X esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tallinna Vangla 07.07.2021 vastusega nr 5-18/21/15213-2
Menetlusosalised
Taotleja – X
Menetlustoiming
Taotluste lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada X esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 07.06.2021 Tallinna Vanglale taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles viitas endale kui vaimse puudega isikule, kes viibib üksikvangistuses. Sellest tulenevalt mõjub temale kambriukse vaateakna suletud olek ärritavalt. Lisaks märkis X, et üks tund jalutust on liiga vähe. Samuti juhtis X tähelepanu sellele, et aastatel 2013-2016 said vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel lukustatud kambris olevad kinnipeetavad kooli, kirikusse ja sotsiaalprogrammi.
Tallinna Vangla tõlgendas pöördumist märgukirjana ja vastas sellele 07.07.2021 vastusega nr 5-18/21/15213-2. Tallinna Vangla selgitas, et kambriukse vaateaken peabki olema suletud ehk avatud on see vaid siis, kui ametnik kontrolli teostamiseks kambrisse vaatab. Lisaks selgitas Tallinna Vangla, et VangS § 55 lg 2 näeb kinnipeetavatele ette päevas 1-tunnise jalutuskäigu värskes õhus, mistõttu õiguslikult on tagatud piisav aeg värskes õhus jalutamiseks ka 1-tunnise jalutuskäigu võimaldamisel. Vangla selgitas taotlejale, et võimalike raskete õigusrikkumiste ärahoidmiseks on tema suhtes kohaldatud VangS §-st 69 tulenevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kui kinnipeetavale, kelle suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, võimaldataks erinevates programmides, koolis, kirikus ja tööl käia, siis kaotab VangS § 69 oma mõtte.
3.X vangla vastusega ei nõustunud ja esitas 13.07.2021 vaide (registreeritud 14.07.2021).
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 20.07.2021 X esialgse õiguskaitse taotlus kaitseks Tallinna Vangla tegevusetuse eest ja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. X märkis taotluses, et ta kannab üksikvangistust juba 11 kuud ja temal on raske psüühikahäire. Kuna praegu on suvi, ei pea tema viibima kambris 23 tundi ööpäevas. Esialgset õiguskaitset on vaja kiirkorras, sest suvi möödub. X väitel on tema vaimne seisund väga muutlik ja haigushoo käigus muutuks ta vangla julgeolekule ohtlikuks.
5.Kohus andis 22.07.2021 kohtunõudega Tallinna Vanglale tähtaja, et teatada, kas taotleja on esitanud Tallinna Vangla 07.07.2021 vastuse nr 5-18/21/15213-2 vaidlustamiseks vaide, ja jaatava vastuse korral edastada kõik vastavat haldusmenetlust puudutavad dokumendid ning esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele.
6.Tallinna Vangla esitas 26.07.2021 vastuse kohtunõudele. Tallinna Vangla kinnitas, et 07.07.2021 vastuse peale esitatud vaie on menetlemisel. Tallinna Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vangla selgitab, et taotleja on küll üksinda lukustatud kambris, kuid teda ei hoita täielikus isolatsioonis − ta saab suhelda vanglateenistujatega (kaplanitega, vanglaametnikega, meedikutega, juristidega, juhtkonnaga) ja soovi korral oma lähedastega. Taotlejal võimaldatakse käia igapäevastel jalutuskäikudel ning ta saab soovi korral jalutusboksis või kambris kehakultuuriga tegeleda. Ta saab kambris raadiot kuulata ja lugeda raamatuid ning ajalehti. Kaebaja tervist jälgivad regulaarselt meedikud ja ta saab vajalikku ravi. Kinnipeetavaga tegeleb regulaarselt ka psühholoog. Taotleja õiguste riive ei ole käesoleval juhul suurema kaaluga kui kolmandate isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamise vajadus. Vangla on eeltoodut Tallinna Halduskohtule selgitanud ka 12.07.2021 vastuses nr 1-11/21/17928-2. Tallinna Halduskohus nõustus 14.07.2021 määruses haldusasjas nr 3-21-1515 vanglaga, et taotleja on ohtlik, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisele ei kuulu. Käesolevaks ajaks ei ole asjaolud muutunud ega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ära langenud. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri kambriukse ava (uksesilma) katmisega seonduvat. Kambril on uksesilm selleks, et vanglaametnikel oleks võimalik teostada visuaalse järelevalvet kambris toimuva üle. Kate eemaldatakse vaid lühiajaliseks kontrolliks. Uksesilma katmine kannab lisaks kambris viibivate isikute privaatsuse tagamisele (üksuses liikuvatele isikutele on vaade kambrisse piiratud) ka vangla üldise julgeoleku tagamise eesmärki. Uksesilma katmata jätmine loob kambris viibivale kinnipeetavale soodsa pinnase kambris õigusrikkumiste toime panemiseks, kuivõrd kinnipeetavatel on igal ajahetkel ülevaade väljaspool kambrit toimuvast, mis annab võimaluse keelatud tegevusega vahele jäämist vältida. Taotlejale võib mitte meeldida, et kambriukse vaateava on suletud asendis, kuid tal puudub subjektiivne õigus nõuda vaateava avatuna hoidmiseks. Meditsiinilisi näidustusi, mis keelaks vaateava suletuna hoida, X ei esine. Arst ei ole vastavasisulist ettekirjutust vanglale teinud. Taotleja on ka varasemalt vangla tegevust kambriukse vaateava sulgemisega seonduvalt vaidlustanud ja taotlenud esialgset õiguskaitset. Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2021 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-20-2230 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus märkis, et asjas ei ole äratuntav kaebajale kohtumenetluse kestel sellise kahjuliku tagajärje saabumine, mis õigustaks esialgse õiguskaitse korras kaebuse sisulist rahuldamist enne kohtuotsuse jõustumist.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus rahuldab taotleja menetlusabi taotluse ja vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 116 lg 1 alusel ei pea kohus menetlusabi taotluse rahuldamist põhjendama.
8.HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tõlgendab esialgse õiguskaitse taotluse eesmärki lähtuvalt sellest, millised probleemid taotleja oma 07.06.2021 pöördumises esile tõi. 2(4)
Taotleja ei olnud rahul kambriukse vaateava (uksesilma) suletud olekus hoidmisega, 23 tundi ööpäevas kambris viibimisega ja sellega, et lukustatud kambris olevad kinnipeetavad ei saa erinevates tegevustes osaleda (kool, kirik, sotsiaalprogrammid). Seega saab kohus aru, et esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk on Tallinna Vangla kohustamine lahendada 07.06.2021 pöördumises välja toodud probleemid.
9.HKMS § 249 lg 1 ls 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla on kinnitanud, et asjakohan vaidemenetlus on pooleli, mistõttu esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav.
10.Taotleja on põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et tal on raske psüühikahäire ja kui tema taotlust ei rahuldata, siis ta võib oma vaimse seisundi tõttu muutuda ohtlikuks vanglaametnikele. Esialgse õiguskaitse vajadus on olemas, kui esineb oht, et taotleja enda õigused saavad enne kaebust lahendava kohtuotsuse tegemist pöördumatult kahjustada. Praegusel juhul peaks selline oht esinema juba vaidemenetluse ajal. Kohtul puudub alus arvata, et kui taotleja esialgset õigustkaitset ei saa, siis see ohustab tema vaimset tervist ja heaolu juba vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja Dagmar Rüütli 09.07.2021 õiendi kohaselt on taotleja alates Tallinna Vanglasse saabumisest käinud sageli psühhiaatri vastuvõtul (keskmiselt kord kuus) ning ka kliinilise psühholoogi vastuvõtul (5 korral). Taotleja ei ole ühelgi vastuvõtul väljendanud probleeme, mida võiks selgelt seostada üksinda kambris olemisega. Isegi vastupidi – 18.05.2021 kliinilise psühholoogi vastuvõtul on kinnipeetav avaldanud soovi üksi kambris olla, kuna kardab, et kellegagi koos olles võib konflikt tekkida (Tallinna Vangla 26.07.2021 vastuse lisa 5). Seega leiab kohus, et kui taotleja vaimse tervise seisund oleks selline, et ta vajab võimalust rohkem väljaspool kambrit viibida ja kambrist uksesilma kaudu välja näha, oleks vastav arsti ettekirjutus vanglale juba tehtud. Taotleja on 07.06.2021 vanglale esitatud pöördumisest märkinud üksnes seda, et kambriukse vaateava suletud olekus hoidmine ärritab teda. Kinnipidamisega kaasneb paratamatult mitmeid ärritavaid asjaolusid, mistõttu üksnes sellest ei piisa, et eeldada esialgse õiguskaitse vajadust. Taotlejale on tagatud jalutamisvõimalus värkes õhus vähemalt 1 tund päevas, mis on VangS § 55 lg-ga 2 kooskõlas. Taotleja ei ole viidanud inimväärikust alandavatele tingimustele kambris (nt ruumipuudus, halvad olmetingimused), mille tasakaalustamiseks oleks vaja rohkem kui 1 tund päevas väljaspool kambrit viibida. Seega ei ole kohus veendunud, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus.
11.Kui taotleja peaks esitama Tallinna Vangla 07.07.2021 vastuse nr 5-18/21/15213-2 peale kaebuse, sõltub kaebuse perspektiiv muuhulgas sellest, kas Tallinna Vangla tõlgendas taotleja 07.06.2021 pöördumist õigesti märgukirjana. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg-st 1 tuleneb kohustus märgukirjale vastata, kuid haldusorganil ei ole kohustust arvestada märgukirjas tehtud ettepanekuid. Sellisel juhul oleks kaebajal õigus nõuda üksnes märgukirjale uuesti vastamist. Kohus leiab, et kaebaja 07.06.2021 pöördumisele põhjalikuma hinnangu andmine ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võimalik, sest taotlus tuleb lahendada viivitamata. Seetõttu ei saa eeldatava kaebuse vähesele persektiivile tugineda.
12.Julgeoleku tagamine vanglas on vajalik nii vanglaametnike kui ka kinnipeetavate õigushüvede kaitseks. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võib praegusel juhul ohustada vangla julgeolekut. Tallinna Vangla on 26.07.2021 vastuses selgitanud, et taotleja paikneb alates 04.09.2020 eraldatud lukustatud kambris täiendava julgeolekuabinõuna ja tema suhtes on rakendatud ka muid täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest ta on ohtlik. Tallinna Vangla on 26.07.2021 vastuses esitanud ülevaate taotleja rohketest korrarikkumistest alates 04.09.2020 (12 erineval kuupäeval). Muuhulgas on taotleja kahjustanud vangla vara ja ähvardanud vanglaametnikke ning teisi kinnipeetavaid. Tallinna Vangla on viidanud, et Tallinna 3(4)
Halduskohus nõustus 14.07.2021 määruses haldusasjas nr 3-21-1515 vanglaga, et taotleja on ohtlik ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud. Nimetatud haldusasi puudutas Tallinna Vangla 30.06.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/132 taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Seega puudub kohtul alus kahelda täiendavate julgeolekuabinõude õiguspärasuses. Vangla on 26.07.2021 vastuses selgitanud, et kambriukse vaateava katmata jätmine loob kambris viibivale kinnipeetavale võimaluse õigusrikkumiste toimepanemiseks, kuivõrd kinnipeetavatel on igal ajahetkel ülevaade väljaspool kambrit toimuvast, mis annab võimaluse keelatud tegevusega vahele jäämist vältida. Pikema väljaspool kambrit viibimise aja võimaldamine juba vaidemenetluse ajal looks taotleja varasemat käitumist arvestades asjatuid riske. Seega ei pea kohus põhjendatuks võimaldada taotlejal juba vaidemenetluse ajal rohkem väljaspool kambrit liikuda ja võimaldada tal kambriukse vaateavast pidevalt välja näha.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.