaideotsuse punktid kehtivate hindamiskriteeriumidega ega juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus. Seega ei ole kohtule täheldatav sedavõrd tõsist vastuolu kaebaja taotluse hindamisel, mis oleks selge ilma põhjendustetagi. Kuna kohtul ei ole käesolevas asjas pädevust hindamisotsuse sisulise põhjendatuse ja otstarbekuse kontrollimiseks, siis saab kohus eelpool toodu asjaoludel nentida PRIA poolt menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimist, samuti haldusaktide põhjendamiskohustuse täitmist.
42.Neil faktilistel ja õiguslike asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
43.Kaebaja taotleb menetluskulude vastustaja kanda jätmist. HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab poolte menetluskulud kandma kaebaja, sest kaebus jäi tervikuna rahuldamata. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1), seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.