XX esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tallinna Vangla 07.07.2021 vastusega nr 5-18/21/15213-2
Menetlusosalised
Taotleja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-1648 menetlusse.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas 07.06.2021 Tallinna Vanglale taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles viitas endale kui vaimse puudega isikule, kes viibib üksikvangistuses. Sellest tulenevalt mõjub temale kambriukse vaateakna suletud olek ärritavalt. Ka on üks tund jalutust liiga vähe. Aastatel 2013–2016 said vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel lukustatud kambris olevad kinnipeetavad kooli, kirikusse ja sotsiaalprogrammi.
Tallinna Vangla tõlgendas pöördumist märgukirjana ja vastas sellele 07.07.2021 vastusega nr 5-18/21/15213-2. Kambriukse vaateaken peabki olema suletud ehk avatud on see vaid siis, kui ametnik kontrolli teostamiseks kambrisse vaatab. VangS § 55 lg 2 näeb kinnipeetavatele ette päevas ühetunnise jalutuskäigu värskes õhus, mistõttu õiguslikult on tagatud piisav aeg värskes õhus jalutamiseks ka ühetunnise jalutuskäigu võimaldamisel. Võimalike raskete õigusrikkumiste ärahoidmiseks on XX suhtes kohaldatud VangS §-st 69 tulenevaid täiendavaid
3-21-1648 julgeolekuabinõusid. Kui kinnipeetavale, kelle suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, võimaldataks erinevates programmides, koolis, kirikus ja tööl käia, siis kaotab VangS § 69 oma mõtte.
3.XX esitas vangla vastuse peale 13.07.2021 vaide (registreeritud 14.07.2021).
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 20.07.2021 XX esialgse õiguskaitse taotlus kaitseks Tallinna Vangla tegevusetuse eest ja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. Taotleja sõnul kannab ta üksikvangistust juba 11 kuud ja tal on raske psüühikahäire. Kuna praegu on suvi, ei pea tema viibima kambris 23 tundi ööpäevas. Esialgset õiguskaitset on vaja kiirkorras, sest suvi möödub. XX väitel on tema vaimne seisund väga muutlik ja haigushoo käigus muutuks ta vangla julgeolekule ohtlikuks.
5.Tallinna Vangla kinnitas 26.07.2021 vastuses, et 07.07.2021 vastuse peale esitatud vaie on menetlemisel, ja leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Taotleja on küll üksinda lukustatud kambris, kuid teda ei hoita täielikus isolatsioonis − ta saab suhelda vanglateenistujatega (kaplanitega, vanglaametnikega, meedikutega, juristidega, juhtkonnaga) ja soovi korral oma lähedastega. Taotlejal võimaldatakse käia igapäevastel jalutuskäikudel ning ta saab soovi korral jalutusboksis või kambris kehakultuuriga tegeleda. Ta saab kambris raadiot kuulata ja lugeda raamatuid ning ajalehti. Taotleja tervist jälgivad regulaarselt meedikud ja ta saab vajalikku ravi. Kinnipeetavaga tegeleb regulaarselt ka psühholoog. Taotleja õiguste riive ei ole käesoleval juhul suurema kaaluga kui kolmandate isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamise vajadus. Tallinna Halduskohus nõustus 14.07.2021 määruses haldusasjas nr 3-21-1515 vanglaga, et taotleja on ohtlik, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisele ei kuulu. Asjaolud ei ole muutunud ega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ära langenud. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri kambriukse ava (uksesilma) katmisega seonduvat. Kambril on uksesilm selleks, et vanglaametnikel oleks võimalik teostada visuaalset järelevalvet kambris toimuva üle. Kate eemaldatakse vaid lühiajaliseks kontrolliks. Uksesilma katmine kannab lisaks kambris viibivate isikute privaatsuse tagamisele ka vangla üldise julgeoleku tagamise eesmärki. Uksesilma katmata jätmine loob kambris viibivale kinnipeetavale soodsa pinnase kambris õigusrikkumiste toimepanemiseks, kuivõrd tal on kogu aeg ülevaade väljaspool kambrit toimuvast, mis annab võimaluse keelatud tegevusega vahele jäämist vältida. Taotlejal puudub subjektiivne õigus nõuda vaateava avatuna hoidmiseks. Meditsiinilisi näidustusi, mis keelaks vaateava suletuna hoida, XX-l ei esine. Arst ei ole vastavasisulist ettekirjutust vanglale teinud. Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2021 määrusega haldusasjas nr 3-20-2230 esialgse õiguskaitse taotluse seoses kambriukse vaateava sulgemisega rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 28.07.2021 määrusega XX menetlusabi taotluse ja vabastas ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus tõlgendab esialgse õiguskaitse taotluse eesmärki lähtuvalt sellest, millised probleemid taotleja oma 07.06.2021 pöördumises esile tõi. Taotleja ei olnud rahul kambriukse vaateava (uksesilma) suletud olekus hoidmisega, 23 tundi ööpäevas kambris viibimisega ja sellega, et lukustatud kambris olevad kinnipeetavad ei saa erinevates tegevustes osaleda (kool, kirik, sotsiaalprogrammid). Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk on seega Tallinna Vangla kohustamine lahendada 07.06.2021 pöördumises välja toodud probleemid. Puudub alus arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ohustab taotleja vaimset tervist ja heaolu juba vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja DR 2(4)
3-21-1648 09.07.2021 õiendi kohaselt on taotleja alates Tallinna Vanglasse saabumisest käinud sageli psühhiaatri vastuvõtul (keskmiselt kord kuus) ning ka kliinilise psühholoogi vastuvõtul (viiel korral). Taotleja ei ole ühelgi vastuvõtul väljendanud probleeme, mida võiks selgelt seostada üksinda kambris olemisega. Kliinilise psühholoogi vastuvõtul 18.05.2021 on kinnipeetav vastupidi avaldanud soovi üksi kambris olla, kuna kardab, et kellegagi koos olles võib konflikt tekkida (Tallinna Vangla 26.07.2021 vastuse lisa 5). Kui taotleja vaimse tervise seisund oleks selline, et ta vajab võimalust rohkem väljaspool kambrit viibida ja kambrist uksesilma kaudu välja näha, oleks vastav arsti ettekirjutus vanglale juba tehtud. Kinnipidamisega kaasneb paratamatult mitmeid ärritavaid asjaolusid, mistõttu üksnes sellest ei piisa, et eeldada esialgse õiguskaitse vajadust. Taotlejale on tagatud jalutamisvõimalus värskes õhus vähemalt üks tund päevas, mis on VangS § 55 lg-ga 2 kooskõlas. Taotleja ei ole viidanud inimväärikust alandavatele tingimustele kambris (nt ruumipuudus, halvad olmetingimused), mille tasakaalustamiseks oleks vaja rohkem kui üks tund päevas väljaspool kambrit viibida. Seega ei saa olla veendunud, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja 07.06.2021 pöördumisele põhjalikuma hinnangu andmine, kas vangla tõlgendas seda õigesti märgukirjana, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse viivitamatu lahendamise vajaduse tõttu võimalik. Seetõttu ei saa eeldatava kaebuse vähesele perspektiivile tugineda. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib ohustada vangla julgeolekut. Tallinna Vangla on 26.07.2021 vastuses selgitanud taotleja suhtes julgeolekuabinõude rakendamise vajadust ja esitanud ülevaate taotleja rohketest korrarikkumistest alates 04.09.2020. Muu hulgas on taotleja kahjustanud vangla vara ja ähvardanud vanglaametnikke ning teisi kinnipeetavaid. Puudub alus kahelda täiendavate julgeolekuabinõude õiguspärasuses (vt Tallinna Halduskohtu 14.07.2021 määrus asjas nr 3-21-1515). Vangla on selgitanud, et kambriukse vaateava katmata jätmine loob kambris viibivale kinnipeetavale võimaluse õigusrikkumiste toimepanemiseks. Pikema väljaspool kambrit viibimise aja võimaldamine juba vaidemenetluse ajal looks taotleja varasemat käitumist arvestades asjatuid riske.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX palub 05.08.2021 saabunud määruskaebuses halduskohtu 28.07.2021 määrus tühistada ja anda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Lisaks palub taotleja, et talle antaks tutvumiseks Tallinna Vangla seisukoht. CPT ja õiguskantsler on vanglate kontrollkäikudel selgitanud, kuidas peaks kohtlema üksikvangistuses viibivat kinnipeetavat. Vaimse puudega, eriti depressiooniga kinnipeetav ei saa üldse üksikvangistuses viibida. Õiguskantsleri soovituse järgi tuleks leida enam võimalusi sihipäraseks kambriväliseks tegevuseks, vältida pikaaegse vahistatu üksinda kambrisse paigutamist, tagada vähemalt 2 tundi päevas tähenduslikku suhtlemist. Taotleja sõnul on tema isiksusehäire raske, tema meeleolu kõigub päeva jooksul. Vangla arstid ei ole erapooletud. Taotleja küsis viimasel visiidil ukseava kohta, kuid arst ei ole seda registreerinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta Tallinna Vanglalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab vastustaja poolt varem avaldatuga.
3(4)
3-21-1648
9.Määruskaebuses palub taotleja, et talle antaks tutvumiseks Tallinna Vangla seisukoht. Kohtutoimikust nähtuvalt ei ole taotlejale koos halduskohtu määrusega edastatud Tallinna Vangla 26.07.2021 vastust. Samas on see taotlejale saadetud tagantjärele, 13.08.2021. Tallinna Vangla vastuse põhisisu on kajastatud ka vaidlustatud kohtumääruses. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et selle puudumine ei takistanud taotlejal siiski 28.07.2021 halduskohtu määruse vaidlustamist.
10.Tallinna Vangla on 26.07.2021 vastuses selgitanud, et Tallinna Vangla 07.07.2021 vastuse nr 5-18/21/15213-2 peale esitatud XX vaie on menetlemisel. Seega esitas XX esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal, mis on HKMS § 249 lg 2 järgi lubatav.
11.Halduskohus leidis, et puudub alus arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ohustab taotleja vaimset tervist ja heaolu juba vaidemenetluse ajal ning seega ei saa olla veendunud, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus on samas esialgse õiguskaitse taotlust tõlgendanud nii, et selle eesmärgiks on Tallinna Vangla kohustamine lahendada taotleja 07.06.2021 pöördumises välja toodud probleemid: kambriukse vaateava (uksesilm) hoitakse suletud olekus, taotleja peab 23 tundi ööpäevas kambris viibima ja ei saa erinevates tegevustes osaleda (kool, kirik, sotsiaalprogrammid). Seega on taotleja soovinud esialgse õiguskaitse kohaldamist muu hulgas selleks, et juba vaidemenetluse ajal lubataks tal enam kambrist väljas viibida ja suhtlemist võimaldavates tegevustes osaleda, mis on talle keelatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus on 20.07.2021 määruses asjas nr 3-21-1515 (p 10) selgitanud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise korral tuleb jaatada taotleja esialgse õiguskaitse vajadust juba vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista see, et vaide või hilisema kaebuse rahuldamise järel on taotlejal võimalik liikuda väljaspool kambrit ja soovitud tegevustega tegeleda. Üksikvangistusega kaasnevaid tagajärgi taotleja vaimsele tervisele ei ole võimalik vaide või hilisema kaebuse rahuldamisega kõrvaldada. Tallinna Ringkonnakohtu 20.07.2021 määrus on jõustunud. Seega, kuigi puudub põhjus arvata, et konkreetselt uksesilma tavapäraselt suletud asendis hoidmine võiks juba vaidemenetluse ajal pöördumatult kahjustada taotleja vaimse tervise seisundit (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2021 määrus asjas nr 3-20-2230, p 12), jääb ringkonnakohus selle juurde, et taotlejal on praegu esialgse õiguskaitse vajadus.
12.Tallinna Ringkonnakohus on samas 20.07.2021 määruses asjas nr 3-21-1515 (p 14) siiski jõudnud järeldusele, et XX suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude ja sellest tulenevate liikumis- ja suhtlemispiirangute kohaldamise peatamine vaidemenetluse ajal ei ole õigustatud. Taotlejast lähtuv võimalik oht võib olla tõsine ja ei ole alust arvata, et üksiolek oleks taotleja vaimset tervist juba kahjustanud. Seetõttu seab enne vaidemenetluse lõppu taotleja lubamine viibida teiste kinnipeetavatega koos avaliku huvi ja teiste isikute õigused liigsesse ohtu. Samas on Tallinna Vangla ka selgitanud, et taotlejat ei hoita täielikus isolatsioonis ja tema tervist jälgitakse regulaarselt. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka praegu ja leiab, et avalik huvi ja teiste kinnipeetavate ohutus kaaluvad üles taotleja esialgse õiguskaitse vajaduse.
13.Eelnevast tulenevalt jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.